AS MiniCredit hagi Timo Markuse vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
662.14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: AS MiniCredit (registrikood 11551909; asukoht Viru väljak 2, 10111 Tallinn), lepinguline esindaja: Ingrid Nook ([email protected]) kostja: Timo Markus (isikukood XXXX; elukoht
XXXX)
Menetlus
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista välja Timo Markuselt seoses 10.10.2012 laenulepinguga AS-i MiniCredit kasuks:
2.1.põhivõlg 300 eurot, intress 25 senti, viivis 10.11.2012 kuni 17.03.2016 eest 81.60 eurot, kokku 381.85 eurot;
2.2.viivis tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 18.03.2016 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta välja mõistmata Timo Markuselt AS-i MiniCredit kasuks intress 11.75 eurot, meeldetuletuste tasu 26 eurot ning viivis osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määra.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada otsus kätte hagejale ning kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 60% kostja kanda ja 40% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista välja Timo Markuselt AS-i MiniCredit kasuks menetluskulud 75 eurot.
Kaja esitamine
8.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
9.Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
10.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.
12.Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24; 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19).
13.Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 10.10.2012 laenulepingu alusel põhivõla 300 eurot, intressi 12 eurot, meeldetuletuste tasu 26 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise põhivõla ulatuses summas 300 eurot ning lisanduva viivise seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest 26.11.2015 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 300 eurot. Hagiavalduse kohaselt sai kostja hagejalt 10.10.2012 laenu 300 eurot 30 päevaks ning kohustus selle koos 60 euro suuruse intressiga tagastama 09.11.2012.
14.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal,
et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 3 2. lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
15.Hageja on laenulepingus märkinud krediidikulukuse määraks 791 %. Eesti Panga poolt oktoobris 2012 avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 25,25 %. Seega ületas laenulepingu järgi kostja poolt tasutav krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui 31 korda. Seega on kostja kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja laenuleping TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine ning hagejal ei ole õigus nõuda lepingus sätestatud määras intressi ega viivist, samuti mitte meeldetuletuse tasu.
16.TsÜS § 86 lg 4 (laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Intress laenu kasutamise aja eest VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses perioodi 10.10.2012 kuni 09.11.2012 eest on 25 senti (määraga 1% aastas). Intress nimetatud määras tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
17.Kuivõrd kostjaga sõlmitud laenuleping on tühine, siis ei rakendu lepingus ettenähtud viivise määr. Seega on põhjendatud hageja viivisenõue üksnes seadusjärgses määras. Kostja on viivitanud laenusumma tagastamisega hagejale 1224 päeva (10.11.2012 kuni 17.03.2016). Sellise perioodi eest kujuneb viivis VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras 81.60 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus mõistab hageja taotlusel kostjalt välja ka viivise protsendina põhinõudest seaduses ettenähtud määras alates otsuse tegemisest kuni põhinõude (laenusumma) tasumiseni.
18.Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja meeldetuletuse tasu nõue. Hageja nõuab kostjalt temale saadetud meeldetuletuste saatmise eest tasu lepingu p 8.4 alusel vastavalt hageja poolt kehtestatud hinnakirjale. Kuna poolte vahel sõlmitud leping on tühine, siis sellest tulenevad kokkulepped ei rakendu.
19.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 60% ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja riigilõivu 170 eurot. Hageja on maksnud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 45 eurot ettenähtust rohkem, mis on hagejale tagastatud 03.12.2015 kohtumäärusega. Seega on hageja põhjendatud menetluskuluks riigilõiv 125 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 60% kostja kanda ja 40% hageja kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 75 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.