Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-11116 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue XXXesitas 10.05.2014 www.smsraha.ee portaalis laenutaotluse 300 euro laenamiseks, laenu kasutamise periood 90 päeva. Enne laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma laenuleping üldtingimustega. 13.05.2014 rahuldas PLACET GROUP OÜ kostja laenutaotluse ning pooled sõlmisid laenulepingu nr XXX, mille alusel kostja laenas hagejalt 300 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 11.08.2014, vastavalt laenulepingu lisale I. Lepingu Lisas I on näidatud, et laen tagastatakse 3 osamaksega: laenusumma 300 eurot; intress 51 eurot; lepingutasu 6 eurot; sularaha käitlemise tasu 13,60 eurot. Enne laenusumma ülekandmist kostjale pidi ta käima talle sobivas postkontoris või laenuandja kontoris isikusamasust tuvastamas. Kostja isikusamasuse tuvastamine oli toimunud 12.05.2014 Tallinnas Mustamäe postkontoris. Laenusumma 300 eurot väljastati kostjale sularahas 13.05.2014 Tallinnas Mustamäe postkontoris. Isikusamasuse tuvastamisel oli kostja kinnitanud, et on tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on nõustunud nende täitmisega. Seega on kostja ühtlasi kinnitanud, et ta on teadlik, millised juriidilised tagajärjed järgnevad siis, kui ta ei täida laenulepingut nõuetekohaselt. Kostja oli teadlik, et laenu tähtajaks tagastamata jätmise korral on kostja laenusaajana kohustatud hüvitama laenuandjale ka võla menetlemisega seotud sissenõudekulud, vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 9.3. Kostja ei täitnud laenulepinguga endale võetud kohustusi ja ei tagastanud laenu kokkulepitud tähtpäevaks. Kuna kostja ei olnud täitnud laenulepinguga endale võetud kohustusi, edastas laenuandja kostjale meeldetuletusi sms-de ja e-posti teel alates juunist 2014. Võlateatis/Meeldetuletus I saadeti kostjale tema poolt antud aadressile 03.07.2014 AS-i Eesti Post vahendusel. Kuid kostja meeldetuletustele ei reageerinud ja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud. 13.08.2014 saatis hageja kostjale AS-i Eesti Post vahendusel Võlateatis/meeldetuletuse II. Võlateatis/Meeldetuletuste I ja

2-15-11116 II saatmise eest oli poolte vahel lepingu punktis 9.3. kokkulepitud tasu vastavalt hinnakirjale, mis on 12 + 12 eurot, kokku 24 eurot. 10.09.2014 teatas hageja kostjale, et laenulepingust ja selle üldtingimustest nr XXX tulenev nõue on antud menetleda ITM Inkasso OÜ-le. Kostja oli ka nimetatud asjaolust teadlik, sest vastavalt Laenulepingu üldtingimuste punkti 15.1., on laenuandjal õigus lepingus ettenähtud juhtudel anda kõik laenusaaja vastu suunatud nõuded menetleda ITM Inkasso OÜ-le, milleks on laenuandja poolt ITM-le antud kõik vastavasisulised volitused ja õigused. Nõude menetlemise korral jääb laenuandja laenusaaja suhtes edasi võlausaldajaks, kuid nõude menetlemisel ITM Inkasso OÜ poolt tuleb laenusaajal nõuded täita ITM Inkasso OÜ poolt näidatud arvelduskontole. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 300 eurot, tasumisele kuuluva intressi summas 51 eurot, lepingutasu summas 6 eurot, võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kahju summas 24 eurot, sularaha käitlemise tasu 13,60 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 23,01 eurot ja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 24.07.2015.a VÕS § 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud määras. Lisaks, palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 190 eurot, millest 100 eurot menetluses tasutud riigilõiv ning 90 eurot õigusabikulud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista 190 eurot, millest 100 eurot moodustab menetluses tasutud riigilõiv ning 90 eurot moodustab õigusabi. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 90 eurot (käibemaksuta). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 190 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

2-15-11116 Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.