nende Hageja Korteriühistu XXX (registrikood XXX, asukoht XXX); hageja lepinguline esindaja Ulvi Jürgenson (OÜ Jürgenson ja Partnerid, e-post: [email protected]); Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX)
Asja läbivaatamise kord
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista XXXhageja Korteriühistu XXX kasuks välja põhivõlgnevus 351 eurot 29 senti, seisuga 7. jaanuar 2016 sissenõutavaks muutunud viivis 7 eurot 12 senti ja viivis protsendina põhinõudest määras 0,07% päevas alates 8. jaanuarist 2016 kuni põhinõude (351 eurot 29 senti) täitmiseni.
3.Jätta hagi rahuldamata põhinõude 94 euro 97 sendi ja viivise 2 euro 84 sendi osas.
4.Menetluskulud jätta 79% ulatuses hageja ja 21% ulatuses kostja kanda.
5.Mõista XXX Korteriühistu XXX kasuks välja menetluskulu kokku 124 eurot ja 3 senti. XXXhüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (124 eurot 3 senti) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Toimetada otsus kätte pooltele.
7.Jätta XXX taotlus otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi
2-16-221 või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.Korteriühistu XXX esitas 7. jaanuaril 2016 hagi XXX vastu majandus- ja kommunaalkulude võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 446 eurot 26 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 9 eurot 96 senti ning lisanduv viivis põhinõudelt 0,07% päevas alates 8. jaanuarist 2016. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 19. jaanuari 2016. a kohtumäärusega menetlusse. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteri asukohaga Tallinnas XXXomanik. XXXkorterelamus osutab elamu haldamise ja hooldamise teenuseid hageja. Teenuse osutamise eest on hageja esitanud kostjale teenustasu arveid, mida kostja nõuete kohaselt ei ole tasunud. Hageja on lähtunud teenuse osutamisel korteriühistuseadusest ning 21. juunil 2001 vastu võetud põhikirjast. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 4 lg 2 alusel sätestatakse korteriühistu põhikirjas korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. KÜS § 151 lg 1 järgi on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Samuti tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Lisaks majanduskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste eest ja tasuma maamaksu. Hageja leiab, et kostja ei ole täielikult oma kohustusi täitnud ning võlgneb 7. jaanuari 2016 seisuga hagejale 456 eurot 22 senti. Kostja on võlgnevuses järgmiste arvete tasumisega:
8.septembri 2015. a arve nr 1509-161088, kuumakse 137 eurot 60 senti, tasumata 6 eurot 22 senti;
9.novembri 2015. a arve nr 1511-161088, kuumakse 261 eurot 96 senti, tasumata 261 eurot 96 senti;
8.detsembri 2015 arve nr 1512-161088, kuumakse 178 eurot 8 senti, tasumata 178 eurot 8 senti. Hageja on arvestanud nimetatud arvete tasumata osalt viivist 0,07% päevas vastavalt arvete maksetähtajale kokku 9 eurot 96 senti. Sissnõudekulude (mille osas on kostja vastuväiteid esitanud) põhjendatust selgitab hageja sellega, et kostja võlanõue on olnud OÜ Jürgenson ja Partnerid menetluses alates 30. aprillist 2015. Menetluse läbiviimise aluseks on hageja ning OÜ Jürgenson ja Partnerid vahel sõlmitud võlgnevuse sissenõude teenuse osutamise lepingu lisa nr 1, mille kohaselt osutab OÜ Jürgenson
2-16-221 ja Partnerid kohtuvälise võlgnevuse sissenõude eesmärgil hagejale inkassoteenuseid. Teostatud töö eest maksab hageja OÜ-le Jürgenson ja Partnerid tasu arvestusega 9% kohtuväliselt sissenõutud summalt (lisandub käibemaks). Kostja tasus OÜ Jürgenson ja Partnerid kohtuvälise menetluse tulemusena hagejale kokku arveid 1728 euro 18 sendi eest, millelt sissenõudmiskulud on 155 eurot 53 senti (selles summas sisalduvad ka arves nr 1511-161088 toodud sissenõudmiskulud 88 eurot 75 senti). Ülejäänud sissenõudmiskulud (66 eurot 78 senti) on kostja tasunud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sissenõudekulude osas enne kohtumenetlust. Hagejale tuleb kostja vastuväide üllatusena. Hageja vaidleb kostjale vastu ka selles osas, et teda ei ole varem sissenõude kulude tasumise kohustusest informeeritud. Menetluse alustamise järgselt informeeris hageja esindaja nii suuliselt kui ka kirjalikult, et kuna hageja on volitanud enda eest võlgnevust sisse nõudma OÜ Jürgenson ja Partnerid, siis tuleb nüüd tasuda kostjal ka võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud ning kohtuhoiatuses on toodud samuti sissenõude kulude suurus, mis tuleb kostjal võlgnevuselt tasuda. Lisaks rõhutas hageja esindaja kohtuvälise võlamenetluse ajal pidevalt, et mõistlik ei ole tasumisega viivitada, kuna võlgnevuse tasumisega viivitamine suurendab hageja esindaja sissenõudmiskulusid. Kostja aga lubas pidevalt hageja esindajale, et tasub võlgnevuse (sh ka võlgnevuse sissenõudega seotud kulud) kokkulepitud tähtajaks, kuid täies ulatuses jäi kostjal võlgnevus alati tasumata. Kuna igas kuus lisandusid kostjale tasumiseks ka jooksvad kommunaaltasu arved ning võlgnevus hakkas suurenema, siis ei olnud võimalik kohtuvälist menetlust jätkata ning hageja esitas hagiavalduse kohtusse. Lõplikes seisukohtades leiab hageja, et ei ole kostjale andnud alust arvata, et sissenõudmiskulud jäävad menetluse jooksul muutumatuks. Hageja on korduvalt teavitanud kostjat sellest, et nõudele lisanduvad võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Kostja kohustus hüvitada võlgnevuse sissenõudmisega tekitatud kahju tuleneb VÕS §-dest 101 ja 115. Hageja ei tegele ise sissenõudmisega vaid ostab teenust sisse. Võlgnevuse tekkimisel oli hagejal õigus anda võlanõue üle menetlemiseks kolmandale isikule ning nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist lepingus kokku lepitud protsendi ulatuses. Hageja hinnangul ei ole sissenõudmiskulud ka ülemäära suured. Hageja leiab, et arvestades sissenõutud võlasummat (1728 eurot 18 senti) on kostjale esitatud sissenõudekulud 155 eurot 53 senti igati mõistlikud. Hageja menetluskulud on riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 32 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt (157 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited
2.Kostja tunnistab vastuses hagile 351 euro suurust põhinõuet. Kostja ei nõustu 88 euro 75 sendi suuruste sissenõudekuludega, mis sisalduvad arves 1511-161088. Kostja on juba
30.septembril 2016 tasunud sissenõudekulusid 66 eurot 78 senti, arve nr 15006, mille kohta kostja on esitanud ka maksekorralduse. Kostja leiab, et seaduse kohaselt ei saa kuni 500 euro suuruse võla korral sissenõudekulud ületada 30 eurot. Kostja palub kohtul vähendada sissenõudekulusid. Kostja on 30. novembril 2015 tasunud täies ulatuses arve nr 1509-161088 ning on esitanud kohtule selle kohta ka maksekorralduse. Kostja ei nõustu viivisega ja leiab, et viivist saab arvestada vaid põhivõlalt. Kostja püüab võimalikult kiiresti võlgnevuse tasuda, kuid ei saa seda kohe teha. Kostja võlg on kevadest saadik vähenenud. Kostja töötab ainsana perest, tal on ülalpidamisel kolm last, neist üks puudega. Kostja taotleb TsMS § 445 lg 1 alusel kohustuse täimise ajatamist, s.o tasumist maksegraafiku alusel või maksetähtpäeva edasilükkamist.
2-16-221
10.veebruari 2016. a vastuse kohaselt oli kostja teavitatud sissenõudekulude nõudest, kuid ei teadnud nende suurust ja seda, et peab sissenõudekulusid tasuma korduvalt. Kostja arvates ei ole õige, et võla vähenedes sissenõudekulud kasvavad. Kostja leiab, et sissenõudekulusid saab nõuda vaid siis, kui hageja on need reaalselt kandnud ning neid kulusid saab lugeda vajalikeks ja põhjendatuteks. Kostja esitas 9. märtsil 2016 maksekorralduse arve nr 1512-161088 osalise tasumise kohta summas 15 eurot. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
3.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Esmalt selgitab kohus lihtmenetluse normide kohaldamist, seejärel hindab kohus hageja põhinõude ning viivisenõude põhjendatust ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud.
4.Kohus lahendab käesoleva tsiviilasja ja teeb otsuse lihtmenetluse normide järgi. Kohus on pooltele selgitanud lihtmenetluse normide järgi otsuse tegemist (tl 33-34, tl 88). Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha otsuse erinevalt TsMS § 444 lg 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Siiski kasutab kohus oma TsMS § 444 lg-st 1 tulenevat õigust jätta otsuse kirjeldavas osas märkimata kõik nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid.
5.Kuivõrd kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus ka TsMS § 444 lg-st 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Nimelt sätestab TsMS § 444 lg 2, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
7.Hageja nõue koosneb hagiavalduse kohaselt kolmest (osaliselt) tasumata jäetud arvest. Kostja on märkinud vastuses, et on nõus 351 euro suuruse põhivõlaga, kuid vaidleb vastu 88 euro 75 sendi suurusele sissenõude kuludele ning viivise nõudele.
8.Esmalt annab kohus hinnangu võlgnevuse sissenõudmiskulude (arve nr 1511-161088, tl 22) nõude õiguslikule põhjendatusele. Kohus nõustub kostja vastuväidetega, mille kohaselt saab sissenõudmiskulusid nõuda üksnes juhul, kui hageja on need reaalselt kandnud. Kohus leiab, et hageja ei tõendanud 88 euro 75 sendi suuruse sissenõudmiskulude kandmist, seega kahju olemasolu. Hageja on selgitanud, millest tuleneb sissenõudmiskulude suurus ja millisel alusel hageja seda nõuab, kuid hageja ei ole tõendanud selle kulu reaalset kandmist. Seetõttu leiab kohus, et hagi tuleb rahuldamata jätta 88 euro 75 sendi suuruse sissenõudmiskulude (arve nr 1511-161088, tl 22) osas.
2-16-221
9.Järgmisena käsitleb kohus kostja vastuväiteid arve nr 1509-161088 (tl 21) kohta. Hagiavalduse alusel on sellest arvest jäänud tasumata 6 eurot 22 senti. Arvel on märgitud kuumakseks 137 eurot 60 senti. Kostja esitatud maksekorraldusest (tl 61) nähtub, et kostja on
30.novembril 2016 tasunud 137 eurot 60 senti selgitusega „XXX Kommunaalmaksed ARVE NT. 1509-161088“. Kohus leiab, et tõendatud ei ole hageja väited selle kohta, et arve on osaliselt tasumata. Kuivõrd maksekorraldusest nähtuvalt on septembri 2015 majandamis- ja kommunaalkulud kokku 137 eurot 60 senti 30. novembri 2015. a maksekorraldusega tasutud, jätab kohus arvest nr 1509-161088 tuleneva põhinõude 6 euro 22 sendi osas rahuldamata.
10.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid majandamis- ja kommunaalkulude kohta novembri ja detsembri 2015 eest esitatud arvetel märgitud suuruses, s.o arvel nr1511-161088 (tl 22) 173 eurot 21 senti (261,96-88,75); arvel nr 1512-161088 178 eurot 8 senti, kokku seega 351 eurot 29 senti. Seetõttu ei käsitle kohus menetlusökonoomia kaalutlustel 351 euro 29 sendi suuruse põhinõude põhjendatust ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
11.Kohus märgib, et kostja esitas 9. märtsil 2016 maksekorralduse arve nr 1512-161088 osalise tasumise kohta summas 15 eurot. Kuivõrd hagiavalduse esitamise seisuga on nimetatud summa kostjal tasumata, tuleb see kohtu hinnangul välja mõista, kuid lahendi täitmisel tuleb arvestada, et arve nr 1512-161088 on 15 euro ulatuses tasutud.
12.Kostja on esitanud vastuväiteid ka hageja viivisenõude osas. Hageja viivisenõude aluseks on KÜS § 7 lg 4, mille kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% tasumata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus jättis hagi rahuldamata 88 euro 75 sendi suuruse sissenõudmiskulude (arve nr 1511-161088) osas. Kohus leidis, et arve nr 1509-161088 maksetähtajaga 25. september 2015 tuleb lugeda tasutuks 30. novembri 2015 seisuga kogu ulatuses. Kostja on olnud võlgnevuses arve nr 1509-161088 tasumisega 25. septembrist 2015–
30.novembrini 2015. Kohus leiab, et hagi viivisenõue on põhjendatud selle arve osas (vastavalt hageja nõutud põhinõude ulatusele 6 eurot 22 senti) 29 senti (6 eurot 22 senti, 66 päeva, 0,07% päevas). Viivisenõue arve nr 1511-161088 osas on vastavalt rahuldatud põhinõude ulatusele põhjendatud summas 5 eurot 21 senti (173 eurot 21 senti, 43 päeva, 0,07% päevas). Viivisenõue arve nr 1512-161088 osas on põhjendatud kogu hageja taotletud ulatuses, s.o 1 euro 62 senti. TsMS § 367 alusel esitatud viivisenõue alates 8. jaanuarist 2016 on põhjendatud rahuldatud 351 euro 29 sendi suuruselt põhinõudelt. TsMS § 367 alusel viivisenõude täitmisel tuleb võtta arvesse, et kostja on 6. märtsil 2016 tasunud arvest nr 1512-161088 15 eurot.
13.Eelnevast tulenevalt tuleb hagi rahuldada põhinõude 351 euro 29 sendi, seisuga 7. jaanuar 2016 sissenõutavaks muutunud viivise 7 euro 12 sendi osas ja edasiulatuva viivise nõudes 0,07% päevas põhinõudelt (351 eurot 29 senti). Põhinõude (446,26-351,29) 94 euro 97 sendi ja sissenõutavaks muutunud viivise (9,96-7,12) 2 euro 84 sendi nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.
14.Kohus andis lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja 7. märtsiks 2016. TsMS § 331 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuivõrd kostja 9. märtsi 2016. a seisukoht on esitatud hilinemisega, siis jätab kohus kostja 9. märtsil 2016 esitatud dokumendi tähelepanuta. Samadel põhjustel jätab kohus tähelepanuta hageja
18.märtsil 2016 esitatud menetlusdokumendi.
2-16-221
15.Kostja on taotlenud otsuse täitmise ajatamist või maksetähtpäeva edasilükkamist tulenevalt kostja halvast majanduslikust seisust. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hagimaterjalidest nähtuvalt ei ole kostja pidanud kinni poolte vahel kokku lepitud maksegraafikust ning võlgnevuse tasumiseks veelkord täiendava tähtaja andmine oleks kohtu hinnangul hagejat liigselt koormav. Kohus märgib, et pooltel on võimalik otsuse täitmises maksegraafiku alusel kokku leppida ka lahendi täitmisel. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
17.Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 79% ulatuses kostja ja 21% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 32 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 124 eurot 3 senti. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu kostjal menetluskulude olemasolu ning kostja ei ole taotlenud ka menetluskulu väljamõistmist.
18.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.