Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Külli Puusep
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. märts 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-123327
Tsiviilasi
Osaühingu Aktiva Finants hagi XXXvastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
340 eurot 94 senti
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Kadri Timuska (Julianus Inkasso OÜ, e-post: [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, registreeritud elukoht XXX; tegelik elukoht kohtule teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Mõista XXXvälja hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis määraga 0,15% päevas põhinõudelt (134 eurot 50 senti) alates 30. oktoobrist 2015 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam, kui 66 euro 91 sendi ulatuses.
2-15-123327
Osaühing Aktiva Finants nõuab 28. jaanuaril 2016 esitatud hagis XXXvastu 170 euro 74 sendi suuruse põhivõlgnevuse, 103 euro 56 sendi suuruse viivise ning lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb kostja ja XXXAktsiaseltsi vahel 5. detsembril 2012 sõlmitud liitumislepingust. Kostja on jätnud liitumislepingust tulenevad kohustused täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult 2. veebruaril 2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega 2(3)
2-15-123327 on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata võlgnevuse 35 euro 97 sendi suuruse sissenõudmise kulu nõudes (arve nr 43604031). Hagiavalduse kohaselt oli AS XXXja kostja vahel sõlmitud leping, millega kostja kohustus tasuma AS-le XXXosutatud telekommunikatsiooniteenuste eest. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et võlgnevuse sissenõudmiskulude tasumise kohustus ja suurus tuleneb kostja ja XXXAS vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks olevast hinnakirjast, mille alusel on võla sissenõudmise kulude suurus 22% + käibemaks, s.o 26.40%. Hageja on loetlenud ka toiminguid, mida võlgnevuse sissenõudmise kulud endas sisaldavad. Kohtu hinnangul tuleb lugeda AS XXXpoolt kasutatud vastavat tüüptingimust, mille järgi ASl XXXon õigus nõuda võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist ilma kantud kulude koosseisu täpsustamata, kusjuures sissenõudmiskulu suurus on (koos käibemaksuga) 26.40% võlgnevuse suurusest ning suurus ei sõltu tegelikult teostatud toimingutest, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu oleks ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist 170 euro 47 sendi suuruselt põhivõlgnevuselt. Kohus leiab, et kuivõrd kohus on pidanud põhjendatuks hageja põhinõuet summas (170,47-35,97) 134 eurot 50 senti, on põhjendatud arvestada hageja viivisenõuet ka selles suuruses põhinõudelt. 134 euro 50 sendi suuruselt põhinõudelt on viivis lepingulises määras 0,15% päevas 405 päeva eest 29. oktoobri 2015. a seisuga 81 eurot 71 senti. Kohus leiab, et kuna hageja esitas põhinõude ja sissenõutavaks muutunud viiviste nõude summas 274 eurot 3 senti, mille kohus rahuldas 216 euro 21 sendi ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud (216,21 / 274,03) 79% ulatuses kostja kanda ja 21% ulatuses hageja kanda. Hageja põhjendatud menetluskulud on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 159 eurot 78 senti. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 185 eurot 48 senti. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.