Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere, Ulvi Loonurm 11.03.2016 Tallinnas 2-14-20217
Tsiviilasi
MP hagi TV vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.01.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MP apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja MP (IK XXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv. Kaarel Berg
Kohus Kohtukoosseis
Menetluse liik
Kostja TV (IK XXXXXXXX), lepinguline esindaja adv. Siiri Schneider Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 08.01.2016 otsus tsiviilasjas nr. 2-14-20217 muutmata ja MP apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud MP esitas 23.05.2014 Harju Maakohtule hagi TV vastu 22 403,52 euro väljamõistmiseks. Hageja nõue põhines asjaolul, et ligikaudu 10-aastase kooselu vältel kostjaga tegi hageja vähemalt 22 403,52 euro väärtuses panuseid, s.t parendusi ja investeeringuid, kostjale kuuluvasse korterisse. Hageja tegevus on käsitletav seltsingusse panuste tegemisega ning kuna pärast seltsingu lõppemist ei olnud võimalik hagejale panuseid tagastada, on hagejal õigus nõuda enda panuste hüvitamist kostjalt. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Kooselu ajal lepiti kokku, et hageja teeb oma vahendite eest korteris remondi ja kostja kanda jäävad kõik korteris elamisega ja selle majandamisega seotud muud kulud ning toidukulud. Maakohtu põhjendused Harju Maakohus jättis 08.01.2016 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud 3492 eurot, tuginedes TsMS § 162 lg-le 1, hageja kanda. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulu kokku 3492 eurot, sh ekspertiisitasu 1440 eurot ja lepingulise esindaja tasu 2052 eurot. Kohus leidis, et kostja esindaja tasumäär 108 eurot tunnis koos käibemaksuga on põhjendatud, vastab asja sisule ja keerukusele. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega arvestas kohus hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramisel õigusabikulu koos käibemaksuga. Kohus leidis, et kostja lepingulise esindaja kulud olid vajalikud ja põhjendatud ka ajakulu osas. Hageja kuludele ajamahu osas vastuväiteid ei esitanud. Hageja leidis, et kostja kulu ekspertarvamusele 1440 eurot ei ole põhjendatud, kuna tegemist on asjakohatu tõendiga, millest tulenevalt ei ole õigustatud selle kulu esitamine menetluskuluna. Kostja on nimetatud kulu käsitlenud TsMS § 143 p 2 alusel asja läbivaatamise kuluna. Kohtu hinnangul saab kostja poolt tehtud kulu käsitleda asja läbivaatamise kuluna. Sellisele seisukohale on jõudnud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-93-14, kus leidis, et asja läbivaatamise kulude hüvitamise regulatsiooni eesmärgiks ei ole hüvitada menetlusosalisele ülemääraseid kulutusi, mis viimane on tõendi saamiseks teinud. Dokumentaalse tõendi saamise kulude puhul on nende mõistlikkus ehk vajalikkus ja põhjendatus seega kohtute poolt kontrollitav. Muu hulgas saab hinnata tehtud töö vajalikkust, s.t. kas tõendi hankimine oli poole seisukohtade kinnitamiseks vajalik ja mõistlik. Samuti tuleb hinnata, kas arvamuse andmiseks tehtud ajalist ja rahalist kulu võib ka suurusjärguna pidada mõistlikuks, hinnates vajadusel mh võimalikke alternatiive kulu kandmiseks. Kohtu hinnangul saab kostja poolt esitatud dokumentaalse tõendi saamiseks tehtud kulu 1440 eurot, arvestades tõendi mahtu, pidada mõistlikuks ning nimetatud tõendi hankimine oli esitamise
ajahetkel ka vajalik. Kuigi kohus otsuses nimetatud tõendit ei käsitlenud, kuid seda sel põhjusel, et kohus jõudis seisukohale, et tuvastamist ei leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping, mis ei tähenda seda, et kostjal ei olnud mõistlik enda seisukohtade kinnitamiseks tõendit hankida ja esitada. Eeltoodu allusel määras kohus kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks lepingulise esindaja tasu 2052 eurot 19 tunni eest tasumääraga 108 eurot tunnis koos käibemaksuga ja asja läbivaatamise kulu 1440 eurot. Apellatsioonkaebus Hageja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas. Kostja 20.11.2015 menetluskulude nimekirjast nähtub, et 30.12.2014 kulus kostja lepingulisel esindajal 6 tundi kohtutoimikuga tutvumiseks ja kostja vastuse koostamiseks, millega seonduv menetluskulu suurus oli 648 eurot. Nimetatud hetkeks oli kostja juba kasutanud kahte lepingulist esindajat, samuti oli kostja juba vastanud hagiavaldusele. Seega ei ole põhjendatud uue lepingulise esindajaga seotud õigusabikulu seoses toimikuga tutvumise ja hagile vastuse koostamisega ning väljamõistetava õigusabikulu suurust tuleb vähendada 648 euro võrra. Kostja esitas GECC Konsultatsioonid OÜ ekspertarvamuse. Kostja eelnevas menetlusdokumendis selgitati, et ekspertarvamus kavatsetakse esitada eesmärgiga hinnata hageja poolt teostatud tööde väärtust. Hageja leidis, et tegu on asjakohatu tõendiga. Ekspertarvamuse sisust nähtub, et tegemist on dokumendiga, kus on hinnatud tööde vastavast ehitusseadusele ja tööde tegemise tõendatust. Küsimus tööde vastavuses ehitusseadusele oli praeguses vaidluses asjakohatu. Tööde tegemise tõendatus on küsimus, mis selgitati asjaolude kaudu välja kohtumenetluses, ilma et selle kohta tulnuks küsida ekspertarvamust. Kostja esitas ekspertarvamuse enda initsiatiivil, ilma et kohus oleks seda nõudnud või soovitanud esitada. Eeltoodud põhjustel ei nõustu hageja, et nimetatud ekspertarvamuse kui tõendi kogumisele tehtud kulu oli põhjendatud ning palub maakohtu otsuse selles osas tühistada. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on menetluskulude jaotuse osas. Maakohus jättis õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda, kuna jättis hagi rahuldamata. Hageja ei ole otsust selles osas vaidlustanud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja
keerukuse hindamise osas. Ekslik on hageja arvamus, et kostja lepingulise esindaja tutvumist kohtutoimikuga ja koostatud vastust hagiavaldusele ei saa pidada vajalikuks ja põhjendatud kuluks, kuna kostjal olid eelnevalt menetluses teised esindajad ning esialgse vastuse hagile oli kostja juba esitanud. Kolleegium osundab, et eelnevalt kostjat esindanud lepinguliste esindajate tasu ei ole kostja hagejalt välja mõista palunud, samuti oli maakohus andnud kostjale tähtaja (t lk 96 pöördel, II kd) oma vastuväidete tõendamiseks. Seega oli nimetatud kulu mõistlik ja põhjendatud ning tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles osas, mis puudutab dokumentaalse tõendi saamiseks tehtud kulu 1440 eurot. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Et vaidluse all olid nii hageja poolt väidetud tööde tegemise tõendatus kui nende maksumus, oli ekspertarvamuse hankimise kulu kostja seisukohtade kinnitamiseks vajalik kulu. Asjaolu, et maakohtul ei tekkinud vajadust anda nimetatud tõendile kohtuotsuses hinnangut, ei muuda tõendi hankimise kulu põhjendamatuks. TsMS § 178 lg. 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seetõttu ei kuulu rahuldamisele vastustaja taotlus apellandilt apellatsiooniastmega seotud menetluskulude väljamõistmiseks ja poolte menetluskulud apellatsiooniastmes tuleb jätta nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.