Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.02.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-11239
Kohtuasi
Osaühingu Ehmo hagi AS-i Citadele banka vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.12.2023 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
AS-i Citadele banka apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
128 804,81 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja osaühing Ehmo (registrikood 10282778), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Ksenia Kravtšenko ja Aljona Burova Kostja AS Citadele banka (Läti registreerimisnumber 40103303559), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Liis Könn ja Grete-Kai Teeäär
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.12.2023 otsus osas, millega maakohus jättis menetluskulud AS-i Citadele banka kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Muus vaidlustatud osas (s.o osas, millega osaühingu Ehmo hagi AS-i Citadele banka vastu rahuldati) jääb Harju Maakohtu 19.12.2023 otsus muutmata.
2.Ringkonnakohus parandab Harju Maakohtu 19.12.2023 otsuse resolutsiooni p-s 1 ilmse ebatäpsuse hagi rahuldamise ulatuse kohta ja märgib, et hagi rahuldatakse osaliselt.
Harju Maakohtu 19.12.2023 otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata 1) osaühingu Ehmo nõude mõista AS-ilt Citadele banka osaühingu Ehmo kasuks välja põhivõlgnevus summas 18 577 907,05 rubla, mis tuleb täita sularahas ja määrata, et kui AS Citadele banka tagastab 18 577 907,05 rubla sularahas eurodes, tuleb tagastamisele kuuluv summa arvutada eurodesse ümber keskmise rubla vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga (s.o 1 RUB = 0,0128 EUR)
2-22-11239 ning tagastada 237 797,21 eurot (resolutsiooni p 2) ning 2) osaühingu Ehmo alternatiivse nõude määrata, et kui AS Citadele banka tagastab 18 577 907,05 rubla sularahas eurodes, tuleb tagastamisele kuuluv summa arvutada eurodesse ümber keskmise rubla vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga (s.o 1 RUB = 0,0119 EUR) ning tagastada 221 077,10 eurot (resolutsiooni p 3).
6.2.Jätta rahuldamata osaühingu Ehmo nõue mõista AS-ilt Citadele banka osaühingu Ehmo kasuks välja põhivõlgnevus summas 18 577 907,05 rubla, mis tuleb täita sularahas ja määrata, et kui AS Citadele banka tagastab 18 577 907,05 rubla sularahas eurodes, tuleb tagastamisele kuuluv summa arvutada eurodesse ümber keskmise rubla vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga (s.o 1 RUB = 0,0128 EUR) ning tagastada 237 797,21 eurot.
6.3.Jätta rahuldamata osaühingu Ehmo alternatiivne nõue määrata, et kui AS Citadele banka tagastab 18 577 907,05 rubla sularahas eurodes, tuleb tagastamisele kuuluv summa arvutada eurodesse ümber keskmise rubla vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga (s.o 1 RUB = 0,0119 EUR) ning tagastada 221 077,10 eurot.
6.4.Rahuldada osaühingu Ehmo alternatiivne nõue ja välja mõista AS-ilt Citadele banka osaühingu Ehmo kasuks kahjuhüvitis summas 98 239,61 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 16 139,56 eurot ja edasiulatuv viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 g-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.12.2023 põhinõudelt 98 239,61 eurot kuni põhinõude täitmiseni.
6.5.Välja mõista AS-ilt Citadele banka osaühingu Ehmo kasuks õigusabikulude hüvitis summas 2089,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 296,98 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 2089,20 eurot alates 20.12.2023 kuni võla täieliku tasumiseni.
6.6.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Ehmo (hageja) esitas 02.08.2022 Harju Maakohtule AS-i Citadele banka (kostja) vastu hagi, mida täpsustas 02.06.2023 ja 20.10.2023, ning milles palus mõista kostjalt hageja
2-22-11239 kasuks välja põhivõlgnevuse 18 577 907,05 rubla, alternatiivselt kahjuhüvitise summas 98 239,61 eurot või 81 519,50 eurot või kohtu määratud suuruses, õigusabikulude hüvitise 2089,20 eurot ning eeltoodud nõuetelt arvestatava viivise alates 23.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palus kindlaks määrata kohustuste täitmise viis ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja õiguseellase AS Parex banka Eesti filiaali vahel 10.12.2009 sõlmitud multivaluutse arvelduskonto leping (leping) arvelduskontole nr EE091200001243382063 (konto).
3.Seisuga 22.03.2022 oli hageja konto jääk 18 577 907,05 Vene rubla (rubla). 21.03.2022 kell 19.32 edastas kostja hageja seaduslikule esindajale teate hageja konto sulgemisest ning kontol olevate rublade konverteerimisest eurodesse alates 22.03.2022 panga üldtingimuste p 19.2 alusel. Hageja vastas 22.03.2022 kell 12.17, et ei nõustu kontole paigutatud 18 577 907,05 rubla eurodesse konverteerimisega (valuutavahetuse tehinguga) ning palus hoiustatud raha tagastada.
4.Kostja konverteeris 23.03.2022 hageja nõusolekuta hageja kontole paigutatud rublad eurodesse kursiga 133,12 RUB/EUR selgitusega RUB ACCOUNT CLOSING CONVERSION EUR/ RUB RATE 133.12 Summa: EUR 139,557.60 (valuutavahetuse tehing). Selline euro kurss rubla suhtes oli 16 rubla võrra rohkem kui Euroopa Keskpanga fikseeritud kurss seisuga 01.03.2022, samuti oluliselt rohkem kui teiste kommertspankade konverteerimise kurss. Euroopa Keskpank fikseeris rubla kursi 01.03.2022 seisuga 117,201 euro juures.
5.Kostjal ei olnud õigust hageja kontole paigutatud rublasid konverteerida ega jätta need hageja nõudmisel tagastamata. Igal juhul ei saanud kostja varem kui 22.04.2022, s.o üks kuu konto sulgemise teate esitamisest, rublasid eurodesse konverteerida. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele ei ole kostja hagejale 18 577 907,05 rubla tagastanud.
6.Alternatiivselt tuleb kostjal hagejale hüvitada lepingu rikkumisega tekitatud kahju. Kostjal oli kohustus tagastada hagejale 18 577 907,05 rubla, kuid kostja seda ei teinud. Kostja on rublade konverteerimisega kahjustanud hageja finantsseisundit ja vähendanud hagejale kuuluva vara väärtust. Hageja kontol on vaid raha summas 139 557,60 eurot, mille eest ei ole võimalust omandada 18 577 907,05 rubla. Kostja ei tagastanud hagejale ka eurosid ümber arvestatuna keskmise rubla vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga, millega on tekitanud hagejale kahju.
7.Nii Tavid AS-i kui ka veebilehel https://www.xe.com avaldatud rubla vahetuskursi alusel oleks eurodes tagastatav summa oluliselt suurem, kui 139 557,60 eurot. Võttes arvesse Tavid AS-i vahetuskurssi seisuga 22.04.2022 oleks eurodes tagastamisele kuuluv summa võrdne 237 797,21 euroga (0,0128 EUR x 18 577 907,05 RUB). Võttes arvesse veebilehel https://www.xe.com avaldatud vahetuskurssi seisuga 22.04.2022 oleks eurodes tagastamisele kuuluv summa võrdne 221 077,10 euroga ( 0.0119 EUR x 18 577 907,05 RUB). Kuna kostja on hageja kontole alusetult ja omavoliliselt 23.03.2022 kandnud 139 557,60 eurot, siis tuleb nimetatud summa hagejale tagastamisele kuuluvast summast maha arvutada.
8.Hageja on korduvalt pöördunud enne hagi esitamist kostja poole nõudega kontole paigutatud rublade tagastamiseks ning hoiatanud kostjat kohustuse täitmata jätmise korral kohtusse pöördumisega. Nõude esitamiseks kasutas hageja professionaalse õigusnõustaja abi,
2-22-11239 kuna hageja ise ei oma selleks õigusalaseid eriteadmisi, ning kandis sellega seoses õigusabikulusid 2089,20 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja vastuväited
9.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.24.02.2022 algas sõda Ukrainas. Euroopa Liit kehtestas lühikese aja jooksul reaktsioonina Venemaa tegevusele mitmed rahandus- ja finantssektorit puudutavad sanktsioonid. Vene rubla kurss hakkas pärast sõja puhkemist järsult langema. 01.03.2022 seisuga oli rubla kurss langenud võrreldes sõjaeelse tasemega juba ligi 30% ning Euroopa Keskpank ja Eesti Pank lõpetasid rubla päevakursi avaldamise, sest ei pidanud enam võimalikuks avaldada valitsevaid turutingimusi kajastavat päevakurssi. Erakorraline olukord ja rubla kursi järsk langus seadis ohtu klientide vara (rublahoiuste) säilimise ja takistas kommertspankadel rublaarvelduste teostamise. 01.03.2022 otsustas kostja tulenevalt tekkinud erakorralisest olukorrast peatada maksete teenindamise rublades ning konverteerida klientide kontodel olevad rublad eurodeks. 21.03.2022 edastas kostja hagejale teate, et 22.03.2022 suletakse hageja pangakonto rublades ning kontol olevad rahalised vahendid konverteeritakse eurodesse ja kantakse hageja kontole. Selleks ajaks oli rubla kurss langenud ca 40% võrreldes sõjaeelse ajaga. 23.03.2022 sulges kostja hageja konto rublades, konverteeris rublad (18 577 907,05 rubla) eurodesse vahetuskursiga EUR/RUB 133,12, mis oli klientide jaoks soodsam, kui üldine kurss samal ajal. Hageja kontole laekus konverteerimise järgselt 139 557,60 eurot.
11.Kostja ütles hagejaga sõlmitud multivaluutse arvelduskonto lepingu 22.03.2022 osaliselt üles, lõpetas rublades arveldamise ja sulges hageja pangakonto rublades (rublakonto), muudes valuutades on hagejal jätkuvalt arvelduskonto avatud. Kostja sulges rublakonto vastavalt arvelduskonto lepingu p-le 19.2, mille kohaselt võib kostja lepingu mõjuval põhjusel erakorraliselt etteteatamistähtajata üles öelda, kui mõlema poole huve arvestades ei saa lepingu jätkumist eeldada. Lepingu ülesütlemise ajaks, s.o 22.03.2022 ohustas Vene-Ukraina sõjast tulenev geopoliitiline olukord rublahoiuseid, seadis ohtu klientide vara ning takistas pankadel rublahoiuste pakkumise. Olukord nõudis kohest reageerimist, kuna eksisteeris oht, et tulevikus pole enam võimalik rublasid üldse eurodeks konverteerida. Sellise olukorra realiseerumisel oleks tekkinud kahju klientidele, kelle kontodel on väheneva väärtusega rublad. Selline oht ka tegelikkuses realiseerus, sest alates aprillist 2022 ei ole Euroopa pankadel võimalik rublasid eurodeks vahetada Venemaa Keskpangale seatud piirangute tõttu. Kuna rublakonto säilitamine kätkes 22.03.2022 seisuga riski nii pangale kui klientidele ja olukord finantsturgudel oli kiiresti muutuv ja ettearvamatu, oli kostjal õigus rublakonto lepingud üles öelda.
12.Kostjal on õigus ühepoolselt muuta valuutasid, milles teenust osutatakse. Lepingu p 1.3 järgi on multivaluuta konto, millel saab hoida raha valuutas, millele pank on määranud vahetuskursi. Vahetuskursi puudumisel pole võimalik vastavas valuutas raha hoiustada ega sellega arveldada. Lepingu p 10 järgi on kostjal õigus lepingu tingimusi ühepoolselt muuta teavitades sellest eelnevalt klienti. Arveldustingimuste p 16.3 järgi on kliendil õigus ühe kuu jooksul pärast lepingu muutumise teate saamist leping üles öelda. Kostja ei ole pärast 21.03.2022 teate saamist arvelduslepingut üles öelnud, mistõttu tuleks lugeda arvelduslepingu tingimused igal juhul muudetuks ning leping ei võimalda alates 22.03.2022 rublavaluutas raha hoiustada ega rublavaluutas arveldusi teostada.
13.Rublakonto sulgemise või rublavaluutas arvelduste lõpetamise järgselt 22.03.2022 tekkis vajadus konverteerida raha, mille hoiustamine polnud enam võimalik valuutasse, milles
2-22-11239 arveldamine on võimalik. Lepingu p-de 1.3 ja 7.1 kohaselt saab arveldamine toimuda üksnes valuutas, millele kostja on valuutakursi kehtestanud ja selle puudumisel on pangal õigus konverteerida kontol olevad rahalised vahendid kliendiga kooskõlastamata valuutasse, mille suhtes on valuutakurss kehtestatud ja milles arveldamist konto võimaldab.
14.Kostja ei saanud ega pidanud väljastama hagejale rublasid sularahas. Kostjal puudus vastav kohustus, mistõttu ei saanud ta seda ka rikkuda. Arvelduslepingu kohaselt puudus kostjal kohustus võimaldada hagejal sularaha väljavõtmist. Kostja ei saanud hagejale rublasid tagastada ka ülekandega, sest oli peatanud rublamaksete teenindamise juba 01.03.2022 ja rublades arveldamine oli ka objektiivselt muutunud võimatuks puhkenud sõja ja Venemaa vastaste sanktsioonide tõttu.
15.Rublade konverteerimise tagajärjel ei ole hagejale tekkinud kahju. Rublad konverteeriti turutingimustel ning hageja jaoks soodsa kursiga. Järelikult ei olnud hageja rublade konverteerimise järel kehvemas varalises olukorras kui rublade konverteerimise eel, vaid tema rublad olid asendatud samas väärtuses eurodega.
16.Isegi kui kostja oleks kohustusi rikkunud ning hagejale seeläbi kahju tekitanud, ei vastutaks kostja rikkumise eest. Arveldustingimuste p 11.10 kohaselt ei vastuta pank kliendile tekkinud kahju eest, mis on tekkinud vääramatu jõu, sh sõjategevuse või panga funktsionaalset tegevust takistava õigusakti jõustumise tõttu. Kuivõrd kostja teostas konverteerimise sõjategevuse ning selle ajendil kehtestatud ja panga tegevust piiravate sanktsioonide tõttu, ei vastuta kostja sel viisil hagejale tekitatud kahju eest. Pankadel oli sõja ja sanktsioonide tõttu objektiivselt võimatu rublades arveldada ja rublasid eurodeks vahetada.
17.Üldtingimuste p 20.6.2 kohaselt ei vastuta pank välisvaluuta vahetuskursi või intressimäära muutumisest tekkinud kahju eest. Rublade konverteerimise kurss ei olnud ebasoodne ning oli turuolukorrale vastav. Kui kohus peaks siiski leidma, et konverteerimine tekitas hagejale kahju, on kostja vastutus sellise kahju eest välistatud.
18.Kuna alusetu nõude esitamine ei olnud põhjendatud, ei saanud olla põhjendatud sellise nõude esitamisega seotud kohtueelsete õigusabikulude kandmine Maakohtu otsus ja põhjendused
19.Harju Maakohus rahuldas 19.12.2023 otsusega hagi. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 18 577 907,05 rubla, mis tuleb täita sularahas ja määrata, et kui kostja tagastab 18 577 907,05 rubla sularaha eurodes, tuleb tagastamisele kuuluv summa arvutada eurodesse ümber keskmise rubla vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga (s.o 1 RUB = 0,0128 EUR) ning tagastada 237 797,21 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja alternatiivse nõude määrata, et kui kostja tagastab 18 577 907,05 rubla sularaha eurodes, tuleb tagastamisele kuuluv summa arvutada eurodesse ümber keskmise rubla vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga (s.o 1 RUB = 0,01119 EUR) ning tagastada 221 077,10 eurot. Maakohus rahuldas hageja alternatiivse nõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 98 239,61 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 16 139,56 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.12.2023 põhinõudelt 98 239,61 eurot kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulude hüvitise 2089,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 296,98 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt 2089,20 eurot alates 20.12.2023 kuni võla täieliku tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.
2-22-11239
20.Maakohus luges tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 alusel tuvastatuks järgmised asjaolud:
Hageja ja AS Parex banka Eesti filiaali vahel oli 10.12.2009 sõlmitud multivaluuta arvelduskonto leping arvelduskontole nr EE091200001243382063, mis võimaldas hagejal mh arveldada Vene rublades (rubla). AS Parex banka ümberstruktureerimisel võttis Parex banka Eesti filiaali üle kostja, mille tulemusena on kõik lepingust tulenevad Parex banka Eesti filiaali õigused ja kohustused kostjale üle läinud;
Hageja kontol oli 23.03.2022 seisuga 18 577 907,05 rubla;
21.Poolte vahel puudus vaidlus selles, et: 21.03.2022 esitas kostja hagejale poolte vahel 10.12.2009 sõlmitud multivaluutse arvelduskonto lepingu arvelduskontole nr EE091200001243382063 osalise ülesütlemisavalduse rublades arveldamise lõpetamiseks ja pangakonto rublades sulgemiseks ning kostja tahe oli leping osaliselt üles öelda rublades arveldamise osas. Pooltel on vaidlus selle üle, mis alusel oli ülesütlemisavaldus esitatud (kas tegemist oli erakorralise või korralise lepingu osalise ülesütlemisega), millal ülesütlemine jõustus ja lepingu alusel üleantu tagastamise nõue muutus sissenõutavaks, samuti lepingu tagasitäitmise ajas ja viisis ning kahju hüvitamises.
22.Hageja nõudis oma esmases nõudes kostjalt 10.12.2019 sõlmitud multivaluutse arvelduskonto lepingu täitmist vastavalt arvelduslepingu tingimuste p-le 17.6 ja hageja juhisele. Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju. Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võiks hagi kuuluda rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 3 või VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 101 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt, kui võlgniku on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.
23.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: 1) võlgnik on lepingut rikkunud; 2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest; 3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju; 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga; 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
24.Vaidluse lahendamiseks tuleb välja selgitada, kas kostja on poolte vahel sõlmitud lepingut rikkunud. Selleks on vaja esmalt tuvastada, kas kostja on lepingu üles öelnud erakorraliselt või korraliselt.
25.Lepingu ülesütlemine on kujundusõigus, mille teostamine toimub tahteavalduse tegemisega lepingu teisele poolele. Ülesütlemisavaldus muutub kehtivaks, kui 1) ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud (lepingut üles öelda soovival poolel on seaduse või lepingu järgi õigus leping üles öelda) ja 2) ülesütlemisavalduse formaalsed eeldused on täidetud.
2-22-11239 Leping saab lõppeda korraliselt üksnes siis, kui lepingu erakorralisel ülesütlemisel ei olnud õiguslikke tagajärgi.
26.Maakohus tuvastas, et 21.03.2022 kell 19.32 edastas kostja hageja seaduslikule esindajale järgmise teate: „Pöörame Teie tähelepanu, et 22. märtsil 2022 suletakse Teie pangakonto Vene rublades (RUB) ja/või Valgevene rublades (BYR). Teie kontol olevad rahalised vahendid konverteeritakse eurodesse Citadele määratud kursi alusel ja kantakse teie kontole eurodes. Otsus on tehtud panga üldtingimuste punkti 19.2 alusel, hoolitsedes Teie rahaliste hoiuste ohutuse eest. Küsimuste korral võtke meiega ühendust mobiilirakenduse vestluse, internetipanga või e-posti teel [email protected] Parimate soovidega, Teie Citadele“. Maakohus tuvastas, et hageja teatas 22.03.2022 kell 12.17 kostjale, et: „Saime täna 22.03.2022 sms'i, et Citadele sulgeb kontod Vene ja Valgevene rublades. Kontol olevad rahalised vahendid konverteeritakse Citadele määratud euro vahetuskursiga. Me ei ole nõus sellise pakkumisega. Ehmo OÜ kasutas rubla konto ainult hoiuse tegemiseks. Palume täpsustada seaduslik ja juriidiline alus, kus täpselt toodete ja teenuste tingimustes selline olukord kirjeldatakse. Soovime rublasid kontol hoida. Palun pakkuge muid võimalusi, kas sularaha väljavõtmist või võlakirjade ostmist rublades või muid võimalusi“.
27.Seega tegi kostja 21.03.2022 ülesütlemisavalduse, millega on öelnud 22.03.2022 lepingu osaliselt üles, lõpetanud rublades arveldamise ja sulgenud hageja rublakonto, mille hageja sai samal päeval, s.o 21.03.2022 kätte. Seega on üks ülesütlemise formaalsetest eeldustest, milleks on ülesütlemisavalduse tegemine ja vastaspoolele kättetoimetamine, täidetud.
28.Lepingu ülesütlemise materiaalse eeldusena peab lepingu ülesütlemiseks olema seda õigustav põhjus, mis õigustaks lepingu järgi selle osaliselt erakorraliselt üles ütlema. Kui ülesütlemise materiaalsed eeldused puuduvad, on see tagajärjetu (toimetu) ning õiguslikult korrektne on tuvastada, et vastava (s.o erakorralise) ülesütlemise avalduse alusel leping ei lõppenud (VÕS I komm (2016), § 195, p 9.7).
29.Kostja väitis, et ütles 22.03.2022 lepingu üles erakorraliselt üldtingimuste p 19.2 alusel. Arvelduskonto lepingu p 19.2 kohaselt võib pank lepingu mõjuvalt põhjusel erakorraliselt etteteatamistähtajata üles öelda, kui mõlema poole huve arvestades ei saa lepingu jätkamist eeldada. Analoogselt võimaldab lepingu üles öelda ka VÕS § 631. Üldtingimuste p-des 19.2.1–19.2.23 on välja toodud avatud loetelu, mida loetakse mõjuvaks põhjuseks lepingu erakorralisel ülesütlemisel. Vaidlust pole selle üle, et ühtegi üldtingimuste p-des 19.1.1.– 19.2.23 välja toodud lepingu erakorralise ülesütlemise alust käesoleval juhul ei esinenud.
30.Maakohus nõustus hagejaga, et kuna kostja ei ole viidanud ühelegi p 19.2 alapunktile, tuli kostjal ülesütlemisavalduses täpsustada ja põhistada, milles seisnes väidetav mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Ülesütlemisavalduses on märgitud vaid, et otsus on tehtud, „hoolitsedes kliendi rahaliste hoiuste ohutuse eest“. Hageja ja kostja vahel 21.03.2022 kuni 11.04.2022 peetud e-kirjavahetuse kohaselt on kostja pidanud mõjuvaks põhjuseks geopoliitilist olukorda. Mida kostja konkreetselt geopoliitilise olukorra all silmas peab, ei ole kostja hagejaga peetud e-kirjavahetuses välja toonud. Kostja väitel kuna kostja oli 01.03.2022 teinud klientidele teatavaks rublamaksete lõpetamise tulenevalt poliitilisest olukorrast, siis oli hagejale mõistlikult arusaadav, et leping lõpetatakse erakorraliselt seoses Vene–Ukraina sõja ja selle mõjuga.
31.Maakohus märkis, et ülesütlemisavaldus ei pea sisaldama detailseid põhjendusi ning on piisav, kui sellest nähtub tahe leping lõpetada. Menetluse käigus on kostja mõjuva põhjusena täiendavalt välja toonud Euroopa Liidu sanktsioone, rublades arveldamise eeldatavaid raskusi
2-22-11239 ja ohtu, et hagejale kuuluvate korrespondentssuhete lõpetamine.
valuutavahendite
väärtus
võib
väheneda,
kostja
32.Maakohus nõustus hagejaga, et kui kostja mõtles geopoliitilise olukorra all seost Ukraina sõjaga, siis seisuga 21.03.2022 kestis sõda juba ca kuu aega ning ei saanud olla põhjuseks erakorraliselt etteteatamistähtajata lepingu ülesütlemiseks. Euroopa Liidu (sh Eesti) rakendatavad finantssanktsioonid on meetmed, millest teavitatakse ette ja milliseid on võimalik ette näha ning nendega arvestada, mistõttu ei saa lepingu ülesütlemist etteteatamistähtajata õigustada Euroopa Liidu sanktsioonid. 21.03.2022 puudusid kehtivad ja viivitamatult jõustuvad sanktsioonid, mis muudaks rublamaksete või muude tehingute rublaga tegemise võimatuks ning kostja menetluse käigus esitatud viited Euroopa Liidu määrustele on ebakorrektsed. Vaidlust pole selle üle, et Euroopa Liit on keelanud kõik tehingud Venemaa keskpangaga, mis on seotud Venemaa keskpanga reservide ja varade haldamisega, st külmutati Keskpanga varad, kuid nimetatud keeld ei puudutanud Euroopa Liidu residendist erakliendi õigust omada rublahoiuseid Euroopa Liidu pangas. Vaidlust pole selle üle, et piiravad meetmed seoses SWIFT süsteemi kasutamisega kohaldati seitsmele Venemaa krediidiasutustele (Bank Otkritie, Novikombank, Promsvyazbank, Bank Rossiya, Sovcombank, VNESHECONOMBANK (VEB) ja VTB BANK (EL Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 833/2014 art 5h, 15.03.2022 redaktsioonis). Samas pole kostja viidanud, et ta omas korrespondentsuhteid sanktsioneeritud vene pankadega, mis oleks raskendanud finantsteenuste osutamist rublades.
33.Vaidlust pole selle üle, et tehingud rubladega ei olnud lepingu ülesütlemise ajal keelatud. Rublades pangaülekannete peatamist ja rublade viivitamatud konverteerimist eurodesse ei nõua ükski Euroopa Liidu sanktsioonide pakett. Seega rubladega tehingute lõpetamine on Euroopa Liidus tegutsevate krediidiasutuste vaba valik.
34.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt kostja lõpetas maksed Venemaale/Venemaalt ning Valgevenesse/Valgevenest 20.08.2022, st alles viie kuu pärast. Seega oli kostjal tema enda kehtestatud reeglite järgi rublamaksete tegemise võimalus vähemalt kuni 20.08.2022, mis viitab sellele, et maksete teostamine rublades oli võimalik. Esitatud tõenditest nähtuvalt ka teised pangad peatasid rublamaksete tegemise alles 2022. mais või hiljem. Nimelt SEB võimaldas rublamakseid kuni 02.05.2022, TBB kuni 31.05.2022, Luminor kuni 17.06.2022, LHV kuni 09.08.2022, võimaldades oma klientidel valida, kas kanda kõik oma kontol olevad rublad mõnesse teise panka või kasutada võimalust vahetada rublad eurodeks.
35.Maakohus leidis, et tõendamist ei leidnud, et korrespondentsuhted olid lõpetatud korrespondentpankade poolt või kehtestatud sanktsioonide alusel. Kohtule esitatud 16.06.2023 Alfa Bank ja Sberbank teadetest kostjale võib aru saada, et korrespondentsuhted olid lõpetatud kostja enda soovil. Korrespondentsuhted Alfa Bank’ga olid lõpetatud pärast 22.04.2022, seega oli 22.04.2022 kostjal võimalus rubladega tehinguid teha selle ajani. Kui Alfa Bank lisati sanktsioneeritud isikute nimekirja aasta aega hiljem (alles 25.02.2023), siis oli kostjal teoreetiliselt võimalik nt Alfa Bank’iga koostööd tehes rubladega tehinguid teha veel ca ühe aasta jooksul pärast. Kostja edasisest tegevusest ja teavitustest nähtub, et kostjal olid ka muude pankadega kehtivad korrespondentsuhted, kuna kostja teostas tehinguid rubladega hiljemalt 20.08.2022. Juhul kui kostjal ei oleks olnud korrespondentsuhteid teiste pankadega, siis ta ei oleks saanud teha tehinguid rubladega kuni 20.08.2022.
36.Käesolevas menetluses kostja esitatud põhjendused erakorralise ülesütlemise õigustamiseks on ilmselt otsitud, kuna on vastuolus kostja muude otsustega. Eluliselt ei ole
2-22-11239 usutav, et pank jätkas rubladega tehingute tegemist (mida ta ka kuni 20.08.2022 tegi), kui rubladega tehingute tegemine oli, nagu kostja väidab, äärmiselt keeruline.
37.Kostja selgitused ei ole veenvad, et lepingu erakorraline ülesütlemine vastas hageja huvidele. Kui hageja 22.03.2022 kostjale saadetud kirjas selgelt vaidles kostja otsusele rublad konverteerida eurodesse, siis ei saa sellises olukorras kostja väidetav hoolitsus kliendi hoiuste ohutuse eest olla hageja huvidega kooskõlas.
38.VÕS § 621 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Käesoleval juhul andis hageja kostjale teada, et ta ei soovi rublade konverteerimist ning andis kostjale muud juhised (kas jätta rublad kontole, välja võtta rublad sularahas või osta võlakirjad rublades). VÕS § 621 lg 2 sätestab, et kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest käsundiandjale teatama ja tema otsuse ära ootama, välja arvatud juhul, kui viivitusega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg ja kui asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et käsundiandja kiidab kõrvalekaldumise heaks. Kostja ei ole hagejale teatanud, et ta soovib hageja juhistest kõrvale kalduda ning arvestades hageja juhiseid puudus kostjal mõistlik põhjus eeldada, et hageja kiidab juhistest kõrvalekaldumise heaks.
39.Risk, et enne ülesütlemistähtaja möödumist võib hagejale kuuluvate valuutavahendite väärtus väheneda või valuutavahendid muutuvad raskesti kättesaadavaks, oli hageja kanda. Kostja viidatud põhjus (oht, et hagejale kuuluvate valuutavahendite väärtus võib väheneda), ei saanud olla lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ka seetõttu, et nimetatud riskid oli vastavalt poolte kokkuleppele hageja kanda.
40.Vastavalt arvelduslepingu tingimuste p-le 11.2 maksja pank (kostja) ei vastuta selle eest, et korrespondentpangad või saaja pank ei järgi maksja juhiseid või muul maksja pangast sõltumata põhjusel ei jõua maksetehing täissummas saaja kontole. Vastavalt arvelduslepingu tingimuste p-le 11.10 ei vastuta pank (kostja) kliendile tekkinud kahju eest, mis on tekkinud vääramatu jõu, sh panga tegevuse seadusvastase häirimise (pommiähvardused, pangaröövid jms), samuti pangast sõltumatute muude sündmuste nagu streik, moratoorium, elektrikatkestus, sideliinide rike, looduskatastroof, tehnoloogiline katastroof, tulekahju, massirahutus, terrorismiakt, sõjategevus, panga funktsionaalset tegevust takistava õigusakti jõustumine, riigivõimu tegevus jms tõttu. Samuti vastavalt üldtingimuste p-le 20.4 pank ei vastuta kliendile tekkinud kahju eest, mis on tekkinud vääramatu jõu, sh panga tegevuse seadusvastase häirimise (pommiähvardused, pangaröövid jms), samuti pangast sõltumatute muude sündmuste nagu streik, moratoorium, elektrikatkestus, sideliinide rike, looduskatastroof, tehnoloogiline katastroof, tulekahju, massirahutus, terrorismiakt, sõjategevus, panga funktsionaalset tegevust takistava õigusakti jõustumine, riigivõimu tegevus jms tõttu. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et mõni eelpool nimetatud vääramatu jõu asjaolu oleks esinenud. Samas ka juhul, kui oletada, et esines vääramatu jõu asjaolu, on eespool nimetatud pooltevaheliste kokkulepete kohaselt kostja vastutus välistatud ning kahju tekkimise risk hageja kanda. Seega ei saa eespool toodud vääramatu jõu olukord, mis väidetavalt võis põhjustada kahju hagejale, ka teoreetiliselt olla mõjuvaks põhjuseks kostja poolt erakorralise ülesütlemise avalduse esitamiseks. Vastavalt üldtingimuste p-le 20.6.2 pank (kostja) ei vastuta välisvaluuta vahetuskursi või intressimäära muutumisest tekkinud kahju eest. Nimetatud kokkulepe kohaldub, kui välisvaluuta vahetus toimub lepingulisel alusel ehk kliendipoolsel korralduse andmisel. Antud kokkulepe ei ole rakendatav juhul, kui kostja rikub pooltevahelist lepingut ja teeb omavoliliselt ebaseadusliku tehingu.
2-22-11239
41.Seega ei esinenud mõjuvat põhjust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja seetõttu ei olnud lepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused lepingu ülesütlemise ajal, s.o 22.03.2022 seisuga täidetud.
42.Tähtajatu kestvuslepingu võib lepingupool üles öelda ka mõjuva põhjuseta, s.o korraliselt. Kestvuslepingu ülesütlemisel kokkulepitud etteteatamistähtaja järgimata jätmine ei tähenda, et ülesütlemine ei ole kehtiv. Kui pool on öelnud lepingu üles kokkulepitud etteteatamistähtaega järgimata, võib leping lõppeda kokkulepitud etteteatamistähtaja möödumisel. Olukorras, kus pool on öelnud lepingu üles kokkulepitud etteteatamistähtaega järgimata, saab lähtudes ülesütlemisavalduses väljendatust lugeda lepingu üles öelduks kokkulepitud etteteatamistähtaja möödumisel. Teistsugusele järeldusele saaks VÕS §-s 5 sätestatud seaduse dispositiivsuse põhimõtet arvestades jõuda juhul, kui pooled on leppinud kokku, et etteteatamistähtaja järgimata jätmise korral ülesütlemine ei kehti. Olukorras, kus pooled ei olnud etteteatamistähtaja järgimata jätmise tagajärjena leppinud kokku ülesütlemise tühisust ja pool on öelnud lepingu üles etteteatamistähtaega järgimata, võib leping lõppeda poole ülesütlemisavalduse alusel, kuid alles pärast kokkulepitud etteteatamistähtaja möödumist. Seejuures tuleb eristada, kas poole tahe oli suunatud üksnes erakorralisele ülesütlemisele või väljendab avaldus tema soovi leping ka korraliselt üles öelda. (RKTKo 28.01.2021, 2-1719494, p 14).
43.Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja soov oli leping osaliselt üles öelda ka korraliselt. Arvestades, et mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudus, lepingu p 19.2 ei võimaldanud 21.03.2022 teatada lepingu lõppemisest ühepäevase etteteatamisega ning kostja soovis lepingu ka korraliselt osaliselt üles öelda, on kostja 21.03.2022 teade käsitatav lepingu osalise korralise ülesütlemise avaldusena lepingu lisa „Arvelduslepingu tingimused“ p 17.3 tähenduses.
44.Maakohus tuvastas, et alates 05.09.2019 kehtivate kostja arvelduslepingu tingimuste p 17.3 kohaselt oli kostjal õigus leping korraliselt üles öelda, teatades erakliendile sellest ette vähemalt kaks kuud ja ärikliendile üks kuu. Seega oli kostjal õigus leping korraliselt üles öelda (ja konto sulgeda) teatades hagejale sellest ette üks kuu, seega alles alates 22.04.2022.
45.Vastuseks kostja 21.03.2022 teatele teatas hageja 22.03.2022 kell 12.17 kostjale, et hageja ei ole nõus sellise pakkumisega, et kontol olevad rahalised vahendid konverteeritakse Citadele määratud euro vahetuskursiga ja palus kostjal pakkuda kas sularaha väljavõtmist või võlakirjade ostmist rublades või muid võimalusi. 03.04.2022 kell 10.08 kirjaga teatas hageja kostjale, et hageja ei nõustu konverteerimisega ning palus tagastada kontole rublad seisuga 22.03.2022 enne konverteerimist.
46.Kostja arvelduslepingu tingimuste p 17.6 kohaselt lepingu ülesütlemisel lõpeb leping ülesütlemise tähtaja möödumisel. Lepingu lõppemisel suleb pank konto. Enne konto sulgemist kannab pank kontole kõik maksmata intressid, peab kinni saadaolevad teenustasud ja muud tasumisele kuuluvad summad ning võlgnevused. Konto sulgemisel kannab pank kontole jäänud raha ja muud väärtused kliendi näidatud teisele kontole, maksab kliendile sularahas välja või hoiustab. Eeltoodust nähtuvalt arvelduslepingu tingimused ei näinud ette kostja õigust lepingu ülesütlemisel kontol asuva raha konverteerimiseks. Seega arvelduslepingu tingimuste p 17.6 kohaselt pidi kostja konto sulgemisel kas 1) kandma kontole jäänud raha ja muud väärtused kliendi näidatud kontole, 2) maksma kliendile sularahas välja või 3) hoiustama. Seega pidi kostja hagejale selgitama võimalikke variante ja leppima hagejaga kokku konkreetses tegutsemise viisis. Seda kostja aga ei teinud.
2-22-11239
47.Kostja väide justkui oleks hagejal olnud võimalus kostja 22.03.2022 teatele reageerida enne konverteerimist ja anda pangale korraldus valuuta ülekandmiseks teisele kontole, ei ole tõsiseltvõetav. Vaidlust pole selle üle, et hageja puhul ei ole tegemist valuutatreideri või muu finantsituru professionaaliga ning oleks ebamõistlik oodata, et hageja oleks suutnud mitme tunniga võtta vastu kaalutletud otsust sedavõrd suure summa osas. Samas on hageja sõnaselgelt teavitanud panka, et konverteerimist ta ei soovi – tema soov oli võtta raha välja sularahas või muud variandid, mille osas ta küsis pangalt pakkumist. Kostja seisukoht, justkui olid hagejale teada tema võimalused, ei ole tõendatud.
48.Üldtingimuste p 17.6 kohaselt ei ole pangal õigus valida, kas ta kannab raha kliendi näidatud teisele kontole või maksab kliendile sularahas välja või hoiustab. Esmajoones on kliendil õigus valida, kas ta soovib, et pank kannab raha kliendi näidatud teisele kontole, maksab kliendile välja sularahas või hoiustab, sest tegemist on kliendi varaga. Kostja ei ole hagejalt neid küsimusi küsinud, vaid on enda algatusel kontol olnud rublad konverteerinud eurodeks. Samuti on selline kostja tõlgendus vastuolus VÕS § 720 lg-ga 5. VÕS § 720 lg 5 sätestab, et makseteenuse lepingu lõppemisel peab makseteenuse pakkuja maksma kontol oleva raha kliendile või tema määratud kolmandale isikule välja või kandma selle kliendi määratud kontole sama või teise makseteenuse pakkuja juures, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ühtlasi nõuavad nimetatud toimingud aktiivset tegutsemist kliendi poolt – kas teise konto teatamist või sularaha vastuvõtmist, seega tuleb nimetatud punkti tõlgendada selliselt, et valib klient ja kui klient valikut ei tee, siis on pangal kohustus raha hoiustada kuni kliendilt muu korralduse saamiseni.
49.Kuna tegemist oli kostja poolt korralise lepingu ülesütlemisega, siis oleks kostjal tulnud ülesütlemise teates anda hagejale võimalus valida, kas ta soovib hageja kontol olnud raha ülekandmist teisele kontole, maksta raha hagejale välja sularahas või seda hoiustada. Juhul kui hageja ei oleks avaldanud oma tahet ja oleks olnud sellega vastuvõtuviivituses, siis oleks saanud kostja lepingu lõppemisel 22.04.2022 ise otsustada, kuidas konto sulgemisel toimida. Kuna hageja aktiivselt ei tegutsenud, siis oli kostja ainukeseks võimaluseks raha hoiustamine. Sellisel juhul oleks kostjal olnud ka 22.04.2022 seisuga üldtingimuste p-st 17.6 tuleneva kohustuse täimiseks õigus konverteerida hageja kontol olevad rublad eurodesse.
50.Kuna kostjal puudus õigus 23.03.2022 konverteerida hageja kontol olnud rublad eurodesse, siis on kostja rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi.
51.Kuivõrd leping on osaliselt lõppenud 22.04.2022 seoses rublakonto sulgemisega ja kostja on lõpetanud rublades arveldamise ning kostjal pole 18 577 907,05 rubla, sest kostja on nimetatud rublad konverteerinud eurodesse, siis ei saa kostjalt lepingu täitmist s.o 18 577 97,05 rubla sularahas väljamõistmist nõuda. Seega tuleb hageja esmane nõue jätta rahuldamata.
52.Hageja alternatiivse nõude kohaselt on hageja palunud kostjalt välja mõista kahju hüvitise.
53.Kostja on vastutusest vabastamise alustena toonud arveldustingimuste p 11.10, mille kohaselt ei vastuta pank kliendile tekkinud kahju eest, mis on tekkinud vääramatu jõu, sh sõjategevuse või panga funktsionaalset tegevust takistava õigusakti jõustumise tõttu ja VÕS § 103 lg 2, mille kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Eelnimetatud kostja vastutusest vabastamise aluseid ei esine. Puudusid õigusaktid, mis takistasid kostja funktsionaalset tegevust ja finantsteenuse osutamist, samuti puudus vääramatu jõud, mis takistas kostjal oma kohustusi täita. Vastutusest vabastamise alusena ei saa tugineda ka üldtingimuste p-le 20.26, mille kohaselt ei vastuta pank
2-22-11239 välisvaluuta vahetuskursi või intressimäära muutumisest tekkinud kahju eest. Käesoleval juhul ei ole tegemist välisvaluuta vahetuskursi muutumisest tekkinud kahjuga, sest hageja ei ole rublade konverteerimiseks oma nõusolekut andnud ning kostjal ei olnud õigust ühepoolselt nimetatud tehingut teha 23.03.2022.
54.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Varalise diferentsi hüpoteesi kohaselt tuleb kahju suurus teha kindlaks lepingu osalise lõppemise kuupäeva, s.o 22.04.2022 seisuga. Seega tuleb tuvastada, et hagejal oli rublade konverteerimise järel, s.o 23.03.2022 varaliselt kehvemas seisus, kui ta oleks olnud, kui rublad oleksid konverteeritud eurodesse 22.04.2022.
55.VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
56.Maakohus leidis, et hagejal on tekkinud kahju seoses kostja poolt lepingu rikkumisega, sest lepingu rikkumise tagajärjel on hageja kontol raha 139 557,60 eurot, mille eest ei olnud võimalik 22.04.2022 seisuga osta 18 577 907,05 rubla. Seega hageja varaline seis oli muutunud kostja poolt kontol olnud rublade konverteerimisel eurodesse 23.03.2022 kehvemaks.
57.Arvestades, et kostja ei tagastanud hagejale rublasid, mille suhtes oli nõudeõigus hagejal, vaid võõrandas neid, tuleb lähtuda rublade harilikust väärtusest ehk turuhinnast tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 alusel hageja täitmisnõude (tagasitäitmisnõude) sissenõutavaks muutumise ajal ehk 22.04.2022. Vaidlust pole selle üle, et Eesti Panga kurss seisuga 22.04.2022 puudus ning hageja ja kostja ei ole kokku leppinud rubla-euro vahetuskursis. Kuna kostja pidi 22.04.2022 hagejale tagastama 18 577 907,05 rubla eurodes, siis tuleb hagejale tekkinud kahju väljaselgitamiseks arvutada tagastamisele kuuluv summa eurodesse ümber Eesti Panga kursi puudumise tõttu muu usaldusväärse ja turutingimustele vastava rubla-euro vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga.
58.Tavid AS-i 22.04.2022 vahetuskurss vastab nimetatud kriteeriumitele ning kostjal oli 22.04.2022 võimalik Tavid AS-ilt viivitamata hankida rublasid. Tavid AS on usaldusväärne valuutavahetusega tegelev Eesti aktsiaselts (valuutavahetuse tegevusluba nr VVT000335). Tavid AS-i kodulehel avaldatud andmetel vastas 22.04.2022 üks rubla 0,0128 eurole. Kuna kostja ei ole esitanud omapoolseid tõendeid muu usaldusväärse ja turutingimustele vastava rubla-euro vahetuskursi kohta 22.04.2022 seisuga, siis lähtus maakohus hageja esitatud Tavid AS-i rubla-euro vahetuskursist 22.04.2022 seisuga. Kuna kostja soovis täita 18 577 907,05 rubla tagastamist eurodes, tuleb tagastamisele kuuluv summa arvutada eurodesse ümber Tavid AS-i kodulehel avaldatud rubla vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga (1 RUB = 0,0128 EUR) ning seega pidi kostja tagastama hagejale 237 797,21 eurot.
59.Kostjapoolse kohustuse rikkumise ja hagejale tekkind kahju vahel esineb põhjuslik seos, sest kui kostja ei oleks pooltevahelist lepingut ja seadust rikkunud ja oleks täitnud oma kohustuse rublade tagastamisel eurodes kuupäeval, millal tal tekkis selleks õigus (st
2-22-11239 22.04.2022) ja keskmise vahetuskursi alusel, oleks hagejale tagastatav summa võrdne 237 797,21 euroga. Kuna kostja kandis hageja kontole üle 139 557,60 eurot, mis on 237 797,21 eurost väiksem, siis on kostja tekitanud hagejale kahju, mis on võrdne tagastamisele kuuluva summa (237 797,21 eurot) ja kostja poolt hageja kontole ülekantud summa (139 557,60 eurot) vahega, s.o 98 239,61 eurot.
60.Kostja on hagejale kahju tekitanud tahtlikult, st vaatamata sellele, et hageja on selgelt väljendanud tehinguga mittenõustumist (rublade konverteerimist eurodesse) ja nõudnud teistsugust täitmise viisi. Kahju on hõlmatud ka rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga.
61.Seega on kostja tekitanud hagejale kahju summas 98 239,61 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
62.Hageja viivise nõue alates 23.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on põhjendatud. Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid viivisearvestusele esitanud. Kostjal tuleb tasuda põhinõudelt 98 239,61 eurot lahendi tegemise aja, s.o 19.12.2023 seisuga sissenõutavaks muutnud viivis 16 139 56 eurot ja alates 20.12.2023 viivis VÕS § 113 lg 1 teises laues sätestatud määras põhinõudelt 98 239,61 eurot kuni põhinõude täitmiseni.
63.Kostjal tuleb hüvitada hagejale ka hageja kohtueelsed õigusabikulud 2089,20 eurot ja viivis alates hagi esitamisest 01.08.2022 kuni nende tasumiseni.
64.VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult nõuda kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Maakohus tuvastas, et Advokaadibüroo Lextal OÜ on esitanud hagejale 31.05.2022 õigusabi eest arve summas 1741 eurot, millele lisandub käibemaks 348,20 eurot, s.o kokku 2089,20 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi 8,75 tundi ja tunnihinnaga 180–220 eurot. 10.05.2022 on hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko esitanud kostjale nõudekirja, milles nõuab kostjalt kontol hoiustatud 18 577 907,05 rubla tagastamist hiljemalt 12.05.2022. Juhul kui kostja ei saa kontol olnud rublasid tagastada hagejale, siis palus hageja kostjal maksta hagejale hüvitis summas 282 838,84 eurot. Ilma õigusabita ei oleks hagejal olnud võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta, arvestades rikkumiste mitmekesisust ja spetsiifilisust. Kui kostja ei oleks rikkunud hageja õigusi, ei oleks hageja olnud sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole ega kandma sellega seotud kulusid. Seega hagejale tekkinud kahju ja kostja käitumise vahel esineb põhjuslik seos. Apellatsioonkaebus
65.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 19.12.2023 otsuse osas, millega hagi rahuldati ja jaotati menetluskulud. Kostja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja palub kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
66.Maakohus on ületanud hagi lahendamisel piire, kui rahuldas hageja kahjuhüvitise nõude 98 239,61 eurot, millist nõuet ei olnud menetluses. Hageja esitas sellise nõude esmakordselt 20.10.2023 lõppseisukohas, mistõttu oleks see tulnud jätta tähelepanuta ja läbi vaatamata. Kostja on hagi muutmisele vastu vaielnud ning kohus ei ole hagi muutmist lubanud.
2-22-11239
67.Igal juhul oleks maakohus pidanud jätma hageja nõude rahuldamata. Kostjal oli õigus hagejaga sõlmitud leping üles öelda ja rublad konverteerida. Kostja ei nõustu maakohtuga, et leping tuleb lugeda ülesöelduks korraliselt, sest lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudus alus. Kostja ülesütlemisavaldus oli selge ja piisavalt põhjendatud. Vene rubla kurss oli järsus languses, mistõttu eksisteeris oht, et rublad muutuvad täiesti väärtusetuks. Euroopa Liidu sanktsioonid piirasid juurdepääsu Venemaa finantssüsteemile ning süvenes oht, et kostja kaotab võimaluse rublasid konverteerida. Selline oht ka realiseerus. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja jätkas rubladega tehingute tegemist kuni 20.08.2022. Kostja lõpetas rublamaksete tegemise juba 01.03.2022 ning teavitas sellest enda kliente, sh hagejat. Kostja võimaldas küll maksete tegemist Venemaale ja Venemaalt kuni 20.08.2022, kuid maksed olid võimalikud muudes valuutades, mitte rublades. Lepingu ülesütlemine oli poolte huvides ning rublahoiustega seonduvat riski hindasid kõrgeks ka teised krediidiasutused.
68.Kostjal oli õigus rublad konverteerida. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et arvelduslepingu tingimuste p 17.6 kohaselt polnud konverteerimine lubatav. Arvelduslepingu tingimuste p 17.6 kohaselt kannab pank konto sulgemiseni kontole jäänud raha kliendi näidatud teisele kontole, maksab kliendile sularahas või hoiustab. Rublade eurodesse konverteerimine oli ainus p-s 17.6 sätestatud võimalustest, kuidas kostja toimida sai. Hageja ei saanud nõuda kostjalt rublade sularahas väljamaksmist, kuivõrd kostja oli lõpetanud 2020 sularahatehingute tegemise ning selline nõue ei olnud täidetav.
69.Sõltumata sellest, kas leping on üles öeldud korraliselt või erakorraliselt või pole seda üldse üles öeldud, ei ole hagejale kahju tekkinud. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel oli õigustatud rublade konverteerimine 23.03.2022. Maakohtu käsitlus, et konverteerimisest tekkinud väidetav kahju tuleks kindlaks teha 22.04.2022 seisuga, on ebaõige. Kui hageja peab kahju tekitavaks sündmuseks rublade konverteerimist, siis tuleks väidetavat kahju tekkimist ja suurust hinnata 23.03.2022 seisuga, kui toimus rublade konverteerimine. Hagejal oli 23.03.2022 seisuga kostja poolt rublade konverteerimise tulemusel hagejale kantud 139 557,60 euro eest võimalik omandada 18 577,907,05 rubla.
70.Isegi kui hinnata hageja kahju 22.04.2022 seisuga, siis on kostjalt 98 239,61 euro väljamõistmine põhjendamatu. Kostja ei nõustu maakohtuga, et kostja vastutab hagejale kahju hüvitamise eest. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja on tekitanud hagejale kahju tahtlikult, sest on konverteerinud rublad eurodesse sõltumata hageja vastuseisust.
71.Kuna alusetu nõude esitamine ei olnud põhjendatud, siis ei saanud olla põhjendatud ka sellise nõude esitamisega seotud õigusabikulude kandmine.
72.Kuivõrd kostja palub jätta hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata hageja alternatiivseid nõuete mõju menetluskulude jaotusele. Hageja on menetluse kestel korduvalt oma nõuet muutnud ja täpsustanud. Igal juhul tuleks hageja kanda jätta kõik enne 20.10.2023 tekkinud menetluskulud, sest maakohus rahuldas üksnes hageja 20.10.2023 nõude ja jättis rahuldamata ülejäänud hageja nõuded. Hageja põhjendamatute nõuete menetlemise kulusid ei saa jätta kostja kanda. Vastustaja seisukoht
73.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta menetluskulud kostja kanda.
rahuldamata
ja
2-22-11239
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
74.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus parandab ebatäpsuse maakohtu resolutsioonis. Muus vaidlustatud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
75.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ja jaotas menetluskulud. Osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, maakohtu otsust vaidlustatud ei ole. Seega on maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis hageja nõuded rahuldamata, TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
76.Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks osas, milles maakohus hageja hagi rahuldas. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist hagi rahuldamise osas. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi seoses hagi rahuldamisega korrata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks asja sisulise lahendamise osas. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
77.Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette hageja alternatiivselt esitatud kahju hüvitamise nõude lahendamisel hagi piiride ületamist. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus on 19.12.2023 otsusega lahendanud nõude, mida pole menetlusse võetud või mida oleks muudetud, sh muudetud ilma kostja ja maakohtu nõusolekuta.
78.Hageja palus 02.08.2022 esitatud hagiavalduses hageja esmasele nõudele alternatiivselt välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis 174 501,90 eurot, kahjuhüvitiselt 174 501,90 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 5048,60 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 01.08.2022 kuni võla täieliku tasumiseni. Selliselt esitatud kahjuhüvitamise nõude (sh hageja teised nõuded) võttis maakohus ka 29.08.2022 määrusega menetlusse.
79.Hageja esitas 02.06.2023 menetlusdokumendis muuhulgas kahju hüvitamise nõude täpsustused koos taotlusega otsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks. 02.06.2023 menetlusdokumendis esmasele nõudele alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas, mis on võrdne summaga, mis on arvutatud 18 577 907,05 rubla konverteerimisel eurodesse Eurex Capital OÜ või alternatiivselt Tavid AS-i kodulehel avaldatud rubla müügi vahetuskursi alusel kohtuotsuse jõustumise kuupäeva kella 12.00 seisuga, millest on maha arvatud 139 557,60 eurot. Järgmisena palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 23.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras järgnevalt: 1) summalt, mis on arvutatud kui 18 577 907,05 rubla ümberarvestatud eurodesse Eurex Capital OÜ või Tavid AS-i kodulehel avaldatud rubla müügi vahetuskursi alusel kohtuotsuse jõustumise kuupäeval kella 12.00 seisuga või 2) kui kohus leiab, et kohustuse täitmise viisi määramine kohtuotsuse jõustumise päeva seisuga ei
2-22-11239 ole võimalik, summalt, mis on arvutatud kui 18 577 907,05 rubla ümberarvestatud eurodesse Eurex Capital OÜ või Tavid AS-i kodulehel avaldatud rubla müügi vahetuskursi alusel kohtuotsuse tegemise kuupäeva kella 12.00 seisuga.
80.Kostja hageja 02.06.2023 nõude täpsustusele vastu ei vaielnud, kuid kostja väljendas selgesõnaliselt, et kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramine taotletud viisil ei ole põhjendatud.
81.Hageja esitas 20.10.2023 esitatud menetlusdokumendis järjekordse nõude täpsustuse. 20.10.2023 nõude täpsustuses palus hageja esmasele nõudele alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 98 239,61 eurot (mis on võrdne summaga, mis on arvutatud 18 577 907,05 rubla konverteerimisel eurodesse Tavid AS-i kodulehel avaldatud rubla vahetuskursi (keskmise vahetuskursi) alusel 22.04.2022 seisuga (1 RUB = 0,0128 EUR) (ehk 237 797,21 eurot), millest on maha arvatud 139 557,60 eurot) või alternatiivselt (teine alternatiiv) mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 81 519,50 eurot (mis on võrdne summaga, mis on arvutatud 18 577 907,05 rubla konverteerimisel eurodesse https://www.xe.com kodulehel avaldatud rubla vahetuskursi (keskmise vahetuskursi) alusel 22.04.2022 seisuga (1 RUB = 0,0119 EUR) (ehk 221 077,10 eurot), millest on maha arvatud 139 557,60 eurot. Alternatiivselt eelmisele alternatiivnõudele palus hageja, et kui kohus leiab, et kostja kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega või kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega, määrata kahjuhüvitise suurus kohtul ise. Järgmisena palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 23.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras järgnevalt: 1) summalt 98 239,61 eurot, mis on arvutatud kui 18 577 907,05 rubla ümberarvestatud eurodesse keskmise rubla vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga (1 RUB = 0,0128 EUR) (ehk 237 797,21 eurot), millest on maha arvatud 139 557,60 eurot) või alternatiivselt (teine alternatiiv) summalt 81 519,50 eurot, mis on arvutatud kui 18 577 907,05 rubla ümberarvestatud eurodesse keskmise rubla vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga (1 RUB = 0,0119 EUR) (ehk 221 077,10 eurot), millest on maha arvatud 139 557,60 eurot); 2) alternatiivselt kui kohus leiab, et kostja kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega või kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega, kohtu poolt määratud kahjuhüvitise summalt.
82.Kostja palus hageja 20.10.2023 menetlusdokumendis esitatud nõuded, v.a õigusabikulude nõue, jätta läbi vaatamata. Kostja leidis, et nõuded on esitatud esmakordselt ja haginõuete, s.o hagiga nõutavate rahasummade täielik ümberkujundamine lõplikes seisukohtades ei ole lubatav ning kostja ei anna nõusolekut hageja nõuete muutmiseks.
83.Maakohus on 19.12.2023 otsuse resolutsioonis rahuldanud hageja alternatiivse nõude ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 98 239,61 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 16 139,56 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s1 teises lauses sätestatud määras alates 20.12.2023 põhinõudelt 98 239,61 eurot kuni põhinõude täitmiseni.
84.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja 20.10.2023 menetlusdokumendis esitatud alternatiivse kahju hüvitamise nõude täpsustused oleksid käsitatavad uute nõuetena, mille puhul oleks maakohus esmalt pidanud otsustama nende menetlusse võtmise. Hageja esitas 20.10.2023 menetlusdokumendis enne eelmenetluse lõppu kohtu määratud tähtajaks oma alternatiivse kahju nõude täpsustuse (mis oli täpsustuseks 02.08.2022 esitatud ja 02.06.2023
2-22-11239 täiendatud kahjuhüvitise nõudele), milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitis rahaliselt kindlaks määratuna, mille hageja omakorda palus alternatiivselt välja mõista kahes erinevas summas või alternatiivselt kohtu määratud summas. 20.10.2023 menetlusdokumendis esitas hageja ka oma viivise nõude alternatiivselt kahjuhüvitise nõudelt, sidudes selle summaliselt kolme erineva arvestusega, millest viivist arvutada. Kuigi 20.10.2023 menetlusdokumendis nõuete täpsustavalt lahti kirjutamisel on hageja justkui esitanud uusi nõudeid, siis on tegemist sama kahjuhüvitise nõudega samal alusel, kus hageja on vaid oma kahjuhüvitise nõude alternatiivsed arvutused märkinud eraldi nõuetena.
85.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja 20.10.2023 menetlusdokumendis esitatud alternatiivset kahju hüvitamise nõuet saab pidada hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1 tähenduses, milleks oleks olnud vaja kostja või kohtu nõusolekut.
86.Pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja TsMS § 376 lg 1 järgi muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kohtu nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. TsMS § 3786 lg 4 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks: 1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; 2) hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; 3) esilagu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist.
87.Hageja 20.10.2023 menetlusdokumendis esitatut saab pidada hageja varasemalt esitatud kahjuhüvitise nõude arvestamiseks summade muutmist ning esitatud faktiliste väidete täiendamist. Hageja võib hagi täiendada selliselt, et ta esitab uusi, sh alternatiivseid asjaolusid, ja ka resolutsiooni puutuvaid taotlusi. Pooled vaidlesid selle üle, missuguse kuupäeva ja missuguse valuutakursi alusel arvestada rubla euro suhet. Kuigi hageja on 20.10.2023 esitanud alternatiivse kahjuhüvitise nõude arvestamiseks erinevad arvutuskäigud erinevatest valuutakurssidest lähtudes ja hagejale juba üle kantud eurosid arvestades nõuetena välja, siis on hageja esitatud kahjuhüvitise nõuet arvestades arusaadaav, et tegemist on ühe ja sama kahju hüvitamise nõudega. 20.10.2023 menetlusdokumendis on hageja palunud kahjuhüvitise välja mõista summaliselt lähtudes kahest erinevast rubla euro vahetuskursist või see määrata see kohtul. Hageja väited, missuguse kuupäeva seisuga ja missuguse valuutakursi alusel arvestada rubla euro suhet, ei ole muutnud hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid, mistõttu ei saa seda pidada hagi muutmiseks. Kuivõrd hageja kahjuhüvitise nõue on eelkõige rahaline nõue, siis ei saa ka nõude summa muutmist pidada hageja nõude muutmiseks.
88.Kuigi hageja nõuded on erinevates menetlusdokumentides sõnastatud erinevalt, siis ei ole käesoleval juhul kolleegiumi arvates tegemist hagi muutmisega viisil milleks oleks hagejal olnud vaja kostja või kohtu nõusolekut. Ka 20.10.2023 menetlusdokumendis esitatud täiendatud nõuete puhul tegemist alternatiivse kahju hüvitamise nõude alternatiivsete nõude arvestustega, mitte aga uute nõuetega. Kuna hageja esialgne alternatiivne nõue eurodes oli esitatud summas 174 501,90 eurot ning sellelt arvestatud viivise nõue, kuid 02.06.2023 menetlusdokumendi kohaselt oleks hageja nõue ja viivis tulnud kohtul välja arvutada, ning 20.10.2023 menetlusdokumendis nõudis hageja alternatiivsete nõuetena vaid 98 239,61 eurot või 81 519,50 eurot, millelt ka arvestada viivis või kohtu määratud summat, siis võis selgusetuks jääda vaid see, kas hageja on soovinud osast nõudest loobuda või see tagasi võtta. Riigikohus on selgitanud, et hagist osaline loobumine või selle osaline tagasivõtmine on nõude kitsendamine TsMS § 367 lg 4 p 2 mõttes, mida ei peeta samuti hagi muutmiseks. Samas tuleb Riigikohtu juhistest tulenevalt kohtul võtta nõude kitsendamise kohta selge seisukoht enne lõpplahendi tegemist menetlusosalise menetlusliku positsiooni selguse huvides (RKTKo 11.09.2019, 2-16-19005, p 13). Põhjendatud oleks Riigikohtu juhistest lähtuda ka
2-22-11239 alternatiivsete nõuete puhul (RKTKo 15.04.2009, 3-2-1-28-09, p 10). Käesoleval juhul on maakohus küll jätnud välja selgitamata hageja seisukoha, kas hageja loobus osaliselt või võttis osaliselt tagasi oma alternatiivse kahjuhüvitise nõude, kuid see ei ole selline oluline menetlusnormi rikkumine, mis oleks viinud ebaõige lahendini, kuivõrd menetlusosalistel on olnud selge arusaam, et hageja ei ole soovinud kahju hüvitamist kostjalt suuremas ulatuses kui 98 239,61 eurot ning sellelt summalt arvestatavat viivist. Ka apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitist 98 239,61 eurot ja sellelt summalt arvestatud viivist. Hageja maakohtu otsust ei vaidlustanud.
89.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui ka õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes.
90.Maakohus on õigesti leidnud, et mõjuvat põhjust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ei olnud, mistõttu ei ole kostja lepingut erakorraliselt üles öelnud. Olukorras, kus kostja 21.03.2022 teates avaldas hagejale vaid, et ütleb lepingu üles pangateenuste üldtingimuste p 19.2 alusel „hoolitsedes kliendi rahaliste hoiuste ohutuse eest“, ei ole võimalik järeldada mõjuvat põhjust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Pooled ei vaielnud selle üle, et pangateenuste üldtingimuste p 19.2 alusel lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust ei olnud.
91.Asjaolust, et kostja asus hiljem põhjendama, milles tema näeb hageja rahaliste hoiuste eest hoolitsemise tõttu lepingu erakorralise ülesütlemise vajadust, ei ole võimalik välja lugeda soovi tegutseda hageja huvidega kooskõlas, kui hageja oli selgesõnaliselt teada andnud, et kostja otsus rublad konverteerida on hageja huvidega vastuolus. Seetõttu pole ka iseenesest kostja soovist võimalik järeldada, et hagejaga sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel mõistaks, et ka hageja huvides oleks olnud lepingu erakorraline ülesütlemine, kui hageja sellisel viisil oma rahaliste hoiuste ohutuse eest hoolitsemise ja sellega kaasneva erakorralisele lepingu ülesütlemisele vastu vaidles (VÕS § 631).
92.Maakohus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul ei ole ka geopoliitilisest olukorrast seoses Ukraina sõjaga ja kostja soovist seetõttu hoolitseda hageja rahaliste hoiuste ohutuse eest erakorralise lepingu lõpetamisega võimalik järeldada hageja samasugust huvi lepingu lõpetamiseks. Hageja teatas 22.03.2022 kostjale, et ta ei ole nõus rublade konverteerimisega eurodesse. Ukraina sõja tõttu põhjustatud varasemat rubla kursi langust ja kostja kartust, et ühel hetkel on rublad täiesti väärtusetud, ei oleks saanud niikuinii kostjale ette heita. Kuid arvesse võttes, et hageja ei soovinud rublade konverteerimist eurodesse, siis ei saa ka selliselt õigustatud lepingu erakorralist ülesütlemist pidada poolte huvidest, sh hageja huvidest, lähtuvalt põhjendatuks. Asjaoludest, et seoses Ukraina sõjaga piirasid Euroopa Liidu sanktsioonid juurdepääsu Venemaa finantssüsteemile, kostja kaotas võimaluse rublasid konverteerida ning kostja peatas rublamaksed, on mõistetav kostja soov lõpetada hagejaga leping, mis võimaldas arveldada rublades. Arvestades aga hageja huve ei ole mõistetav, miks kostja oleks pidanud seda tegema erakorraliselt. Kostja väited, et eksisteeris oht, et kostjal ei ole võimalik täita oma kohustusi hageja ees ning kostja arvamusest, et kostja vastutus poleks
2-22-11239 mingil juhul saanud olla lepingu järgi välistatud, ja seetõttu oli põhjendatud lepingu erakorraline lõpetamine, ei kaalu üles hageja väiteid, et kahju tekkimise risk oleks jäänud hageja kanda ning seetõttu ei olnud põhjendatud lepingut erakorraliselt lõpetada. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja huvi lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks oleks võimalik järeldada hiljem, s.o asjaolust, et hageja ei konverteerinud kostjalt saadud eurosid tagasi rubladesse. Käesoleva asja lahendamisel ei ole oluline kostja arvamus sellest, kuidas hageja kasutab või kasutas tema kontol olevaid rahalisi vahendeid.
93.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja esile toodud asjaoludest ei ole võimalik järeldada, et kostjal oleks olnud 21.03.2022 teadmistele tuginedes õigus leping 21.03.2022 avaldusega erakorraliselt üles öelda. Seda seisukohta ei tee ebaõigeks, et kostja korrespondentpangad Sberbank ja Alfa Bank rublatehingute osas sanktsioneeriti. Kuigi apellatsioonimenetluses vaidlustab kostja, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et Alfa Bank langes sanktsioonide alla 25.02.2023, sest järelduvalt oli Alfa Bank sanktsioonide all juba 28.02.2022, kuna Alfa Bank peamised aktsionärid P. O. A ja M. M. F olid sanktsioneeritud, siis ei ole sellest võimalik järeldada, et Alfa Bank enda suhtes kehtestati sanktsioonid ikkagi alles 25.02.2023. Kuna Alfa Bank suhtes ei olnud enne 25.02.2023 sanktsioone kehtestatud, siis ei ole iseenesest põhjendatud järeldada, et hagejaga sõlmitud lepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseks olid Alfa Bank aktsionäridele kehtestatud sanktsioonid. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et oleks soovitud Alfa Bank kaudu teha rahaliste vahendite kättesaamine võimalikuks Alfa Bank aktsionäridele, kelle suhtes olid sanktsioonid kehtestatud juba 28.02.2022. Olukorras, kus kostja väidete kohaselt oli Sberbankile rahaliste vahendite üleandmine või saamine alates 06.04.2022 keelatud, ei saanud samuti kuidagi olla põhjuslikus seoses kostja 21.03.2022 lepingu erakorralise ülesütlemisavaldusega. Kostja 21.03.2022 ülesütlemisavaldusest ei nähtu, et seda oleks tehtud põhjusel, et kostjal on keelatud alates 01.03.2022 müüa, tarnida, üle kanda või eksportida eurodes nomineeritud pangatähti Venemaale või Venemaal asuvatele juriidilistele isikutele. Igal juhul ei ole võimalik ei kostja 21.03.2022 ülesütlemisavaldusest ega kostja põhjendustest järeldada, et kostjal oleks olnud võimatu alates märtsist 2022 vene rublasid konverteerida eurodeks. Vaidlust ei ole, et kostja konverteeris hagejale kuuluvad Vene rublad eurodesse 23.03.2022. Eeltoodust tulenevalt ei ole samuti võimalik järeldada, et kostja rublamaksete peatamise tõttu alates 01.03.2022 oleks olnud põhjendatud 21.03.2022 avaldusega lepingu erakorraline ülesütlemine. Samuti ei ole võimalik iseenesest järeldada, et kui rublahoiustega seonduvat riski hindasid kõrgeks ka teised krediidiasutused, et kostja 21.03.2022 lepingu erakorraline ülesütlemisavaldus võiks seetõttu olla põhjendatud.
94.Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostjal oli õigus leping korraliselt rublades arveldamiseks üles öelda ja konto selles osas sulgeda alates 22.04.2022.
95.Kolleegium ei nõustu kostjaga nagu oleks maakohus ebaõigesti leidnud, et arvelduslepingu tingimuste p 17.6 ei näinud ette rublade konverteerimist eurodesse. Maakohus tuvastas, et arvelduslepingu tingimuste p 17.6 kohaselt pidi kostja konto sulgemisel kas 1) kandma kontole jäänud raha ja muud väärtused kliendi näidatud kontole; 2) maksma kliendile sularahas välja; või 3) hoiustama. Kostja väide, et tal polnud muud võimalust, kui Vene rublad konverteerida eurodesse, ei muuda ebaõigeks maakohtu tuvastatut, et sellist võimalust arvelduslepingu tingimuste p-s 17.6 ettenähtud ei ole. Olukorras, kus kostja väidetel ei olnud tal võimalik mitte ühelgi viisil arvelduslepingu tingimuste p 17.6 täita, ei ole võimalik järeldada, et kostja oleks saanud ainuisikuliselt otsustada, mil viisil toimetada hageja kontol oleva rahaga. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja oleks pidanud ise teadma kostja võimalusi ning et ka p 17.6 annab kostjale õiguse valida, kuidas kliendi rahaga toimetada. Kolleegiumi arvates saab pidada mõistlikuks, et kui arvelduslepingu tingimuste p-s 17.6 on
2-22-11239 nimetatud kolm võimalust, mis saab kliendi rahadest konto sulgemise korral, siis lepitakse kliendiga kokku edasises tegutsemisviisis. Seda ka juhul, kui ükski arvelduslepingu tingimuse p-s 17.6 nimetatud võimalus mingil põhjusel ei peaks osutuma sobilikuks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et konto sulgemisel on esmajoones kliendil õigus valida, kas ta soovib, et pank kannab raha kliendi näidatud teisele kontole, maksab kliendile välja sularahas või hoiustab, sest tegemist on kliendi varaga. Pooled ei vaielnud, et kostja ei olnud hagejalt neid küsimusi küsinud, vaid enda algatusel konverteerinud hageja kontol olnud rublad eurodeks. Ka VÕS § 720 lg 5 sätestab, et makseteenuse lepingu lõppemisel peab makseteenuse pakkuja maksma kontol oleva raha kliendile või tema määratud kolmandale isikule välja või kandma selle kliendi määratud kontole sama või teise makseteenuse pakkuja juures, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kuivõrd lepingu lõppemisel nõuavad kontol oleva rahaga seotud toimingud aktiivset tegutsemist kliendi poolt (kas teise konto teatamist või sularaha vastuvõtmist), siis on põhjendatud maakohtu järeldus, et arvelduslepingu p 17.6 tuleb tõlgendada selliselt, et kliendi (hageja) valik on, mida teha tema kontol oleva rahaga, ja kui ta seda valikut ei tee, siis on pangal kohustus raha hoiustada kuni kliendilt muu korralduse saamiseni. Vaidlust ei ole selles, et kostja hageja kontol olevaid rublasid ei hoiustanud, ja hageja rublade konverteerimisega ei olnud nõustunud. Asjaolust, et hageja nõudis hiljem kostjalt rublade sularahas väljamaksmist ei andnud kostjale õigust 22.03.2022 konverteerida hageja kontol olevad rublad eurodesse.
96.Kuna kostjal oli õigus leping korraliselt rublades arveldamiseks üles öelda ja konto selles osas sulgeda alles alates 22.04.2022, siis on maakohus õigesti leidnud, et rublade eurodesse konverteerimisega seisuga 22.03.2022 on hagejal tekkinud kahju, mille suurus tuleb kindlaks teha 22.04.2022 seisuga. Kostjal ei olnud õigust enne 22.04.2022 rublasid konverteerida, kuna leping veel kehtis.
97.Maakohus on õigesti leidnud, et hageja kahju suuruse kindlaks tegemiseks tuli tuvastada hageja varaline seis 23.03.2022, mil kostja konverteeris rublad eurodesse, kuid ta poleks seda tohtinud teha ning hageja varaline seis seisuga 22.04.2022, mil hageja tekkis õigus rublade konverteerimiseks eurodesse. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja kahju seisneb selles, et hagejale 23.03.2022 eurodes tagastatud summa oli väiksem, kui Vene rublad oleks konverteeritud eurodesse 22.04.2022. Maakohus tuvastas õigesti, et kostjal oli kohustus konverteerida Vene rublasid 22.04.2022 kehtinud keskmise vahetuskursi järgi. Hageja palus maakohtul muuhulgas lähtuda 22.04.2022 kehtinud Vene rubla – euro vahetuskursist, mis oli avaldatud Tavid AS-i kodulehel. Hageja tõendas, et 22.04.2022 kehtinud keskmine Vene rubla – euro vahetuskurss Eestis oli võrdne Tavid AS-i kodulehel avaldatud rubla vahetuskursiga 22.04.2022 seisuga: 1 RUB = 0,0128 EUR. Põhjendamatu on kostja väide, et kostjal oli õigus Vene rublasid konverteerida kostja enda vahetuskursi järgi, ja kostja justkui ei vastutakski valuuta vahetuskursi muutumisest tekkinud kahju eest. Kui kostja ei oleks oma kohustusi rikkunud rublade tagastamisel eurodes 22.04.2022, mil tal tekkis selleks õigus ja keskmise vahetuskursi alusel, oleks hagejale tagastatav summa võrdne 237 797,21 euroga. Kuna kostja kandis hageja kontole üle vaid 139 557,60 eurot, siis on kostja hagejale kandnud 98 239,61 eurot (237 797,21 – 139 557,60) vähem, kui oleks pidanud kandma, kui kostja poleks oma kohustusi rikkunud, mistõttu on hagejal tekkinud kahju 98 239,61 eurot. Kostja esitatud asjaoludest ei ole põhjendatud järeldada, et kostja ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et praegusel juhul ei oleks kostja saanud hageja kontol olevaid Vene rublasid konverteerida eurodesse 22.04.2022 seisuga ning teha seda keskmisest harilikust valuutakursist lähtudes. Kostja on hagejale kahju tekitanud tahtlikult, kuna hageja oli selgelt väljendanud, et ta ei nõustu Vene rublade konverteerimisega eurodesse, kuid kostja sellele vaatamata konverteeris hageja kontol olevad Vene rublad eurodesse. Kolleegium nõustub maakohtuga, et üldtingimuste p 20.6.2 tõlgendades on mõistlik järeldada, et
2-22-11239 välisvaluuta vahetuskursi muutumisest tekkinud kahju eest ei vastutaks kostja juhul, kui välisvaluuta vahetus toimub lepingulisel alusel, ja kliendipoolsel korralduse andmisel. Olukorras, kus kostja on hageja kontol olevad Vene rublad konverteerinud vale kuupäeva seisuga ja ebaõige vahetuskursiga, pidi kostja arvestama, et selliselt toimetades vastutab kostja hagejal tekkinud kahju eest.
98.Kuivõrd apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõudes, siis ei nõustu kolleegium kostjaga, et maakohtu otsus tuleks seetõttu tühistada ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude osas.
99.Maakohus on eksinud otsuse resolutsiooni p-s 1, kui on märkinud, et hagi rahuldatakse. Otsustades osad hageja nõuded jätta rahuldamata (resolutsiooni p-d 2 ja 3) ja osad hageja nõuded rahuldada (resolutsiooni p-d 4 ja 5) on maakohus eksinud resolutsiooni sõnastamisel, sest hagi on rahuldatud osaliselt. Ringkonnaohus kõrvaldab eelnevalt märgitud ilmse ebatäpsuse maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastamisel (TsMS § 447 lg 2).
100.Maakohus jaotas menetluskulud ebaõigesti TsMS § 162 lg 1 alusel, jättes need kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus põhjendas menetluskulude kostja kanda jätmist sellega, et maakohus rahuldas hagi ühel hageja esitatud alternatiivsel alusel. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et juhul, kui hageja esmane nõue jäetakse rahuldamata, siis ei peaks seda arvesse võtma menetluskulude jaotamisel.
101.Olukorras, kus hageja on määranud alternatiivsete nõuete järjekorra ning hageja esmane nõue jäetakse rahuldamata, saab rääkida hagi osalisest rahuldamisest ning menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda TsMS § 163 lg-st 1. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Üldreegli järgi peaksid lepingu täitmise nõude rahuldamata jätmisega seotud kulud jääma hageja kanda ja kahju hüvitamise nõude rahuldamisega seotud kulud jääma kostja kanda. Kuna poolte väited ja tõendid nii lepingu täitmise nõude esitamisel kui alternatiivse kahju hüvitamise nõude esitamisel on sedavõrd omavahel läbi põiminud, siis ei ole praegusel juhul põhjendatud jaotada menetluskulusid poolte vahel võrdsetes osades. Samuti ei ole hagi osaliselt rahuldatud selliselt, et hagi rahuldamise ulatust arvestades võiks olla põhjendatud seda arvestada menetluskulude jaotamisel. Kuigi hageja on menetluse käigus oma nõudeid korduvalt täiendanud ja ümber arvestanud, siis arvesse võttes vaidlusaluseid asjaolusid ei ole see olnud põhjendamatu, et hageja nõuete muutmisega seotud menetluskulusid suuremal määral jätta hageja kanda. Arvestades õigusabikulude nõude suurust koos teiste nõuetega ei ole samuti põhjendatud jaotada menetluskulusid võrdsetes osades või võrdeliselt nõuete rahuldamise ulatusega. Lähtudes eeltoodust on kolleegiumi arvates põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus
102.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 171 lg 1 järgi kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud samuti poolte endi kanda.
2-22-11239
103.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.