lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-44-09

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 11.05.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-44-09
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
11.05.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2166
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 29 lg 1, 3, 4, 5Lepingu tõlgendamineVÕS § 159 lg 2Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõueTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 692 lg 1Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alusedVÕS § 127Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 161Leppetrahv ja kahju

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (107)

lahend.ee
2-25-10365/5Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.04.20262-22-19402/31Harju Maakohus Tallinna kohtumaja12.09.20252-22-4762/43Tartu Maakohus Tartu kohtumaja12.06.20252-22-13399/53Viru Maakohus Narva kohtumaja30.04.20252-24-4289/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja27.09.20242-22-8466/21Harju Maakohus Tallinna kohtumaja28.02.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-44-09 Tartu, 11. mai 2009. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Lea Laarmaa ja Peeter Jerofejev OÜ Vita Group hagi AS Helmes vastu 1 362 000 krooni saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-52238 AS Helmes kassatsioonkaebus 900 000 krooni Hageja OÜ Vita Group (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Carri Ginter Kostja Aktsiaselts Helmes (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Arne Ots 13. aprill 2009. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-52238 kostjalt hageja kasuks 900 000 krooni leppetrahvi väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas ning saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osa jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada AS-le Helmes kassatsioonkaebuselt 15. jaanuaril 2009. a tasutud kautsjon 9000 (üheksa tuhat) krooni.
VÕS § 162 lg 1Leppetrahvi vähendamine
2-21-3758/74
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
31.05.2023
2-22-5394/43Harju Maakohus Tallinna kohtumaja08.05.2023
2-20-10743/57Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.03.2023
2-22-8034/31Harju Maakohus Tallinna kohtumaja06.02.2023
2-20-3693/75Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.01.2023
2-20-19290/35Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.11.2022
2-21-118805/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja19.05.2022
2-21-5018/83Harju Maakohus Tallinna kohtumaja17.05.2022
2-20-5347/47Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.05.2022
2-20-15558/42Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.03.2022
2-20-9020/84Harju Maakohus Tallinna kohtumaja19.03.2022
2-19-12802/29Harju Maakohus Tallinna kohtumaja14.02.2022
2-20-2026/22Harju Maakohus Tallinna kohtumaja31.01.2022
2-20-1375/84Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.12.2021
2-20-127624/31Harju Maakohus Tallinna kohtumaja13.08.2021
2-20-11922/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja07.06.2021
2-20-7931/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.05.2021
2-19-107000/36Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.05.2021
2-18-14299/34Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.04.2021
2-18-6254/51Harju Maakohus Tallinna kohtumaja26.02.2021
2-20-13392/22Harju Maakohus Tallinna kohtumaja01.02.2021
2-20-4513/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.12.2020
2-18-19110/50Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja26.10.2020
2-19-14545/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.10.2020

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OÜ Vita Group (hageja) esitas 17. detsembril 2007. a Harju Maakohtule hagi AS Helmes (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista 1 000 000 krooni leppetrahvi ja 362 000 krooni kahjuhüvitist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11. augustil 2006. a konfidentsiaalsuslepingu (edaspidi ka leping) nr SMT-06-001, mille p-s 2.14 kohustusid lepingupooled mitte sõlmima töö(võtu)lepingut või mõnda muud tsiviilõiguslikku lepingut teise lepingupoole töötajatega. Kostja rikkus lepingut, sõlmides töölepingu hageja töötaja Priit Krallaga. Lepingu p-s 2.12 oli ette nähtud lepingu rikkumise korral lepingupoolele, kelle huvid seati ohtu või kellele tekitati kahju, õigus nõuda lepingut rikkunud poolelt leppetrahvi 1 000 000 krooni, samuti muu otsese kahju hüvitamist. Hageja nõudis kostjalt 1 000 000 krooni leppetrahvi ja P. Kralla tööpanuse äralangemise tõttu tekkinud 362 000 krooni suuruse kahju hüvitamist.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et P. Krallaga töölepingu sõlmimisel ei rikkunud ta konfidentsiaalsuslepingut. Lepingu p 2.14 laienes ainult lepingu lisas 1 nimetatud isikutele ja P. Kralla nende hulka ei kuulunud. Eeldused leppetrahvi nõudmiseks pole täidetud. Hageja pidi tõendama, et kostja on seadnud ohtu hageja huvid, mis puudutavad konfidentsiaalset informatsiooni, või on tekitanud hagejale kahju

konfidentsiaalse info kasutamisega viisil, mis on lepinguga vastuolus. Hageja ei ole esitanud leppetrahvi nõuet tähtaegselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lg 2 kohaselt peab kahjustatud pool teatama leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Kõige hilisem aeg, millal hageja pidi teada saama P. Kralla töötamisest kostja juures, oli 2006. aasta oktoober. Hageja viitas väidetavast rikkumisest tulenevatele nõuetele alles 15. novembril 2007. a. Nõue, mis on esitatud enam kui aasta pärast nõudeõigusest teadasaamist, ei ole õiguste realiseerimine mõistliku aja jooksul. Isegi kui hagejal oleks leppetrahvi nõue, tuleks seda VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada. Konfidentsiaalsuslepingu alusel on poolel võimalik nõuda vaid sellise kahju hüvitamist, mis on tekkinud konfidentsiaalse info väärkasutusest. Hagis esitatud kahju hüvitamise nõue on aga töötaja tööpanuse äralangemisest tulenev saamata jäänud tulu nõue. Nõude rahuldamine on välistatud, kuna lepingut ei ole rikutud. Nõude välistaksid ka VÕS § 127 lg-d 2, 3 ja 4. Kahjuhüvitise nõue on vastuolus ka VÕS § 161 lg-ga 2, mille kohaselt, kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud.

3.Harju Maakohus jättis 31. märtsi 2008. a otsusega hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli pooltel 11. augustil 2006. a sõlmitud konfidentsiaalsuslepingust nr SMT-06-001 tulenev võlasuhe. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sõlmis töölepingu hageja endise töötaja P. Krallaga. Pooled tõlgendavad lepingu punkti 2.14 sisu erinevalt. Hageja väidab, et kostja pidanuks hoiduma hageja töötaja töölevõtmisest, kuna lepingu sõlmimise eesmärk oli takistada töötajate ülevõtmist. Kostja väidab, et lepingu sõlmimise eesmärk oli hoida ära konfidentsiaalse info väärkasutust ning et töölepingu sõlmimise piirang laienes üksnes lepingu lisas märgitud isikutele. Pooled annavad vaidlusalusele lepingutingimusele erineva tähenduse ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid poolte kaalutlusi lepingu sõlmimisel. Maakohus leidis, et lepingut tuleb tõlgendada kostja esitatud viisil. VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendatakse lepingut ühise tahte selgitamise võimatusel nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda sarnastel asjaoludel ja samas olukorras mõistma pidi. Konfidentsiaalsuslepingu sõlminud poolel oli mõistlik eeldada, et lepingu sõlmimise eesmärgiks oli konfidentsiaalse teabe hoidmine omavahelises kasutuses, vältimaks selle sattumist kolmandate isikute kätte. Lepingu p-s 2.12 märgitud leppetrahv on seotud p-des 2.1 kuni 2.12 sisalduvaga. Leppetrahvi nõude maksmapaneku eelduseks on ühe poole poolt teise lepinguosalise huvide ohtuseadmine või kahju tekitamine. Lepingu p-s 2.14 sisalduv keeld on suunatud üksnes omavaheliste suhete reguleerimisele ning lepingu terviku tähenduses hinnatav kõrvaltingimusena. Omavahelistes suhetes töötajate ülevõtmise keeldu sisaldav lepingutingimus ei ole formaalsel tõlgendamisel seostatav lepingu p-ga 2.7 ja lepingu lisaga 1. Mõistlik ei ole eeldada, et omavahelistes suhetes mõju omavate lahkehelide puhul kohaldatakse ka ilma negatiivse tagajärje saabumiseta samas suurusjärgus leppetrahvi. Hageja oleks pidanud tõendama, et kostja on seadnud tema lepingust tulenevad huvid ohtu või neid kahjustanud. Seda hageja ei ole teinud. Töölepingu sõlmimisest hageja endise töötajaga sellist järeldust teha ei saa. Samuti pole hageja tõendanud kahju nõuet.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuses hageja vähendas nõuet ning palus kostjalt välja mõista 900 000 krooni leppetrahvi ja 100 000 krooni kahjuhüvitist.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 17. detsembri 2008. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas maakohtu otsuse leppetrahvi väljamõistmata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 900 000 krooni leppetrahvi, menetluskulud jättis 1/3 osas hageja ja 2/3 osas kostja kanda. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga, et lepingu p-st 2.14 ei tulenenud pooltele keeldu värvata oma ettevõttesse tööle teise lepingupoole töötajaid. Maakohtul ei olnud alust teha järeldust, et lepinguga reguleeriti üksnes lepingu lisas 1 nimetatud isikute poolt konfidentsiaalse informatsiooni väärkasutamist või nimetatud isikute ülevõtmist. Lepingu sisu ja olemuse mõistmisel on määrav lepingupoolte autonoomne tahe, mille väljaselgitamisel tuleb arvestada eelkõige lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendust, ning vaid juhul, kui poolte ühine tahe erineb sõnade üldlevinud tähendusest, tuleb ka seda arvestada. Lepingu p-s 2.14 oli poolte kohustus selgelt ja üheselt mõistetav. Lepingu tekstis selgelt väljendatud tahe ei vaja täiendavat tõendamist. Kui kostja väitis, et selle punkti sõnastus ei vasta poolte tegelikule tahtele, tuli tal seda väidet tõendada. Ei lepingu sõnastusest ega selle sisust kui tervikust ei tulene, et p-s 2.14 nimetatud isikute all mõeldakse lisas 1 märgitud isikuid. Mõistliku inimese seisukohalt võib vaidlusalusest lepingust kui tervikust teha seetõttu järelduse, et töötajate hulka, kellele konfidentsiaalsuslepingu toime laienes, kuulusid ka isikud, kelle osalemiseta riigihankes �Tarkvara arendusteenuse tellimine" ei oleks huvitatud pool pakkumist teha saanud. P. Krallat tööle võtmata ei oleks kostja pakkumust eelmärgitud riigihankes edukaks tunnistatud. P. Kralla kuulus lepingu p-s 2.14 nimetatud isikute hulka ja temaga töölepingu sõlmimisel rikkus kostja seda lepingut. Lepingu punkti 2.12 kohaselt on lepingu rikkumise korral poolel, kelle huvid seati ohtu või kellele tekitati kahju, õigus nõuda lepingut rikkunud poolelt leppetrahvi 1 000 000 krooni ja otsese kahju hüvitamist. P. Kralla tööpanuse äralangemine kahjustas hageja huve ka seetõttu, et kostjal ei olnud vaja edaspidi teha hagejaga koostööd. Seega on hagejal õigus nõuda lepingu p-s 2.12 kokkulepitud leppetrahvi. Ringkonnakohus ei nõustunud kostja väitega, et hagejal ei ole õigust VÕS § 159 lg 2 kohaselt nõuda leppetrahvi seetõttu, et ta ei ole mõistliku aja jooksul sellest teisele lepingupoolele teatanud. Ringkonnakohus leidis, et seaduses sätestatud aegumistähtaja sees ei saa üldjuhul määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat mõistlikku tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada. VÕS § 159 lg 2 kohaldamist õigustaksid vaid erandlikud asjaolud. Praegusel juhul ei ole võimalik väita, et hageja ei esitanud oma nõuet mõistliku aja jooksul. Hageja ei tõendanud, et talle tekitatud kahju oli suurem kui leppetrahv. Seega tuleb kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega rahuldati hagi leppetrahvi saamiseks, ja jätta selles osas jõusse maakohtu otsus või saata asi selles osas tagasi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus on valesti jätnud kohaldamata VÕS § 159 lg 2. Isegi kui hagejal oleks olnud kostja vastu leppetrahvi nõue, oleks ta selle kaotanud VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud teatamistähtaja möödalaskmise tõttu. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sai P. Kralla kostja juurde tööleminekust teada 2006. aasta augustis. Leppetrahvi nõude esitamine alles aasta ja kaks kuud hiljem ei ole VÕS § 159 lg 2 mõttes toimunud mõistliku aja jooksul. Hagejal ei ole leppetrahvi nõuet. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-st 1 tulenevalt oleks hageja pidanud tõendama, et lepingu p 2.14 tuleb tõlgendada nii, nagu hageja seda teeb. Seni, kuni hageja tõendeid oma tõlgenduse kohta ei esitanud, piisas hageja tõlgenduse ümberlükkamiseks kostja vastuväitest. Ringkonnakohus on aga leidnud, et p 2.14 tõlgendamise kohta peaks tõendeid esitama kostja. Ringkonnakohus on kohaldanud valesti VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid, nõustudes hageja väidetega. Täidetud ei ole ka lepingu p-s 2.12 kokkulepitud leppetrahvi nõude esitamise eeldused. Selle lepingupunkti kohaselt võis pool esitada leppetrahvi nõude üksnes juhul, kui teine pool oli lepingut rikkunud ning sellega seati ohtu leppetrahvi nõudva lepingupoole huvi või tekitati talle kahju. Hageja oleks pidanud tõendama oma huvide ohtuseadmise või endale kahju tekkimise.
8.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv ja määrati kindlaks menetluskulude jaotus. Tühistatud osas tuleb tsiviilasi TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Muus osas jätab kolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 688 lg 1 kohaselt kontrollib Riigikohus kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Ringkonnakohtu otsust ei ole vaidlustatud hageja kahjuhüvitise nõude rahuldamata jätmise osas.
10.Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et VÕS § 159 lg 2 kohaldamist õigustaksid vaid erandlikud asjaolud. VÕS § 159 lg 2 järgi kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. See lõige sätestab õigust lõpetava tähtaja, milleks on mõistlik aeg rikkumise avastamisest. VÕS § 159 lg-t 2 tuleb kohaldada, kui kahjustatud pool ei teata leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus tuvastama, millal hageja sai teada kostja kohustuse rikkumisest ja millal hageja kostjale teatas, et ta nõuab leppetrahvi. Ringkonnakohus peab hindama, kas nende kahe ajahetke vahele jäävat ajavahemikku saab pidada mõistlikuks ajaks leppetrahvi nõudmisest teatamiseks. Riigikohus on 20. märtsi 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-15-08 leidnud,

et mõistlik aeg VÕS § 159 lg 2 tähenduses mahub ajaliselt kohustuse rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele. Pooltevaheliste suhete kontekstis mõistliku aja määramisel peab arvestama kõiki asjaolusid ja poolte käitumist.

11.Pooled vaidlevad ka lepingu tõlgendamise üle. Hageja leppetrahvi nõude aluseks on lepingu p 2.14 väidetav rikkumine. Pooled on lepingu p 2.14 sõnastanud järgmiselt: "Osapooled kinnitavad, et ei sõlmi töö(ettevõtu)lepingut või mõnda muud tsiviilõiguslikku lepingut teise Osapoole töötaja(te)ga Osapoolte vahel sõlmitava(te) lepingu(te) kehtimise ajal ning ühe (1) aasta jooksul pärast Osapoolte vahel sõlmitavate lepingute lõppemist välja arvatud juhul, kui töölepingu lõpetamise on algatanud tööandja." Kostja leiab, et lepingu p 2.14 kehtis lepingu eesmärgist tulenevalt üksnes lepingus loetletud konfidentsiaalset teavet valdavate töötajate kohta. Hageja on leidnud, et keelatud oli poolte kõigi töötajate vastastikune ülevõtmine. Lepingu tõlgendamise reeglid on sätestatud VÕS §-s 29. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 3, tõendama, et tema poolt mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, siis tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Pooled võivad tõendada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, millest lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda.
12.Kostja väidab kassatsioonkaebuses, et hageja ei tõendanud oma huvide ohtuseadmist või talle kahju tekkimist, mis on konfidentsiaalsuslepingu p 2.12 kohaselt leppetrahvi nõudmise eelduseks. Pooled ei vaidle selle üle, et pärast konfidentsiaalsuslepingu sõlmimist sõlmis kostja töölepingu hageja töötaja P. Krallaga. Ringkonnakohus on leidnud, et P. Kralla tööpanuse äralangemine kahjustas hageja huve. Kolleegium on seisukohal, et töötaja tööpanuse äralangemine võis olla iseenesest hageja huvide ohtu seadmine.
13.Juhul kui asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohus leiab, et hageja järgis VÕS § 159 lg-s 2 sätestatut, s.o teatas kostjale mõistliku aja jooksul, et ta nõuab kohustuse rikkumise tõttu leppetrahvi, ja tal oli õigus leppetrahvi nõuda, peab ringkonnakohus võtma seisukoha selle kohta, kas leppetrahvi tuleks VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada, kuna kostja on vastuses hagiavaldusele taotlenud kohtult VÕS § 162 lg 1 alusel leppetrahvi vähendamist.
14.Kuna asi saadetakse uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, tuleb menetluskulude jaotus lahendada asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest.
15.Kostja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Henn Jõks, Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.