lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-7177/5

Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-7177/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
24.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
994
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

24. mai 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-7177

Tsiviilasi

Kohtutäitur Oksana Kutšmei kinnistamisavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu kohtunikuabi 25. aprilli 2018 kandemäärus nr 497132018

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (kinnistamisavalduse kohtutäitur Oksana Kutšmei (isikukood XXX)

esindajad

esitaja):

RESOLUTSIOON

1.Muuta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 25. aprilli 2018 kandemääruse nr XXX põhjendusi, jättes kandemääruse resolutsioon muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

ASJAOLUD

1.Kohtutäitur Oksana Kutšmei (avaldaja) esitas 29. märtsil 2018 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palus seada kinnistusregistriosa nr XXX kolmandasse jakku käsutamise keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Korteriühistu A. kasuks. Avalduse kohaselt palus kohtutäitur korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 44 lg-test 1 ja 2 lähtuvalt seada käsutamise keelumärge võlgnikule Viivika Kasuk’ile kuuluvale kinnistule sissenõudja Korteriühistu A. kasuks, kuna kohtutäitur viib täitemenetlust läbi korteriomandist tuleneva nõude sundtäitmiseks ja pöörab korteriühistu pandiõigusest tulenevalt sissenõude võlgnikule kuuluvale korteriomandile. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06 märkinud, et TsÜS § 88 lg 2 eriregulatsiooni kohaselt on hüpoteegi alusel võimalik täitemenetluse toiminguid teha ka juhul, mil hüpoteek on kinnisasjale seatud enne käsutuskeelu sissekandmist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-8-10 selgitanud, et kui kohtutäitur on alustanud täitemenetlust enne keelumärget kinnistusraamatusse sisse kantud hüpoteegi sundtäitmiseks, on lubatud kinnistusraamatuse asjaõiguse teostamise ehk täitemenetluse korraldamise tagamiseks kanda kohtutäituri avalduse alusel keelumärge.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Tartu Maakohtu kohtunikuabi jättis 25. aprilli 2018 kandemäärusega kinnistamisavalduse rahuldamata. Kohtunikuabi märkis, et kinnistusregistriosa nr X kolmandasse jakku on 13. juunil 2017 kantud keelumärge käsutamise keelamiseks kohtutäitur Anne Böckleri ja Osaühing Aktiva Finants kasuks. Kohtunikuabi leidis, et selleks, et korteriühistu pandiõigus saaks järjekoha, tuleb pandiõigus kanda kinnistusraamatusse (KrtS § 44 lg 2 ja AÕS § 59 lg 1). Korteriühistu pandiõigus peab seega asjaõigusliku toime omamiseks alati nähtuma kinnistusraamatust. Kuna käesoleval juhul ei ole korteriühistu pandiõigusele asjaõiguslikku toimet antud ja kinnistusraamatusse kantud, ei saa kinnistusraamatusse kanda keelumärget kinnisasja käsutamise keelamiseks Korteriühistu A. kasuks. Riigikohus leidis 15. aprilli 2004 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-48-04 punktis 14, et mitme erineva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse ei ole TsÜS § 88 lg-st 1 ja AÕS § 63 lg-st 2 tulenevalt lubatud. Eeltoodust tulenevalt leidis kohtunikuabi, et kinnistamine on välistatud ja kinnistamisavaldus tuleb jätta rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb 25. aprilli 2018 kandemääruse nr 497132018 tühistamist ning uue määruse tegemist, millega saata kinnistamisavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on võlgnikule kuuluv korteriomand kinnistusregistriosa nr-ga X koormatud seadusjärgse pandiõigusega korteriühistu A. kasuks. Tartu Maakohus mõistis
17.märtsi 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-18898 Viivika Kasukilt Korteriühistu A. kasuks välja majanduskulude võlgnevuse 1010 eurot 73 senti ja viivise 109 eurot 2 senti. Korteriühistul on seega õigus täitemenetluses nõuda korteriühistu pandiõigusest tulenevate õiguste realiseerimist. KrtS § 44 lg 2 järgi kohaldatakse korteriühistu pandiõigusele seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut. Esimesel järjekohal oleva hüpoteegi puhul tuleb kohaldada TsÜS § 88 lg-s 2 sätestatud erandit (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 23). Kui kohtutäitur on alustanud täitemenetlust enne keelumärget kinnistusraamatusse sisse kantud hüpoteegi sundtäitmiseks, on sel juhul lubatud kanda asjaõiguse teostamise ehk täitemenetluse korraldamise tagamiseks kinnistusraamatusse kohtutäituri avalduse alusel keelumärge (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-8-10, p 8).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et muuta tuleb Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 25. aprilli 2018 kandemääruse nr 497132018 põhjendusi, jättes kandemääruse resolutsioon muutmata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
5.Käesolevas asjas on avaldaja alustanud sissenõudja Korteriühistu A. avalduse alusel võlgniku Viivika Kasuki vastu täitemenetlust, milles täitedokumendiks on Tartu Maakohtu
17.märtsi 2016 kohtuotsus, millega maakohus otsustas täitemenetluse korras võõrandada võlgnikule kuuluva korteriomandi ning mõista võlgnikult korteriühistu kasuks välja majanduskulude võlgnevuse 1010 eurot 73 senti ja viivise 109 eurot 2 senti. Avaldaja soovib korteriühistu pandiõigusele tuginedes võlgnikule kuuluvale korteriomandile sissenõude pööramiseks kanda kinnisturegistriosa X kolmandasse jakku keelumärke kinnisasja käsutamise keelamiseks Korteriühistu A. kasuks. Kinnistusraamatust nähtuvalt on kinnistusregistriosa kolmandasse jakku 13. juunil 2017 kantud kohtutäitur Anne Böckleri avalduse alusel keelumärge käsutamise keelamiseks Osaühing Aktiva Finants kasuks.
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et selleks, et korteriühistu pandiõigus saaks järjekoha, tuleb see kanda kinnistusraamatusse. Korteriühistu pandiõigus on seadusjärgne pandiõigus ning korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 44 lg 2 kohaselt kohaldatakse korteriühistu pandiõigusele seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut. Korteriühistu pandiõiguse järjekoht on seega määratud seadusega, mistõttu ei tule seda järjekoha saamiseks kinnistusraamatusse kanda ja see omandab asjaõigusliku toime kinnistusraamatusse kandmata. Kui asuda seisukohale, et sissenõudja osaleb täitemenetluses ka pandipidaja õigustega, on maakohus õigesti märkinud, et keelumärge keelab AÕS § 63 lg 2 järgi vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt, st „lukustab“ kinnistusraamatu ja välistab edasised kanded (vt ka Riigikohtu 3. oktoobri 2006 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 22). TMS § 54 lg 3 teine lause sätestab samuti, et keelumärge keelab vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta. Kuna kinnistusraamatusse on kantud täielik käsutamise keelumärge, on kinnistusraamatusse kannete tegemine välistatud.

Käesoleval juhul ei kohaldu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg-s 2 sätestatud eriregulatsioon, kuna see kohaldub üksnes enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele (vt ka Riigikohtu 3. oktoobri 2006 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 23; 5. märtsi 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-10, p 8). Korteriühistu pandiõiguse kui seadusjärgse pandiõiguse tekkimise hetkeks saab lugeda korteriomandi- ja korteriühistu seaduse jõustumise hetke ehk 1. jaanuarit 2018. Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku on kantud keelumärge käsutamise keelamiseks varem, s.o 13. juunil 2017. Eelnevast tulenevalt on maakohus jätnud õigesti kinnistamisavalduse rahuldamata.

8.TsMS § 172 lg 2 alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja