2-15-117355/8 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-15-117355 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kliendileping nr XXX, mille punkt 2 kohaselt oli kliendil võimalus sõlmida lepinguid XXX poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kliendilepingu punkt 3 kohaselt pooled kohustusid järgima lepingulistes suhetes muu hulgas ka XXX Üldtingimusi. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 26.07.2014.a. järelmaksu müügileping nr XXX, mille alusel ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 449,00 eurot. Kostja on lepingu sõlmimisel tasunud esimese sissemakse summas 113 eurot ning ülejäänud summa kohustus tasuma vastavalt lepingus sisalduvale maksegraafikule. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 08.08.2014.a. järelmaksu müügileping nr XXX, mille alusel ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 849,00 eurot. Kostja on lepingu sõlmimisel tasunud esimese sissemakse summas 212,25 eurot ning ülejäänud summa kohustus tasuma vastavalt lepingus sisalduvale maksegraafikule. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 12.02.2015.a. järelmaksu müügileping nr XXX, mille alusel ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 304,90 eurot. Kostja on lepingu sõlmimisel tasunud esimese sissemakse summas 43,35 eurot ning ülejäänud summa kohustus tasuma vastavalt lepingus sisalduvale maksegraafikule. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 10.03.2015.a. järelmaksu müügileping nr 927461, mille alusel ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 684,90 eurot. Kostja on lepingu sõlmimisel tasunud esimese sissemakse summas 100,35 eurot ning ülejäänud summa kohustus tasuma vastavalt lepingus sisalduvale maksegraafikule. Kostja ei tasunud esitatud arveid. Kostjal tekkis võlg järgnevate arvete kohaselt: 04201501830785; 05201502339960; 05201502528086; 05201502528087; 05201502528088; 05201502528089, 06201502842135. Hageja ütles järelmaksu müügilepingud üles makseviivituse tõttu 28.05.2015.a. vastavalt lepingu punktile 15. Lepingu ülesütlemisel kuulub tasumisele kauba kogumaksumuse jääk koos intresside ja viivistega ning lisaks on õigus nõuda

2-15-117355 lepingu ülesütlemisega kaasnevate kulude hüvitamist. Hageja saatis kostjale arvetega koos võlanõuded ja lepingu ülesütlemise hoiatused 31.05.2015; 30.04.2015; 31.05.2015, kuid kostja võlanõuetele ei reageerinud. Kokku on võlgnetav summa 1704,81 eurot, mis sisaldab võlgnevust järelmaksu eest 1656,01 eurot, viivist 8,80 eurot, järelmaksu lepingu punkt 3 ja XXX Üldtingimuste punkt 5.11 kohaselt on viivis 0,15% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest; lepinguline tasu s.o. võla sissenõudmiskulu 40 eurot vastavalt XXX hinnakirja p. 2.8. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus kokku summas 1 704,81 eurot, millest 1 656,01 eurot põhivõlgnevus, viivised summas 8,80 eurot ja kahju summas 40 eurot. Lisaks, kostjalt XXXhageja XXXAS kasuks menetluskulud 225 eurot. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 225 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 225 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.