Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olga Väina
RESOLUTSIOON
1.Jätta Y 19. septembri 2022. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 19. augusti 2022. a kohtuotsuse peale tsiviilasjas nr 2-22-2086 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Y kanda. X-l ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (hageja, lapse isa) esitas Y (kostja, laps) vastu hagi, milles palus muuta 22. septembri 2017. a kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-17-9578 hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust ja vähendada väljamõistetud elatist 200 euroni. 28. märtsil 2022. a esitatud täpsustuses palus hageja vähendada elatist 180 euroni.
2.Hagiavalduse kohaselt mõisteti tsiviilasjas nr 2-17-9578 hagejalt kostja kasuks elatise summas 210 eurot kuus, mis muutub sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja on seisukohal, et elatise suurust mõjutavad asjaolud on märkimisväärselt muutunud. Elatisraha on suurenenud igal aastal ning kostjal on ka teine laps, kellele hageja ei saa enam tasuda elatist samas ulatuses nagu kostjale. Lisaks on teisel lapsel diagnoositud mitmeid haigusi ning tema raviga seotud igakuised kulud moodustavad vähemalt 50 eurot. Samuti on hageja töötasu alanenud miinimumtöötasuni, tema brutotöötasu on 584 eurot kuus. Hageja igakuised kulud moodustavad 400 eurot. Kostja seisukoht
3.Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu. Hagejal oli teine laps juba enne eelmise kohtulahendi tegemist 2017. a. Samuti ei ole hageja varaline seis võrreldes 2017. a muutunud. Kostja iga-aastased kulutused kasvavad. Kostja igakuised kulud moodustavad kokku 525 eurot, s.h 200 eurot kool; 55 eurot arvutikursused; eluasemekulud 80 eurot; eluasemelaen 55 eurot kuus; ravimid ja vitamiinid 10 eurot; hügieeni- ja pesemistarbed, juuksur keskmiselt 25 eurot; riided 50 eurot; teater, kino, sünnipäevad vanematega jm 50 eurot. Kostja leidis, et hageja igakuine sissetulek võimaldab maksta kostjale elatist 262 eurot, seejuures ei ole see hagejale ebamõistlikult koormav ning ei pane hagejat olukorda, kus tal ei oleks võimalik säilitada enda minimaalset elustandardit. Maakohtu otsus
4.Harju Maakohus rahuldas 19. augusti 2022. a otsusega hagi osaliselt ning muutis Harju Maakohtu 22. septembri 2017. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-9578 väljamõistetud elatise suurust ja mõistis hagejalt kostja kasuks elatise alates 8. veebruarist 2022. a kuni 31. märtsini 2022. a summas 373.52 eurot (s.o igakuiselt summas 213.44 eurot); igakuiselt elatise alates 1. aprillist 2022. a kuni kostja täisealiseks saamiseni (s.o 3. september 2025. a) 225.64 eurot kuus (baassumma 209.20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Maakohus määras, et igakuist elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
5.Maakohus tuvastas, et hageja on kohustatud tasuma kostjale elatist 1/2 osa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest, kuni kostja täisealiseks saamiseni tulenevalt Harju Maakohtu 22. septembri 2017. a määrusest tsiviilasjas nr 2-17-9578. Tsiviilasjas nr 2-17-9578 esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja hagejalt välja mõista elatise miinimummääras. Kuna hageja oma majanduslikule olukorrale tsiviilasjas nr 2-17-9578 esitatud vastuses ei viidanud, siis eeldas maakohus, et hageja oli võimeline 2017. a igakuiselt tasuma miinimumsummas elatist, s.o 235 eurot.
6.Maakohus leidis, et käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja igakuised vajadused oleksid vähenenud võrreldes 2017. a. Nimetatud asjaolule ei ole ka hageja elatise vähendamise nõudes tuginenud. Maakohus asus seisukohale, et käesoleval juhul puuduvad tõendid, et hageja majanduslik olukord oleks võrreldes 2017. a oluliselt halvenenud. Hageja sissetulekud on pigem suurenenud. Hagejat ei saa pidada ka varatuks. Maakohus märkis, et on eluliselt usutav, et teatud igakuised kulud hagejal tekivad (sh kulud eluasemele, söögile, hügieenile jms), kuid hageja poolt väljatoodud kulude suurus on tõendamata. Samuti on tõendamata, et need kulud oleksid oluliselt suurenenud võrreldes 2017. a. Seoses hageja teise ülalpeetavaga asus maakohus seisukohale, et iseenesest on usutav, et igakuised kulud seoses teise lapsega tekivad. Samas ei ole hageja tõendanud, et tema üksi peaks nimetatud kulusid kandma või kulud oleksid võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga oluliselt suurenenud. On tõendamata, et hageja ei oleks suuteline võrdväärselt oma laste ülalpidamiskohutust täitma või et teine laps jääks elatise vähendamata jätmise korral halvemasse olukorda kui kostja.
7.Seetõttu leidis maakohus, et hageja majanduslik olukord ja teise lapse olemasolu ei ole käesoleval juhul elatise vähendamise aluseks. Arvestades, et 1. jaanuaril 2022. a muutusid miinimumelatise arvutamise alused võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga, vähendas maakohus kohtulikust kompromissist tulenevat elatist lähtudes uuest perekonnaseaduse redaktsioonist. Apellatsioonkaebus
8.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja leidis, et maakohus ei oleks tohtinud omaalgatuslikult seadusemuudatuse tõttu elatist vähendada. Varasemalt oli poolte vahel sõlmitud kompromiss, perekonnaseaduse normide muutmine ei saa olla põhjuseks kompromisslepinguga määratud elatise suuruse muutmiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
11.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
12.Hageja on esitanud käesolevas asjas TsMS § 459 lg 1, TsMS § 497 koosmõjus PKS §-ga 102 järgi elatise vähendamise nõude. Seega pidi hageja tõendama, et eelmise kohtulahendi aluseks olevad asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust muuta elatise suurust. Muuhulgas tuli hagejal välja tuua, kas ja millises ulatuses on muutunud hageja majanduslik olukord. Maakohus tuvastas otsuses, et hageja sissetulek on võrreldes 2017. a suurenenud; hageja ei ole tõendatud, et hageja kulud oleksid suurenenud või kostja igakuised vajadused vähenenud. Seega jõudis maakohus järeldusele, et ei ole tõendatud see, et hageja ei oleks suuteline võrdväärselt oma laste ülalpidamiskohustust täitma või et teine laps jääksid elatise vähendamata jätmise korral halvemasse olukorda kui kostja. Kostja nimetatud maakohtu järeldusi ei vaidlusta, kuid vaidlustab maakohtu lõppjäreldust, mille kohaselt vähendas maakohus hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist seoses 1. jaanuaril 2022. a jõustunud PKS § 101 muutusega olukorras, kus poolte vahel oli varasemalt sõlmitud elatiseasjas kompromiss.
13.Kolleegium selgitab, et käesoleval juhul vähendas maakohus hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist vastavalt 1. jaanuarist 2022. a kehtima hakanud perekonnaseaduse redaktsioonile ja selles sätestatud elatise arvutamise korrale. Nimelt kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada. Tulenevalt PKS § 210 lg-st 2 saab kohus mõista 31. detsembrini 2021. a elatise välja enne 1. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel ning alates 1. jaanuarist 2022. a peab kohus elatisnõudele kohaldama aga alates 1. jaanuarist 2022. a kehtivaid perekonnaseaduse sätteid. Kuivõrd kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning kohaldab õigust ise, tuleb kohaldada elatisenõudele alates 1. jaanuarist 2022. a kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest (vt Riigikohtu 22. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 11-13). Seega, kuigi maakohus leidis, et TsMS § 459 lg 1, TsMS § 497 koosmõjus PKS §-ga 102 järgi ei ole hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise vähendamiseks alust, lähtus maakohus korrektselt elatise välja arvutamisel alates 1. jaanuarist 2022. a kehtima hakanud PKS §-st 101 vähendades hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise suurust. Ringkonnakohus selgitab vastuseks apellatsioonkaebusele, et korduvate kohustuste osas on TsMS § 459 kohaldatav TsMS § 463 lg 2 ja TsMS § 432 järgi ka määrustele, millega kinnitati kompromiss (vt nt Riigikohtu 26. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 13).
14.Arvestades, et maakohus vähendas õigesti hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist muutunud õigusliku olukorra tõttu, ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
15.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
16.Kuivõrd kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, ei saa kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu.
17.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.
Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.