Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

Määrata Peeter Sepper’ile ajutise pankrotihalduri tasu 1 965.60 (üks tuhat üheksasada kuuskümmend viis eurot ja 60 senti) (sh käibemaks 237.60 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1737.16 eurot pankrotivara arvel. Ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Capitalist (a/a EE221010220192522224). Võlausaldaja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal (registrikood 11199418) poolt Rahandusministeeriumi tagatiste kontole 29.10.2015 deposiiti tasutud 3500 eurot tagastada makse tegijale.

võimatuse ja võlausaldajate huvide pöördumata kahjustumise ning parimal juhul vajaduse asuda kinnistute müügitehingut tagasivõitmise teel vaidlustama. 22.10.2015 Harju Maakohtu määrusega kohus jättis pankrotiavalduse tagamata. 21.10.2015 Harju Maakohtule esitatud pankrotiavalduse kohaselt andis võlausaldaja võlgnikule laenu alljärgnevalt:

3 (2)

õnnestunud käivitada. Laenusaaja majandustegevus on jooksvas kahjumis ning olukorras, kus Laenusaaja aktsionärid on Panka läbirääkimiste käigus teavitanud, et ei peavõimalikuks Laenusaajasse täiendavate vahendite investeerimist, on ilmne, et Laenusaaja makseraskused on püsiva iseloomuga ning nende ületamine ei ole Laenusaajale objektiivselt jõukohane. Eelnevat kinnitab Laenusaaja aktsionäride poolt kaasatud sõltumata finantseksperdi Salvo Corporate Advisers Oy septembris 2015 valminud lühianalüüs, mille kohaselt ei ole olemasolevad finantskohustused Laenusaajale jõukohased. Eeltoodust nähtuvalt on Laenusaaja püsivalt maksejõuetu, mistõttu soovib Pank käesolevaga esitada pankrotiavalduse Laenusaaja pankroti väljakuulutamiseks. 02.11.2015 Harju Maakohtu määrusega kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ning määras käesolevas tsiviilasjas eelistungi PankrS § 16 lg1 ning ühtlasi teatas menetlusosalistele eelistungi aja ja koha ning eelistungilt puudumise tagajärjed. Võlgniku esindaja on kohtule 11.11.2015 edastanud elektrooniliselt võlgniku taotluse, et eelistung edasi lükata ning eelistungile ei ilmunud. TsMs § 329 lg 2 kohaselt kui kohus korraldab eelmenetluses korraldava kohtuistungi, peab menetlusosaline oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitama selliselt, et need saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne eelistungit, kuna see on menetluse kiireks ja õigekslahendamiseks vajalik. Oluline, et menetlusosalised esitaks enda taotlused, avaldused mõistliku aja jooksul enne eelistungit, mida võlgnik tuginevalt eelmärgitule esitanud ei ole. Kuna võlgnik on oma taotluse esitanud hilinenult, jätab kohus taotluse tähelepanuta ning otsustab ajutise halduri nimetamise võlgniku osavõtuta PankrS § 16 lg 4. Võlgniku vastus Võlgnik pankrotiavaldusele, ajutise pankrotihalduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada AS XXX pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Peeter Sepperi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja nõude aluseks on laenulepingud, millede võlausaldaja poolt ülesütlemine oli 09.12.2016 ning võlausaldaja nõuab võla summas 1 505 342.92 euro kohest tasumist. Võlgnik tunnistab võlgnevust. PankrS § 10 lg 2 p 1 järgi võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 09.10.2016. a saatis võlausaldaja võlgnikule registrijärgsele aadressile pankrotihoiatuse ning nõudis võlgnevuse tasumist. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte, kuid kohustust ei täitnud. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma

4 (2)

nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks laenulepingu ning nõude loovutamise lepingu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on põhivara 500 000-700 000 eurot, võlgniku kohustuste mahuks on vähemalt 3 290 323.41 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgnik on alates 2010 olnud pidevates makseraskustes, mille põhjuseks esialgsetel andmetel on ebapiisav müügikäive. Senise müügikäibega, mis pealegi on oluliselt vähenenud, ei ole võimalik majandustegevust jätkata. Maksejõuetus kujunes välja 2010 aasta lõpus. KarS § 384 lg 1 sätestatud süütegu, mille kohaselt füüsilisest isikust võlgniku, tema seadusliku esindaja või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liige XXX pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole, millega on rikkunud ÄS § 187 sätestatud juhatuse liikme kohustusi. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse põhjus on käesolevas menetlusstaadiumis PankrS § 22 lg 5 mõistes kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, täpsemad asjaolud vajavad edasises pankrotimenetluses täpsustamist. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et faktiliselt põhjustasid maksejõuetuse kas valearvestused äriplaanis või selle ebapiisav täideviimine müügi ja turunduse seisukohalt. Ajutine pankrotihaldur leiab ka, et kindlasti on vaja teostada raamatupidamise erikontroll. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur on aruandes märkinud, et võlgnik võõrandas 2013 lähikondsele Osaühingule Euroreal mahtuniversaali Chraysler Voyager 2001 väljalase. Nimetatud tehingu asjaolud vajavad tagasivõitmise aluste väljaselgitamiseks täiendavat kontrolli. Muid vara pankrotivarasse tagasivõitmise või – nõudmise võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud.

Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper on esitanud tasunõude 18.2 töötunni eest kokku summas 1 965.60 eurot (sh käibemaks) ja hüvitis vajalike kulutuste katteks 1 737.16 eurot. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on

5 (2)

põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1965.60 eurot ja tehtud kulutuste eest 1 737.16 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

08.03.2016 kohtuistungil võlausaldaja on taotlenud nende poolt 29.10.2015 kantud deposiidi 3 500 euro tagastamist, kuna käesoleval hetkel so pankrotivara olemasolu korral, puudub vajadus ajutise halduri tasu väljamaksmisele võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt. Samal istungil võlausaldaja esitab menetluskulude nimekirja summas 4 992.20 eurot, millest 4 692.20 eurot moodustavad õigusabikulud ja 300 eurot riigilõiv, mille võlausaldaja on tasunud pankrotiavalduse esitamisel. Võlausaldaja menetluskuludele võlgnikul vastuväiteid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik

6 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.