Menetlusosalised ja nende Hageja: Q.K, isikukood XXX esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marina Kelpman Kostja I: A.Y , isikukood XXX Kostja II: Räni Grupp OÜ, registrikood 14252768, esindaja juhatuse liige A.Y Asja läbivaatamine
04.03.2024 ja 13.01.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Q.K hagi Räni Grupp OÜ ja A.Y vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt. Mõista Räni Grupp OÜ-lt Q.K kasuks välja 29 070,02 eurot. Mõista Räni Grupp OÜ-lt Q.K kasuks välja viivis väljamõistetud summalt 29 070,02 eurot alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Jätta Q.K hagi rahuldamata nõude osas A.Y vastu. Jätta Q.K menetluskulud Räni Grupp OÜ kanda ning Räni Grupp OÜ menetluskulud tema enda kanda. Jätta A.Y menetluskulud Q.K kanda.
7.Määrata Q.K menetluskulude rahaliseks suuruseks 3401,48 eurot ja mõista see summa Räni Grupp OÜ-lt Q.K kasuks välja.
8.Räni Grupp OÜ peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.Q.K (hageja) ja A.Y (kostja I) sõlmisid 30.04.2022 ehituse töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus töövõtja hageja tellija tellimusel lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras tegema eramu ehitustööd aadressil xxxxxxxxxxx, XXX-i vastavalt hinnapakkumisele. Lepingu kokkulepitud kogusumma on 69 055 eurot. Töövõtja kohustus teostama tööd alates 04.05.2022 kuni 31.08.2022. Hageja on omapoolsed lepingulised kohustused täielikult täitnud, sh on hageja õigeaegselt ja lepingule vastavalt tasunud kõik lepingus kokkulepitud summad. Ostudokumente ega andmeid ostetud ja ehitusel kasutatud materjalide kohta ei ole töövõtja siiani tellijale esitanud.
2.Hageja esitas töövõtjale xxxxxxxxx 2021. aastal koostatud eramu majakarbi ehitustööde teostamiseks üksikelamu ehitusprojekti (eelprojekti). Töövõtja ei teavitanud tellijat, et talle oleks projekt ebaselge või selles esineksid vead või puudused. Projekt ei sisaldanud vigu ning töövõtja ei esitanud eelprojektiga tutvumisel ühtegi täiendavat küsimust. Töövõtja ei pidanud vajalikuks ega palunud tellijal detailiseeritud tööprojekti tellimist, vaid alustas maja ehitamist eelprojekti alusel. Töövõtja on ise töötanud välja ehituslahendusi ning alustanud maja ehitamist ilma, et oleks kavandatavaid lahendusi hagejaga kooskõlastanud. Töövõtja vastutab nende lahenduste kvaliteedi, toimivuse ja õigsuse eest. Töövõtja on eiranud õigusaktidest ja asjakohastest ehitusestandarditest tulenevaid ehitusnõudeid, sh ohutusnõudeid, mille tagajärjeks on normidele mittevastav ja inimese elule ja tervisele ohtlik ehitis.
3.Töövõtjal on kohustus lepingulised kohustused täita hea ja asjatundliku ettevõtja hoolsusega. Tehtav töö peab vastama lepingutingimustele ning olema puudustest vaba, s.o töö peab vastama kokkulepitule ning tavaliselt sellistele töödele esitatavatele nõuetele. Kostjad ei ole oma kohustusi täitnud. Töövõtja ei teostanud tööd kokkulepitud ajaks ega vastava kvaliteediga. Hagi esitamise ajaks ei ole ehitustööd lõpetatud. Lepingu rikkumine seisneb lepingutingimustele mittevastava töö tegemises. Tööl on puudusi, mille tõttu see ei vasta lepingutingimustele. Puuduvad töövõtja vastutust välistavad asjaolud.
4.Kostja I teadlikult eksitas hagejat tehtud tööde osas ning ei edastanud hagejale maja ehitamisega seotud dokumente, vaatamata korduvatele nõuetele. A.Y on suhtluses
hagejaga informeerinud tööde tegemise etappidest ning saatnud talle majast kaugelt tehtud pilte, täpsustamata ehituslahenduste detaile. Seejuures on A.Y iga kord kinnitanud hagejale, et töö on korralikult tehtud ning käivad ettevalmistused järgmise tööde etapiks. A.Y ei ole kordagi teavitanud hagejat majakarbi, katuse ning kanalisatsiooni ja veetorustiku ehitamisel kavandatavatest ehituslahendustest ja nendega seotud riskidest. A.Y ei ole informeerinud tellijat, et kavandab ehitada maja ilma betoonvööta. Füüsilisest isikust tellija, kellel puuduvad ehitusalased teadmised, ei saanud isegi kahtlustada, et nn pädeva töövõtja poolt kasutatud ehituslahendused ei ole õiged ning ei vasta projektile ja ehitamist reguleerivatele õigusaktide ja tehnilistele normidele.
5.Hageja on tellinud ekspertiisid töövõtja töö puuduste väljaselgitamiseks ja eramu ehitustööde nõuetekohasuse hindamiseks. Ekspertiisidest selgub, et maja ehitustööd on tehtud oluliste puudustega ja ei ole kooskõlas hea ehitustavaga. Aluskatus koos kandva konstruktsiooniga on paigaldatud, eirates enamikku paigaldusjuhendites ja standardites kirja pandud reegleid. Samuti ei ole järgitud fermide projekti, mis muudab kardinaalselt kogu katuse kandva konstruktsiooni ehitusfüüsikalisi omadusi; katuse parandamine ei ole võimalik, kuna ehitusvead ei puuduta ainult katusekatet, vaid ka katuse kandvaid konstruktsioone. Hoone eluea ja ka elanike turvalisuse huvides on vajalik katus tervikuna eemaldada ja utiliseerida ning ehitada uus katus. Taaskasutada saab tõenäoliselt ainult katuseferme. Kanalisatsiooni- ja veetorustiku seisukorra väljaselgitamiseks tellitud uuringust ja hinnangust selgub, et ka nendes töödes esineb puudusi.
6.Hageja on esitanud töövõtjale nõudekirja tööde lepingutingimustele mittevastavuse kõrvaldamiseks uue töö tegemisega täiendava tähtaja jooksul. Sh on hageja nõudnud töövõtjalt maja katuse konstruktsiooni ja katusepleki katuseehitusreeglitega ja paigaldusnõuetega vastavusse viimist uue töö tegemisega eksperdi poolt määratud viisil, samuti majakarbi seinte puuduva vuugitäide paranduste tegemist, betoonvöö ehitamist ja kanalisatsiooni- ja veetorustiku puuduste kõrvaldamist. Töövõtja on teinud ettepaneku väiksemate puuduste likvideerimiseks, kuid ei ole nõustunud maja betoonvöö ehitamisega ja aluskatuse konstruktsiooni ning katusepleki paigaldamise puuduste parandamisega. Samuti leidis töövõtja, et krundil oleva kanalisatsioonitrassile uut kaevu pole mõtet lisada. Töövõtja on läbirääkimised katkestanud ning keeldunud puuduste kõrvaldamisest. Tellija ütles 30.04.2022 töövõtulepingu ühepoolselt üles alates 10.08.2023 ning nõudis kahju hüvitamist hiljemalt 20.08.2023. Kostja ei ole kahju hüvitanud ega puudusi kõrvaldanud. Tellija poolt täiendavalt tasutud lisatööd on jäetud tegemata. Töövõtja on tahtlikult jätnud tellija poolt ette makstud raha ja materjalid endale. Töövõtjale välisuste ostmiseks ülekantud summad ei ole tagastatud, välisuksed puuduvad objektil siiani.
7.Hagejale tekkinud või tekkiv töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju 29 070,02 eurot hõlmab järgmisi kulusid: vana katuse eemaldustöö ja uue katuse paigaldustöö kulud 15 108,02 eurot; betoonvöö ehituse keskmine turuhind summas 5600 eurot; kanalisatsioonija veetorustiku puuduste kõrvaldamine 3120,00 eurot; objektilt töövõtja poolt rikutud 178 m2 katuseprofiili ja kahjustatud fermide äravedu ja utiliseerimise kulu kokku summas 880 eurot; talveks puiduliistudega pööningu otsaseina soojustamise ja selleks vajaliku materjali eest saadud summast 1500 eurot tagastamata jäänud osa 750 eurot; töövõtjale maja välisuste ostmiseks ette makstud, kuid objektil siiani puuduvate uste eest 2270 eurot; tegemata jäetud töö, s.o uste paigaldamise eest saadud 300 eurot; ekspertiiside eest kantud kulu 1042 eurot.
8.Hageja nõuab Räni Grupp OÜ võlausaldaja derivatiivnõudena ÄS § 187 lg 4 alusel A.Ylt kui Räni Grupp OÜ juhatuse liikmelt kahjuhüvitise väljamõistmist osaühingu kasuks
ning seejärel hageja kasuks. Ehitustööd teostas A.Y ise või koos oma palgatud töötajatega, mistõttu toimus töö A.Y juhtimisel. A.Y on algusest peale olnud teadlik, et tema kavandatud ja kasutatud ehituslahendused ei ole ehitusnormidega ja õigusaktide nõuetega kooskõlas. A.Y teadis, et puuduliku töö tõttu tekkib osaühingule kahju, ta tegutses seega teadlikult ja tahtlikult raskelt hooletult. A.Y Räni Grupp OÜ ainsa osaniku, juhatuse liikme ja töötajana täitis osaühingu juhtimis- ja järelevalvefunktsioone, ta vastutab äriühingu otsuste eest. A.Y tekitas oma tegevusega äriühingule kahju, mis ei oleks tekkinud kui A.Y oleks täitnud hoolsa ja tubli juhatuse liikme hoolsuskohustust, et tagada oma tegevuses ohutus, nõuete arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine. Osaühingu majandusaasta aruannetest nähtuvalt ei ole osaühingul vara.
9.Hageja nõue: välja mõista kostjalt II hageja kasuks kahjuhüvitis summas 29 070,02 eurot ning kahjuhüvitiselt välja mõista hageja kasuks viivis kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jätta kostja II kanda ja mõista need välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude kindlaksmääramisest kuni kohase tasumiseni. Juhul kui nõudeid ei saa rahuldada osaühingu vara arvel, välja mõista kostjalt I kostja II kasuks juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks kahjuhüvitis summas 29 070,02 eurot koos viivisega kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning välja mõista kostjalt II hageja kasuks kahjuhüvitis summas 29 070,02 eurot ja viivis kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jätta kostja II kanda ja mõista need välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude kindlaksmääramisest kuni kohase tasumiseni. Kostjate ühised vastuväited
10.Kostjad hagiga ei nõustu ja paluvad jätta see rahuldamata. Kostjad vaidlevad vastu, et nõue on esitatud nii juriidilise isiku kui ka füüsilise isiku vastu, tuginedes juhatuse liikme süüle ning derivatiivnõudele. Hageja peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Räni Grupp OÜ asutati 03.05.2017 ning ettevõtte põhitegevusalaks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus. A.Y on töötanud ehitusvaldkonnas üle 20 aasta ning omab laialdast kogemust erinevate remont- ning ehitustööde osas. Kuna A.Y on Räni Grupp OÜ ainus juhatuse liige, omanik ning ka ainus töötaja, ei ole kuidagi tõenäoline, et ta kahjustaks tahtlikult enda ettevõtte huvisid, kuna ta on osaühingu ainuke tegelik kasusaaja. Nii Räni Grupp OÜ kui ka A.Y on täitnud ehitusseadustikus sätestatud nõudeid ning ei ole toime pandud deliktiõigusliku vastutust toovaid rikkumisi. Standardi järgimata jätmine ei tähenda automaatselt ehitise ebakvaliteetsust. Kostjad möönavad, et ehitisel on puudused, kuid need on tingitud hageja käitumisest, eelkõige sellest, et hageja katkestas ehitustööd enne nende lõpetamist. Kuna kostjatel ei võimaldatud lepingujärgset tööd teha, on mõistetav, et ehitis on poolik ning seetõttu ka puudustega. Kostjad on katuse ehitusel järginud EhS § 7 väljatoodud hea ehitustava nõuet ning täitnud oma kohustused EhS § 12 kohaselt. Osaliselt ei ole katuse ehitustööd valmis ning vajavad
osaliselt täiendamist, kuna enne ehituse kokkulepitud lõppemisaega katkestas hageja töö. Katuse ehitusel järgiti fermide tootja xxxxxxxxxxxx nõudeid ja katusel ei esine olulisi puuduseid. Katusekonstruktsioonid on ehitatud ehitus- ja katuseprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. Katusekonstruktsioon vastab selle kasutamise nõuetele ja on ohutu. Hageja esitatud katuse ekspertiisiakt ei vasta tõele, tegemist ei ole oluliste ehitusvigadega. Torude ja kanalisatsioonitöödega seotud hageja väljatoodud puudused on tingitud asjaolust, et hageja katkestas enne ehitustööde valmimist töö tegemise. Samal põhjusel on jäänud pooleli hagis esitatud lisatööd ning kahe välisukse paigaldamine. Töövõtulepingu kohaselt pidi ehitustöö lõppema 2022. a augustis, kuid seoses materjalide tarneraskustega jätkus ehitus oktoobris, mille osas kostja hagejat eelnevalt teavitas töövõtulepingu sõlmimisel. Lume ootamatult varajase tuleku tõttu oli kostja sunnitud ehitustööd peatama, et tagada enda ja alltöövõtjate ohutus katuse ehitustööde ajal. Ehitustööd jätkusid 2023. aasta alguses peale lume sulamist. 2023. aasta aprillis teatas hageja suuliselt kostjale, et ehitustööd tuleb koheselt katkestada. Kostja pakkus kompromissina pooleliolevate tööde lõpetamist, millega hageja ei nõustunud. Kostjad on nõus kompromissi korras tegema ehitisel puuduste kõrvaldamise ning tagastama ettemaksu tööde eest, mida kostjal ei võimaldatud teostada. Kostjad ei nõustu tasuma ekspertiiside eest, samuti katuseprofiili ja kahjustatud fermide äravedu ja utiliseerimisele kuluv summat, kuna katus on ehitatud nõuetekohaselt ja järgitud on head ehitustava.
11.Kostja töövõtjana on teinud kõik endast oleneva, et ehitustööd vastavalt lepingutingimustele lõpetada ning anda lõpetatud töö üle hagejale. Kui hageja oleks lasknud kostjal tööd lõpetada, ei esineks ka lepingutingimustele mittevastavusi. Hageja on töövõtulepingu õigustamatult üles öelnud. Tegemist on töövõtulepinguga, millest saab taganeda. Taganemise peamiseks eelduseks on teise lepingupoole poolt lepingu oluline rikkumine, mille tagajärjeks on lepingu tagasiulatuv lõppemine. Sellisel puhul peab kumbki pool (ka lepingust taganev pool) andma välja lepingu alusel saadu. Juhul, kui kohus loeb lepingust taganemise õiguspäraseks, siis ei ole hagejal võimalik kostjale lepingu alusel üleantud ehitist teostatud töö olemuse tõttu tagastada. Selle asemel tuleks kostja hinnangul hüvitada kostjale hoopis puudustega (poolelioleva) ehitise väärtus. Kohtuotsuse põhjendused A
Lahendatav nõue ja vaidluse piiritlemine
12.Kohus võttis 05.10.2023 määrusega menetlusse hagi vastavalt 02.10.2023 esitatud haginõudele. 08.04.2024 esitas hageja menetlusdokumendi, milles on derivatiivnõude osa muutnud. Hageja taotleb võrreldes menetlusse võetud nõudega juhul, kui hageja nõuet ei saa rahuldada osaühingu vara arvel, mõista A.Y-lt Räni Grupp OÜ kasuks välja juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju ning seejärel mõista kahjuhüvitis välja Räni Grupp OÜ-lt hageja kasuks. Ka on hageja suurendanud nõutavat kahjuhüvitise summat.
13.Kohus võtab seisukoha, kas tegemist on hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 mõttes. Arvestades, et hageja on menetluse jooksul läbivalt olnud seisukohal, et esmaselt soovib ta kahju hüvitamist Räni Grupp OÜ poolt ning nõue tuleks pöörata osaühingu juhatuse liikme A.Y vastu juhul, kui nõuet ei saa rahuldada osaühingu vara arvel, leiab kohus, et
hageja ei ole hagi muutnud. Lähtudes TsMS § 376 lg-s 4 sätestatust ei ole ka hageja rahalise nõude suurendamine hagi muutmine. Kostjad on saanud esitada hageja 08.04.2024 menetlusdokumendis esitatu osas seisukohad. Kohtu hinnangul on pooled üheselt saanud aru sellest, millist nõuet kohus menetleb. Kohus lahendab vaidluse, võttes aluseks hageja 08.04.2024 esitatud nõude.
14.Kohus on tuvastanud järgmised asja lahendamise seisukohast olulised asjaolud.
30.04.2022 sõlmisid Q.K tellijana ja Räni Grupp OÜ töövõtjana töövõtulepingu hageja eramu majakarbi ehitustöödeks (dtl 29-30).
Lepingus kokkulepitud tööde maksumus on 69 055 eurot. Hageja on töövõtjale tasunud 74 425 eurot, mis hõlmab nii lepingujärgseid töid, kui lisatöid ja -materjale.
Tööd tuli teostada 04.05.2022–31.08.2022. Ehitustööd on lõpetamata.
Hageja ütles töövõtulepingu üles 10.08.2023.
A.Y on Räni Grupp OÜ ainus juhatuse liige alates 02.07.2020.
15.Hageja ja kostja II on sõlminud töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 mõttes. Pooltel on vaidlus, kas Räni Grupp OÜ on täitnud kohaselt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut, sh kas tööd on tehtud lepingutingimustele vastavalt; kas lepingurikkumisest on tekkinud hagejale kahju ja milles see seisneb; kas A.Y on rikkunud oma juhatuse liikme hoolsuskohustust, mille tagajärjel tekkis Räni Grupp OÜ-le kahju. B
Töövõtulepingu sõlmimine, täitmine ja tuvastatud puudused
16.Töövõtulepinguga kohustus töövõtja hageja tellimusel tegema eramu majakarbi ehitustööd xxxxxxxxxxxxxxxxxx vastavalt lisatud hinnapakkumistele. Tööd tuli teha alates 04.05.2022 kuni 31.08.2022, tööde lõppkuupäev võis lepingu kohaselt pikeneda seoses materjalide tarnimisega. Lepingu kogusumma on 69 055 eurot, millest tuli tasuda töövõtjale ettemaksuna materjalide eest 25 000 eurot lepingu sõlmimisel ja teine osa summas 21 860 eurot materjalide saabumisel objektile. Need kaks makset pidi tellija tegema Räni Grupp OÜ arveldusarvele. Tasu tööde eest tuli teha neljas osas kogusummas 22 195 eurot vastavalt tööde valmimise etappidele A.Y isiklikule arveldusarvele. Pooled leppisid kokku, et lisatööde ilmnemisel koostatakse lepingu lisa ning tasustatakse vastavalt kokkuleppele.
17.Kohus leiab esmalt, et lepingu poolteks on Q.K tellijana ning Räni Grupp OÜ töövõtjana. Asjaolu, et osaliselt pidi hageja tasuma lepinguliste tööde eest A.Y isiklikule arveldusarvele, ei muuda A.Y-d lepingu pooleks.
18.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingus kokkulepitud eesmärk oli hageja eramu ehitamine. Pooltel pole vaidlust selles, et hageja on täitnud tasu maksmise kohustuse. Kohus tuvastas, et 02.05.2022 on S. M. tasunud Räni Grupp OÜ-le 25 000 eurot (dtl 92) ning 16.06.2022 23 160 eurot (dtl 93). Samuti on S. M. tasunud A.Y-le 18.05.2022, 04.07.2022 ja 14.07.2022 iga kord 5548 eurot ning 22.08.2022 5851 eurot (dtl 93-97); samuti 26.08.2022 1000 eurot, 30.08.2022 500 eurot, 23.05.2022 2270 eurot. Kõikide maksete dokumentidest saab järeldada, et need on tehtud 30.04.2022 töövõtulepingu täitmiseks. Kokku on töövõtjale
tasutud 74 425 eurot, mis hõlmab nii lepinguga kokkulepitud kui lisatöid ning täiendavaid materjale.
19.Hageja on toonud hagis välja rea puuduseid töövõtja tehtud töös. Kohus käsitab järgnevalt hageja seisukohti ja kostjate vastuväiteid puuduste osas. Majakarbi ja katusega seonduvad puudused Betoonvöö puudumine
20.Hageja seisukoht. Fibo plokkidest laotud maja seintele on paigaldamata betoonvöö. Puitvöö on paigaldatud otse fibo plokkidele ning fermid toetuvad aknasillusele. Osaliselt puitvöö puudub. Puitvöö alla ei ole paigaldatud nõuetekohast hüdroisolatsiooni. Puitvöö on kinnitatud Fibo plokkide külge kruvidega, sammuga 1500-2000 mm. Nõuetekohane lahendus on betoonvöö minimaalselt 100 mm, millele paigaldatakse hüdroisolatsioon, puitvöö 50 x 200 mm kinnitatakse keermelattidega sammuga 600 mm. Töövõtja ehitatud majal ei ole akna ülemisest servast fermini 400 mm ning seega on vajalik katusefermide tõstmine kõrgemale ning müüritise kõrgemaks ehitamine.
21.Kostjate vastuväide: Fibo plokid on kergbetoonplokkidest kõige universaalsemad, millest on lihtne ehitada püsivaid konstruktsioone alates hoone vundamendist kuni katuse parapetini. Fibo plokid on kaalult kerged, kuid piisava survetugevusega, et ehitada mitmekorruselisi hooneid. Maja on laotud Fibo 5 ehitusplokkidest, mis on eelkõige mõeldud vundamendi ladumiseks, sest on teistest plokkidest oluliselt tugevam ning vastupidavam. Lisaks paigaldati plokkide ladumise ajal seintesse armeering, mis hoiab plokke omavahel seoses ning seetõttu ei ole betoonvöö valamine vajalik. Kasutatud plokid on piisavalt tugevad, et betoonvöö valamine enne katusefermide ja pekk-katuse paigaldamist ei ole vajalik, sest katusekonstruktsioon on kerge ning aluspind väga stabiilne ning tugev. Ka projektis ei toodud välja betoonvöö valamise vajalikkust. Ehituse käigus konsulteeris kostja fermide tootja AMV-Grupi spetsialistidega, kes kinnitasid, et betoonvööd ei ole antud juhul vaja ning seetõttu ei ole see ka ehitise projektis ega katuseprojektis välja toodud. Betoonvöö valamine oleks kaasa toonud suurema ehituskulu ilma ehitise kvaliteeti ega ohutust tõstmata. Viimastel aastatel kasutusele võetud ehitustehnoloogiad on loonud võimaluse jätta betoonvöö valamata. Elamu on ilma selleta samuti ohutu ja elamiskõlbulik. Seinad on kokku seotud armeeringuga ning katus on paigaldatud puitlatile selleks ettenähtud ankrutega. Katuseferme tootva ettevõtte AMV-Grupi sõnul ei tohi tehnoruumi autovarjualuse (garaaži) poolselt seinalt ferme kinnitada ja sinna peab jääma u 15 mm vajumisvahe. Ekspertiisis välja toodud nõuetekohase hüdroisolatsiooni puudumine ei vasta tõele. Ekspertiisis mainitud „kilelaadne toode“ on praktikas laialdaselt kasutatav Conkret Confol hüdroisolatsioon, mis paigaldatakse müüri ja müürilati/puitvöö vahele. Hüdroisolatsiooni on näha katuseekspertiisi fotol. Puitvöö on kinnitatud müürile Baltic Bolt poolt heaks kiidetud kinnitusvahenditega. Tegemist ei ole kruvidega, vaid kinnitusvahenditega (ankrud), mis on mõeldud just sellel otstarbel kasutamiseks. Kinnitamisel on järgitud tootja juhiseid ja üldist ehitustava. Hageja soovi korral on võimalik kinnitusvahendeid (ankruid) juurde lisada. Puudused fermide paigaldamisel
22.Hageja seisukoht. Fermide paigaldamisel ei ole jälgitud projektijärgset fermi sammu, tsentrist - tsentrisse 900 mm. Vaid kahes kohas on projektil fermide samm erinev, 600 mm ja 764 mm. Fermisammu muutmise tõttu on maja keskosas kolm fermi paigaldatud väga lähestikku. Fermide paigaldusel ei ole kasutatud diagonaale fermide asendi fikseerimiseks. Paigaldatud on mõned lauad fermide vahele. Välisseintesse on paigaldatud tugipostid, mis hoiavad katust koos. Katuseviiludesse fermide külge on paigaldamata jäetud nn „viiluredel“ tuulekasti ja katuseviilu tugevdamiseks, et vältida katuseviilude läbivajumist, kuna fermide toetuseta on 600-700 mm. Seina puudumisel on paigaldatud fermide alla vöö, mille jätkukoht ei ole toestatud. Liimpuittala paigaldusel puudub hüdroisolatsioon Fibo ploki ja puidu vahel.
23.Kostjate vastuväide. Esialgse arhitektuurse projekti järgi projekteeritud fermid olid antud ehitise puhul ilmselgelt üledimensioneeritud (hoonel on teraskatus ja päikesepaneelid puuduvad). Fermid toimivad väga hästi ka 950 mm sammu puhul. Fermide paigaldamisel on jälgitud tootja antud projekti. Fermide projektil välja toodud kitsam vahe liigutati tootja nõusolekul hoone keskele, et tagada ühtlane raskuse jaotumine. Kuna tegemist on kerge katusega, siis on see lubatud. Fermide paigaldusel kasutati diagonaale, kuid pärast roovituse ja katusepleki paigaldamist need eemaldati, kuna fermid on fikseeritud roovituse ja katuseplekiga. Diagonaalide allesjätmine takistab edasist ehitust, st soojustuse paigaldamine ja siseviimistlustööd on oluliselt raskendatud. xxxxxxxxxxxx fermide paigaldusjuhendis on välja toodud, et paigaldamise ajal tuleks ajutiselt jäigastada fermid seinte külge omavahel diagonaalsete laudadega. Üldjuhul kasutatakse katusefermide jäigastamiseks laudu ristlõikega, mida ka antud ehitise puhul tehti. Välisseintesse paigaldatud tugipostid on ajutised ning need eemaldatakse, kuna see oli vajalik ainult fermide algseks paigaldamiseks. Tugipostid ei hoia katust koos. Tugipostid oleks kostja tööde lõpetamisel eemaldanud, kui hageja ei oleks ehitustöid katkestanud. Kui majale paigaldatakse soojustus, siis katuseviilude mõõdud vähenevad 20 cm, 5 x 5 pruss paigaldatakse tuulekastide ja ääreplekkide lisamise ajal. See tagab katuse stabiilsuse. Katuseviilu tugevdamiseks lisatakse tugevdused tuulekasti ehitamisel. Jätkukoht on kinnitatud kahe metallplaadiga, mis toestavad ferme piisaval määral ning seina olemasolu jätkukohas ei ole ilmtingimata vajalik katusekonstruktsioonide ehitamisel, kuna fermid toetuvad kahele toepunktile – telg A ja B. Puuduolev hüdroisolatsioon paigaldatakse hiljem üldiste soojustustööde ajal, see ei pea tingimata olema paigaldatud liimpuittala paigalduse ajal. Katuse paigaldusega seonduvad puudused
24.Hageja seisukoht. Fermidele paigaldatud aluskatte valikul ei ole järgitud katusepleki paigaldusjuhendit, valitud mittehingav aluskate ei ole paigaldatud vastavalt antud aluskatte tüübile, aluskate on pingul, kortsus, läbivate aukudega. Vintskapi/maja eeskoja katusel puudub aluskate täielikult. Tuulutusliistu paigaldusel on kasutatud naelu, mis ei vasta C3 klassile. roostetavad.
Naelad
Katusele paigaldatud roov ei vasta Queentile paigaldusjuhendile. Roovi materjal on 900 mm juppidest ning kinnitamiseks on kasutatud kruvisid. Katuseplekk lainetab ning turritab. Katusepleki paigaldamiseks on kasutatud C3 klassile mittevastavaid kruvisid. Juba praegu kruvid roostetavad. Katusepleki lõikamisel on kasutatud abrasiivseid lõikekettaid, antud ketaste kasutamine rikub kuumenemisega plekkmaterjali kaitsekihi ning plekk hakkab roostetama. Katusepleki lõikamisel tohib kasutada ainult plekikääre või plekilõikurit. Eeskoja katuse ja põhikatuse ühenduskohas olev neel ei ole veekindel. Paigaldatud neeluplekkide liitel on auk.
25.Kostjate vastuväide. Paigaldatud katusekile materjaliks valiti praktikas pidevalt kasutatav Isovent Silver kile, mis on külmale ruumile sobiv. Kile on eriti rebenemiskindel, kergesti paigaldatav, vastupidav UV-kiirgusele ja auru läbilaskev. Läbivad augud on tekkinud lindude tegevuse tõttu ja need on kergelt parandatavad spetsiaalse teibi abil. Pingul ning kohati kortsus olek ei vähenda kuidagi kile kvaliteeti ega katuse läbilaskvust. Vintskapi/ maja eeskoja katusel aluskatte puudumisest oli kostja teadlik, kuivõrd see tekkis alltöövõtja tähelepanematuse tõttu. Kostjal oli kavas see enne ehituse üleandmist paigaldada, kuid hageja katkestas enne ehitustööd. Eksperthinnangu fotodel ei ole mitte kuidagi nähtav katuse lainetus ja turritamine. Osad katuseplekid jäid kinnitamata, kuna hageja katkestas tööd. Katuseplekile paigaldatud kruvidel kostja roostet ei näe, kuid möönab, et tegemist ei ole õigete kruvidega. Kuna tegemist on turule hiljuti tulnud katuseplekiga, ei andnud tootja kostjale õigeaegselt infot kruvide valiku osas. Kruvid oli kostjal kavas välja vahetada niipea, kui sai teada nende mittesobivusest, kuid enne katkestas hageja tööd. Katusepleki lõikamisel on järgitud vastavaid töövõtteid. Eeskoja katuse ja põhikatuse ühenduskohas oleva neelu veekindluse puudumisest ning paigaldatud neeluplekkide liitel olevast august oli kostja teadlik, kuivõrd see tekkis alltöövõtja veast. Kostja kavatses ise sisse viia vastavad parandused, kuid hageja katkestas enne töö. Puudused maja kanalisatsiooni- ja veetorustiku ehituses
Liitumispunktis maakraanil puudub spindel ja kape. Paigaldatud on d.110 mm kanalisatsioonitoru, mille all väidetavalt on maakraan. Vajalik on spindli ja kape paigaldus.
-
Liitumispunktist esimese kanalisatsioonikaevuni d.400/315 mm paigaldatud toru on üleuputatud olekus. Vajalik torustiku läbipesu + uuesti kaamerdamine. Torustikus esines liiva.
-
Kinnistule paigaldatud kanalisatsioonikaevust 400/315 mm hooneni paigaldatud kanalisatsioonitoru on normi piiresse jääva kaldega. Maa sisse on paigaldatud toru pööramiseks poogen, mille peaks välja vahetama kanalisatsioonikaevu vastu. Tartu Veevärgi liitumistingimustes on samuti kirjutatud, et iga maasisese pöörde peale tuleb paigaldada kanalisatsioonikaev. Ülaltoodust tulenevalt on majasisene torustik osaliselt puudulik.
Hoonesisese torustikuga seonduvad puudused. -
Vannitoa trapp on paigaldatud liiga välisseina äärde, on vajalik põranda lahti piikamine ja trapi ruumi poole nihutamine.
-
On tarvis vahetada märg trapp kuiva trapi vastu, kuna tegemist on põrandaküttega ruumiga ja märg trapp aurab tühjaks ja hakkab haisu ruumi eritama.
-
Hoonesiseste torustike juures ei täheldanud kanalisatsioonitorustiku ventilatsiooni läbi katuse.
-
Tehnoruumis ei ole jäetud kanalisatsioonitorustiku põrandaaluse osa puhastamiseks puhastusluuki või kolmikut. Samuti ei ole tehnoruumi jäetud trappi , mis oleks vajalik veeavarii vms korral. Nende ehitus on põrandakütte torustiku tõttu üpris keeruline tagantjärele.
-
Tehnoruumis on kanalisatsioonitorustiku d.50 mm äravoolutoru põranda pealt muljutud.
-
Arusaamatu on külma- ja soojavee torustiku lahendus põrandate all. Tavapäraselt kasutatakse iga sansõlme ja tehnoruumi vahel katkematut eraldi toru ja tehnoruumi tehakse kollektor, et saaks iga seadet eraldi vajadusel sulgeda ja torud oleks põranda all lekkekindlad. Tehnoruumist on maja suunas viidud põranda alt/seest üks külm ja üks soe d.20 mm toru on jaotatud põrandaaluste kolmikutega laiali sanitaarseadmeteni. Pole teada, milliseid kolmikuid ja liitmikke põranda all/sees ehitaja on kasutanud.
-
Välistorustiku kohta ei ole koostatud geodeetilist teostusjoonist, pole kaetud tööde akti, ehituspäevikut, veetoru surveakti. Puuduvad sisetorustike ehituspäevikud, kaetud tööde aktid, külma ja sooja vee torustike survestamise aktid.
27.Kostjate vastuväited. Hageja ei võimaldanud kostjal peale torude ja kanalisatsioonitööde tegemist torustikku survestada ja kontrollida, kuna katkestas enne ehitustööde valmimist töö tegemise. Maakraani korrashoiu ja kontrollimise eest vastutab Tartu Veevärk, kostjal ei ole õigust seda omavoliliselt täiendada/muuta. Trapi ehitamisel järgiti ruumi üldist plaani ning paigaldati vastavalt. Klient ei esitanud trapi asukoha osas vastuväiteid. Trapi kasutuseesmärgiks on vee äravool, mis on hetkel igati võimalik. Ventilatsiooni tegemisega on alustatud – ventilatsioonitoru on paigaldatud, edasi saab ventilatsiooniga tegeleda ehitustööde järgmises etapis, st soojustuse paigaldamise ja viimistlustööde ajal. Torustiku liited on valitud vastavalt töökogemusele ning ehitusmaterjalide arengule ja torustik on seetõttu täielikult lekkekindel. Geodeetilised tööd tehakse peale torustiku survestamist ja vee sisselaskmist, mida antud ehitusobjekti puhul teha ei saanud, sest hageja katkestas tööd. Torustikule ei ole koostatud kaetud tööde akte ega külma- ja soojaveetorustike survestamise akte, kuna töö jäi hageja tõttu poolikuks ning survestamiseni ei jõutud. Kohtu seisukoht puuduste tuvastamisel
28.Kohus tuvastas, et töövõtulepingu täitmiseks on hageja esitanud töövõtjale hageja tellimusel xxxxxxxxx 30.09.2021 koostatud üksikelamu ehitusprojekti (dtl 32-90). Kohus kuulas xxxxxxxxx-s ehitusinsenerina töötava D.M-i üle kui hageja taotletud asjatundja 13.01.2025 istungil. D.M andis ütlusi, mille kohaselt xxxxxxxxx projekt on eelprojekt, mille alusel ehitada ei tohi. Kui on otsustatud ehitada ilma põhi- või tööprojektita, peab olema ehitaja piisavalt pädev, et seda teha. Kui ehitaja ei suuda seda
teha, peaks ta tellijat teavitama, et on vajalik tellida vajalik projektistaadium. Betoonvöö vajalikkus tuleneb põhi- ja tööprojekti staadiumist. Need ei ole arhitektuurse projekti osad. Betoonvöö jaoks tuleb koostada konstruktiivne põhiprojekt, milles tuleb hinnata konstruktsioonide kandevõimet. Kuna selle maja akende ülemisest servast katusefermideni on vaid 20 cm, oleks seal pidanud olema betoonvöö või mingisugune jäigastav element, kuna kasutatud Fibo-sillus on suhteliselt nõrk ja see võib puruneda. Kui projekti pole, siis Fibo plokkide paigaldusjuhend näeb ette, et müüritis lõpetatakse spetsiaalsete Fibo enda toodetud U-plokkidega, mis betoneeritakse ja sinna sisse on paigaldatud ka armatuur. Ka selgitas D.M, et betoonvöö (seinamüüri) ülemises servas on mõeldud selleks, et ühtlustada katuselt tulenevaid koormuseid. Ta seob kogu hoone välisseinad ja antud juhul ka selle sisemise kandva seina üheks tervikuks. Kui seinamüüril puudub siduv element, nt betoonvöö, võivad seinad vajuda laiali või tekkida mõrad. Juhul kui oleks tellitud konstruktiivne põhiprojekt, siis pigem oleks seal olnud betoonvöö joonistatud välja, kuid 100% kindel olla ei saa, sest võib-olla oleks see lahendatud mingite teiste materjalidega, nt metalltaladega. Ka avaldas D.M, et ta ei tea, kas seinte kooshoidmiseks piisab töövõtja kasutatud lahendusest, mille kohaselt on müür kinnitatud nurkadest metalltraatidega. Puidust müürilati kinnitamise kohta kruvidega selgitas D.M, et selle kohta tuleb koostada konstruktiivne projekt, kus arvutatakse välja, millise tugevusklassiga kinnitusvahendeid tuleb kasutada müürilati fikseerimiseks. Antud juhul tundub, et kruvid ei ole sobilikud ja võivad puruneda, mistõttu võib kogu konstruktsioon väga tugeva tuulega nihkuda või ära lennata. Samuti selgitas D.M, et sillutised akende all on ühest tükist, küll aga otste all olevate seinaplokkide puhul on kasutatud poolikuid plokke. Fibo tootejuhise järgi tohib sillutise all, otste all, kasutada ainult täisplokke. Poolik plokk kannab sillusest tulenevat jõudu teistmoodi üle, plokid allpool võivad mõraneda, nihkuda, puruneda jms. Selleks ongi vajalik koostada konstruktiivne projekt, et nendest jõududest aru saada. Seda enam, et akende silluste peal ei ole rohkem plokiridu, mis katusest tulenevat jõudu ühtlaselt jaotaks. Antud juhul fermid mõjuvad otse sillustele ja silluste otstele ja see võib põhjustada suuremaid nihkeid, mõranemisi ja probleeme. Materjali valik tuleb alati tellijaga üle täpsustada.
29.Tunnistaja M.A andis 13.01.2025 istungil järgmisi ütlusi (dtl 560-564). Tunnistaja töötab xxxxxxxxxxxx-s, kellelt Räni Grupp OÜ tellis vaidlusaluse maja katusefermide projekti. Katusefermide projekteerimise aluseks oli arhitektuurne projekt. Objektil käinud tunnistaja ei ole ning tugineb arhitektuursele projektile. Betoonvöö ei ole fermide kinnitamiseks vajalik. Enamasti kinnitatakse ferme puidust müürilatile, võib kinnitada ka otse betooni või otse Fibo-plokile. Fermide projekteerimise eeldus on, et aluspind on läbi arvutatud ja fermide vastuvõtmiseks sobiv. Projekti arhitektuurses lahenduses oli kivikatus ja päikesepaneelid. Fermid on arvutatud nende koormuste järgi, seda on näha ka projektis, fermijoonisel. Kui see katus asendati plekk-katusega, on katus sellevõrra üledimensioneeritud ja sammu muutmine 5 cm võrra ei ole probleem. M.A avaldas, et on tavapärane, et fermide projekt on tehtud arhitektuurse eelprojekti alusel. Väga tihti tehakse põhiprojekti konstruktiivne osa hiljem, lähtudes fermide tugevusarvutustest ja toereaktsioonidest katuselt müüritisele tuleva koormuse järgi. Fermide projekteerija vastutab ainult enda projekti eest ja eeldab, et kõik muud vajalikud arvutused ja müüritise konstruktiivse osa teeb ehitaja või hoone tellija.
Ka avaldas tunnistaja, et tema tööalane pädevus projekteerijana hõlmab ferme ja puitmaja konstruktsioone, kuid mitte müüritise ja betoneerimisega seonduvat. Betoonvöö vajalikkuse hindamine ei ole tunnistaja eriala. Tunnistaja lähtus seisukoha andmisel pigem fermide kinnitamisest müüriseintele.
30.xxxxxxxxx ehitusprojektist ning D.M-i küsitlemisest (dtl 558-560) järeldab kohus, et tegemist on eelprojektiga ehitusseadustiku (EhS) § 13 lg 3 alusel kehtestatud majandusja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 5 lg 1 ja § 8 mõttes, s.o ehitusprojekti I staadiumiga, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahendus ja insener-tehniliste lahenduste põhimõtted, mida tellija kooskõlastuse korral detailiseeritakse projekteerimise järgmistes staadiumides. xxxxxxxxx ei ole koostanud järgmisi ehitusprojekti staadiume, sh ei ole eelprojekti koostaja lahendanud konstruktiivset osa. See ei olnud ka xxxxxxxxx-le antud projekteerimistöö ülesande sisuks.
31.Vaidlusalune maja on ehitatud Fibo plokkidest. Hageja on esitanud kohtule Fibo toodete kasutusjuhendid (dtl 403-470), millest nähtub, et katusekonstruktsioonidelt tuleneva koormuse ühtlaseks jaotamiseks Fibo plokkidest müüritisele tuleb rajada Fibo Uplokkidest betoonvöö. Seega on Fibo plokkidest maja ehitamisel betoonvöö ehitamine kohustuslik. Töövõtja ei ole hageja maja ehitamisel betoonvööd ehitanud. Muuhulgas nähtub viidatud kasutusjuhenditest, et müürivöö ülesanne on seina ülemise tsooni jäigastamine, mis aitab koormust ühtlasemalt jaotada. Lihtsamatel ehitistel pole betoonvööd tarvis, selle asemel kinnitatakse müürile räästapärlin (puitlatt).
32.xxxxxxxxx insener-tehnilise arvamuse kohaselt (dtl 398-402) peab vastavalt projektile akna ülemisest servast lae pinnani olema vahe 400 mm. Töövõtja ehitatud majal ei ole akna ülemisest servast fermini 400 mm ning seega on vajalik katusefermide tõstmine kõrgemale ja müüritise kõrgemaks ehitamine. Ka nähtub sellest arvamusest, et juhul, kui projektis on sõlmejoonis näitamata, tuleb koostada täpsem ehitusprojekti staadium või lähtuda tootjajuhistest. Vastavalt Fibo plokkide tootejuhisele lõpetatakse Fibo plokkmüüritis armeeritud ja betoneeritud U-plokiga.
33.Uuritud tõenditest järeldab kohus, et iseenesest on õige, et xxxxxxxxx ehitusprojekt ei sisalda betoonvöö tegemise nõuet. Küll ei saa sellest asjaolust järeldada, et betoonvööd ei olnud vaidlusaluse maja ehitamisel vaja. Betoonvöö vajalikkus konkreetse maja puhul selgunuks eelprojekti juurde täiendavalt koostatud konstruktiivsest projektist, milles oleks mh hinnatud konstruktsioonide kandevõimet, kuid mida praegusel juhul ei koostatud. Ka pidi betoonvöö kohustuslikkus Fibo plokkidest ehitatud müüritise puhul olema töövõtjale teada Fibo toodete kasutusjuhendis toodud juhistest. Kohtule pole esitatud tõendeid, et elumaja ehitus oleks juhendis nimetatud lihtsam ehitis, mis ei vaja betoonvööd. Kohus leiab, et töövõtja ei ole järginud maja ehitamisel Fibo plokkide tootja juhiseid.
34.Kohus märgib, et xxxxxxxxxxxx 18.05.2022 koostatud fermide projektist (dtl 283-290) nähtuvalt kinnitab fermide projekteerija, et fermide koostoimivus muude hoone konstruktsioonidega ei ole projekteeritud AMV GRUPP OÜ poolt. Fermide projekt eeldab, et seda teeb tellija, ehitaja või hoone projekteerija. M.A kohtus antud ütlustest järeldab kohus, et fermide müüritisele kinnitamise mõttes ei olnud betoonvööd vaja, millest ei saa samas teha järeldust, nagu puudunuks betoonvöö vajadus müüritise koormuse ühtlustamiseks. Ka M.A kirjalikust kinnitusest, et antud hoone katuseprojektis ei ole ette nähtud betoonvöö valamist ning see ei ole katusekonstruktsiooni seisukohalt vajalik (dtl 479), ei saa teha kostjate soovitud järeldust.
35.Töövõtja ehitatud maja ei vasta xxxxxxxxx koostatud eelprojektile, kuivõrd ei ole järgitud projektis toodud maja kõrgust. Projektiga kooskõlla viimine eeldab täiendavaid töid, s.o müüritise kõrgemaks ehitamist ja katusefermide kõrgemale tõstmist.
36.Vaidlust pole selles, et maja katusekatteks on kasutatud Queentile teraskatuse plaate. xxxxxxxxxxxxxxxxxx hinnangust (dtl 104-127) järeldab kohus, et katusepleki paigaldusel ei ole töövõtja fermidele paigaldatud aluskate valikul järginud katusepleki paigaldusjuhendit. Lisaks ei vasta töö EVS 920-2:2013 (katuseehitusreeglid metallkatuste kohta) metallkatuste paigalduse standardnõuetele, mille p 5.6.5 (Kondensniiskus ja aluskatte kasutamine) kohaselt tuleb aluskatet kasutada kõigi köetavate ja mitteköetavate hoonete korral, kus on võimalik kondensvee teke. Kondenseeruv vesi tekib metallist katuste puhul ka alttuulutatavatel katustel looduslikust temperatuurikõikumisest. Katusekatte veetihedus ei tohi olla sõltuv aluskatte omadustest. Aluskatte ülesanne on kondensvee juhtimine räästasse, läbiviikudest mööda ja välispiiretest eemale. Aluskattel ei tohi pärast katusekatte paigaldamist esineda auke ja teisi läbistavaid kahjustusi. Ka ei vasta töö katuseehitusreeglite EVS 920-6:2021 punkt 5.2 nõudele, mille kohaselt peavad kõik kinnitustarvikud, mis jäävad ilmastikumõjude kätte, olema C3 kategooriasse kuuluvad. Samuti määrab antud standard, et roovi kinnitamiseks kasutatakse naelu. Kruvide kasutamine on lubatud ainult roovi ajutiseks fikseerimiseks. Kostjad ei ole esitanud asjakohaseid ja veenvaid tõendeid, mis xxxxxxxxxxxxxxxxxx arvamuses toodu ümber lükkaks. Kostjatel on seda keeruline teha ainuüksi põhjusel, et töövõtja kasutatud tehnilised lahendused, materjalid ja kinnitusvahendid ei ole töövõtja poolt dokumenteeritud.
37.xxxxxxxxxx arvamusega loeb kohus tõendatuks, et vee- ja kanalisatsioonitorustiku väljaehitamisel on tuvastatud puudused töövõtja töös. Arvamusest nähtuvalt tulnuks ka selle töö tegemiseks koostada eraldi projekt, mida pole tehtud. Kostjate vastuväited ei lükka ümber asjatundja arvamuse seisukohti. Ühtegi tõendit oma vastuväidete tõendamiseks kostjad esitanud ei ole.
38.Kohus leiab, et töövõtja töö ei vasta ülalkirjeldatust järelduvalt xxxxxxxxx ehitusprojektile, ehitustööde standarditele ega ehitusel kasutatud materjalide paigaldusjuhistele. C
Töö vastavus lepingutingimustele
39.Üldise normina sätestab VÕS § 76 lg 1-3, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
40.Kohus leiab, et hageja on tellijana praegusel juhul võtnud vastu kostja II puudustega ning osaliselt tehtud töö, seega tuleb kohaldada VÕS töövõtulepingu regulatsiooni. Tulenevalt VÕS § 641 lg-st 1 peavad töö ning töö juurde kuuluvad dokumendid vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi, ning p 2 kohasel juhul, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija
seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Kokkulepitud tööks oli praegusel juhul hageja elumaja ehitus, mis hõlmab ehitustööde tegemist viisil, et on järgitud õigusakte, tehnilisi standardeid ning head tava.
41.Töövõtulepingu p 1.3 kohaselt töövõtja kinnitab, et on tutvunud töö tegemiseks vajalike asjaoludega ning on teadlik tulemuse saavutamise eeldustest ja tingimustest. Töövõtulepingu p 2.1.1 kohaselt on töövõtja kohustatud tegema tööd lepingus, selle lisades ja muudes poolte jaoks kohustuslikes dokumentides sätestatud tingimustel, korras ja kvaliteediga, tagades tööde õigeaegse alustamise, teostamise, valmimise ja tellijale üleandmise. Seejuures on töövõtja kohustatud kinni pidama tellija instruktsioonidest. Töövõtulepingu p 2.2.1 kohaselt on tellija kohustatud andma töövõtjale vajalikku informatsiooni, juhiseid, dokumente ja materjale, mis on vajalikud tööde teostamiseks.
42.Tulenevalt ehitusseadustiku (EhS) §-st 7 tuleb ehitis projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Tulenevalt EhS §-st 8 peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile. Ehitis peab olema ohutu ka EhS § 11 lg 1 kohaselt. EhS § 10 sätestab asjatundlikkuse põhimõtte, mille kohaselt peab isik täitma hoolsuskohustust, et tagada oma tegevuses ohutus, nõuete arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine. Asjatundlikkuse eelduseks on tegevuse eripärale vastavad teadmised ja oskused. Majandus- ja kutsetegevuse raames tegutsev isik peab täitma selgitamiskohustust. Selgitamiskohustus hõlmab nii info andmist oma tegevusega seonduvates küsimustes kui ka asjassepuutuvate isikute teavitamist asjaoludest, mis mõjutavad ehitise ohutust, selle vastavust nõuetele ja kasutamise otstarbele. EhS §-dest 21 ja 22 tulenevad ehitusalal majandustegevuse raames tegutseva isiku (ettevõtja) kohustused, sh peab ettevõtja järgima asjatundlikkuse põhimõtet (EhS § 21 lg 1 p 1) ning olema pädev tehtavate tööde asjatundlikuks tegevuseks. Ettevõtja ei või anda eksitavat teavet oma pädevuse kohta ega tohi teha töid, milleks tal puudub pädevus (EhS § 22 lg 1).
43.Kostjad on kinnitanud, et Räni Grupp OÜ on asutatud 2017. aastal ja ettevõtte põhitegevusalaks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus, ning A.Y on töötanud ehitusvaldkonnas üle 20 aasta ja omab laialdast kogemust erinevate remont- ja ehitustööde osas (dtl 276). Seega on alust pidada Räni Grupp OÜ-d ehitusalal majandustegevuse raames tegutsevaks isikuks, s.o ettevõtjaks EhS § 21jj tähenduses.
44.Arvestades, et seinamüüritise ülemises servas valatud betoonvöö eesmärgiks on katuselt tulenevate koormuste ühtlustamine, hoone välisseinade sidumine ning konkreetse maja puhul ka sisemise kandva seina üheks tervikuks sidumine, ei saa välistada ohtu, et sellise siduva elemendi puudumisel võivad seinad vajuda laiali või tekkida mõrad. Olukorras, kus ei ole konstruktsioonide põhiprojekti ega müüritise koormuse arvutusi tehtud ning Fibo plokkide kasutusjuhend näeb kohustuslikuna ette müürivöö rajamise, ei pea kohus võimalikuks asuda seisukohale, et betoonvöö on vaidlusaluse maja ehitamisel ebavajalik.
Vaidlust ei ole tekkinud selles, et eelprojektis ettenähtud kivikatus asendati plekkkatusega ning see toimus tellija ja töövõtja kokkuleppel. Samas ei ole katusekatte materjali muudatus vaidluse seisukohast määrav. Ilmselt on kivikatusest eeldatavalt kergema plekk-katuse koormus katusekonstruktsioonidele väiksem kui kivikatusel. Kuid ka sellisel juhul tulnuks teha vastavad arvestused, et betoonvöö ebavajalikkuses veenduda nii tellija kui töövõtja poolt. Kohus märgib, et katusekatte muutmise tõttu ei ole töövõtja enda kinnitusel järginud ka fermide projekti, vaid muutnud fermide sammu, seda fermide tootjaga kooskõlastades. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et töövõtja oleks arutanud tellijaga muutust fermide paigalduses ning saanud selleks nõusoleku. Hageja selgitusel töövõtja küll informeeris tellijat töö tegemise etappidest ning saatis talle fotosid majast, kuid ei kooskõlastanud temaga maja ehituslahenduste detaile, sh seda, et töövõtja ei kavatse müüritisele betoonvööd ehitada. Puudused töövõtja tehtud töödes selgusid hagejale alles pärast seda, kui ehitustööd oli üle vaadanud hageja tellitud spetsialist. Asjakohatu on kostjate vastuväide, mille kohaselt betoonvöö valamine oleks kaasa toonud suurema ehituskulu ilma ehitise kvaliteeti ega ohutust tõstmata. Vastuväidet kinnitavaid tõendeid asjas esitatud ei ole. Ehituskulu suurenemine ei ole asjaolu, mis õigustaks ehitusnõuete rikkumist.
45.Kohus märgib, et EhS §-d 19 ja 20 näevad ette ka omaniku kohustused, sh omanikujärelevalve tagamise. Samas on Riigikohus leidnud, et võimalikku ebakvaliteetset tööd ei saa õigustada kostjapoolse puuduliku omanikujärelevalvega (3-21-80-08, p 27). Praeguses vaidluses nõustub kohus hagejaga selles, et tegemist on füüsilisest isikust tellijaga, kellel eeldatavalt puuduvad ehitusalused teadmised. Tellija asjatundmatus ei vähenda ega muuda töövõtja lepingulisi ega seadusest tulenevaid kohustusi. Kohus nõustub, et töövõtja kohustused hõlmavad kohustust informeerida tellijat ka juhul, kui tellija antud ebapiisava informatsiooni, juhiste, dokumentide või materjalide tõttu tekib oht, et töövõtjal ei ole võimalik lepingus kokkulepitud tulemuseni jõuda; sh ka olukorrast, kus ehitustööd võivad viia ohutuspõhimõtte rikkumiseni.
46.Kohtu hinnangul tuleb vaidlusaluse maja puhul lugeda betoonvöö puudumine ning laiemalt ehitustööde tegemine ilma asjakohase projektdokumentatsioonita peamiseks ning oluliseks puuduseks ja potentsiaalseks ohuks inimeste elule ja varale, kuivõrd vastava projekti ning arvutuste puudumise ning Fibo plokkide tootja juhiste mittejärgimise tõttu ei saa olla kindlust selles, et maja müürid ei vaju laiali või ei pragune. Töövõtja vastuväited ei asenda asjakohaseid tõendeid. Kohus lähtub oma seisukohas ka xxxxxxxxxxxxxxxxxx 13.06.2023 hinnangust, millest kohus teeb järelduse, et töövõtja ehitatud katusekonstruktsioonil ning katusel on ulatuslikud puudused. Kohtule pole esitatud tõendeid, millest saaks järeldada, et xxxxxxxxxxxxxxxxxx seisukoha koostanud V. Ü. puhul pole tegemist katusetööde spetsialistiga või et tema hinnang oleks ebaõige või vastuoluline. Lähtudes arvamuses esitatud V. Ü. pädevust kinnitavate kutsetunnistuste loetelust, ei ole kohtul tekkinud kahtlust hinnangu andja asjakohases pädevuses ega hinnangu õigsuses. Ehitusvead ei puuduta xxxxxxxxxxxxxxxxxx hinnangu kohaselt ainult katusekatet, vaid ka katuse kandvaid konstruktsioone. Järgitud ei ole mh fermide projekti, mis muudab kardinaalselt kogu katuse kandva konstruktsiooni ehitusfüüsikalisi omadusi. Hinnangus leitakse, et katuse parandamine ei ole võimalik, kuna ehitusvead ei puuduta ainult katusekatet, vaid ka katuse kandvaid konstruktsioone. Hoone eluea ja ka elanike turvalisuse huvides on vajalik katus tervikuna eemaldada ja utiliseerida ning ehitada uus katus. Taaskasutada saab tõenäoliselt ainult katuseferme.
47.Töö lepingutingimustele mittevastavuseks loeb kohus ka eelnevalt tuvastatu, mille kohaselt töövõtja tehtud töö ei vasta xxxxxxxxx koostatud eelprojektile, xxxxxxxxxxxx koostatud fermide projektile, katusepleki paigaldusjuhendile, katuseehitusreeglite standardile, Fibo plokkide tootejuhisele. Samuti ei vasta nõuetele vee- ja kanalisatsioonitorustiku väljaehitamine.
48.Tulenevalt EhS § 15 lg-st 1 on kostjal ehitamise dokumenteerimise kohustus. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt ehitamist kajastavad dokumendid (ehitusdokumendid) peavad võimaldama saada ehitise kasutamiseks ning selle kontrollimiseks asjakohast teavet ehitisest ja ehitamisest, sealhulgas ehitamisel kasutatud ehitustoodetest ja materjalidest. Ehitusdokumentidest peab olema võimalik tuvastada ehitamise eest vastutanud isik. Ehitusdokumentideks on viidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt eelkõige teostusjoonised, ehituspäevik, kaetud tööde akt, töökoosolekute protokollid, muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, sealhulgas seadmete seadistus- ja katseprotokollid, paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhendid. Töövõtja ei ole töövõtulepingu täitmisel järginud ehitamise dokumenteerimise kohustust ning pole koostanud ega hagejale üle andnud mitte ühtegi seaduses nimetatud ehitusdokumenti. Ainuüksi sel põhjusel ei ole töövõtja olnud suuteline tõendatult lükkama ümber hageja väiteid puuduste kohta. Sealhulgas ei ole suures osas teada ega tõendatud, milliseid konkreetseid materjale, sh kinnitusvahendeid on töövõtja maja ehitusel kasutanud ning millisel alusel on need töövõtja poolt valitud.
49.Kohtupraktikas on leitud, et töövõtja, kellel tuleb oma töö teha kolmandate isikute koostatud plaanide alusel, peab kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks tema töödele ning puuduste korral neist tellijat teavitama (3-2-1-32-12, p 13; 3-2-1-76-16, p 15 2-15-15662/55, p-d 17 ja 19). Üldjuhul tuleb töövõtjal töö tegemisel arvestada töövõtulepingusse märgitust laiemate kohustustega. Muu hulgas peab töövõtja tegema oma töö kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest lähtudes, et tagada töö vastavus keskmisele kvaliteedile (VÕS § 641 lg 2 p 2, § 77, 3-2-1-177-11, p 13; 2-17-12910/70, p 13). Töövõtja kõrgema hoolsusstandardi sätestab ka VÕS § 641 lg 3, mis kohaldub olukorras, kus tellija juhise puudused ja selle kahjulikud tagajärjed ilmnevad pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale.
50.Kohus leiab, et olukorras, kus tellija andis töövõtjale ehitamiseks üle ehitusprojekti eelprojekti, kuid ei esitanud ehitustööde vahetuks tegemiseks vajalikku põhiprojekti või tööprojekti, sh konstruktiivset projekti, on ohutuse ja asjatundlikkuse põhimõtet järgival ettevõtjal kohustuslik juhtida sellele tellija tähelepanu ning nõuda tellijalt ehitusprojekti tegelike ehitustööde läbiviimiseks piisavalt detailsel kujul. Töövõtja seda praeguses vaidluses ei teinud, vaid asus puuduvaid projektlahendusi töötama välja iseseisvalt, ilma projektita, samas tellijat teavitamata ja temaga konsulteerimata. Kohus järeldab uuritud tõenditest, et tööd tehti ilma töödeks vajaliku projektita vastavalt töövõtja enda äranägemisele ja valikutele, sh töövõtja valis ehitusel kasutatud tehnilised lahendused ilma hagejaga kooskõlastamata.
51.Kohus leiab, et töövõtja on küll ehitanud majakarbi, kuid teinud seda puudustega. Asjaolu, et töövõtja ehitatud maja on potentsiaalselt ohtlik tema elanikele ja varale, sh hoone vastupidavusele ning inimeste turvalisusele, kinnitab, et töövõtja ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud. Ohutusnõudeid rikkudes ehitatud maja ei sobi selle sihtotstarbeks, s.o maja kasutamiseks elukohana. Kohtu hinnangul ei vasta töö lepingutingimustele ega ka keskmisele ehituskvaliteedile ning töövõtja on lepingut rikkunud ka seetõttu, et töövõtja on maja ehitanud ilma vajaliku
52.Töövõtulepingu kohaselt kohustus töövõtja tegema tööd lõpptähtajaga 31.08.2022, mis võis pikeneda seoses materjalide tarnimisega. Töövõtja ei olnud töid lõpetanud asjas toimunud viimase kohtuistungi seisuga 13.01.2025. Hageja on möönnud, et ta katkestas töövõtja tööd ajutiselt 2023. aasta kevadel. Kohus märgib, et tööde katkestamise ajaks pidid tööd olema juba lõppenud. Kostjad ei ole esitanud asjakohaseid selgitusi, miks ei saanud töid lõpetada tööde katkestamise ajaks. Kostjate selgitus, et töövõtja pidi 2022. aastal tööd peatama lume ootamatu varajase tuleku tõttu, ei ole piisav ega asjakohane. Töövõtja pidi oma tööd planeerides arvestama ilmastikuoludega, sh asjaoluga, et talvel võib sadada lund. Tegemist ei ole kohustuse rikkumise vabandatavusega VÕS § 103 lg 2 järgi vääramatu jõu tõttu. Seega on töövõtja rikkunud töövõtulepingut ka sellega, et ei järginud tööde lõpetamise tähtaega.
53.Kohus ei pea võimalikuks nõustuda kostjate vastuväitega, mille kohaselt on töödes esinevad puudused tingitud hageja käitumisest, eelkõige sellest, et hageja katkestas ehitustööd enne nende lõpetamist. Eelnevalt kohtu tuvastatud peamised puudused müüritise ehitusel ja katusekonstruktsioonide ja katte ehitusel ning paigaldusel ei ole tingitud hageja tegevusest, vaid töövõtja enda otsustustest ning tegevusest. Kohus ei nõustu, et kostjad oleksid teinud kõik endast oleneva, et tagada töö lepingutingimustele vastavus.
54.Kohus märgib, et 04.03.2024 kohtuistungil avaldas A.Y , et paigaldamata jäänud välisuksed on olemas ning saab hagejale tagastada. Töövõtja seda siiski 13.01.2025 istungi seisuga teinud ei olnud. Töövõtja on väidetavalt ostnud ja paigaldanud lisatööna tellitud terassiukse ning leiab, et selle eest tasutud summat 1057,60 eurot ei saa hageja tagasi nõuda. Ukse ostmise ja paigaldamise kohta töövõtja tõendeid esitanud ei ole.
55.Riigikohus on selgitanud (3-1-1-7-10), et head ehitustava on võimalik sisustada ka selliste ehitusnõuetega, mis ei tulene standarditest, vaid näiteks teaduskirjanduses avaldatud seisukohtadest, kutseorganisatsioonide reeglistikust või on tuletatavad loodusseadustest. Nii on isikul võimalik hea ehitustava rikkumise etteheitele vastu väita, et ta ei järginud küll standardis sätestatud nõudeid, vaid lähtus muudest talle teadaolevatest ehitusnõuetest. Sellisel juhul on kohtul võimalik omakorda hinnata, kas isik on järginud head ehitustava või mitte. Kostjad ei ole praegusel juhul tõendanud, et nad oleksid järginud head ehitustava viisil, mis tuleneks mitte standarditest, vaid muudest allikatest. Sealhulgas ei ole kostjad tõendanud täpsustanud ega tõendanud, milles seisnevad väidetavad viimaste aastate ehitustehnoloogiad, mis võimaldavad jätta betoonvöö valamata.
56.Kohus leiab kokkuvõttes, et töövõtja töö hageja maja ehitusel ei vasta lepingutingimustele nii VÕS § 641 lg 1 p 1 kui 2 mõttes, sh ei vasta lepingutingimustele töö juurde kuuluvad dokumendid, seda seetõttu, et töövõtja ei ole kohustuslikke ehitusdokumente koostanud. D
Töövõtja vastutus töö lepingutingimustele mittevastavuse eest
57.Tulenevalt VÕS § 642 lg-st 1 töövõtja vastutab töö lepingutingimustele vastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda.
Tulenevalt VÕS § 642 lg-st 21 töövõtulepingu puhul, mille esemeks on ehitamine ehitusseadustiku mõistes ja mis on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku ja tarbija vahel, eeldatakse, et kahe aasta jooksul töö tarbijale üleandmise päevast arvates ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Käesolevas lõikes sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Vaidlust pole selles, et hageja on sõlminud tarbijana töövõtulepingu ehitamiseks ehitusseadustiku mõttes ning Räni Grupp OÜ puhul on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga. Seega tuleb töövõtja vastutust eeldada. VÕS § 641 lg 3 välistus käesolevas vaidluses puudub, kuivõrd mittevastavus ei tulene tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest.
58.Tulenevalt VÕS § 644 lg-st 1 peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Hageja on teatanud töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest kirjalikult 20.06.2023 (dtl 178-183). Hageja on puudusi põhjalikult kirjeldanud ning on andnud töövõtjale katusetööde osas tähtaja kaks kuud uue töö tegemiseks VÕS § 646 lg 1 teise alternatiivi kohaselt. Ka on hageja andnud töövõtjale tähtaja sama aja jooksul puuduste kõrvaldamiseks seinte ehituses (vuugitäidete puudumine) ning kanalisatsiooni- ja veetorustikuga ehitusega seonduvalt. Hageja on viidatud kirjas palunud töövõtjal vastata hiljemalt 10.07.2023. Vaidlust ei ole selles, et töövõtja on hageja 20.06.2023 pretensiooni ja tähtaja andmise kätte saanud. 11.07.2023 on A.Y saatnud hagejale vastuse (dtl 186-187), milles esitab pretensioonile oma seisukohad. Kohus märgib, et A.Y kinnitab selles kirjas muuhulgas, et varem ei ole töövõtja konkreetset katusekatet paigaldanud ning teeb etteheiteid tellijale, miks ei peatanud see katusetöid varem. Kohtu hinnangul töövõtja kinnitab siin sisuliselt oma ebapädevust sõlmitud töölepingu täitmisel. Hageja on töövõtjale omakorda vastanud 14.07.2023 (dtl 188-192), teinud korduva ettepaneku tööde lepingutingimustele mittevastavuse kõrvaldamiseks täiendava tähtaja jooksul ning palunud vastata hiljemalt 21.07.2023. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, kas töövõtja sai 14.07.2023 kirja kätte. Hageja selgitusel ei ole töövõtja sellele kirjale vastanud. Kohus loeb tõendatuks, et hageja sai puudustest töövõtja töös teada hiljemalt 13.06.2023 pärast xxxxxxxxxxxxxxxxxx ekspertarvamuse saamist. Kohus loeb ka tõendatuks, et hageja teavitas 20.06.2023, s.o nädal pärast info saamist puudustest töövõtjat lepingutingimustele mittevastavusest, kirjeldas puudusi detailselt ning andis tähtaja uue töö tegemiseks ning puuduste kõrvaldamiseks. Hageja antud tähtaja kaks kuud loeb kohus mõistliku pikkusega tähtajaks, mille jooksul oli töövõtjal reaalne võimalus uue töö tegemiseks ning puuduste kõrvaldamiseks. VÕS § 644 lg-st 1 tulenev teatamise nõue on täidetud.
59.Kohus leiab eelneva alusel, et asjas puuduvad erandlikud töövõtja vastutusest vabanemise alused. Ka on hageja täitnud VÕS § 644 lg 1 nõude teatada töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Töövõtja ei ole teinud uut tööd ega kõrvaldanud puudusi.
E
Lepingurikkumise olulisus ja lepingu lõpetamine
60.VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
61.Hageja on enne kohtusse pöördumist esitanud VÕS § 646 lg 1 alusel töövõtjale nõude osaliselt uue töö tegemiseks seonduvalt puudustega katuse ehitusel ning osaliselt töö parandamiseks seonduvalt puudustega seinte ning vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitusel. Töövõtja on osaliselt nõustunud hageja esiletoodud puudustega, kuid pole nõustunud etteheidetega seonduvalt betoonvöö puudumise, katusekonstruktsiooni ehituse ning katusepleki paigaldusega. Töövõtja ei ole tegelikkuses mingiski ulatuses puudusi kõrvaldanud, seda ka pärast hageja poolt tähtaja andmist ega käesoleva kohtumenetluse jooksul.
62.Kohus leidis eelnevalt, et kõige suuremaks puuduseks tuleb lugeda majal betoonvöö või muu asjakohase tehnilise lahenduse puudumist, mis tagaks maja seinte koospüsimise ning katusekonstruktsiooni ja katusekatet koormuse hajumise müüritisele. Kuivõrd hageja eesmärk oli saada lepingu täitmise tulemusena endale arhitektuursele eelprojektile ja ehitusnõuetele vastava majakarp, on puudused müüritise ning katuse ehitamisel olulised. Nõuetele mittevastava müüritise ning katusega maja ei ole elamiseks turvaline ega selliselt eesmärgipäraselt kasutatav. Kohtu hinnangul on kirjeldatud puudused olulised VÕS § 646 lg 1 mõttes ning tegemist on samaaegselt olulise lepingurikkumisega VÕS § 646 lg 2 ja § 647 lg 1 mõttes.
63.Hageja ütles töövõtulepingu üles 10.08.2023 (dtl 195-196), põhjendades seda lepingu p-s 4.1 sätestatuga ning leides, et töövõtja on keeldunud puuduste kõrvaldamisest uue töö tegemisega täiendava tähtaja jooksul. Ü. nõudis hageja töövõtjalt kahju hüvitamist summas 29 188,02 eurot hiljemalt 20.08.2023. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad oleksid ülesütlemisavalduse kätte saanud enne hagi esitamist 04.09.2023. Kohus loeb, et kostjad said ülesütlemisavalduse nähtuvalt kohtute infosüsteemi andmetest kätte hiljemalt koos hagiga 09.10.2023.
64.Lepingu p 4.1 kohaselt on tellijal õigus igal ajal kontrollida töövõtja poolt endale lepinguga võetud kohustuste täitmist ning teha töövõtjale viivitamatuks täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi, kui ilmneb töövõtja poolne lepingu mittetäitmine või mittekohane täitmine. Töövõtja poolt ettekirjutuse mittetäitmisel on tellijal õigus leping ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada ning nõude endale tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses. Kuivõrd tellija tuvastas tehtud töös olulisi puudusi ning andis täiendava tähtaja, mille jooksul töövõtja uut tööd ei teinud ega puudusi ei kõrvaldanud, tekkis tellijal seetõttu lepingu p-s 4.1 kokkulepitud õigus lepingu lõpetamiseks.
65.Kohus märgib, et töövõtulepingu lõpetamine töövõtja olulise lepingurikkumise tagajärjel toimub lepingust taganemise, mitte ülesütlemise vormis. Samas ei ole VÕS § 655 lg-st 1 tulenevalt välistatud ega piiratud tellija õigus öelda töövõtulepingut igal ajal üles, seda ka juhul, kui leping öeldakse üles seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Kohus loeb töövõtulepingu kehtivalt üles öelduks alates hiljemalt ülesütlemisavalduse kättesaamisest koos hagiga 09.10.2023. Juhul kui pidada hageja 10.08.2023 avaldust
taganemisavalduseks VÕS § 116 lg 1 mõttes tulenevalt töö lepingutingimustele mittevastavusest ning töövõtulepingu olulisest rikkumisest töövõtja poolt, on kohus tuvastanud ka taganemise eeldused – töö lepingutingimustele mittevastavuse, töövõtja vastutuse selle eest ning asjaolu, et tegemist on olulise lepingurikkumisega. Sellisel juhul on tegemist kehtiva taganemisavaldusega, mis on töövõtjale kätte toimetatud hiljemalt 09.10.2023. Kohus leiab, et kuigi ülesütlemisel ja taganemisel on erinevad õiguslikud tagajärjed, siis käesoleva vaidluse asjaolude ning hageja nõude seisukohast ei oma see määravat tähtsust. Töövõtuleping on lõppenud, hageja on oma tasu maksmise kohustuse täies ulatuses täitnud, töövõtja ei ole oma kohustust kohaselt täitnud ning hagejal tekkinud õigus nõuda rikkumisest tekkinud kahju hüvitamist. F
Kahju hüvitamine
66.Hageja leiab, et talle on tekkinud rikkumise tagajärjel kahju ning ta nõuab kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi ning lg 2 alusel, s.o kohustuse täitmise asemel.
67.Riigikohus on selgitanud (nt 2-18-13649, p 13 ja 3-2-1-107-15, p 11), et hageja võib nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel kostjalt kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
68.Kohus on eelnevalt nõude eeldusena tuvastanud, et hageja/tellija ja kostja II/töövõtja vahel on kehtiv võlasuhe, töö ei vasta lepingutingimustele, töövõtja on kohustusi rikkunud ning vastutab selle eest. Kohtu hinnangul saab hageja esitada VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel kahju hüvitamise nõuet, arvestades asjaoluga, et hageja on lepingutingimustele mittevastava töö vastu võtnud ja nõudnud eelnevalt töövõtjalt täitmist VÕS § 646 lg 1 alusel, andes selleks mõistliku pikkusega tähtaja (VÕS § 114). Täitmisnõuet täidetud ei ole.
69.Hageja nõuab kahju hüvitamist kogusummas 29 070,02 eurot, mis hõlmab uue töö tegemist betoonvöö ja katuse osas, puuduste kõrvaldamist vee- ja kanalisatsioonitorustiku väljaehitamisel, tegemata töö ja tasutud materjalide eest raha tagasinõuet, ekspertiiside kulu.
70.Vana katuse eemaldustöö ja uue katuse paigaldustöö kulud summas 15 108,02 eurot; betoonvöö ehitus summas 5600 eurot; katuselt mahavõetud katusematerjali ja fermide äravedu ja utiliseerimine summas 880 eurot. Kohus on tuvastanud, et majal puudub betoonvöö või muu tehniline lahendus, mis tagaks hoone vastupidavuse ja elanike turvalisuse. Samuti ei vasta nõuetele katuse kandvad konstruktsioonid ja katusekatte paigaldus. Puuduste kõrvaldamine katust eemaldamata ei ole võimalik – katus tuleb tervikuna eemaldada, utiliseerida ning ehitada uus katus. Kohus loeb tõendatuks, et töövõtjapoolse lepingurikkumise tulemusel tekib hagejale kahju, kuivõrd hagejal tuleb teha kulutusi müüritöödeks, vana katuse, sh fermide eemaldamiseks ja äraveoks/utiliseerimiseks ning uue katuse ehitamiseks. Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos, kuivõrd kui töövõtja oleks teinud tööd vastavalt lepingule,
poleks hagejal tekkinud täiendavate müüritööde, katuse eemalduse ja utiliseerimise ning uue katuse paigalduse vajadust. Betoonvöö valamise maksumuse tõendamiseks on hageja esitanud Ehitus Kiirabi OÜ hinnapakkumise summas 5950 eurot + käibemaks (dtl 198) ning OÜ Aarna hinnapakkumise summas 5600 eurot (dtl 214). Kohus loeb tõendatuks, et hagejal tuleb tasuda betoonvöö valamise eest vähemalt 5600 eurot. Vana katuse eemalduse ja uue katuse ehitamise maksumuse tõendamiseks on hageja esitanud xxxxxxxx hinnapakkumise summas 15 108,02 eurot (dtl 205-206). Hinnapakkumisest nähtuvalt on tegemist sarnast tüüpi katusega, nagu majale on praegu ehitatud, s.o profiilplekist katusega. Vana katuse ja kahjustatud fermide äraveo ja utiliseerimise kulu tõendab hageja xxxxxxxxx hinnakirjaga internetis, mis kohtuotsuse tegemise ajal on veebiaadressil xxxxx://xxxxxxxxxxxxxx/xxxxx/. Kohus loeb tõendatuks, et 178 m2 katuseprofiili ja kahjustatud fermide äravedu ja utiliseerimise kulu, sh kahe 10 m3 konteineri korduv kohaletoomine ja äraviimine, on kokku summas vähemalt 880 eurot. Kohus loeb tuvastatuks, et hagejale tekkiv kahju müüritööde, vana katuse, sh fermide eemaldamise ja äraveo/utiliseerimise ning uue katuse ehitamisega seonduvalt on vähemalt 21 588,02 eurot. Hinnapakkumised on tehtud augustis 2023, s.o ligi poolteist aastat tagasi, mistõttu on hinnad otsuse tegemise ajal tõenäoliselt kallinenud.
71.Puuduste kõrvaldamisega vee- ja kanalisatsioonitorustiku väljaehitamisel seonduvalt on hageja esitanud xxxxxxxxxx hinnapakkumise summas 3120 eurot (dtl 20-21). Hinnapakkumine sisaldab töid, mis on vajalikud xxxxxxxxxx 19.06.2023 hinnangus toodud puuduste kõrvaldamiseks. Kohus on tuvastanud, et töövõtja on rikkunud töövõtulepingut vee- ja kanalisatsioonitorustiku väljaehitamisel ning töö ei vasta nõuetele. Seega tuleb hagejal eelduslikult teha nõuetele vastava torustiku ehitamiseks kulutusi, mis on käsitatavad hageja kahjuna. Kohus leiab, et töövõtulepingus kokkulepitud eesmärk – hageja majakarbi ehitamine – hõlmab ka toimiva ja nõuetelevastava vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamist töövõtja poolt. Torustiku ehitamise kohustus nähtub ka töövõtulepingu p 2.2.2 punktidest 1 ja 4. Juhul, kui töövõtja oleks teinud töö lepingukohaselt, selliseid kulutusi hagejale ei tekiks. Kohus loeb tuvastatuks, et hagejale tekkiv kahju seonduvalt puuduste kõrvaldamisega vee- ja kanalisatsioonitorustiku väljaehitamisel on vähemalt 3120 eurot. Ka see hinnapakkumine on tehtud augustis 2023 ning hinnad võivad olla muutunud.
72.Ekspertiisikulud kokku summas 1042 eurot, mis hõlmavad hageja poolt töö lepingutingimustele mittevastavuse kindlakstegemiseks tellitud hinnanguid xxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx ning xxxxxxxx OÜ poolt. Hageja kulutusi töövõtja töö puuduste väljaselgitamiseks tõendavad järgmised tõendid: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx arve nr 230007 summas 600 eurot (dtl 207); xxxxxxxxxx arve nr 587 summas 132 eurot (dtl 208); xxxxxxxxxx arve nr 588 summas 60 eurot (dtl 209); xxxxxxxx OÜ arve nr 2402 summas 250 eurot (dtl 428). Kohus leiab, et hageja tellitud hinnangute puhul on tegemist põhjendatud, vajaliku ja mõistliku kuluga.
73.Hageja tellitud, kuid teostamata lisatöö ja materjali eest töövõtjale tasutud tagastamata 750 eurot, välisuste eest tasutud 2270 eurot, uste paigaldamise eest tasutud 300 eurot.
Kohus on tuvastanud, et hageja tasus A.Y ja Räni Grupp OÜ arvelduskontodele täiendavalt lepingus kokkulepitule järgmised summad: -
2270 eurot maja kahe välisukse eest (tõendatud 23.05.2022 maksekorraldusega dtl 101 ja poolte kokkuleppega dtl 102)
-
300 eurot maja välisuste paigaldamise eest (tõendatud 22.08.2022 maksekorraldusega dtl 97 ja poolte kokkuleppega dtl 102);
-
1500 eurot pööningu otsaseina soojustamise ja selleks vajaliku materjali eest (tõendatud 26.08.2022 ja 30.08.2022 maksekorraldustega dtl 98-99).
Töövõtja ei ole tõendanud, et oleks ülalmärgitud välisuksed paigaldanud või need hagejale üle andnud. Vaidlust pole selles, et töövõtja ei ole teinud kokkulepitud lisatöid pööningu otsaseina soojustamiseks. Töövõtja on saadud 1500 eurost tagastanud hagejale 750 eurot (dtl 100). Seega tuleb töövõtja hagejale tagastada tegemata tööde ja materjalide eest kokku 3320 eurot.
74.Kohtu hinnangul on hageja kahju hüvitamise eeldused täies ulatuses täidetud, sh on kohus tuvastanud, et kostja on kohustust rikkunud ja vastutab kohustuse rikkumise eest. Hagejale on tekitatud kahju summas 29 070,02 eurot, sh tulevikus kandmisele kuuluvad kulud uue töö tegemise ja puuduste kõrvaldamise eest, puuduste kindlakstegemisega seonduvalt tehtud kulud ning tagasinõue materjalide ja tegemata töö eest. Kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kohus mõistab töövõtjalt, s.o Räni Grupp OÜ-lt hageja kasuks välja 29 070,02 eurot.
75.VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kohus mõistab Räni Grupp OÜ-lt välja viivise alates kohtuotsuse tegemises kuni väljamõistetud summa tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. G
ÄS 187 lg 4 võlausaldaja derivatiivnõue
76.Hageja taotleb juhul, kui tema nõuet ei saa rahuldada Räni Grupp OÜ vara arvel: a) mõista A.Y-lt Räni Grupp OÜ kasuks välja juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks kahjuhüvitis summas 29 070,02 eurot koos viivisega kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ning b) mõista Räni Grupp OÜ-lt hageja kasuks välja kahjuhüvitis samas summas koos viivisega.
77.ÄS § 187 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg-st 4 tulenevalt sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel.
78.Riigikohus on selgitanud (2-21-16071, p 17-18), et ÄS § 187 lg 4 alusel nõude esitamise eelduseks on, et hageja peab tõendama, et ta on osaühingu võlausaldaja, s.o tal on osaühingu vastu sissenõutavaks muutunud rahaline nõue. Teiseks peab kostja olema osaühingu juhatuse liikmena täitnud oma käitumisega juhatuse liikme vastutuse kogu koosseisu osaühingu ees ning kolmandaks peab hageja tõendama, et ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel.
79.Kohtul on Riigikohtu selgitustest lähtuvalt õigus võlausaldaja osaühingu vastu esitatud nõuet ning osaühingu juhatuse liikme vastu esitatud nõuet lahendada ühes menetluses või eraldada eraldi menetlusse. Kohus on käesolevas asjas otsustanud nõudeid mitte eraldada.
80.Kahju hüvitamise nõude eeldused on Riigikohtu praktika kohaselt järgmised (nt 2-1713855, p 10): juhatuse liige on rikkunud mõnda oma kohustust (sh ÄS §-st 187 lg-st 1 tulevat hoolsuskohustust); osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); juhatuse liikme kohustuse rikkumise ja osaühingule tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 II lause).
81.Kohus märgib, et ÄS § 187 lg 4 alusel esitatava võlausaldaja nõudega saab nõuda juhatuse liikme kohustusega tekitatud kahju hüvitamist osaühingule, mitte otse võlausaldajale. Tegemist ei ole deliktiõigusliku vastutusega võlausaldaja kaitseks seaduses kehtestatud kohustuse rikkumise eest.
82.Kohus nõustub hagejaga selles, et A.Y kui Räni Grupp OÜ juhatuse liige teostab äriühingu juhtimisfunktsioone ning talle kohaldub juhatuse liikmena ka EhS § 10 asjatundlikkuse põhimõtte järgimise kohustuse ning EhS §-dest 21-23 tulenevate ehitusalal majandustegevuse raames tegutseva ettevõtja kohustuste täitmise tagamine. Korraliku ettevõtjana peab juhatuse liige mh täitma korraliku ettevõtja hoolsusega osaühingu nimel osaühingule lepingutest tulenevaid kohustusi. Sealhulgas oleks piisava hoolsusega tegutsev juhatuse liige pidanud tagama, et osaühing täidab hagejaga sõlmitud töövõtulepingut, järgib seadust ja head tava ning ei tekita osaühingule töövõtulepingu rikkumisega kahju.
83.Kohus leiab, et A.Y ei ole oma juhatuse liikme hoolsuskohustust piisaval määral täitnud. Räni Grupp OÜ on hagejaga sõlmitud töövõtulepingut rikkunud ning ehitusseadustiku eelnevalt viidatud sätetest tulenevad kohustusi on täidetud ebapiisava hoolsusega. Kohus siiski ei nõustu hagejaga selles, et A.Y oleks tekitanud osaühingule kahju teadlikult, vastavaid tõendeid esitatud ei ole. Kohus leiab, et osaühingule võib tekkida A.Y juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisest tulenevalt kahju olukorras, kus käesolev hagi Räni Grupp OÜ vastu rahuldatakse. A.Y juhatuse liikmena tehtud otsuste tagajärjel tekib sellisel juhul äriühingule kahju, mis seisneb kohustuses hüvitada hagejale töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju. Juhul, kui A.Y oleks oma kohustusi vajaliku hoolega täitnud, s.o järginud lepingust tulenevaid kohustusi, ehitusnõudeid ja ehituse head tava, sh vajadusel nõudes tellijalt täiendava projektdokumentatsiooni esitamist, poleks kahju tekkinud. Kohtu hinnangul on olemas põhjuslik seos juhatuse liikme kohustuse rikkumise ja osaühingule tekkiva kahju vahel. A.Y vastutab oma kohustuste rikkumise eest ning ta ei ole tõendanud, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.
84.Riigikohus on selgitanud (2-21-16071, p 19), et ÄS § 187 lg 4 alusel juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamise kohustuslik eeltingimus ei ole see, et võlausaldaja nõude täitmine osaühingu suhtes oleks ebaõnnestunud osaühingu varatuse tõttu, vaid võlausaldajal on võimalik ka muude tõenditega tõendada, et tema nõude rahuldamine osaühingu vara arvel on ebatõenäoline. Selleks peab hageja sisuliselt tõendama seda, et osaühing on maksejõuetu või muutuks maksejõuetuks juhul, kui hageja nõue osaühingu vastu rahuldataks. Kolleegiumi hinnangul saab osaühingu maksejõuetust tõendada igal viisil (TsMS § 232 lg 2). Selleks ei pea olema toimunud osaühingu suhtes täitemenetlust, mis on ebaõnnestunud vara puudumise tõttu. Samuti ei pea olema välja kuulutatud osaühingu pankrotti.
Viimasel juhul saaks ÄS § 187 lg 4 teise lause kohaselt nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Hageja saab osaühingu maksejõuetust tõendada nt sellega, et osaühingu majandusaasta aruannetest nähtuvalt ei ole osaühingul vara. Kui hageja on oma tõendamiskoormise täitnud, saab juhatuse liige esitada tõendid selle kohta, et osaühingul on hagejale teadmata vara, mille alusel saab hageja nõuet rahuldada.
85.Hageja on kohtule esitanud Räni Grupp OÜ võimaliku maksejõuetuse tõendamiseks andmed teatmik.ee internetiportaalist (dtl 250-269). Hageja leiab, et osaühingu majandusaasta aruannetest nähtuvalt ei ole Räni Grupp OÜ-l vara. Hageja viitab, et 2023. aasta II kvartalis kuulus Räni Grupp OÜ meeskonda 1 töötaja, kellele maksti keskmist töötasu hinnanguliselt 520 eurot kuus. Räni Grupp OÜ deklareeritud riiklikult tasutud maksud on 502 eurot, tööjõumaksud 179,02 eurot ja maksustatav käive töötaja kohta 2555,67 eurot. Kinnistusregistri andmete kohaselt äriühingul kinnisvara puudub. Räni Grupp OÜ maksustatud käive hagiavalduses toodud töövõtulepingu kehtivuse ja eramu ehitamise ajavahemikul (30.04.2022–10.08.2023) on A.Y poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud andmete alusel keskmiselt alla 3000 euro. Äriühingu majandusaasta aruannet ei ole esitatud alates 2020. aastast. Äriühingul on hagi esitamise seisuga võlgnevus Maksu- ja Tolliametile summas 201,96 eurot. Räni Grupp OÜ maksujõuetusele viitab hagi kohaselt ka see, et A.Y keeldus kohtuväliselt nii tööde puuduste kõrvaldamisest kui ka kahju hüvitamisest. A.Y ei ole täitnud oma lubadust tagastada hagejale alusetult saadud tasu teadlikult teostamata jäetud lisatööde ja soetamata jäänud lisamaterjalide eest.
86.Kohus on seisukohal, et hageja esitatu ei tõenda piisavalt Räni Grupp OÜ maksejõuetust ega maksejõuetuks muutumist juhul, kui hageja nõue osaühingu vastu rahuldataks. Majandusaasta aruannete esitamata jätmisest ei saa järeldada äriühingu maksejõuetust. Ka osaühingu käibest ega väljamakstud töötasust ei saa teha otseseid järeldusi osaühingu halva majandusliku seisu kohta. Ka ei saa kohus järeldada võimalikku maksejõuetust sotsiaalmaksu võlgnevusest summas 201,96 eurot seisuga 11.09.2023. Tegemist on suhteliselt väikese võlgnevusega. Samuti ei tõenda osaühingu maksejõuetust asjaolu, et A.Y ei ole kohtuväliselt puudusi kõrvaldanud, kahju hüvitanud ega teostamata tööde ja soetamata materjalide eest hagejale raha tagastanud. Kohus ei pea võimalikuks järeldada osaühingu maksejõuetust ka kinnisvara puudumise asjaolust.
87.Kohtu hinnangul on täitmata üks VÕS § 187 lg 4 alusel esitatava nõude eeldustest – hageja ei ole tõendanud, et ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Kuivõrd hageja ei ole täinud oma tõendamiskoormist, ei pidanud Räni Grupp OÜ omakorda tõendama, et tal on vara, mille alusel saab hageja nõuet rahuldada. Hagi A.Y vastu jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
88.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
Kuivõrd kohus rahuldab hagi kostja II vastu täies ulatuses, tuleb hageja menetluskulud TsMS § 162 alusel jätta kostja II kanda. Kostja II menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda ning kostja I menetluskulud hageja kanda. Kostjad pole esitanud menetluskulude nimekirju. Kostjal I seega rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
89.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
90.TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.04.2021. a määrust asjas nr 2-19-10324, p 17).
91.Hageja 29.12.2023 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks 3401,48 eurot, sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1400 eurot ning õigusabikulud 2001,48 eurot koos käibemaksuga. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
92.Riigilõivu suuruse sätestab seadus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu hagilt 1400 eurot, mille kohus mõistab kostjalt II hageja kasuks välja.
93.Hagejat on menetluses esindanud Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ vandeadvokaat Marina Kelpman. Nähtuvalt õigusabiarvetest (dtl 362-363) on hagejale osutatud teenuse kirjeldus järgmine: asja materjalidega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine, läbirääkimistel nõustamine ning kahju hüvitamise nõude koostamine ja kohtule esitamine, kostja vastusega tutvumine, kohtule vastuse esitamine. Kokku on õigusteenusele kulutatud aeg 12,83 tundi, tunnihinnaga 130 eurot. Vastaspoolelt väljamõistetava lepingulise esindaja kulu suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega hindab kohus kulude vajalikkust ja põhjendatust kogumis. Hageja õigusabikulud kogumina on olnud vajalikud ja põhjendatud. Õigusteenuse maht ei ole ajaliselt ülepaisutatud ning tunnitasu vastab kohtupraktikale. Räni Grupp OÜ-lt tuleb Q.K kasuks menetluskuluna välja mõista 3401,48 eurot.
94.Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
95.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada vastavalt selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.