2-15-18898
Kostja õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.03.2016.a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-18898
Tsiviilasi
KÜ Adavere Kesk 3 hagi Vxxxxxx Kxxxx korteriomandi võõrandamise ja võlgnevuse nõudes
Hagihind
4877,28 eurot Hageja: Korteriühistu Adavere Kesk 3 (registrikood 80169210, asukoht Kesk 3, Adavere Alevik, Põltsamaa vald, 48001 Jõgevamaa), Hageja lepinguline esindaja: advokaat Grete Lüüs (Advokaadibüroo LMP, Soola 8, 51013 Tartu, e-post [email protected]); Kostja : Vxxxxxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post x 10.03.2016
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistung
vastu
2-15-18898
2-15-18898 TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 400 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 400 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1006,72 eurot. Summa on käibemaksuga. Menetluskulu koosneb hageja lepingulise esindaja õigusabikuludest kohtumenetluses ja kohtuistungil. Hagejat esindas menetluses advokaat. Kostja ei ole vastaspoole kuludele vastuväiteid esitanud. Menetlusosalise esindajakulud on TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 ja 2 järgi menetlusosalise kohtuvälised kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb kohtul hageja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel lähtuda kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kriteeriumist. Kohtu hinnangul on hageja poolt taotletud menetluskulud olnud põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Hageja poolt esitatud arvete alusel on õigusabile kulutatud kokku 9 h 21 m ning esitas menetlustoimingute ja nendele kulunud aja ülevaate. Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud ajakulu seoses menetlustoiminguga „22.12.2015 – kohtumääruse analüüs, kliendile informatiivse e-kirja koostamine ja edastamine“. Viidatud kohtumäärus oli hagiavalduse käiguta jätmise määrus. Hageja esindaja oli hagiavalduse esitamisel arvestanud hagihinna valesti, mille tõttu oli hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 200 eurot vähem. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik ega põhjendatud nõuda kliendilt tasu taolise määruse analüüsimise ja kliendile e-kirja koostamise ja edastamise eest, kuivõrd 22.12.2015.a määrus oli kohtu poolt koostatud ennekõike esindaja enda eksimuse või teadmatuse tõttu. Arves nr 151162 oli eelnimetatud menetlustoimingu ajakuluks märgitud 24 min, mis on kohtu arvates põhjendamatu. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ka kostjalt menetluskulu 24 min ulatuses välja mõista. Kohus hindab, et punktis 4 toodud menetlustoimingutele kulunud ajakulu on põhjendatud 4h 44m ulatuses. Ülejäänud toimingute osas on ajakulu õigusabile kohtu hinnangul põhjendatud. Seega peab kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 8 tundi ja 57 minutit. Hageja lepingulise esindaja tasumäär ühe tunni kohta oli vahemikus 88-100 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on peetud põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (nii käibemaksuga kui käibemaksuta) (1.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 13.11.2013. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-13). Kuna hageja esindaja tasumäär jääb alla 120 eurot leiab kohus, et põhjendatuks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tasumäära vahemikus 88100 eurot (käibemaksuta). TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulud välja käibemaksuta.
2-15-18898 Kohus hindab põhjendatud ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 8 tundi 57 minutit tasumääraga 88-100 eurot/tund, millele ei lisandu käibemaksu, s.o. kokku 803,72 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). Kohus määrab menetluskulude tasumise osas kindlaks otsuse täitmise korra vastavalt TsMS § 445 lg-le 1. Välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda hageja arveldusarvele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.