KK hagi TT ja TT vastu ruumi valduse saamiseks, kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks ning TT vastuhagi KK vastu tahteavalduste andmiseks kohustamise ja käitumise keelamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.12.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
TT määruskaebus Hageja: KK (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja advokaat Hendrik Mühls Kostja: TT (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mirga Kaps
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 07.12.2015 määrus tühistada ja saata TT vastuhagi KK vastu tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Käesolev määrus ei kuulu edasikaebamisele. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on KK (hageja) hagi TT (kostja I) ja TT (kostja II) vastu nõudes kohustada kostjaid andma hagejale üle kinnisasjal asukohaga XXXX XX XX Tallinnas (kinnistusregistriosa nr XXXXXXXX) asuva elamu teisel korrusel paikneva ruumi pindalaga 11,2 m2 valdus, mõista kostjatelt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 2302,20 eurot ning sellelt summalt viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kahjuhüvitise tasumiseni.
2.Kostja I esitas 04.10.2015 vastuhagi (täpsustatud 20.11.2015 ja 23.11.2015), milles palub: (1) kohustada hagejat andma tahteavalduse Tallinnas XXXX XX asuvat kinnistut (registriosa nr XXXXXXX) koormava reaalservituudi seadmiseks kinnistu registriosa numbriga XXXXXXX, asukohaga Tallinnas, XXXX XXX, igakordse omaniku kasuks tasuta ja tähtajatult selliselt, et valitseva kinnisasja igakordsel omanikul on õigus vallata, kasutada ja käsutada teenival kinnisasjal valitseva kinnisasja piirist üleulatuvat hoone osa, servituudi ala, mille asukoht on tähistatud lisatud skeemidel viirutatud alana, ja asendada tahteavalduse, (2) lisada kohtuotsusele selle lahutamatute lisadena vastuhagi lisana 3 esitatud servituudiala tähistamise 2 skeemi määratlemaks servituudiala, (3) kohustada hagejat andma tahteavalduse reaalservituudi kinnistamiseks, (4) kohustada hagejat lõpetama tegevuse, mis on seotud ehitise (elamu), asukohaga Tallinnas, XXXX XX, osa ehk teisel korrusel asuva XXXX XXX ajaloolises kasutuses oleva 11,2 m2 toa (tähistatud skeemil servituudialana viirutatult) lammutamisega või hõivamisega või ümberehitamisega ilma XXXX XXX asuva kinnistu omaniku nõusolekuta ning hoiduma sellisest tegevusest tulevikus. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
3.Harju Maakohus 07.12.2015 määrusega keeldus kostja I 04.10.2015 esitatud ja 20.11.2015 täpsustatud vastuhagi menetlusse võtmast.
4.Pooled vaidlevad põhihagis selle üle, kas hageja võib nõuda kostjatelt vaidlusaluse ruumi valdust seetõttu, et ruum ulatub vähemalt osaliselt hageja kinnisasjale. Poolte vaidlus on seniste avalduste ja seisukohtade järgi suunatud küsimustele, kas vaidlusalune ruum on üle piiri rajatud ehitis AÕS § 148 tähenduses ja kas hageja peab seda taluma. Kostja I vastuhagi lähtub käsitlusest, et vaidlusaluse ruumi omandiõiguse saavutamiseks tuleks kinnistusraamatusse kanda üle piiri ehitamist lubav asjaõigus. Sellise õigusliku käsitlusega ei saa nõustuda. AÕS § 148 lg-test 1 ja 2 tuleneb koosmõjus, et heauskse üle piiri ehitamise korral on üle piiri ulatuv ehitise osa lähtekinnisasja osa ja selle kohta ei ole vaja kanda eraldi asjaõigust kinnistusraamatusse. Kuna vastuhagi alusena nimetatud asjaolud käsitlevad just vaidlusaluse ruumi heauskset üle piiri paiknemist, siis ei ole neil asjaoludel vajalik nõuda servituudi seadmist. Kuna kostja I nõuab vastuhagi nõuetega (1)–(3) sellise asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks vajalike hageja tahteavalduste andmiseks kohustamist, mis tegelikult ei ole kostja I õiguste kaitseks vajalikud, tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda menetlemast vastuhagi nõudeid (1)–(3).
5.Kostja I toob vastuhagi nõude (4) alusena esile, et hageja on tellinud 2014. aasta juulis hinnapakkumise tööde teostamiseks seoses vaidlusaluse ruumi ümberehitustega. Lisaks leiab kostja I, et hageja õigusvastaseks käitumiseks saab lugeda vastuhagi nõuetega (1)–(3) taotletud nõusoleku andmisest keeldumist. Kostja I ei ole toonud esile tegelikku kahju tekitamist ega sellega ähvardamist (VÕS § 1055 lg 1 esimene lause). TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel keeldub kohus vastuhagi nõude (4) menetlemisest. Määruskaebus ja selle põhjendused
6.Kostja I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja tagasi maakohtule vastuhagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2(4)
7.Maakohtu määrus on vastuoluline ja arusaamatu. Määrusest ei nähtu, millistele TsMS § 373 lg 3 nõuetele vastuhagi avaldus ei vasta. Maakohus ei olnud juhtinud tähelepanu vastuhagi võimalikele puudustele.
8.Maakohus ei ole täitnud kõrgendatud motiveerimiskohustust, mida menetlusse võtmisest keeldumine eeldab. Maakohus on asunud hindama tõendeid, vastuolus Riigikohtu seisukohtadega (3-2-1-31-12, 3-2-1-95-13). Vastuhagis on välja toodud hageja õigusvastase kahju tekitamise tahe ehk ähvardus (VÕS § 1055 lg 1), mis väljendub vaidlusaluse ruumi lammutustöödeks võetud hinnapakkumises. Maakohus ei ole selgitanud, millises hageja tegevuses peab kahju või sellega ähvardamine väljenduma.
9.Jääb arusaamatuks, millisele õigusnormile tuginedes on maakohus jõudnud arvamusele, et kostja I üritab reaalservituudi seadmisega saavutada omandiõigust üle kinnistu piiri ulatuvale ruumile. Maakohus ei olnud juhtinud tähelepanu käsitlusele, mille kohaselt vastuhagi alusena nimetatud asjaolud käsitlevad vaidlusaluse ruumi heauskset üle piiri paiknemist (AÕS § 148 lg 1 ja lg 2). Maakohus rikkus selgitamiskohustust. Maakohtul tuli selgitada teisi võimalusi kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Et AÕS § 148 lg-test 1 ja 2 tulenev seadusjärgne kitsendus oleks kinnistusraamatust nähtav ja kehtiks ka menetlusosaliste õigusjärglaste suhtes, peab kostja I esitama hagi. Maakohus oleks pidanud jätma vastuhagi käiguta ja andma uue tähtaja vastuhagi nõuete täpsustamiseks. Menetluse edasine käik
10.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
12.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule vastuhagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
13.Maakohus on keeldunud kostja vastuhagi reaalservituudi seadmiseks vajalike tahteavalduste andmiseks kohustamiseks ja kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks menetlusse võtmisest ebaõigesti. Maakohtu määrusest on arusaadav, et vastuhagis ei ole esile toodud asjaolusid, mille õigsust eeldades oleks kostjal võimalik vastuhagiga saavutada taotletavat eesmärki. Kolleegium sellega ei nõustu.
14.Maakohus on vaidlustatud määruses kostja vastuhagi nõude reaalservituudi seadmiseks tahteavalduse andmiseks kohustamiseks menetlusse võtmise otsustamisel ebaõigesti lähtunud nõude edu väljavaadete hindamisel ainuüksi AÕS § 148 lg-tes 1 ja 2 toodud eeldustest. Kostja on vastuhagis esile toonud, et enne eraldi kinnisasjade moodustamist hageja ja kostja õiguseellane erastasid korteriomandid, kus hagejale kuuluva korteriomadi reaalosa ühe ruumi kohal teisel korrusel paiknes kostja õiguseellasele kuuluva korteriomandi üks ruum, ja sellisel viisil ka korteriomandeid kasutati. 10.06.1999 sõlmisid pooled elamu reaalosadeks jagamise ja kaasomandi lõpetamise kokkuleppe ja kostja kasutusse jääv 11 m2 suurune tuba jäi hagejale kuuluva elamu teisele korrusele. Sama olukord säilis kinnisasjade moodustamisel ja
3(4)
kostja kasutuses olev tuba paikneb hageja kinnisasjal asuva elamu teisel korrusel. Kostja vastuhagi väidetest saab järeldada, et kostja kasutas hageja elamu teisel korrusel paiknevat tuba kuni 2014. aastani, mil tekkis poolte vahel vaidlus servituudi seadmise üle. Vastuhagiavalduses on kostja nimetanud soovitud reaalservituuti üleehitusservituudiks. Vastuhagiavaldusest ei tulene, et kostja väidete kohaselt oleks tegemist ehitisega, mis on üle kinnisasja piiri (AÕS § 148 lg-d 1 ja 2).Kolleegiumi arvates tuleb vastuhagi vastava nõude menetlusse võtmise üle otsustamisel kaaluda ka nõude õiguslikku perspektiivikust AÕS § 172 lg 1, § 173 lg 1 ja TsÜS § 68 lg 5 järgi.
15.AÕS § 172 lg 1 sätestab, et reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. AÕS § 173 lg 1 järgi reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Seega reaalservituudi seadmiseks kohustavale lepingule ei ole seaduses vorminõuet kehtestatud. Kostja on vastuhagis esile toonud, et poolte vahel olid väidetavalt olemas kokkulepped kinnistute kasutamiseks viisil, nagu vastuhagis on kirjeldatud. Juhul, kui poolte vahel on sõlmitud kohustav tehing, võib kostja nõuda hagejalt kohustava lepingu alusel TsÜS § 68 lg 5 järgi asjaõiguslepingu sõlmimiseks tahteavalduse andmist. Seega ei ole alust väita, et hageja nõue reaalservituudi seadmise asjaõiguslepingu sõlmimiseks tahteavalduse andmiseks kohustamiseks on õiguslikult igal juhul perspektiivitu.
16.Maakohus on määruses käsitanud ebaõigesti ka vastuhagi neljandat nõuet, milles palus kostja kohustada hagejat lõpetama tegevuse, mis on seotud vaidlusaluse toa lammutamisega või hõivamisega või ümberehitamisega, ja hoiduma sellisest tegevusest tulevikus. VÕS § 1055 lg 1 esimese lause kohaselt võib nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kostja tõi vastuhagi avalduses (kd I tl 167) esile, et hageja teeb ettevalmistusi kostja kasutuses oleva toa ümberehitamiseks ja on muu hulgas tellinud 04.07.2014 ettevõttelt EHITA Targalt indikatiivse hinnapakkumise ruumi nr 05 eraldamiseks, mis sisaldab ümberehitusöid. Kostja oli seisukohal, et tal on õigus nõuda hageja käitumise keelamist, viidates muu hulgas VÕS § 1055 lg 1 esimeses lauses toodule. Seega ei ole tegemist õiguslikult perspektiivitu nõudega.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.