Menetluskulud jätta 88% ulatuses kostja Elle Laanemets-Grüningu kanda ja 12% ulatuses hageja OÜ Ehitustarvik kanda.
2.Välja mõista kostjalt Elle Laanemets-Grüning ́ult hageja OÜ Ehitustarvik kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv 110€ (ükssada kümme eurot).
Edasikaebamise kord
2-15-120174
Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.17.11.2015.a. esitas hageja OÜ Ehitustarvik kohtule hagiavalduse, millega palub kostjalt Elle Laanemets-Grüningult hageja kasuks välja mõista üürivõlgnevuse summas 608,86 eurot ja menetluskulud 125 eurot, so hageja tasutud riigilõiv.
1.2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja OÜ Ehitustarvik ja kostja Elle Laanemets-Grüning 22.06.2013.a ja 01.07.2013.a eluruumide üürilepingud. Üürilepingute kohaselt hageja andis kostjale kuni 21.06.2014.a üürile korteri asukohaga *, * ja kuni 30.06.2014.a üürile korteri asukohaga *, *. Kostja kohustus tasuma hagejale üüri 200 eurot kuus mõlema korteri eest ning tarbitud kommunaalteenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Kostja tasus korter nr 10 hoovimaja eest ja jättis tasumata korter nr 4 arved, millest on tekkinud võlgnevus summas 608,86 eurot. Hageja on saatnud kostjale e-maile maksmata arvete kohta, aga tasumist ei toimunud. Hageja korteritest lahkuti võtmeid üle andmata ja hageja on lugenud üürilepingud lõpetatuks 31.05.2014.a. seisuga.
1.3.08.12.2015.a ja 12.01.2016.a. on hageja esitanud vastuväited kostja vastustele, mille järgi toimus korteris nr 4 lae varing, mis likvideeriti 2 päeva jooksul. Üürnikule (kostjale) antud asenduskorter asus samas majas, mis oli elamiskõlbulik ja seda kasutati. Arvel 1413 ei peagi kajastuma remondile kulunud elektrit ja vett, sest tarbiti vett ja elektrit korterist väljas olnud elektripistikust ja veekraanist, seda 2 päeva niikaua kui remont kestis. Kostja on jätnud nõuete kohaselt lepingu lõpetamata.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.1.Kostja esitas 02.12.2015.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi kostja ei tunnista hagi. 27.03.2014 öösel umbes kell 02.30 toimus * korteris nr 4 lae varing. Mis muutis korteri elamiskõlbmatuks. Remont korteris nr 4 kestis 10.04.2014.a., seega 15 päeva. Asenduskorteris, mida pakuti hageja poolt samas majas polnud võimalik elada (räpane, suitsetatud korter), seetõttu loobuti sellest pakkumisest. 29.04.2014.a. arvel nr 1413 ei kajastu remondile kulunud elektri, vee tasaarveldust. Samuti pole arvestatud üürist maha 15 päeva, kui üürnik antud korteris ei elanud. 15.04.2014.a. sõlmis kostja uue üürilepingu aadressil * korteri üürimiseks ning korterid * ja * vabastati kostja poolt 20.04.2014.a. Kostja jättis võtmed korterisse nr 10, sest hageja esindajat ei olnud võimalik nädalavahetusel kätte saada. Seega ei ole kostja nõus tasuma arveid nr 1419 (Lisa 8) ja arve nr 1420 (Lisa 9). Samuti jääb arvetel arusaamatuks vee ja elektri arved, elektrivõrgus ei olnud seadmeid, TV kaabel oli eemaldatud ja veekraanid olid suletud.
2.2.28.12.2015.a. ja 01.02.2016.a. esitas kostja seisukoha, mille järgi ei tarbinud ta pärast 27.03.2014.a. elektrit ja vett korteris nr 4. Kommunaalkulud on kostja hinnangul tekkinud sellest, et voolu ei võetud korteri remontimisel väljast olevast pistikust, kuna antud pistik asub köögi
2-15-120174
kõrval väljas aga lagi mida remonditi asus tänavapool. Kogu remondi perioodi elas seal ehitusmees, kes tarbis vett ja elektrit korterist, mitte väljast.
MENETLUSE KÄIK
3.OÜ Ehitustarvik esitas 22.09.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 608,86 euro saamiseks. Kohus tegi 29.09.2015 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 6.10.2015 aadressil *. Võlgnik Elle Laanemets-Grüning esitas 20.10.2015 makseettepanekule e-kirjaga vastuväite, millel puudub digitaalallkiri. Digitaalselt allkirjastatud vastuväite esitas Elle Laanemets-Grüning kohtule 30.10.2015. 03.11.2015.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti OÜ Ehitustarvik hagi Elle Laanemets- Grüningi vastu võlgnevuse nõudes üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohus 04.11.2015.a määrusega kohustas hagejat esitama nõuetekohast hagiavaldust. OÜ Ehitustarvik esitas 17.11.2015.a hagiavalduse. 17.11.2015.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse lihtsustatud korras ja alustas eelmenetlust. 07.01.2016.a. tegi kohus pooltele kohtunõude seisukohtade ja tõendite esitamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
4.1.Puudub vaidlus järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle: - 22.06.2013.a sõlmisid hageja OÜ Ehitustarvik ja kostja Elle Laanemets-Grüning üürilepingu, millega kostja üüris hagejalt kuni 21.06.2014.a üürile korterit asukohaga *, *; - 01.07.2013.a. sõlmisid hageja OÜ Ehitustarvik ja kostja Elle Laanemets-Grüning üürilepingu, millega kostja üüris hagejalt kuni 30.06.2014.a üürile korterit asukohaga *, *; - mõlema üürilepingu alusel kohustus üürnik (kostja) tasuma igakuiselt üüri 200 eurot ja lisaks kõrvalkulud kommunaalteenuste eest vastavalt kehtestatud tariifidele ja arvestite näitudele; - 27.03.2014 öösel umbes kell 02.30 toimus * korteris nr 4 lae varing, mille tõttu ei saanud korterit ajutiselt kasutada (vaidlus on perioodi pikkuses, kas 2 või 15 päeva); - hageja on pärast 27.03.2014.a. toimunud laevaringut andnud kostja kasutada asenduskorteri, mida kostja kasutas isiklike asjade paigutamiseks; - kostja on 2014.a. aprillis hagejale suuliselt teatanud soovist vabastada korter ning 20.04.2014.a. alates on kostja elanud teises kolmandale isikule kuuluvas korteris.
4.2.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt kostja Elle Laanemets-Grüning jätnud hagejale OÜ-le Ehitustarvik tasumata üürilepinguga ette nähtu maksed üüri ja kommunaalkulude eest kokku summas 608,86 eurot. Kostja on esitanud vastuväited, mille järgi: 1) kostja ei saanud 27.03.2014 öösel * korteris nr 4 toimunud lae varingu tõttu korterit kasutada järgneva 15 päeva jooksul (remont kestis kuni 10.04.2014.a.) ja 2) kostja lõpetas korterite * ja * kasutamise lõplikult 20.04.2014.a., seetõttu on hiljem kulusid tekkinud. Kostja on jätnud eeltoodu tõttu tasumata 2014.a. arved: nr 1419 summas 224,56€ maikuu eest (krt 10), nr 1413 ei tasunud üüri 200€ aprillikuu eest (krt 4) ja arve nr 1420 summas 245,22€ maikuu eest (krt 4). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt kohustus üürilepinguga üürileandja (hageja) andma üürnikule (kostjale) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Sama seaduse § 309 lg 1 alusel lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Kostja on hagejale teatanud, et soovib korterit üle anda, kuid üürilepingu ülesütlemisel ei ole järgitud kohustuslikku kirjalikku vormi, seetõttu on nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine (VÕS § 325 lg 1 ja 5). Samuti ei nähtu kostja poolt
2-15-120174
kohtule esitatud seisukohtadest asjaolu, et kostjal oleks olnud VÕS § 313 lg 1 ja 2 alusel õigus üürileping erakorraliselt üles öelda. Tulenevalt VÕS § 314 lg 1 kui üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada, võib ta üürilepingu üles öelda, kui ta on üürileandjale andnud eelnevalt mõistliku tähtaja asja kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei ole selle tähtaja jooksul võimaldanud üürnikul asja kasutada. Puudub vaidlus, et 27.03.2014.a. oli korteris nr 4 varing, mis takistas asja kasutamist ajutiselt, samuti oli kostjal tagatud võimalus kasutada asenduskorterit, kus viimane hoiustas pärast juhtunud enda isiklikke asju. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et asenduskorter oli sobimatu ja sellest oleks hagejale koheselt teatatud. Kohus leiab, et hageja ei ole rikkunud oluliselt enda kohustust asja üürnikule kasutada andamiseks, mis põhjendaks üürniku (kostja) poolt üürilepingu erakorralist ülesütlemist (VÕS § 116 lg 1). Seega oli üürileping kehtiv ja üürileandjal on õigus nõuda üürnikult kokkulepitud üüri ja kõrvalkulusid kuni lepingu tähtaja lõpuni, st, et üürileandja saab nõuda üürnikult lepingu täitmist (vt RKTKo nr 3-2-1-84-10). Hageja nõuab kostjalt üüri kuni 31.05.2014.a. Kohtule esitatud arvelt 31.05.2014.a. nr 1419 nähtub korteri 10 eest ajavahemikul 01.05.31.05.2014.a. üür 200 eurot ja osutatud teenuste eest tasu kokku 24,56 eurot ning 31.05.2014.a. arvelt nr 1420 nähtub korteri nr 4 eest üür ajavahemikul 21.04.-21.05.2014.a. 200 eurot ja osutatud teenuste eest 45,22 eurot. Kohus leiab, et arvetel nr 1419 ja nr 1420 ette nähtud üür kokku summas 400 eurot on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 292 lg 1 alusel peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürilepingutest, mis sõlmitud 22.06.2013.a. ja 01.07.2013.a., nähtub, et p 2.5. kohaselt tuleb üürnikul lisaks üürile tasuda 2.5.1. kuni 2.5.4. tarbitud (kommunaal)teenuste eest. Seega oli üürniku kohustuseks tasuda kõrvalekulusid, kuid üksnes juhul, kui üürnik neid tarbis. Vaidlust ei ole selles, et alates 20.04.2014.a. on kostja elanud teisel aadressil ja seega ei ole nimetatud kulutused tekkinud kostja poolt teenuste kasutamisega, mida kinnitavad K U, T R ja R L kirjalikud selgitused kohtule. Samuti nähtub kostja poolt kohtule esitatud 15.04.2014.a. eluruumi üürilepingust, et kostja on asunud 2014.a. aprilli lõpust alates elama teisele üüripinnale, seetõttu loeb kohus tõendatud kostja väited, et 2014.a. maikuus ei ole kostja mõlemas korteris lepingus kajastatud (kommunaal)teenuseid tarbinud. Kohus jätab seetõttu rahuldamata hageja nõude arvetel nr 1419 ja nr 1420 kajastuvate teenuste eest kokku 69,78€. Kostja Elle Laanemets-Grüning on jätnud arve 13.05.2014.a. nr 1413 eest tasumata üüri summas 200 eurot põhjusel, et oli laevaring ja ei saanud 15 päeva korterit nr 4 kasutada, samuti ei ole kostja nõus arvel märgitud tarbitud elektrienergia kogusega. VÕS § 296 lg 1 ei pea üürnik maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada VÕS §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. Eeltoodust tuleneb, et kostjal on õigus keelduda üüri maksmisest nende päevade eest, mil üüritud korteri kasutamine ei olnud võimalik. Vaidlust ei ole hageja ja kostja vahel selles, et alates 27.03.2014.a. vajas üks kostja kasutuses olevatest korteritest (nr 4) remonti. Kostja ei saa aga keelduda terve perioodi, so konkreetselt aprillikuu üüri maksmisest, kui sel perioodil oli võimalik osadel päevadel siiski korterit kasutada. Vaidlus on selles, kui pikalt on korter olnud kasutuskõlbmatu – hageja väitel 2 päeva ja kostja väitel 15 päeva. Kohus on kostjale 07.01.2016.a. selgitanud, et kostja kohustus on tõendada kui pika aja jooksul ei saanud ta üüritud korterit kasutada. Võttes arvesse asjaolu, et korterit 4 ei saanud ajutiselt kasutada, kuid tagati asenduskorteri olemasolu, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kostja poolt aprillikuu üüri eest tasumata jätmine, seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2014.a. aprillikuu üür. Võttes arvesse, et kostja on tasunud arve 13.05.2014.a. nr 1413 kajastatud teenuste ja osaliselt üüri eest, tuleb kostjalt välja mõista 139,08 eurot (608,86€-469,78€).
2-15-120174
Hagihind
5.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 09.09.2015.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja on esitanud kohtusse hagi, milles põhinõude suuruseks on 608,86 eurot, mis on ka tsiviilasja hinnaks. Menetluskulud
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldanud hagi 88% ulatuses on põhjendatud selles ulatuses ka menetluskulude jätmine kostja kanda. Hageja on esitatud kohtule taotlus menetluskulude hüvitamiseks, so riigilõiv summas 125 eurot. Teisi menetluskulusid hageja ja kostjale ei ole. Hageja menetluskuluks on olnud tasutud riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus rahuldab hageja menetluskulude hüvitamise taotluse summas 110 eurot, so hageja tasutud riigilõiv (88%). /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.