2-15-101410/31 - Võlaõigus - Muud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik OÜ ProInkasso esitas 20.01.2015.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 764,65 euro saamiseks. Kohus tegi 30.01.2015.a võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 02.02.2015.a nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja nõue ja põhjendused OÜ ProInkasso (hageja) esitas kohtule 30.03.2015.a hagi, milles palus Wesico Project OÜ-lt (kostja) välja mõista põhivõlgnevus summas 600 eurot, viivis summas 248,65 eurot ja võlgnevuse sissenõudekulud summas 40 eurot. Hagiavalduse ja lisade kohaselt tellis kostja OÜ-lt TMB Element (tarnija) tarnitavaid tooteid. Pooled sõlmisid lepingu, milles lepiti kokku ostuhinna tasumine toodete eest 21 päeva jooksul alates arve esitamisest. 31.08.2014.a esitas tarnija arve summas 4041,35 eurot, millest kostja tasus 3441,35 eurot, jättes tasumata 600 eurot. 15.10.2014.a loovutas tarnija oma nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja ei nõustunud kostja maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitega aj ei nõuystunud kostja tasaarvestusega. Hageja oli seisukohal, et kostjal puudub õigus esitada arve tarnijale kraana kasutamise eest, kuivõrd tarnija sellist teenust kostjalt tellinud ei ole. Hageja esitas 03.08.2015.a vastuse kostja 15.05.2015.a seisukohtadele. Hageja jäi hagiavalduses toodud seisukohtade juurde, kuid märkis lisaks, et hageja ei nõustu sellega, et saatelehtedel oli elementide järjekord õige, kuid tegelikkuses mitte. Tarnija edastas kostjale saatelehed, millega käib kaasas tarbimisjärjekord. Kostja ei esitanud ega ole siiani esitanud ühtegi pretensiooni ega teinud saatelehtedele märget tarnitud paneelide osas. Lepingu punkt 7.2 kohaselt oleks kostja pidanud paneelide vale järjekorra ilmnemisel koheselt Tarnijat teavitama ja piisavalt täpselt puudust kirjeldama. Tööde paigaldamist ja vastuvõtmist on kostja aktsepteerinud varem esitatud tarnija saatelehtede ja avalduses toodud tõendite ja dokumentide põhjal. Seega on kostja töö vastu võtnud ja mõistlik aeg pretensiooni esitamiseks oli möödas. Hageja hinnangul tuleb jätta tähelepanuta kostja vastuväited selles osas, et kostja projektijuht suhtles tarnija esindajatega, sest tarnija on varem kostja esindajatelt küsinud montaaži järjekorda koormate tegemiseks, et tooted oleksid mahalaadimisel õigesti ja paigaldamise järjekorras. Kostja ei ole tõendanud, et koormas oleks olnud paneelide järjestuses viga. Kostja tarnete saatelehtedest ei nähtu probleeme, mis annaks aluse kostja poolt arve esitamiseks. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kõige otstarbekam oli paneelid ümber laduda kohapeal. Hageja ei nõustunud ka kostja poolt esitatud arvega. Hageja täiendavad seisukohad kostja 25.09.2015.a vastusele. Hageja selgitas, et teisiti ei olnud võimalik paneele paigutada, kuivõrd kolme saatelehe osas oli koormas kitsamaid elemente, mida ei olnud võimalik kahe rea vahele (so koormas keskele) panna, sest muidu oleks võinud nende paneelide lõigatud servad murduda ja kitsama paneeli peale ladustatud laiemale paneelile tekkida toetuspinna puudumisel pikimõrad. Kuna kostja on kogenud ehitaja

ja oli teadlik elementide mõõtudest, siis pidi ta montaažitöid planeerides ka arvestama, et kõiki tellitud paneele pole võimalik täpselt montaaži järjekorras autole paigaldada. Hageja esitas vastuväited kostja kuludele ja leidis, et need pole põhjendatud. Koormast paneelide maha ümber tõstmine ei saanud võtta nii palju aega nagu väidab kostja. Hageja ei mõista, millest tulenes kostja poolt väidetav masinate 1 kuni 1,5 tunnine seisukulu ning 6 montaažimehe seisak. Kõnealust tööd mahub tavaliselt tegema 4 meest, nendest 2 auto peal ja 2 müüri peal. 01.12.2015.a toimunud istungil avaldas hageja seisukohta, et kostja pidi olema teadlik, et paneele paigutatakse koormasse nii, et kitsamad paneelid on kõige peal. Hageja märkis, et need paneelid ei olnud ainukesed, mis sellele ehitusobjektile telliti, toodi, ladustati. Saatelehed olid koostatud kostja tarnegraafiku alusel. Laoleht oli koostatud montaažiplaani järgi. Hageja esitas 18.02.2016.a lõppseisukoha. Hageja ei nõustunud kostja 04.01.2016.a menetlusdokumendis toodud väitega, et kostja Axxxxx Rxxxxxx allkirja saatelehtedel ei ole ning seetõttu ei saa nõustuda hageja väitega, et saatelehed on kostja poolt allkirjastatud ja seetõttu on kostja pretensioonidest loobunud või nõustunud saatelehtede endi õigsusega. Hageja leidis, et saatelehed on kostja poolt vastu võetud ja allkirjaga kinnitatud. Ei ole oluline kas nimetatud koorma saajaks/vastuvõtjaks oli Wesico Projekt OÜ-st Axxxxx Rxxxxx või keegi teine. Hageja märkis, et alltöövõtja oli kostja poolt volitatud kaupu vastu võtma, mistõttu ei oma tähtsust kuidas kostjal võis olla omavaheline kokkulepe alltöövõtja FATMUS EHITUS OÜ-ga. Hageja hinnangul ei ole kostja tõendanud jätkuvalt ümbertõstmise kulusid. Kuna eksperdid ütlesid, et täpselt pole võimalik ajakulu kindlaks teha, siis järelikult ei kulunud ümberlaadimisele 2 tundi. Kostja vastuväited 15.05.2015.a esitas kostja vastuväited hagiavaldusele. Kostja palus hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata jätta. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud. Kostja ja tarnija sõlmisid tarnelepingu, mille kohaselt tarnija kohustus tarnima kostjale õõnespaneele ja kostja tasuma toodete ja tarne eest. Tarnekohaks oli määratud Jaama 78 Tartu linn. Lepingu p 5.3.2 kohaselt kohustub tellija mõistliku aja jooksul korraldama tarnija transpordivahendilt toodete mahalaadimise. Mõistlikuks ajaks lugesid pooled kaks tundi, mille ületamisel kohustus tellija maksma seisutasu. Tulenevalt vajadusest järgida toodete mahalaadimise kohustuse aega oli tarnijal kohustus toota ja paigaldada tooted transpordivahendile konkreetses järjekorras, et nende mahalaadimisel oleks võimalik need ehitusobjektil asetada paigaldamise järjekorda. Koormata saatelehtede kohaselt oli detailide järjekord õige, kui tegelikkuses mitte. Kostja projektijuht võttis tarnija esindajatega ühendust ja pooled leppisid kokku, et kõige otstarbekam on paneelid ümber laduda kohapeal, mitte saata transpordivahend tagasi tarnija juurde. Vestluses tarnija esindaja aktsepteeris võimalikke lisakulusid, mille tekkimisest kostja teda teavitas. Lisakulude suuruses pooled kokku ei leppinud. Kostja esitas tarnijale lisakulude eest 05.09.2014.a arve summas 600 eurot, millega tasaarvestas tarnija nõude enda nõudega ning tasus tarnijale 4041,35 eurosest arvest 3144,35 eurot. Kostjal tekkinud lisakulud olid järgnevad: - kostja poolt objektile tellitud kraana teostas paneelide ümbertõstmisi kokku veidi üle 2 tunni, mille tõttu pidi kostja tasuma täiendavalt 200 eurot (+km) kraana rentijale;

Kostja esitas 25.09.2015.a täiendavad vastuväited hageja 03.08.2015.a seisukohtadele. Kostja leidis, et hageja esitatud saatelehtedel märgitud paneelide järjekord ei vasta montaažiplaanile, eelkõige saatelehed nr 2147, 2149, 2175. Seega ei tõenda kostja hinnangul hageja seisukohale lisatud dokumendid tarnija kohustuse täitmist vastavalt lepingule. Kostja hinnangul ei saa väita justkui ei oleks kostja esitanud käesoleva ajani ühtegi pretensiooni. Vastupidi, kostja teavitas tarnijat probleemist koheselt ning poolte vahel oli kokkulepe, et tarnija eksimusest tingitud lisakulud kannab tarnija. Kostja hinnangul ei muuda pretensiooni esitamist olematuks asjaolu, et seda tehti telefoni vahendusel. Lähtuda tuli konkreetse situatsiooni eripärast. Kostja rõhutas, et paneelide ümber ladumise osas oli otsustus vaja teha kiirelt, st tegemist oli kiiret lahendust nõudva probleemiga. Mõlemale osapoolele oleks autode tagasi saatmine ja tootmisbaasi platsil paneelide ümber tõstmine olnud kulukam ja ka korralduslikult ebamõistlikum (lisa ajakulu 1-1,5 tundi). Tarnija oleks sellisel juhul võinud esitada ka kahjunõude masinate asjatu seisukulu näol. Kostja selgitas, et tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta tellija õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Kostja oli seisukohal, et ka olukorras, kus kostja oleks jätnud pretensiooni esitamata, saanuks see omada tähendust üksnes tõendamiskoormise jaotusele. Kostja osutas ka, et lepingu punktide 5.6, 5.7, 10.4 näol võib tegemist olla tüüptingimustega. 01.12.2015.a toimunud istungil teatas kostja esindaja, et alati oli eelnevalt tarnija hoiatanud, kui ei paneelid ei olnud paigaldatud vastavalt tellitule. Väiksemaid paneele on varem samuti koomasse keskele pandud ja siis on olnud vahel lisatoestus. Kostja oli seisukohal, et tarnijal oli aega ühendust võtta ja anda talle teada, et ei saa tarnida vastavalt montaažiplaanile. Seda ei tehtud. Sellest, et kitsamad paneelid olid kõige peale pandud, sai kostja teada alles siis, kui koorem objektile kohale tuli. Kostja selgitas 04.01.2016.a täiendavas seisukohas, et võttis ühendust talle teadaolevate ehitusala asjatundjatega ning nende sõnul ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, kui kaua ajaliselt kulub paneelide ümbertõstmisele aega, kas 1 tund või 2 tundi. Kostja sai täiendava teabe paigaldustöid teostanud alltöövõtjalt FATMUS EHITUS OÜ-lt, kes andis teada, et lisaks valele järjestusele konkreetsetel autodel oli osaliselt vale ka paneelide paigutus autode lõikes ning kas üks või kaks paneeli olid valel autol. Kostja täpsustas, et täiendav ajakulu tekkis ka sellest, et üks või kaks paneeli tuli seetõttu täiendavalt ladustada esmalt tõstetega ehitusplatsile ning need sai paigale asetada alles pärast järgmise auto laadimist, sest paneelid olid ka valede autode peal. Seega paneelide järjekord autodel ei vastanud montaažiplaanile ja saatelehtedele. Alltöövõtja kinnitas kostjale, et lisakulu osas ei ole ta mahtu suurendanud ja lisakulu suurust kinnitavad ka nn hinnad, mis olid varem välja arvestatud lähtudes sellest, et oli teada, kui palju ja kiiresti mehed tööd teevad ja kui kiiresti kraana tegutseb. Enne paneelide ümbertõstmisi oli vaja valmistada ka alused, kuhu paneelid ladustada. Kostja viitas, et saatelehtedel ei ole Axxxxx Rxxxxxx allkirja ning seetõttu ei nõustu ta hageja

12.11.2015.a menetlusdokumendis esitatud väitega, et saatelehed on kostja poolt allkirjastatud ja seetõttu on kostja pretensioonidest loobunud või nõustunud saatelehtede endi õigsusega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud, mille osas puudub poolte vahel vaidlus: - OÜ TMB Element ja Wesico Project OÜ vahel on sõlmitud töövõtuleping Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes, mille kohaselt OÜ TMB Element (edaspidi ka kui tarnija) kohustus valmistama ja tarnima õõnespaneele ning Wesico Project OÜ kohustus maksma selle eest tasu (t lk 17-28); - Õõnespaneelid tarniti tarnija poolt kokkulepitud kohta xxxxxxxx Tartu linnas; - Tarnija esitas kostjale arve summas 4041,35 eurot (t lk 29), millest kostja jättis maksmata 600 euro; - Kostja on esitanud tasaarvestuse teate summa 600 eurot osas, mis tulenes kostja arvest tarnijale nr 214138 (t lk 43); - Tarnija on loovutanud oma nõude hagejale (t k 30). Pooled ei vaidle, et kostjal oli kohustus tasuda talle esitatud arve, kuid kuna kostjal oli tema hinnangul omal nõue tarnija vastu, siis ta tasaarvestas nõuded summas 600 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 sätestab: Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti Vaidlus poolte vahel eisneb nii kostja nõude olemasolus kui ka selle suuruses ja mõistlikkuses. Kostja soovib tasaarvestada kahju hüvitamise nõuet, mistõttu on käesolevalt on kostja nõude põhiliseks õiguslikuks aluseks VÕS § 127 järgmisel lõiked: 1) Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. (2) Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. (3) Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. (4) Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega peab kohus tuvastama, kas kahju hüvitamise eeldused on täidetud. I Õigusvastane tegu Kuivõrd tarnija ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping, peab kohus tuvastama, kas tarnija on mõnda lepingust tulenevat kohustust rikkunud.

Tarnija ja kostja vahel sõlmitud „Betoontoodete tarnelepingu nr 2014-013“ (tl 17-28) punkti 4 kohaselt tarnitakse tooted ajavahemikul 24. kuni 32. nädal 2014. aastal vastavalt lepingu lisaks olevale detailsele tarnegraafikule. Tellija esitab 2 nädalat enne soovitavat tarnet kuupäevalise täpsusega tarnegraafiku elementide lõikes. Tarnija pidi tootma ja tarnima paneele 2. korruse, 3. korruse ja katuselae jaoks. Eelnimetatud punktist nähtuvalt on poolte vahel kokku lepitud, et paneelid laotakse autodesse kindlas järjekorras ning millele viitab ka lepingu punktis 4 see, et tooted tarnitakse detailse tarnegraafiku alusel. Nimetatud asjaolu tõendab ka tarnija esindaja saadetud meil 20.05.2014.a, milles palutakse tellijat esitada montaaži järjekord, et panna valmis koormad. (t lk 40). Tunnistaja A. Rxxxxx ütluste kohaselt koostas tema tarnitava loetelu montaažiplaani alusel ja esitas selle nagu tavaliselt tarnijatele 2 nädalat varem. Tunnistaja kinnitas aga, et objektile jõudnud autodel olid paneelide järjekord tema esitatud loetelust erinev. Tunnistaja A Pxxxxxxx, kes oli tarnija töötaja, ütluste kohaselt saadeti tellija poolt tarnijale nimekiri, kuidas koorem olema peaks. Koormat tehes aga oli näha, et paneele ei ole võimalik nimekirja järgi autodesse laduda. A. Pxxxxxxx kinnitas, et tarnija kostjaga selles küsimuses ühendust ei võtnud. Esitatud montaažiplaanilt (t lk 66) on näha märked, millises järjekorras plaaniti paneelid paigaldada (juurde kirjutatud „1. koorem“, „2. koorem“ jne ning vastavalt paneelid näidatud noolega). Esitatud saatelehtede (t lk 58-65) ja tarnija laolehtede (t lk 9193) võrdlemisel montaažiplaaniga nähtub, et kahes koormas olid paneelid erinevas järjekorra sellest, millises tellija nende saamist soovis. Saatelehe/laolehel nr 2147 olid nt paneelid, mis pidid järjekorras olema viies (TAM22-00/07-21-3) ja kuues (TAM22-00/07-21-2) hoopiski teine ja esimene; saatelehel/laolehel nr 2175 olid paneelid, mis pidid olema seitsmes (TAM22-00/07-22-2) ja kaheksas (TAM22-00-21-2) koormas esimene ja teine. Seega on tõendatud, et tarnejärjekord oli tarnijale kostja poolt esitatud, kuid paneelid paigutati autodele sellest järjekorrast erinevalt ning tarniti ka kostja objektile soovitust erinevalt. Kostjat erinevusest eelnevalt ei teavitatud. Pooltel on eri seisukoht, kas kostja tellijana pidi ette nägema, et tarnija ei saa panna paneele koormasse sellises järjekorras nagu on tema nimekirjas. Puudub vaidlus, et kostja tarnegraafikus olid kitsamad paneelid laiemate vahel, st koormasse panduna jäänuks nad suurmate paneelida vahele ja pealmised paneelid jäänuks servadelt vajaliku toetuseta. Hageja leidis, et kostja pidi seda ette nägema, sest tegutseb vastaval majandus-ja kutsetegevuse alal. Kostja leidis aga, et paneele on võimalik toestada ning et tavapäraselt antakse teada, kui paneelid pannakse erinevalt. Kui ei teatata, siis pannakse vahele lisatoestus. Kohus esiteks märgib, et esitatud tõendite kohaselt on koostatud vähemalt üks koormem nii nagu tellija ette andis, kuigi ka selles koormas oli väiksem paneel teiste paneelide vahel: saateleht/laoleht nr 2149 kohaselt (t lk 61, 92) oli koormas üheteistkümnendana olev paneel TAM22-00/07X-25-1 teistest kitsam, kuigi asus koormas üsna all, ning kõige pealmine, esimene paneel (TAM22-00/07-22-02) oli üldse teistest kõigist üle 50cm pikem. Sellest nähtub, et tarnija on siiski saanud koorma niimoodi koostada ja see oli seega võimalik. Teiseks juhib kohus hageja tähelepanu sellele, et ka tarnija tegutses tellimust täites majandusja kutsetegevusalal: tema põhitegevuseks on betoonist ehitustoodete valmistamine ning lisategevusteks mh elamute ja mitteeluhoonete ehitus ja spetsialiseerimata hulgikaubandus. Seega pidanuks ka tarnija olema teadlik, miks esitatakse detailsed tarnegraafikud ja ka seda, et laiematele betoonpaneelidele on võimalik panna lisatoestus. Kohus leiab, et tarnija oleks pidanud kasutama lisatoestust, et paneelide järjekord vastaks tarnegraafikule võis siis juhul, kui tarnija leidis, et paneele ei ole võimalik järjestada vastavalt tarnegraafikule, oleks ta pidanud teavitama kostjat järjestuse muutmisest, et ka kostjal oleks

olnud võimalik muutunud olukorrast tulenevate asjaoludega arvestada. Tarnija ei kasutanud lisatoestust ega teavitanud kostjat mingilgi viisil paneelide järjestuse muutmisest. Eelnevast tulenevalt on tarnija kohtu hinnangul rikkunud lepingu punktist 4 tulenevat kohustust tarnida paneelid vastavalt detailsele tarnegraafikule. II Kahju Kohus peab kontrollima, kas kostjale on tarnija lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju ning mis ulatuses on kahju summa mõistlik ja põhjendatud. Kostja kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kostja kahju seisnes selles, et tema pidi tarnija lepingu rikkumise tõttu kandma lisakulutusi. Kostja põhjenduste kohaselt seisnes kahju järgmistes lisakulutuste tegemises: - kostja poolt objektile tellitud kraana teostas paneelide ümbertõstmisi kokku veidi üle 2 tunni, mille tõttu pidi kostja tasuma täiendavalt 200 eurot (+km) kraana rendileandjale- tõendina esitatud arve kraana kasutamise aja eest kokku (t lk 44), millest nähtub, et ühe tunni tasu oli 90€+ käibemaks; - Betoonpaneelide montaažimeeskond ei saanud ümbertõstmise aja jooksul töötada, sest paneele kohale asetama pidanud kraana teostas ümbertõstmisi. Kokku 6 mehe tööseisak tekitas lisakulu 300 eurot. Ühe mehe tunnitasu oli 25 eurot bruto. Tõendina esitatud Fatmus Ehitus OÜ arve (t lk 45), millest nähtuvad eelpool esitatud andmed ja lisatöö eest esitatud nõue summas 300 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et antud juhul on kahju tekkinud ning kahju seisneb selles, et paneelide ümbertõstmisele kulus lisaaega, mille eest oli kostja kohustatud kraanatöid teostavale ettevõttele täiendavalt maksma, lisaks ka töömeestele, kuivõrd nemad samal ajahetkel ei saanud tööd teha. Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et kostja kulutusi kandis. Hageja tunnistaja A. Pxxxxxxx sõnul võis olla nii, et nad leppisid telefoni teel kokku, et kui järjekord on nende tõttu vale, siis jäävad ka kulud tarnija kanda. Ka tunnistaja A Rxxxxx kinnitas, et tarnija esindajaga oli lisakulude tekkimise võimalus kõne all. Seega oli tarnija esindaja võimalikust lisakulust ka eelevalt teadlik. Hageja ei nõustud kulutuste suurusega. Hageja oli seisukohal, et kraanatööde peale ei saanud kuluda 2 h, kuivõrd kraanaga koormast ühe elemendi maha ladustamine võtab aega minimaalselt 2 minutit. Koormas oli 4-5 paneeli ning paneelide maha laadimine võttis aega maksimaalselt 10 minutit. Lisaks esitas hageja vastuväite ka töömeeste arvu osas, öeldes, et maksimaalselt mahub sellist tööd tegema 4 inimest – 2 auto peal ja 2 müüri peal, mistõttu kulutused töömeeste seisaku peale peaksid väiksemad olema. Puuduvad tõendid, mille alusel saaks konkreetselt hinnata lisatõstetele kulunud lisaaega. Kohtule tunduvad aga kostja esitatud põhistused asjakohased: arvestades töö tegemise kohtapiiratud vaateväli- võib vajalik olla 6 töömehe olemasolu, sest oli vajalik lisaressurssi, kes jälgiks, kust kraana paneeli tõstab ja kuhu paneb. Tunnistaja A. Rxxxxx kirjeldas nii seda, kuidas oli töömeestel töö jaotatud (s.h miks oli 6 meest aga mitte 4), kui ka seda, milliseid

lisatõsteid pidi kraana tegema: paneel oli vaja kinnitada rihmadega, kraanaga maha tõsta, rihmad eemaldada ja niimoodi sama protsessi korrata kõikide paneelidega mõlema auto peale kokku. Maha tõstetud paneelid ladustati alusele, mida tuli samuti ette valmistada. Tunnistaja ei osanud hinnata, palju täpselt ajaliselt kulus lisatööle, kui ütles, et see võis olla kuni 2 tundi, oli olnud üks pikk tööpäev kokku. Tunnisaja A. Pxxxxxxx kirjeldas, kuidas võiks montaažimeeskond töötada (4 meest), kuid konkreetset objekti ta ei tundnud ja tunnistas ka ise et ei osak seda öelda palju aega kulub, sest tegeleb koormate moodustamisega, mitte montaažiga. Saatelehtedelt nähtub, et autodel oli keskmiselt 9 paneeli (ka 15), mitte 4-5 nagu väitis hageja esindaja. Kohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust, kui mitu lisatõstet kraana täpselt tegi ja kohus leiab, et 2 tundi kõikide paneelide ümbertõstmiseks kulunud aeg on siiski igati mõistlik ja põhjendatud. Hageja omalt poolt ei ole esitanud tõendeid, et ajakulu oleks olnud oluliselt lühem- nimelt peab TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisi. Hageja oma vastuväidet ei tõendanud. Kostja poolt esitatud arve (tl 43) kohaselt kulus kraanatöödele 2 h, mille tunnihinnaks oli 100 eurot, kokku seega 200 eurot. Töömeeste seisakule kulus lisanduvalt 300 eurot 6 töömehe kohta. AS ITHAL – KRAANAD poolt esitatud arve (tl 44) kohaselt on kraana töötunni hind 90 eurot + km. FATMUS EHITUS OÜ poolt esitatud arve (tl 45) kohaselt oli lisatööks/ülekuluks paneelide ringitõstmine vale laotise tõttu, millele kulus 2 h, ühe töömehe töötunni hind oli 25 eurot ning 6 mehe peale kulus 300 eurot. Kohtu arvutuste kohaselt kulus 2 h kraanatööde peale 216 eurot (2x 90eur+km). Kostja on arvestanud vähem ehk 200 eurot ning kohus peab sellest summast lähtuma. 6 töömehe tööjõukulud 2 h osas on arvestatud õigesti. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kostja kahju seisneb paneelide ümbertõstmisest tingitud lisakuludes, mille suuruseks hindab kohus 600 eurot. Kahju on tõendatud. III Põhjuslik seos lepingu rikkumise ja kahju vahel VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahju põhjusliku seose kindlakstegemiseks kasutab kohus nn conditio sine qua non põhimõtet, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Seda nimetatakse ka kui elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (RKTKo 08.01.2013 3-2-1-17312, p 18). Juhul, kui paneelid olnuks auto peal õiges järjekorras, siis koorma kohale jõudes objektile oleks kostja paneelid maha laadinud õiges järjekorras ning asunud kohe neid objektile paigaldama, säästes sellega 2 h nii kraanatööle kulunud kui ka töömeeste seisakule kulunud aega. Kuna aga paneelid olid vales järjekorras ning kostjat sellest eelnevalt ei teavitanud, tekkis olukord, kus tuli teha lisaöid, millega kaasnesid kulud. Seega kui tarnija oleks paneelid pannud õigesse järjekorda, ei oleks kostjale tekkinud kahju. Kohus leiab, et põhjuslik seos tarnija lepingurikkumise ja kostjal tekkinud kahju vahel on olemas. IV Võimalik tarnija vastutust välistav asjaolu

VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Riigikohus on eelnimetatud sätte kohta öelnud järgmist: „Viidatud sätte mõtteks on piirata kohustust rikkunud lepingupoole vastutust vastavalt sellele, milliseid riske pidi lepingupool lepingut sõlmides ette nägema ja millega arvestama. Seega on kahju ettenähtavuse puhul oluline selgitada, kas lepingut rikkunud pool pidi arvestama lepingurikkumise korral selliste tagajärgedega, s.o sellist liiki ja sellise suurusega kahju tekkimisega. Seejuures tuleb kahju ettenähtavust tuvastades arvestada küll üldjuhul seda, kas lepingut rikkunud pool nägi või pidi asjas esile toodud asjaoludel kahju ette nägema, kuid majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab kolleegiumi hinnangul lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik VÕS § 7 mõttes.“ (RKTKo 13.02.2014.a 3-2-1-178-13, p12) Kohtu arvates on majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule üldjuhul ettenähtav, et kohustuse rikkumine võib tuua teisele lepingupoolele kaasa vastutuse teiste lepingupartnerite ees, sh võib olla ettenähtav ka kohustus maksta täiendavalt teistele lepingupartneritele lisatööle kulunud aja eest. Kohtu hinnangul pidi tarnija lepingu sõlmimise hetkel ette nägema, et kui ta tarnib kostjale vales järjekorras olevad paneelid kostjat eelnevalt teavitamata, siis selle tõttu võivad tekkida lisakulutused kas temal endal või siis kostjal teiste lepingupartnerite eest, käesoleval juhul kostjal. Seoses võimalike viivitustega olid lepingus ka määratud, et autode liigse seisuaja eest peab tellija maksma hüvitist (p 2.5). Seega pidi tarnija arvestanud samuti vastupidise seisukorraga: et tema tegevuse tõttu on tellijal tööseisak ja lisakulud. Järelikult vastutab tarnija oma lepingulise kohustuse rikkumise eest. Hageja esitas vastutusest vabanemise põhjendusena ka väite, et kostja pole lepingu täitmise puudustest tarnijat nõuetekohaselt teavitanud. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 643 sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Tunnistaja A. Rxxxxxx ütluste kohaselt tegi ta kohe autode saabumisel kindlaks, et kahel autol olid paneelid vales järjekorras ja helistas kohe ka tarnija esindajale. Lepiti kokku, et autosid tagasi ei saadeta ja toimub nö sümboolne arvestus, milleks on tööjõu- ja kraanatunnikulude tasumine tarnija poolt. Tunnistaja A. Pxxxxxxx kinnitas, et kostja töötaja poolt talle helistati ning kinnitas ka kokkulepet, et autosid tagasi ei saadeta. A. Pxxxxxxx sõnul võis olla nii, et nad leppisid kokku, et kui järjekord on nende tõttu vale, siis jäävad ka kulud tarnija kanda. Kuna paneelide vale järjekord avastati kohe autode saabumisel, on ilmne, et kostja on täitnud oma VÕS §-st 643 tuleneva kohustuse kontrollida tehtud töö viivitamata üle. Kohus leiab, et asjas ei oma tähtsust see, kas ja kes on alla kirjutanud saatelehtedele. Puudub vaidlus, et tellitud paneelid jõudsid kohta, kuhu nad jõudma pidid ja sellel ajal, kui nad jõudma pidid. Eelpool kohus tõendite alusel tegi ka kindlaks, et paneelid olid osades koormates vales järjekorras ja kostja esindaja nimetatud puuduse ka koheselt tuvastas, mida tõendab asjaolu, et ta võttis tarnijaga ühendust.

Lepingutingimuste punkt 7.2 kohaselt on tellija kohustatud toote puudusest tarnijale 7 kalendripäeva jooksul teatama alates päevast, mil ta sai puudusest teada või pidi teada saama. Tellija on kohustatud puudust piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata puudusest tähtaegselt või ei kirjelda puudust piisavalt täpselt, ei või tellija puudusele tugineda. Kohus leiab, et lepingu p 7.2 ei ole käeolevalt kohaldatav, kuna tegemist ei ole toote garantii küsimusega. Lepingutingimuste punkti 5.7 kohaselt vaatab tellija tooted vastuvõtmisel üle. Puuduse tõendamiseks esitab tellija tarnijale foto ja veakirjelduse e-posti teel mitte hiljem kui 3 tööpäeva peale elemendi vastu võtmist. Tellijal ei ole õigust hiljem tugineda puudustele, mille olemasolu sai mõistlikult avastada toodete vastuvõtmisel, kuid mille kohta ei edastatud tarnijale infot 3 tööpäeva jooksul elemendi vastuvõtmisest. Lepingutingimuste punkt 10.4 sätestab, et teated, mis toovad lepingutingimuste või seaduse kohaselt kaasa õigusliku tagajärje, esitatakse teisele poolele kirjalikult. Informatsioonilised teated võib pool esitada vabas vormis. Vaidluse korral tõendab teate esitamist teate esitanud pool. Hageja seisukoha kohaselt ei saaks kostja tulenevalt lepingu p 5.7 puudusele tugineda, sest ta pole esitanud lepingu tingimustele vastavat pretensiooni. Seega käsitleb hageja nimetatud kokkulepet kui vastutusest vabastamise või vastutuse piiramise kokkulepet (VÕS § 106). VÕS § 106 lg 1 kohaselt võivad võlgnik ja võlausaldaja eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises. Kostja on toodet lepingu p 5.7 märgitud ajal vastu võtnud ja üle vaadanud. Tunnistajate ütluste kohaselt teavitas kostja esindaja tarnija ettevõttes töötavat logistikajuhti telefoni teel ning selgitas, et paneelid on mõlema auto peal vales järjekorras ning millised on võimalikud lahenduskäigud vastavas olukorras. Tunnistaja A. Rxxxxx põhjendas ka, miks tehti ostus paneelid kohapeal ümber tõsta ning seda otsustust kinnitas ka tunnistaja A. Pxxxxxxx. Hageja ei ole tõendanud vastupidist kokkulepet. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et asjas otsustamisel oli määravaks tegutsemise kiireloomulisus. Kohus leiab, et lepingu pooled koos otsustasid selle, kuidas lahendada probleem mõlemale poolele võimalikult kiirelt võimalikult vähem koormaval viisil. VÕS § 106 lg 2 sätestab: Tühine on kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda. Kohus leiab, et kokkulepe p 5.7, mille kohaselt tuleb kõik pretensioonid puuduse tõendamiseks esitada fotoga ja veakirjeldusena e-posti teel, on antud olukorda arvestades tellijale ebamõistlikult koormav: pärast probleemi kiiret ja lõplikku lahendust tulnuks tellijal saata veel eraldi kirjalik pöördumine koos fotodega tarnijale. Kirjaliku pretensiooni esitamise eesmärk oli selleks ajaks ära langenud. Samuti polnud tegemist puudustega töös endas vaid selle kohale toimetamises ja puuduse üle vaidlus pooltel puudus (telefonis lepiti tegevus kokku). Kohus leiab, et lepingu p 5.7 kohaldamine antud olukorras välistab tarnija vastutuse lepingu rikkumise eest ebamõistlikult. Kohus leiab, et nimetatud kokkulepe on tühine toodete tarnimisel toimunud lepingu rikkumise osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei vabane lepingu rikkumisest tulenevast vastutusest.

Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kahju hüvitamise eeldused on täidetud ning kostjal on kahju hüvitamise nõue tarnija vastu. Kuivõrd tarnija on oma nõude loovutanud hagejale ja kostjal on nõue tarnija vastu, mille ta on kohtumenetluse kestel tasaarvestanud, siis peab kohus kontrollima tasaarvestuse õiguslikku alust. Tasaarvestuse esitamiseks ei pea ilmtingimata esitama vastuhagi, kuid kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama. Kostja on esitanud tasaarvestamise avalduse oma 15.05.2015.a menetlusdokumendis. VÕS § 171 lg 3 sätestab, et võlgnik võib talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud juhul, kui: 1) võlgnik on oma nõude omandanud kolmandalt isikult ja ta teadis või pidi selle nõude omandamisel teadma, et tema vastu suunatud nõue on loovutatud; 2) võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi. Käesolevalt on kohus tuvastanud, et kostjal on 600 eurone nõue tarnija vastu ning hagejal on kostja vastu samuti nõue 600 eurot ulatuses ehk tegemist on samaliigiliste nõuetega ja kostjal on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tarnija esitas kostjale arve 31.08.2014.a, mille tähtajaks oli 21.09.2014.a (tl 29). Kostja esitas tarnijale arve 05.09.2014.a, mille maksetähtajaks oli 20.09.2014.a. Tarnija edastas kostjale teate nõude loovutamise kohta 15.10.2014.a (tl 30). Kuivõrd tarnijal, aga ka kostjal oli esitatud arved, millel oli kindel tasumise tähtaeg, siis muutus tarnija nõue sissenõutavaks 22.09.2014.a ja kostja nõue sissenõutavaks 21.09.2014.a. Seega muutus kostja nõue sissenõutavaks varem kui loovutatud ehk tarnija nõue ning varem kui kostja nõude loovutamisest teada sai. Tulenevalt eeltoodust on kostjal õigus tasaarvestada oma nõue tarnija vastu hageja nõudega ja VÕS § 197 lg 2 alusel lõpevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Arvestades asjas esitatud seisukohti ja tõendeid ja kostja tasaarvestatud nõuet hageja nõudega, siis leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

Kostja esitatud nimekirja kohaselt on kostjal seoses menetlusega kulusid kokku 1711,67 eurot. Summa on ilma käibemaksuta. Menetluskulu koosneb kostja lepingulise esindaja õigusabikuludest. Hageja ei ole vastaspoole kuludele vastuväiteid esitanud. Menetlusosalise esindajakulud on TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 ja 2 järgi menetlusosalise kohtuvälised kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb kohtul poolte lepinguliste esindajate kulude kindlaksmääramisel lähtuda kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kriteeriumist. Kohtu hinnangul on kostja poolt taotletud menetluskulud olnud põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kostja poolt esitatud arvete alusel on õigusabile kulutatud kokku 13 h 10 m summas 1711,67 eurot. Kohus leiab, et esindaja kulutatud aeg on olnud põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas menetluse keerukuse ja kostja esitatud seisukohtade sisu ja mahuga. Kostja lepingulise esindaja tasumäär ühe tunni kohta oli 130 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda kostja lepingulise esindaja tasumäära üksnes 120 euro (käibemaksuta) osas ühe töötunni eest, sest tegemist ei olnud õiguslikult niivõrd keeruka või mahuka asjaga. Tasumäär 120 eurot töötunni eest vastab ka üldteadaolevale keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasumäärale. Riigikohtu senises praktikas on peetud põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (nii käibemaksuga kui käibemaksuta) (1.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 13.11.2013. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-13). Kohus põhjendatud ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja ajakulu 13 tundi 10 minutit tasumääraga 120 eurot/tund, millele ei lisandu käibemaksu, s.o. kokku 1580 eurot. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane, mistõttu mõistab kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja käibemaksuta. Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kokku 1580 eurot. Kostja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.