Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud Hageja on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse OSAÜHINGU XXX vastu kahju 37 446,19 euro hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 23.11.2010 OÜ XXX ja Emmaste Vallavalitsuse vahel käsundusleping „RIIGIHANKE KORRALDAMISE KÄSUNDUSLEPING NR XXX“. Leping sõlmiti Emmaste Vallavalitsuse esindaja XXX(käsundiandja) ja OÜ XXX juhatuse liikme „XXX (käsundivõtja) vahel. Lepinguga kohastus käsundivõtja korraldama avatud hankemenetlusega siseriikliku riigihanke XXX rekonstrueerimine Hiiu maakonna hooldekeskuseks“, mille eest Emmaste Vallavalitsus heauskselt (teenuste mittenõuetekohane täitmine ilmnes hiljem) tasus lepingu punkt 4.1 alusel 30 000 kr (1 917,35 eurot). Riigihanke „XXXrekonstrueerimine Hiiu maakonna hooldekeskuseks“ korraldamisel on rikutud riigihangete seadust, mille eest vastutab riigihanke korraldaja OÜ XXX. EAS esitas riigihangete seaduse rikkumiste eest hanke läbi viimisel Emmaste Vallavalitsusele toetuse osalise tagasimaksmise nõude summas 37 446,19 eurot, mille Emmaste Vallavalitsus tasus. Käsundisaaja on olulises määras rikkunud hoolsust käsundi täitmisel, mille tagajärjel on tekkinud käsundiandjale otsene varaline kahju summas 37 446,19 eurot. Käsunduslepingu sõlmimise eesmärgiks oli saada riigihanke korraldamise teenust ettevõttelt, kellel on oskused, kogemused ja teadmised riigihangete korraldamisest. Juhul, kui seda eesmärki ei oleks olnud, ei oleks Emmaste Vallavalitsus ka käsunduslepingut sõlminud. Tuvastatud riigihangete rikkumised on oma olemuselt tekkinud käsundisaaja raskest hooletusest, mida oleks saanud ära hoida, kui käsundisaaja oleks käsundi täitmisel tegutsenud vajaliku hoolsusega, mida temalt tema majandus- ja kutsetegevuses eeldati. Käsundisaaja pidi käsunduslepingu sõlmise ajal olema veendunud, et ta suudab käsundit täita nii, et riigihangete seaduse rikkumised hanke läbiviimsel on välistatud ja et ta teeb kõik selleks, et saavutada tulemus- seaduse nõuetele vastava riigihanke läbiviimine. Emmaste Vallavalitsusele tekitatud otsene varaline kahju on põhjuslikus seoses OÜ XXX lepinguliste kohustuste mittenõuetekohase täitmisega. EAS ei oleks esitanud Emmaste Vallavalitsusele nõuet, kui riigihange nr XXX oleks läbi viidud vastavalt riigihangete seaduse sätetele. OÜ XXX on lepingulisi kohustusi rikkunud, Emmaste Vallavalitsusele on tekkinud kahju, mille suurus on kindlaks määratud ja OÜ XXX lepinguliste kohustuste mittenõuetekohase täitmise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Hageja palus hagiavalduse rahuldada, mõista kostjalt OÜ XXX välja Emmaste Vallavalitsusele tekitatud kahju 37 446,19 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. EAS andis hagejale XXXprojekti tarbeks toetust summas 986 404,80 eurot. Hagiavalduse kohaselt nõudis EAS 13.03.2015 otsusega nimetatud toetussummast Emmaste Vallavalitsuselt riigihangete seaduse väidetava rikkumise tõttu tagasi 37 446,19 eurot. Kuigi Emmaste Vallavalitsus pidas EAS otsust ja toetuse tagasinõudmist põhjendamatuks, ei vaidlustanud hageja EAS-i otsust ja maksis ilma seda vaidlustamata tagasi 37 446,19 eurot. Käesoleva hagiga nõuab Emmaste Vallavalitsus nimetatud summa hüvitamist ja väljamõistmist OÜ-lt XXX. Oluline on esmalt välja tuua, et EAS otsusega nõuti Emmaste Vallavalitsuselt 37 446,19 eurot tagasi põhjendusel, et hageja oli väidetavalt rikkunud riigihangete seadust, mis seisnes selles, et „edukaks tunnistatud pakkuja ei vasta kvalifitseerimistingimustele, kuna tal puudus hanketeates sätestatud ehitise kontrollimis- ja juhtimissüsteemide automatiseerimiseks projekteerimise registreering“ (EAS

otsuse p 1.3). Seega nõuti hagejalt 37 446,19 eurot tagasi üksnes EAS otsuse punktis 1.3 nimetatud rikkumise põhjendusel. Hageja on hagis arusaamatult ja meelevaldselt tuginenud aga kõigile kolmele EAS otsuses (p 1.1, 1.2, 1.3) esile toodud väidetavale riigihangete seaduse rikkumisele, kuigi EAS nõudis hagejalt 37 446,19 eurot tagasi EAS otsuse p 1.3 toodud alusel. EAS otsuse punkt 1.3 kohaselt ei vastanud edukaks tunnistatud pakkuja XXXOÜ/AS XXXhanketeates sätestatud kvalifitseerimistingimustele, mille kohaselt peab pakkujal olema ehitise kontrollimis- ja juhtimissüsteemide automatiseerimise projekteerimise registreering. Seetõttu leiti, et riigihangete seadust rikkuv oli Emmaste Vallavalitsuse poolt XXXOÜ/AS XXXpakkujana kvalifitseerimine riigihankes nr XXX. Isegi kui EAS otsuse punkt 1.3 järeldus hageja poolt riigihangete seaduse rikkumisest ja selle tõttu toetuse tagasinõudmine oleks olnud põhjendatud - millega kostja ei nõustu ei ole Emmaste Vallavalitsuse vastav rikkumine põhjustatud OÜ XXX poolt ja selle eest ei vastuta

OÜ XXX.

Riigihankes nr XXX oli hankijaks ja hankeotsused tegi Emmaste Vallavalitsus. OÜ XXX ei olnud hankijaks ja tema ei teinud hankeotsuseid, sh hankeotsust kvalifitseerida hankes pakkujana XXXOÜ/AS XXX. Nagu nähtub pakkujate 02.02.2011 kvalifikatsiooni kontrollimise otsusest ja selle aluseks olevast protokollist, tegi vastava hankeotsuse hankija ning OÜ XXX ei ole seda otsust isegi allkirjastanud. Ka hageja on hagiavalduse lk 9 rõhutanud: „OÜ XXX ei osalenud isegi pakkumuste avamisel ning pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimisel 02.02.2011 (Lisa nr 6). Protokollides puudub XXX allkiri.“ Käsunduslepingu punkt 7.3 kohaselt ei vastuta käsundisaaja käsundiandja otsuste eest, millised polnud eelnevalt kahepoolselt kokku lepitud. Selliselt ei saa OÜ XXX kasvõi hüpoteetiliselt olla vastutav Emmaste Vallavalitsuse tehtud 02.02.2011 hankeotsuse eest. Enne 02.02.2011 hankeotsuse tegemist oli Emmaste Vallavalitsusele teada asjaolu, et hankes kõige soodsama pakkumuse esitanud pakkujal XXXOÜ/AS XXX ei olnud ehitise kontrollimis- ja juhtimissüsteemide automatiseerimise projekteerimise registreeringut. Sellist registreeringut ei olnud ka teisel hankes osalenud pakkujal AS XXX, nagu on esile toodud ja tõendatud hageja 18.02.2015 kirjas nr 6.2-5/481 EAS-ile. Toetuse tagasinõudmine 37 446,19 eurot kaasnes hageja tegevusetuse tõttu ja hageja oleks võinud selle ära hoida EAS-i otsust vaidlustades. Ka hageja ise luges EAS etteheidet (punkt 1.3) ja selle tõttu toetuse tagasinõudmist summas 37 446,19 eurot õigusvastaseks: „Tulenevalt eeltoodust leiab Emmaste Vallavalitsus, et tagasinõude otsuse koostamine punktis 1.3 kirjeldatud kaalutlustel ei ole õiguspärane ning palun selle tühistada.“ Sellele vaatamata ei kasutanud hageja talle seaduses ettenähtud õiguskaitse võimalusi. Hageja ei esitanud EAS otsusele haldusmenetluse seadustikus ettenähtud vaiet ega vaidlustanud EAS otsust halduskohtus, millised kaitsevahendid on talle seadusega ette nähtud. Selle asemel tagastas hageja EAS-ile koheselt 37 446,19 eurot. Seeläbi kaasnes toetuse tagasinõudmine summas 37 446,19 eurot hageja enda tegevusetuse tagajärjel. Põhjendamatu ja ebaõiglane on nõuda selle hüvitamist OÜ-lt XXX. Kostja palus jätta Emmaste Vallavalitsuse hagi OÜ XXX vastu täies ulatuses rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • 23.11.2010 sõlmiti hageja Emmaste Vallavalitsuse ja kostja OÜ XXX vahel käsundusleping „RIIGIHANKE KORRALDAMISE KÄSUNDUSLEPING NR XXX“. Leping sõlmiti Emmaste Vallavalitsuse esindaja XXX(käsundiandja) ja OÜ XXX juhatuse liikme XXX (käsundivõtja) vahel (kd I, tl 16-20);

01.12.2010 Emmaste Vallavalitsuse korraldusega nr 231 „Riigihangete „XXX rekonstrueerimine Hiiu maakonna hooldekeskuseks vastutava isiku, volitatud isiku ja hindamiskomisjoni määramine“ määrati riigihangete korraldamise eest vastutavaks isikuks Tiit Peedu; volitati OÜ XXX juhatajat XXX teostama hankemenetlusega seotud toiminguid, volitatud isiku õigused ja kohustused määrati OÜ XXX ja Emmaste Vallavalitsuse vahelise käsunduslepinguga 23.11.2010 nr XXX; Hankemenetlusel pakkujate kvalifitseerimiseks, pakkumiste vastavaks tunnistamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks moodustati komisjon, mille koosseisus oli ka XXX (kd I, tl 26); • 22.01.2014 laekus Emmaste vallavanemale (vallavalitsus oli selleks ajaks uues koosseisus) ekiri Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) esindajalt XXX, kes teavitas, et EAS on alustanud Emmaste valla projekti „XXXrekonstrueerimine Hiiu maakonna hooldekeskuseks „lõpparuande raames hanke süvendatud kontrolli ning on tuvastanud riigihangete seaduse rikkumisi (kd I, tl 27-30); • 10.03.2014 esitas Emmaste Vallavalitsus avalduse Riigiprokuratuurile asjaolude osas, mis ilmnesid seoses hankedokumentide läbivaatamisega (kd I, tl 37-40); • 10.03.2014 edastas Emmaste Vallavalitsus komisjoni liikmete selgitused EAS-ile ning palus peatada hanke osas algatatud mittevastavusmenetlus seoses avalduse esitamisega Riigiprokuratuurile (kd I, tl 41); • 21.03.2014 alustati Lääne Prokuratuuri poolt kriminaalmenetlust Karistusseadustiku § 300 tunnustel (kd I, tl 42); • 03.02.2015 laekus Emmaste Vallavalitsusele EAS otsuse eelnõu, mille eelresolutsiooni (punkt 3.5) kohaselt tuli Emmaste Vallavalitsusel maksta projekti „XXXrekonstrueerimine Hiiu maakonna hooldekeskuseks“ saadud toetust tagasi summas 37 446,19 eurot (kd, tl 45-46); • Emmaste Vallavalitsus esitas oma seisukohad 18.02.2015 (kd I, tl 69-73); • 03.03.2015 edastas Emmaste Vallavalitsus OÜ-le XXX kahju hüvitamise nõude, milles nõudis otsese varalise kahju hüvitamist summas 39 363, 54 eurot (kd I, tl 74-77); • 13.03.2015 laekus Emmaste Vallavalitsusele EAS Otsus toetuse osalise tagasinõudmise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta (kd I, tl 78-104), millega nõuti Emmaste Vallavalitsuselt tagasi 37 446,19 eurot, mille Emmaste Vallavalitsus tasus (kd I, tl 105); • 08.04.2015 laekus OÜ-lt XXX vastuskiri Emmaste Vallavalitsusele 03.03.2015, milles OÜ XXX ei nõustu Emmaste Vallavalitsuse kahjunõudega summas 39 363, 54 eurot ning leiab, et OÜ XXX ei ole Emmaste Vallavalitsusele tekitanud sellises summas kahju (kd I, tl 106); • 17.04.2015 vastas Emmaste Vallavalitsus OÜ XXX kirjale ning põhjendas veelkord oma kahjunõuet ning loobus hea tahte eesmärgil kahjunõudest summas 1 917,35 eurot. Emmaste Vallavalitsus esitas OÜ-le XXX nõude kahju hüvitamise osas summas 37 446,19 eurot (kd I, tl 108-117); • 29.04.2015 lõpetas Politsei- ja Piirivalveamet prokuratuuri loal kriminaalmenetluse nr 14575000 kuriteokoosseisu puudumise tõttu (kd I, tl 118-126); • 20.05.2015 laekus OÜ XXX vastuskiri, milles tehakse ettepanek poolte kohtumiseks (kd I, tl 127); • 06.08.2015 laekus OÜ-lt XXX kiri, milles teatatakse, et ettevõte on valmis pakkuma hea tahte ja solidaarsusavaldusena omalt poolt panustama kuni 4 000 euroga, kuid ei nõustu Emmaste Vallavalitsuse kahjunõudega (kd I, tl 128). Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. •

TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tekitatud kahju summas 37 446,19 eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid Emmaste Vallavalitsus (käsundiandja) ja OÜ XXX (käsundisaaja) 23.11.2010 riigihanke korraldamise käsunduslepingu nr XXX (riigihange nr XXX). Lepinguga kohastus käsundivõtja korraldama avatud hankemenetlusega siseriikliku riigihanke „XXXrekonstrueerimine Hiiu maakonna hooldekeskuseks“, mille eest Emmaste Vallavalitsus tasus lepingu punkt 4.1 alusel 30 000 kr (1 917,35 eurot, kd I, tl 23, 24). Riigihanke nr XXX eest vastutavaks isikuks oli Emmaste vallavanem Tiit Peedu. Kohus leiab, et leping on kehtiv, keegi ei ole taotlenud selle kehtetuks tunnistamist. Järgnevalt peab kohus kindlaks tegema, kas kostja on rikkunud mõnda käsunduslepingust tulenevat kohustust. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. EAS-i otsuse eelnõu kohaselt tuvastas EAS järgmised rikkumised:

kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kostja on seisukohal, et ta tegutses käsundi täitmisel piisava ja vajaliku hoolsusega. OÜ XXX tegevusega ei ole Emmaste Vallavalitsusele kahju tekitatud, rääkimata kahjust summas 37 446,19 eurot. Kostja on täiendavalt märkinud, et EAS otsusega nõuti Emmaste Vallavalitsuselt 37 446,19 eurot tagasi põhjendusel, et hageja oli väidetavalt rikkunud riigihangete seadust, mis seisnes selles, et „edukaks tunnistatud pakkuja ei vasta kvalifitseerimistingimustele, kuna tal puudus hanketeates sätestatud ehitise kontrollimis- ja juhtimissüsteemide automatiseerimiseks projekteerimise registreering“ (EAS otsuse p 1.3). EAS on oma 13.03.2015 otsuses märkinud, et juhul, kui hankelepingus on tuvastatud mitu puudust, siis finantskorrektsioonid ei kumuleeru, vaid lähtutakse kõige suuremast rikkumisest, mille alusel arvestatakse finantskorrektsiooni ulatus. Võttes sellest lähtuvalt aluseks otsuse punktis 1.3. sätestatud tagasinõude määra, loeb EAS mitteabikõlbulikuks 5 % hanke nr XXX tulemusena sõlmitud hankelepingu abikõlblikust kogumaksumusest (kd I, tl 96-97). Kohus nõustub kostjaga, et hagejalt nõuti 37 446,19 eurot tagasi üksnes EAS-i otsuse punktis 1.3. nimetatud rikkumise põhjendusel. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikus analüüsida EAS-i otsuses märgitud teisi rikkumisi, st punkte 1.1. ja 1.2. EAS-i otsuse punkti 1.3. kohaselt ei vastanud edukaks tunnistatud pakkuja XXXOÜ/AS XXXhanketeates sätestatud kvalifitseerimistingimustele, mille kohaselt peab pakkujal olema ehitise kontrollimis- ja juhtimissüsteemide automatiseerimise projekteerimise registreering. Seetõttu leiti, et riigihangete seadust rikkuv oli Emmaste Vallavalitsuse poolt XXXOÜ/AS XXXpakkujana kvalifitseerimine riigihankes nr XXX. Kostja on selgitanud, et riigihankes nr XXX oli hankijaks ja hankeotsuseid tegi Emmaste Vallavalitsus ning valla esindajad (kd II, tl 13, 14, 15). OÜ XXX ei olnud hankijaks ja tema ei teinud hankeotsuseid, sh hankeotsust kvalifitseerida hankes pakkujana XXXOÜ/AS XXX. Riigihangete seaduse (RHS) § 10 lg 1 p 2 kohaselt on käesolevas seaduses sätestatud korda kohustatud järgima kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse asutus või kohalike omavalitsuste ühendus. Hageja on hankijaks RHS § 10 lg 1 p 2 kohaselt. Seega ei ole riigihangete seaduse kohaselt võimalik delegeerida hankeotsuste tegemist isikule, kes ei ole RHS § 10 tähenduses hankijaks. RHS § 13 lg 2 kohaselt on hankijal õigus volitada teisi hankijaid täitma kõiki tema riigihanke korraldamisega seotud käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on hankijal õigus volitada teisi isikuid tegema hankemenetlusega seotud toiminguid. Kuna kostja on eraõiguslik juriidiline isik, ei saanud ta olla hankijaks RHS-i kohaselt ning talle ei saanud hankija ka delegeerida hankeotsuste tegemist. Küll aga võis hageja kostjat volitada RHS § 13 lg 3 tähenduses tegema hankemenetlusega seotud toiminguid, mida hageja on ka teinud. Hageja on täiendavalt selgitanud, et riigihangete läbiviimiseks on kohalikul omavalitsusel õigus korraldada hanke läbiviimine kas ise või kasutada selleks vastavat teenust. Emmaste Vallavalitsuse eesmärk käsunduslepingu sõlmiseks OÜ-ga XXX oli saada riigihanke korraldamise ja läbiviimise teenust ettevõttelt, kellel on oskused, teadmised ja kogemused riigihangete korraldamisest, kuna Emmaste Vallavalitsusel puudus vastav kompetents. Lepingu sõlmimise ilmselgeks eelduseks oli saada riigihanke läbiviimise ja korraldamise teenust sellises kvaliteedis, mille osas EAS-il puudus alus toetuse tagasinõudmiseks ehk eeldus, et riigihange viiakse läbi vastavalt seaduse nõuetele.

Käsunduslepingu punkti 1.1. kohaselt kohustub käsundisaaja osutama käsundiandjale järgmiseid teenuseid:

XXXOÜ/AS XXXei olnud ehitise kontrollimis- ja juhtimissüsteemide automatiseerimise projekteerimise registreeringut. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja 18.02.2015 kirjas nr 6.2-5/48-1 EAS-ile märkinud, et Emmaste Vallavalitsuse poolt 16.02.2015 tehtud päringu alusel MTR registris puudus vastavasisuline registreering ka teisel pakkujal AS XXX(reg.kood XXX) (kd I, tl 73). Antud kirjast ei nähtu, et hagejale oleks teada olnud enne 02.02.2011 hankeotsuse tegemist asjaolu, et hankes kõige soodsama pakkumuse esitanud pakkujal ei olnud ehitise kontrollimis- ja juhtimissüsteemide automatiseerimise projekteerimise registreeringut. Kostja on märkinud, et nähtuvalt pakkujate 02.02.2011 kvalifikatsiooni kontrollimise otsusest ja selle aluseks olevast protokollist, tegi vastava hankeotsuse hankija ning OÜ XXX ei ole seda otsust isegi allkirjastanud. Ka hageja on hagiavalduses rõhutanud, et OÜ XXX ei osalenud isegi pakkumuste avamisel ning pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimisel 02.02.2011. Protokollides puudub XXX allkiri. RHS § 39 lg 3 kohaselt on hankijal õigus kontrollida pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni kogu hankemenetluse vältel, ja kui talle saab teatavaks asjaolu, et pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund või tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, teha uus otsus pakkuja või taotleja kvalifitseerimise kohta ning jätta pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja kohustuseks oli käsunduslepingu kohaselt kontrollida hankedokumentide vastavust, st osaleda ka koosolekul, kus avati hankedokumendid. XXX riigihanke pakkumuste avamisel ning kvalifikatsiooni kontrollimisel ei osalenud (kd I, tl 161-162, 163). Lisaks nähtub Politsei- ja Piirivalveameti prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest 22.04.2015, et kostja juhatuse liige XXX on 12.03.2015 ülekuulamisel selgitanud, et tegu oli avaliku hankega, kõik edasi käis RHS järgi. Esitati kaks pakkumust ja parim pakkumus valiti madala hinna järgi. Pakkumuse avamisel kontrolli esitatud dokumentide vastavust nõuetele. Pikema ja põhjaliku kontrollimisega tegeles XXX juba oma kontoris. XXX tuvastas pakkumuste põhjalikul kontrollimisel, et parimal pakkumuse esitajal puudus hankes nõutud majandustegevuse registreering kontrollimis- ja juhtimissüsteemi automatiseerimise projekteerimise kohta. XXX andis sellest teada ka Emmaste Vallavalitsusele ning vallavalitsuse põhjendus oli, et kuna seda registreeringut hanke täitmisel vaja ei ole ja kuna nõue on sattunud hankesse ekslikult, siis ei rakendata seda nõuet ühegi pakkuja suhtes (kd I, tl 122). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et nimetatud väide, et XXX andis hagejale teada, et eelpool nimetatud tingimus (majandustegevuse registreering kontrollimis- ja juhtimissüsteemi automatiseerimise projekteerimise kohta) sattus hankesse ekslikult, on paljasõnaline ja kostja poolt tõendamata. 02.02.2011 nr 25 korraldusega tunnistas hageja käesolevale riigihankele tähtaegselt pakkumuse esitanud pakkuja AS XXX ja ühispakkuja XXXOÜ/AS XXXHT punktides III.2.2) ja III.2.3) esitatud pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavaks, kuna nad vastavad kõikidele HT-s esitatud pakkujate kvalifitseerimise tingimustele. Hageja 02.02.2011 nr 4 istungi protokolliga otsustas tunnistada käesolevale riigihankele tähtaegselt pakkumuse esitanud pakkuja AS XXXja ühispakkuja XXXOÜ/AS XXXHT punkidest III.2.) ja III.2.) esitatud pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavaks, kuna vastavad kõikidele HT-s esitatud pakkujate kvalifitseerimise tingimustele. Samuti tunnistati riigihanke edukaks pakkumuseks ühispakkuja XXXOÜ/AS XXXpoolt esitatud pakkumus, kui vastavaks tunnistatud ning kõige madalama pakkumuse maksumusega pakkumus.

RHS § 29 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankelepingu või raamlepingu sõlmimisega. Kuna hagejal puudus vastav kompetents riigihanke korraldamiseks, sõlmis hageja käsunduslepingu kostjaga. Käsunduslepingu kohaselt osutas kostja hagejale hankemenetluse korraldamise ja läbiviimise teenust. Samuti oli kostjat volitatud esindama hagejat kui käsundiandjat riigihanke korraldamise menetluses (lepingu punkt 1.5.). 02.02.2011 tunnistas hageja AS XXXja XXXOÜ/AS XXXpakkumused kvalifitseerimise tingimustele vastavaks ja tunnistas XXXOÜ/AS XXXpakkumuse edukaks. Toimiku materjalidest nähtuvalt sõlmiti hankeleping XXXOsaühinguga 21.02.2011 (kd I, tl 160). Kostja ülesandeks oli kontrollida hankemenetluse jooksul mh pakkuja(te) kvalifikatsiooni. EAS otsuse punkti 1.3. kohaselt seisnes riigihanke läbiviimisel rikkumine selles, et edukaks tunnistatud pakkuja ei vastanud mh kvalifitseerimistingimustele, kuna tal puudus hanketeates sätestatud ehitise kontrollimis- ja juhtimissüsteemide automatiseerimiseks projekteerimise registreering. Kostja oma käsunduslepingust tulenevaid ülesandeid hoolsalt täitnud ei ole. Seega on tuvastamist leidnud asjaolu, et kostja on käsunduslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Järgnevalt peab kohus hindama seda, kas rikkumine on vabandatav. Käsunduslepingu punkti 6.1. kohaselt vabastatakse vääramatu jõu esinemisel pool või pooled oma lepinguliste kohustuste mittetäitmise ja kahju tekkimisega seotud vastutusest. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Lisaks on käsunduslepingus punkt 7.3, mille kohaselt ei vastuta käsundisaaja käsundandja otsuste eest, millised polnud eelnevalt kahepoolselt kokku lepitud. Selleks, et kindlaks teha, kas pooled leppisid kokku üldises garantiivastutuses või on pooled kokkuleppega kostja vastutust piiranud, peab kohus lepingut tõlgendama, et kindlaks teha lepingupoolte ühine tegelik tahe. Lepingu tõlgendamisel tuleb järgida VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4) (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-44-09, p 11). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Võlgnik ei pea hüvitama kohustuse rikkumisega tekitatud kahju, kui ta VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 103 järgi tõendab, et kohustuse rikkumine on vabandatav. Vastutusest vabanemise aluseks on seaduse üldreegli järgi vabandatavus ehk vääramatu jõu asjaolu, erandina võib vastutusest vabanemise aluseks olla võlgniku süü puudumine, kokkulepe ja seaduse eriregulatsioon. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud

on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Võlaõigusseaduse kohaselt üldreegliks olevat vastutust nimetatakse garantiivastutuseks, mille olemuseks on eeldus, et kohustatud pool garanteerib täitmise, sõltumata takistusest, mis lubaduse täitmisel võivad ette tulla. Sellekohaselt vastutab võlgnik üldjuhul alati oma kohutuse rikkumise eest ja tema suhtes saab rakendada õiguskaitsevahendeid. Seega omistatakse võlgnikule põhimõtteliselt iga rikkumine sõltumata rikkumise põhjusest. Käsunduslepingu punktidest 6.1. ja 7.3. tuleneb erinev vastutuse määr, esimesel juhul on tegemist üldise garantiivastutusega ja teisel juhul on pooled piiranud kostja vastutust. Kohus leiab, et käsunduslepingu tõlgendamine ei võimalda tuvastada, milline oli poolte ühine kokkulepe vastutuse osas. Kohtul tuleb arvestada lepingu tõlgendamisel sellega, mis oli vaidlusaluse lepingu olemus ja eesmärk ning kuidas lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (vt nt Riigikohtu 12. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-112-15, p 15). Poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping. Antud käsunduslepingu sõlmimise eesmärgiks oli saada riigihanke korraldamise teenust ettevõttelt, kellel on oskused, kogemused ja teadmised riigihangete korraldamiseks. Käsundisaaja pidi käsunduslepingu sõlmimise ajal olema veendunud, et ta suudab käsundit täita nii, et riigihangete seaduse rikkumised hanke läbiviimisel on välistatud ja et ta teeb kõik selleks, et saavutada tulemus, milleks oli seadusenõuetele vastava riigihanke läbiviimine. VÕS § 106 lg 1 kohaselt võivad võlgnik ja võlausaldaja eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tühine kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda. VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Ebamõistlikuks vastutuse välistamiseks või piiramiseks saab esmajoones lugeda kokkuleppeid, mis vabastavad võlgniku olulisel määral sisuliselt igasugusest vastutusest ja takistavad võlausaldajat kasutamast kõiki või enamikku õiguskaitsevahendeid, välistades seega võlausaldaja võimaluse oma õiguseid reaalselt kaitsta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käsunduslepingu punktis 7.3. kokku lepitud kostja vastutuse piiramine on ebamõistlik ja VÕS § 106 lg 2 kohaselt tühine. Kohus on eelpool tuvastanud, et kostja on rikkunud käsunduslepingust tulenevaid kohustusi, mille tõttu tegi hageja otsuse kuulutada võitjaks isiku, kes ei vastanud hanketeates esitatud kvalifikatsiooni tingimustele, mis omakorda tõi hagejale kaasa EAS-i poolt hagejale väljastatud toetuse osalise tagasinõudmise. Seega tuleb lähtuda üldisest garantiivastutusest VÕS § 103 lg 1 kohaselt. Kohus ei ole tuvastanud, et käesoleval juhul oleks kostja vastutus välistatud vääramatu jõu tõttu. Kohus leiab, et kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest. Samuti peab kohus kindlaks tegema, ega rikkumist ei ole põhjustanud võlausaldaja. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et võlausaldaja põhjustas rikkumise. Emmaste Vallavalitsus tegi hankeotsuse, usaldades hanke läbiviimisteks palgatud kostjat, eesotsas XXX ́t, kes ei osalenud pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimisel, kuigi see oli tema käsunduslepingust tulenev kohustus. 02.02.2011 tunnistas hageja AS XXXja XXXOÜ/AS XXXpakkumused kvalifitseerimise tingimustele vastavaks ja tunnistas XXXOÜ/AS XXXpakkumuse edukaks. Hankeleping sõlmiti XXXOsaühinguga 21.02.2011. Samuti oli kostja ülesandeks kontrollida hankemenetluse jooksul mh pakkuja(te) kvalifikatsiooni. EAS otsuse punkti 1.3. kohaselt seisnes riigihanke läbiviimisel rikkumine selles, et edukaks tunnistatud pakkuja ei vastanud mh kvalifitseerimistingimustele, kuna tal puudus hanketeates sätestatud ehitise kontrollimisja juhtimissüsteemide automatiseerimiseks projekteerimise registreering. Viimasena peab kohus tuvastama kahju olemasolu ning põhjusliku seoses rikkumise ja kahju vahel. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja leiab, et põhjuslik seos on käesoleval juhul olemas, kuna EAS ei oleks esitanud hagejale nõuet, kui riigihange nr XXX oleks läbi viidud vastavalt riigihangete seaduse sätetele. Kohus on tuvastanud, et kostja ei olnud käsundi täitmisel hoolas ja rikkus poolte vahel sõlmitud käsunduslepingust tulenevaid kohustusi, mille tagajärjel tekkis hagejale otsene varaline kahju summas 37 446,19 eurot. Käsunduslepingu sõlmimise eesmärgiks oli saada riigihanke korraldamise teenust ettevõttelt, kellel on oskused, kogemused ja teadmised riigihangete korraldamisest. Juhul, kui seda eesmärki ei oleks olnud, ei oleks hageja ka käsunduslepingut sõlminud. Kohus leiab, et hagejale tekitatud otsene varaline kahju on põhjuslikus seoses kostja lepinguliste kohustuste mittenõuetekohase täitmisega. Kostja on märkinud, et toetuse tagasinõudmine 37 446,19 eurot kaasnes hageja tegevusetuse tõttu ja seda oleks hageja võinud ära hoida EAS-i otsust vaidlustades. Samuti on kostja seisukohal, et hageja ei kasutanud talle seaduses ettenähtud õiguskaitse võimalusi. Hageja ei esitanud EAS-i otsusele haldusmenetluse seadustikus ettenähtud vaiet ega vaidlustanud EAS-i otsust halduskohtus, millised kaitsevahendid on talle seadusega ette nähtud. Hageja on selgitanud, et Emmaste Vallavalitsusel puudus kohustus vaidlustada EAS-i otsus. Kas vaidlustada otsus või mitte, oli hageja kaalutlusõigus. EAS-i otsuse vaidlustamise korral oleks vald kandnud suuri lisakulusid. Esiteks oleks vald pidanud kasutama välist õigusabi, kuna tegemist on keeruka õigusvaidlusega, mis väljub valla igapäevase tegevuse raamest. Teiseks on oluline märkida, et juhul, kui hageja ei oleks EAS-i poolt nõutud toetust kohe tagasi maksnud, oleks ta pidanud tasuma ka viivist 0,1 % tagasimaksmisele kuuluva toetussumma jäägilt iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud päeva eest (EAS-i otsuse resolutsiooni punkti 3.3. kohaselt). Kohus on seisukohal, et hageja tegutses oma kaalutlusõiguse alusel, lähtudes otstarbekuse printsiibist ja esitas oma vastuväited EAS-ile otsuse eelmenetluse raames. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et käesoleval juhul on kostja väide, et juhul, kui hageja oleks otsuse vaidlustanud, mille tõttu oleks EASi nõue olnud väiksem või üldse tühistatud, paljasõnaline ning tõendamata. EAS nõudis hagejalt toetuse summas 37 446,19 eurot tagasi põhjusel, et hanke läbiviimisel, mille korraldamine oli volitatud kostjale, tuvastati rikkumised. Kohus leiab, et kuna hageja nõue on tõendatud, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks kahju summas 37 446,19 eurot. Menetluskulude jaotus

Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja, mis koosneb hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 1 000 eurot. Toimikust nähtuvalt on hageja hagiavalduselt riigilõivu tasunud 1 000 eurot. Kuna riigilõivu tasumine hagiavalduselt on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjalt OSAÜHINGULT XXX hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1 000 eurot. Kohus rahuldab Emmaste valla avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks täielikult ning mõistab kostjalt OSAÜHINGULT XXX välja menetluskulud summas 1 000 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.