2-15-115694/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXXtasuda Express Credit AS-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 16.04.2015. a sõlmis kostja Express Credit AS-iga laenulepingu nr XXX 500,00 euro saamiseks. Laenutaotluse esitamine toimus Express Credit AS-i internetikeskkonnas www.ekspressraha.ee. Enne laenusumma ülekandmist kostjale pidi ta käima talle sobivas postkontoris või laenuandja kontoris isikusamasust tuvastamas. Kostja isikusamasuse tuvastamine toimus 16.04.2015.a IDkaardi alusel Tallinna Õismäe postkontoris. 16.04.2015.a rahuldas Express Credit AS kostja laenutaotluse ning laenusumma 500,00 eurot kanti kostja kontole. Laenu tagastamise tingimused on sätestatud laenulepingus nr XXX ning selle Üldtingimustes. Laenulepingu nr XXX alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama ühe osamaksega hiljemalt 16.05.2015.a kokku summas 525 eurot, s.h laenu põhiosa 500,00 eurot ja intress 25 eurot. Kostja laenulepingust nr XXX tulenevat kohustust ei täitnud. Express Credit AS edastas kostjale meeldetuletuskirja, kuid kostja meeldetuletuskirjale ei reageerinud ja laenulepinguga kokkulepitud osamakseid ei tasunud. 12.06.2015. a edastas Express Credit AS kostjale teate laenulepingu nr XXX ülesütlemise kohta ning andis võla tasumiseks täiendava (viimase) tähtaja kuni 26.06.2015.a. Laenuandja teatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta laenulepingu erakorraliselt üles ja nõuab sisse kogu võlgnevuse. Seisuga 12.06.2015.a luges laenuandja laenulepingu nr 20150413037 üles öelduks.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 500 eurot, intressi summas 25 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 25 eurot ja lepingujärgsed viivised 141,95 eurot. Lisaks, mõista kostjalt välja hageja kasuks viivised põhinõudelt alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 0,17% päevas, kuid mitte rohkem kui 308,05 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks riigilõiv summas 175 eurot, õigusabikulud summas 240 eurot ning kohtutäituri tasu summas 36 eurot; lisaks mõista kostjalt välja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista 451 eurot, millest 175 eurot moodustab menetluses tasutud riigilõiv, õigusabikulud 240 eurot, millele lisandub käibemaks ning kohtutäituri tasu 36 eurot. Hageja kinnitab menetluskulude kindlaksmääramise taotluses, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega ning märgib, et hageja on käibemaksukohuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kuivõrd hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et on käibemaksukohuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, on kohus seisukohal, et juhindudes TsMS § 174 lg-st 10 ja TsMS § 175 lg-st 1, on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud summas 240 eurot, ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Hageja on palunud ühtlasi kostjalt välja mõista kohtutäituri tasu 36 eurot seoses kostjale kohtumaterjalide kättetoimetamisega kohtutäituri vahendusel. Kohus peab eelnimetatud kulu põhjendatuks ning vajalikuks. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 451 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt