Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
17.03.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-23160
Tsiviilasi
PR hagi OÜ Viru Platsi Õigusbüroo vastu nõude tunnustamiseks MK pankrotimenetluses OÜ Viru Platsi Õigusbüroo avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.10.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
PR määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja PR (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja OÜ Viru Platsi Õigusbüroo (registrikood 11274290), seaduslik esindaja Kaspar Kamsakann
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.10.2015 määrus osaliselt, so osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja esindajatasu rohkem kui 325.50 eurot. Teha tühistatud osas uus lahend, millega jätta kostja taotlus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks täiendavalt rahuldamata 37.50 euro ulatuses. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Rahuldada OÜ Viru Platsi Õigusbüroo 05.10.2015 avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 2) Määrata kindlaks OÜ Viru Platsi Õigusbüroo menetluskulude rahaline suurus ning mõista PR-lt välja OÜ Viru Platsi Õigusbüroo kasuks menetluskulud 325.50 eurot (esindaja kulu) ja 300 eurot (riigilõiv). 3) Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb PR-l tasuda OÜ-le Viru Platsi Õigusbüroo hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (kokku 625.50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.
5.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldus
1.Harju Maakohus rahuldas 10.02.2015 otsusega hagi nõude tunnustamiseks MK pankrotimenetluses ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.04.2015 maakohtu otsuse, jättis hagi rahuldamata ning maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud hageja kanda. Riigikohus jättis 26.08.2015 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
2.25.09.2015 kirjaga andis Harju Maakohus kostjale võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri hiljemalt 05.10.2015. 05.10.2015 esitas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulud 1590 eurot, mis moodustub riigilõivust 300 eurot ja esindajatasust 1290 eurot 14 töötunni eest tunnitasuga 90 eurot. Samuti palus kostja kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt nende suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja vastuväide
3.12.10.2015 esitas hageja vastuväite kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kohtulahendid on tehtud uue TsMS-i redaktsiooni ajal 2015.a ja seega on olnud menetlusosalistel võimalus esitada oma kulude nimekirjad tähtaegselt juba menetluse ajal enne kohtulahendeid. Hilisem esitamine ei ole lubatav. Kaspar Kamsakann on kostja seaduslik esindaja. TsMS § 175 lõike 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalise töötajale ainult sõidukulud. Sõidukulude hüvitamist ei ole taotletud. Kulude tõendamiseks ei ole esitatud arveid ega väljamaksete kohta maksekorraldusi. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus rahuldas 19.10.2015 määrusega avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulu 663 eurot (so esindajatasu 363 eurot ja riigilõivu 300 eurot) ning seadusjärgse viivise menetluskulult.
5.Kohus viitas TsMS § 177 lõikele 2 ja § 174 lõikele 8. Menetluskulude jaotus otsustati Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2015 otsuses, mis on jõustunud 26.08.2015. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja ning kohus andis hagejale võimaluse esitada sellele vastuväiteid. Seega on kostja avaldus lubatav ning kohus määras menetluskulude suuruse kindlaks.
6.Esmalt pidas kohus vajalikuks hinnata hageja vastuväidet seoses sellega, et mõistlik aeg menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks on ületatud ning kostja taotlust ei tuleks üldse menetleda.
7.Tsiviilasja toimikutest nähtuvalt toimus käesolevas asjas menetlus Harju Maakohtus 22.06.2014–10.02.2015 (kd I). Kostja poolt on viimane menetlusdokument kohtule esitatud 22.12.2014 (kd I lk 186) ning järgmiseks dokumendiks on juba kohtu otsus kuupäevaga 10.02.2015. Maakohus on otsuses märkinud, et alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord ning selgitanud, et kuivõrd menetlus toimus peamiselt seni kehtinud korra kohaselt, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks, vaid märgib otsuses TsMS § 174 lõike 4 alusel menetluskulude jaotuse. Kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lõike 1 kohaselt võis menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Seega ei olnud kostjal kohustust 2014.a esitada oma maakohtus kantud menetluskulude nimekirja. 2015.a kostja menetlustoiminguid maakohtus aga ei teinud. Kuna maakohtus toimus menetlus 2014.a, mil kostjal ei olnud kohustust menetluskulude nimekirja esitamiseks enne lõpplahendi jõustumist ning maakohtu otsuses ei olnud menetluskulud rahaliselt kindlaks määratud, andis kohus kostjale mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Seega on kohtu hinnangul antud juhul tegemist olukorraga, kus kohtul oli kohustus anda kostjale võimalus täpsustada tsiviilasja menetluskulusid (mida kohus tegi oma 25.09.2015 kirjaga) ning kostjal õigus esitada täiendavalt oma menetluskulude nimekiri. Kostja esitas oma menetluskulude nimekirja kohtu poolt määratud tähtajaks.
8.Kohus asus seisukohale, et kuigi kohus andis võimaluse kostjale esitada täiendavalt oma menetluskulude nimekiri, siis võis kostja teha seda üksnes Harju Maakohtus kantud menetluskulude kohta. Nimelt toimus menetlus Tallinna Ringkonnakohtus aastal 2015. 17.04.2015 kirjaga on Tallinna Ringkonnakohus andnud pooltele tähtaja apellatsioonimenetlusega seonduvate menetluskulude nimekirja esitamiseks tulenevalt TsMS § 176 lõikest 4 hiljemalt 22.04.2015 (kd II lk 18). Menetluskulude nimekirju ringkonnakohtus kantud menetluskulude kohta ei ole pooled esitanud. Seega on kostja 05.10.2015 esitatud menetluskulude nimekirjas sisalduvad apellatsioonimenetlusega seotud esindajakulud esitatud hilinemisega ning nendega kohus ei arvesta.
9.Kuna hageja on esitanud vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, siis kontrollis kohus ka kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
10.Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on ta kandnud menetluskulusid kokku summas 1590 eurot, mis koosneb kahe õigusteadmisega isiku 14 töötunnist maksumusega 90 eurot tund ja tasutud riigilõivust 300 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on osutatud alljärgnevaid teenuseid: 1) Gerli Härmsalu on osutanud järgnevaid õigusabi teenuseid: 07.10.2014 teeside koostamine, 24min; 07.10.2014 asja materjalidega tutvumine, ettevalmistus ja osalemine Harju Maakohtu 07.10.2014 kohtu eelistungil 1h 10min; 28.10.2014 taotluse koostamine krediidiasutustelt arveldusarve väljavõtete väljanõudmiseks 1h 45min; 28.10.2014 tagaseljaotsuse taotluse analüüs, seisukoha koostamine nimetatule 1h 15min; 21.11.2014 pangast laekunud dokumentide analüüs, seisukoha koostamine 55min; 2) K.Kamsakann on osutanud järgnevaid õigusabi teenuseid: 30.07.2014 vastuse koostamine hagile 1h 50min; 30.07.2014 seisukoha koostamine 9min; 05.12.2014
pangast laekunud dokumentide alusel seisukoha täiendamine ja kohtule esitamine 22min; 20.12.2014 lõplike seisukohtade koostamine 29min; 12.03.2015 apellatsioonkaebuse koostamine 3h 21min; 13.03.2015 apellatsioonkaebuse koostamine 2h 10min; 24.09.2015 menetluskulude taotluse koostamine 18min.
11.Nähtuvalt esitatud menetluskulude nimekirjast ning tsiviilasja materjalidest on kostjat esindanud kostja juhatuse liige K.Kamsakann (kes on juriidilise kõrgharidusega) ning volikirja alusel Gerli Härmsalu (volikiri kd I lk 81). Seega tuleb kohtul anda hinnang, kas juriidiliste õigusteadmistega juhatuse liige saab nõuda menetluskulude hüvitamist, mis on seotud tema poolt osutatud õigusabiga ning kas on üldse põhjendatud kahe esindaja osavõtt käesoleva tsiviilasja menetluses.
12.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-62-14 märkinud, et TsMS § 217 lõike 2 järgi saab menetlusosaline osaleda menetluses isiklikult ka siis, kui tal on lepinguline esindaja. Sellest tulenevalt ei saa pidada menetlusosalise lepingulise esindaja kulusid põhjendamatuks üksnes seetõttu, et lepinguline esindaja on samal ajal ka menetlusosalise seaduslik esindaja ning sama isik esindas menetlusosalist nii seadusliku kui lepingulise esindajana. Samas tuleb sellises olukorras menetluskulusid välja mõistes hinnata, millises ulatuses olid õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu tõttu TsMS § 175 lõike 1 kohaselt põhjendatud ja vajalikud ning millises ulatuses saanuks menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta kohtumenetluses õigusalase kvalifikatsioonita seaduslik esindaja. Seega tuleb kohtul hinnata, millised kostja menetluskulude nimekirjas olevad õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu tõttu olid põhjendatud ja vajalikud ning millises ulatuses saanuks menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta kohtumenetluses õigusalase kvalifikatsioonita seadusjärgne esindaja.
13.Kohus viitas TsMS § 175 lõikele 3. Kohtu hinnangul on kahe või mitme esindaja kaasamine põhjendatud aeganõudvate menetlustoimingute ja materjalimahukuse tõttu, eelkõige erinevate töölõikude täitmiseks, kuid see ei tohiks kaasa tuua kulude mitmekordistumist teisele poolele. Kahe esindaja kaasamine kohtumenetlusse on põhjendatud eelkõige ka siis, kui menetlus oleks õiguslikult ülikeerukas või kui protsessi jooksul tulnuks esindajat vahetada (vt ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-112-09 punkti 17, milles on märgitud, et kolleegiumi hinnangul võib teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine poolelt tulla kõne alla eelkõige siis, kui teisel esindajal on teatud valdkonnas eriteadmised (nt patendiõiguses, kaubamärgiõiguses vms), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud). Asja keerukuse hindamisel tuleb arvestada mh asjaoludega, kas menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, kas asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, või kas asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kohtuvaidlus oleks olnud sisult keerukas, samuti ei ole esitatud määruskaebusi ning toimunud on ainult üks kohtuistung. Samas on palju toiminguid tehtud kostja esindajate poolt ka eraldi (st ei nõuta topelttasu teenuse osutamise eest). Kohus pidas vajalikuks märkida, et ühe ja sama toimingu tegemine kahe või mitme esindaja poolt ei tohiks kaasa tuua üldjuhul kulude mitmekordistumist teisele menetluspoolele (st kulu peaks olema toimingupõhine). Seega asus kohus seisukohale, et antud juhul ei ole põhjendatud kostja esindajate tasu selles ulatuses, milles üksteise toiminguid arvetest nähtuvalt dubleeriti.
14.Järgnevalt hindas kohus menetluskulude nimekirjas märgitud konkreetseid teenuseid.
15.31.07.2014 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, mille on allkirjastanud K.Kamsakann kui kostja juhataja (kd I lk 57-59). Seega on K.Kamsakann ise ennast määratlenud kostja seadusliku esindajana ning menetluskulu väljamõistmine vastaspoolelt seoses dokumendi koostamisega (so 30.07.2015 osutatud teenus) ei ole kohtu hinnangul mõistlik ega põhjendatud. Kohus selgitas, et teatud juhtudel võib olukorras, kus üks isik esineb samaaegselt kahes erinevas rollis, tekkida raskusi iga rolli identifitseerimisega konkreetsel ajahetkel, kuid menetluskulude ettenähtavuse mõttes on seda raske teha ka teistel menetlusosalistel, kui esindaja ise oma rolli ei konkretiseeri. Seega leidis kohus, et menetlusosaliste võrdse kohtlemise huvides peab ka esindaja ise olema enese määratlemisel konkreetne. Juhul, kui juhatuse liige ei deklareeri sõnaselgelt, et esineb lepingulise esindajana, on õigus eeldada, et juriidiline isik ei ole menetluskulu tekitavat esindust võtnud.
16.Käesolevas asjas toimus kohtuistung 07.10.2014 kell 14.10–14.24 (kd I lk 85-86), milles osalesid nii K.Kamsakann kui G.Härmsalu. Protokollist nähtuvalt on K.Kamsakann osalenud istungil seadusliku esindajana ning G.Härmsalu lepingulise esindajana. Menetluskulu nimetatud istungi osas kajastub üksnes G.Härmsalu osutatud teenuste nimekirjas. Kohtu hinnangul on kohtuistungitel osalemise ajakulu põhjendatud lepingulise esindaja ajakuluna. Istungil osalemine õigusalase kvalifikatsioonita seadusjärgse esindaja poolt võib jätta menetlusosalise õigused ja huvid kaitseta. Kuna istungil on osalenud nii seaduslik esindaja kui lepinguline esindaja ning kulu on nõutud üksnes lepingulise esindaja poolt, ei oma praegusel juhul tähtsust asjaolu, et esindajaid oli istungil kaks. Kulu ei ole dubleeritud (vt määruse punkt 12.2). Kohus luges seega G.Härmsalu poolt 07.10.2014 asja materjalidega tutvumise, ettevalmistuse ja osalemise Harju Maakohtu 07.10.2014 eelistungil põhjendatuks 1h ja 10min ulatuses. Materjalidega tutvumine ning istungiks ettevalmistamine on esindajal vajalik istungil osalemiseks.
17.28.10.2014 esitas kostja taotluse dokumentide väljanõudmiseks, mille on allkirjastanud G.Härmsalu (kd I lk 108-110). Arvestades esitatud dokumendi sisu ning mahtu, luges kohus nimetatud dokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks 1h ja 30min.
18.28.10.2014 esitas kostja seisukoha tagaseljaotsuse taotluse osas, mille on allkirjastanud G.Härmsalu (kd I lk 112-114). Arvestades esitatud dokumendi mahuga ning asjaoluga, et tegemist ei ole keeruka dokumendiga, luges kohus dokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 1h.
19.05.12.2014 esitas kostja seisukoha seoses krediidiasutustest väljanõutud tõenditega, mille on allkirjastanud K.Kamsakann (kd I lk 147-150). Nimetatud dokumendi koostamine kajastub mõlema esindaja osutatud teenuste nimekirjas (so G.Härmsalu 21.11.2014 pangast laekunud dokumentide analüüs, seisukoha koostamine 55min ning K.Kamsakann 05.12.2014 pangast laekunud dokumentide alusel koostatava seisukoha täiendamine ja kohtule esitamine 22min). Kuna dokument on allkirjastatud üksnes K.Kamsakanni poolt, siis luges kohus usutavaks, et dokumendi on koostanud üksnes allakirjutanu. Samuti ei ole antud juhul põhjendatud kahe esindaja poolt dokumendi koostamine, arvestades esitatud dokumendi sisuga (tegemist ei ole keerulise dokumendiga, mis vajanuks teise esindaja eriteadmisi). Arvestades aga dokumendi õiguslikku poolt, on kohtu hinnangul tegemist dokumendiga, mille koostamisel ei oleks saanud menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta kohtumenetluses õigusalase
kvalifikatsioonita seadusjärgne esindaja. Seega luges kohus dokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks K.Kamsakanni poolt märgitud 22min.
20.22.12.2014 esitas kostja seisukohad seoses kirjaliku menetluse jätkamise ning hageja poolt 14.12.2014 esitatud dokumendiga, mille on allkirjastanud K.Kamsakann kui kostja juhataja (kd I lk 187-189). Seega on esindaja ise ennast määratlenud kostja seadusliku esindajana ning menetluskulu väljamõistmine vastaspoolelt seoses dokumendi koostamisega ei ole mõistlik ega põhjendatud.
21.Apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu kohus ei hinnanud.
22.Menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua kohtu hinnangul õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise lepingulise esindajata (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-77-14). Seega ei ole kohtu hinnangul menetluskulud seoses menetluskulude nimekirja koostamisega põhjendatud.
23.Seega on kostja lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatud kokku 4h ja 2min ulatuses. Kostja on märkinud esindaja tunnitasumääraks 90 eurot/tund. Kohus luges nimetatud tunnihinna mõistlikuks ja põhjendatuks. Seega on põhjendatud esindajatasu suuruseks kokku 363 eurot.
24.Kohus pidas vajalikuks märkida ka, et arve esitamine ning selle tasumine ei ole iseenesest menetluskulu väljamõistmata jätmise aluseks. Kohus hindab menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust lähtudes esitatud tööde nimekirjast, toimiku materjalidest ja asja sisust ning keerukusest jms arvestades.
25.Kostja on palunud välja mõista ka riigilõivu 300 eurot. Kuigi tegemist on apellatsiooniastme kuluga, siis riigilõiv on selliseks kuluks, mille kohus saab ka ilma menetluskulude nimekirjata kohustatud poolelt välja mõista. TsMS § 138 lõike 2 alusel luges kohus riigilõivu 300 eurot põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Riigilõiv on ka reaalselt tasutud (kd II lk 11).
26.Tuginedes ülaltoodule leidis kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning hagejalt tuleb välja mõista menetluskulud 663 eurot (so riigilõiv 300 eurot + esindajatasu 363 eurot).
27.Kostja on esitanud TsMS § 177 lõike 4 kohase taotluse. Seetõttu märkis kohus, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (663 eurolt) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
28.03.11.2015 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada maakohtu määruse osas, millega temalt mõisteti välja kostja esindaja õigusabikulud 363 eurot, ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kostja avaldus vastavas osas rahuldamata.
29.Maakohus on vääralt kohaldanud TsMS-i seoses menetluskulude nimekirja esitamise tähtajaga. Maakohus tegi otsuse 10.02.2015, selles menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määratud. Enne otsuse langetamist (rohkem kui kuu aega peale uue korra kehtima hakkamist) ei andnud maakohus kummalegi osapoolele tähtaega
menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Sisuliselt oli tegu kohtupoolse veaga. Kohtu käsitlus menetluskulude nimekirja tähtaegse esitamise kohta on vastuolus Riigikohtu juhisega, mille kohaselt määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast kohtuotsust tsiviilasjades, milles lõpplahend on kasvõi ühes kohtuastmes tehtud enne 01.01.2015. Kuivõrd antud asjas ühtegi lahendit enne 01.01.2015 ei tehtud, ei saa arvestada menetluskulude nimekirjaga, mis ei ole esitatud enne kohtulahendite tegemist, vaid on esitatud pärast menetluse lõppu.
30.Kohtu põhjendused kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel on vastuolulised. Kahe lepingulise esindaja kulude vajalikkuse üle otsustamisel on kohus võtnud seisukoha, et ei ole kohane välja mõista tasusid, kus toiminguid dubleeriti. Samas on kohus määruse punktis 13.2 lugenud põhjendatuks lepingulise esindaja kulu, mis on seotud kohtuistungil osalemisega 1h 10min ulatuses. Arusaamatuks jääb, miks on põhjendatud kahe juriidilist kõrgharidust omava isiku osalemine istungil lihtsas menetluses, kus ka seaduslik esindaja omab juriidilisi teadmisi ja vajadus lepingulise esindaja abi järele puudus.
31.Määruse punktis 13.5 on kohus lugenud põhjendatuks 22min ulatuses K.Kamsakanni kui seadusliku esindaja 05.12.2014 seisukohtade koostamise põhjendusel, et selle dokumendi koostamisel ei oleks saanud menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta kohtumenetluses õigusalase kvalifikatsioonita seadusjärgne esindaja. Tegu on kummastava selgitusega, kuna seaduslik esindaja omas õigusalast haridust.
32.Kohus on leidnud, et kohtul on õigus määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tuginedes ainult esitatud tööde nimekirjale ning kulude kandmist tõendavaid dokumente ei ole vajalik esitada. Selline käsitlus ei ole kooskõlas TsMS § 5 lõike 2 ja § 7 mõttega. Hageja viitas vastuses maakohtule mitmele asjaolule, mis tekitasid kahtlusi, kas kostja on tõesti kandnud seoses menetlusega kulusid või on tegu lihtsalt sooviga täiendavalt raha saada. Maakohus jättis need väited tähelepanuta. Seetõttu taotles hageja TsMS § 633 lõike 4 alusel vastu võtta täiendav tõend (kostja 2014.a majandusaasta aruanne), mis seab kahtluse alla kostja tegelike kulude kandmise. Aruande lisa 11 all ei ole isegi sellist rida nagu õigusabikulud. Seega on õigustatud kostjalt õigusabikulude kandmise kohta täiendavate tõendite nõudmine. Vastustaja seisukoht
33.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
34.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
35.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 19.10.2015 määrus tuleb osaliselt tühistada. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, millega menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata jäeti ning osas, millega hagejalt mõisteti kostjale välja riigilõiv 300 eurot. Osas, millega avaldus esindajatasu väljamõistmiseks rahuldati, on määruskaebus osaliselt põhjendatud ning annab aluse maakohtu määruse osaliseks tühistamiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostja taotluse esindajatasu väljamõistmiseks täiendavalt rahuldamata osas, milles
maakohus arvas esindaja kulude hulka K.Kamsakanni poolt 05.12.2014 22min ulatuses tehtud toimingud. Hagejalt väljamõistetav menetluskulude hüvitis väheneb 37.50 euro võrra. Muus osas maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse väited alust ei anna.
36.Maakohus rahuldas kostja taotluse esindajakulu osas kokku summas 363 eurot, mis koosneb tehingulise esindaja G.Härmsalu osalemisest menetluses 07.10.2014 (maakohtu määruse punkt 13.2) ja 28.10.2014 (samas punktid 13.3 ja 13.4) ning kostja juhatuse liikme K.Kamsakanni osalemisest 05.12.2014 menetlusdokumendi koostamisel (samas punkt 13.5).
37.Esmalt nõustub kolleegium kaebuse esitajaga, et maakohtu määrus on K.Kamsakanni esindajatasu puudutavas osas vastuoluline. Muude kulude osas, va 05.12.2014 menetlusdokumendi koostamine, asus maakohus asjakohaselt seisukohale, et isik esines menetluses kostja seadusjärgse esindajana (juhatuse liikmena), mistõttu ei saa tema osalemisega seotud kulu samastada lepingulise esindaja kuluga TsMS § 144 punkti 1 mõttes. Küll aga leidis maakohus viidatud ühe menetlusdokumendi koostamisega seoses, et selleks K.Kamsakanni poolt kulutatud 22min tuleb siiski lugeda esindajakuluks ja see tuleb vastaspoolel hüvitada.
38.Kolleegium on seisukohal, et selline K.Kamsakanni tegevusega seotud kulude eristamine ei ole asjakohane. Selles osas ei sisalda vaidlustatud määrus TsMS § 465 lõike 2 punktiga 2 kooskõlas olevat põhjendust. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et ka selle dokumendiga seoses osales K.Kamsakann tsiviilasja menetluses kostja juhatuse liikmena, nimetades end küll „esindajaks“ (t I kd lk 150), lepingulise esinduse olemasolu TsMS § 221 lõikes 2 ettenähtud volikirjaga tõendamata. Kolleegium nõustub maakohtu käsitlusega selle kohta, et juhatuse liikme menetluses osalemist ei saa samastada lepingulise esindaja osalemisega. Ka on asjakohane kaebuse esitaja viide vastavale kohtupraktikale (Tallinna Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-14-23159), mille kohaselt, kui menetlustoimingute tegemise ajal määratles menetlusosalise esindaja ennast kui seaduslikku esindajat (juhatuse liiget) ja selliselt on teda määratlenud ka kohus, siis ei saa ta kui isiklikult menetluses osalenud menetlusosaline menetlusele panustatud ajakulu hüvitamist vastaspoolelt nõuda. Juriidilisel isikul läbi juhatuse liikme on õigus otsustada, kas juhatuse liikmel on piisavalt oskusi ja aega selleks, et kohtumenetlusega seonduvat asjaajamist ise korraldada või tellib ta vastava teenuse lepinguliselt esindajalt. Kohtumenetluses osalemise tagajärjed peavad olema menetlusosalistele etteennustatavad, st nad peavad saama hinnata, milliseks võivad kujuneda menetluses osalemise tagajärjed, kui vastaspool osaleb läbi oma seadusliku esindaja või kui osaleb läbi tehingulise esindaja. Nõustuda ei saa väitega, et menetlusosalise seadusliku esindaja töötasu tuleks hüvitada Riigikohtu määruse nr 3-21-62-14 punktidest 13 ja 14 tulenevalt. Viidatud tsiviilasjas oli menetlusosaliseks korteriühistu, kes ei tegutse oma majandustegevuse raames tulu teenimise eesmärgil, vaid peab seaduse alusel korteriomanikest moodustatud mittetulundusühinguna tagama elamu majandamise ja osalema selle raames (häda)vajalikes õigusvaidlustes. Kohtumenetluses osaleva äriühingu, mille majandustegevuseks on mh õigusteenuste osutamine ja seeläbi tulu teenimine, juhatusel on võimalik valida, kas esindada äriühingut ise või vältida sellist ajakulu ja tellida esindamise teenuse lepinguliselt esindajalt ning nõuda vastaspoolelt lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt puudub alus mõista hagejalt välja K.Kamsakanni osalemisega seotud kulu ka maakohtu poolt rahuldatud 22min eest summas 37.50 eurot (arvestus t II kd lk 49)
39.Kolleegium on seisukohal, et G.Härmsalu kui lepingulise esindaja tegevusega menetluses seotud kulu osas maakohtu määruse muutmiseks alus puudub. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-173-15 (punktis 13) selgitanud, et kohus peab menetluskulude kindlaksmääramise määruses tuvastama õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu, mis tähendab mh tuvastamist, kellele ja missugusel õiguslikul alusel on õigustatud pool kohustatud õigusabikulusid maksma. Sama lahendi punkti 15 kohaselt saab õigusabi osutamise eest esitatud arvet pidada piisavaks tõendiks kulude tasumise kohustuse olemasolu tõendamisel (sama ka lahend nr 3-2-154-15, punkt 11).
40.Puudub vaidlus, et G.Härmsalu osales kostja lepingulise esindajana menetluses ja tema volitusi tõendas kostja juhatuse liikme K.Kamsakanni allkirjastatud volikiri (t I kd lk 81). 15.02.2016 ja 08.03.2016 esitas kostja vastuseks kohtu päringutele täiendavad selgitused ja A.A.B Õigusabiteenuse OÜ arve nr 01-14 koos spetsifikatsiooniga. Selgituste kohaselt osales G.Härmsalu menetluses juriidiliste isikute vahelise suulise käsunduslepingu alusel. Seega saab lugeda tuvastatuks, et arve kajastab kostja kulutusi (kulutuste kandmise kohustuse tekkimist) lepingulise esindaja G.Härmsalu osutatud õigusabi eest. Käsunduslepingule ei ole seaduses ette nähtud kohustuslikku kirjalikku vormi, mistõttu selline õiguslik alus kostjal kulutuste tekkimisele on eluliselt usutav. Käsunduslepingu täitmiseks ei pidanud A. A. B Õigusabiteenuse OÜ kasutama oma töötajat. G.Härmsalu ja A. A. B Õigusabiteenuse OÜ omavahelise õigussuhe kostjal talle osutatud õigusabi eest arve tasumise kohustusele mõju ei avalda. Samuti ei muuda õigusabi osutamise alust tühiseks asjaolu, et mõlema käsunduslepingu poole esindajaks on K.Kamsakann.
41.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.