Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-16-2243 OÜ Halinga esitas 11.02.2016.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse OÜ Obama vastu käsunduslepingust tuleneva hinna alandamiseks ja ülemäära makstu tagastamist või kahju hüvitamiseks või tagastada hageja poolt kostjale tasutud summa alusetu rikastumise sätete alusel. 8.04.2015.a sõlmisid hageja ja OÜ Obama käsunduslepingu nr 2015-4. Kostjat esindas juhatuse liige A L. Käsunduslepingu kohaselt oli kostja kohustatud töötama välja meetmed ja tegevuskavad hageja majandustegevuse efektiivsemaks muutmiseks, finants- ning juhtimisarvestuse paremaks korraldamiseks, kohustuste restruktureerimiseks ja täiendava kapitali kaasamiseks, tagamaks hageja tegevuse jätkuvus ja kasumlikkus, samuti nõustada ja abistada hagejat meetmete ja tegevuskavade elluviimisel. Samuti kohustus kostja kaitsma hageja huvisid suhetes ostjate, tarnijate, krediidiasutuste, valitsemis- ja järelevalveinstitutsioonide ning muude hageja majandustegevusega seotud isikutega. Kostja kohustus osalema hageja juhatuse liikmete ja töötajate valikul, töösuhteid reguleerivate dokumentide koostamisel, organisatsiooni struktuuri ning organisatsioonikultuuri kujundamisel. Käsunduslepingu kohaselt võis kostja käsunduslepingut vajadusel täita ka selliselt, et kostja esindaja kaasatakse hageja juhatusse. Ajavahemikul 27. juuli 2015 kuni 26. november 2015 oli A L hageja ainuke juhatuse liige. Käsunduslepingu järgi oli hagejale kostja poolt osutatavate teenuste kirjeldus üldine ja deklaratiivne, mistõttu teenuste osutamine täpse ajakava ja täpsema sisu osas lubasid lepingu pooled kokku leppida jooksvalt lepingu täitmise käigus. A L koostas hageja juhatuse tööplaani ning esitas selle hageja nõukogule. Hageja hinnangul tööplaani ega käsunduslepingut kostja ei täitnud. 23.11.2015.a teatas A L hageja nõukogu esimehele ja omanikule, et tal puudub kavatsus nõukogule aru anda. Samal päeval ütles kostja käsunduslepingu vastavalt käsunduslepingule üles.

2-16-2243 kohtuotsuse täitmine võimatuks. Isegi, kui hageja kohtuvaidluse võidab ning tema kasuks mõistetakse ülalmärgitud summad välja, ei saa hageja neid reaalselt kostjalt sisse nõuda, kuivõrd kostja on end varatuks muutnud. Hagi tagamise vajalikkust põhistab hageja eelkõige kostja ja tema juhatuse liikme pahauskse käitumisega. Hagis ja sellele lisatud tõendites on kirjeldatud kostja ja tema juhatuse liikme pahauskset käitumist hageja majandustegevuse korraldamisel ja juhtimisel. Hageja arvamuse kohaselt kostja pahauskne ning seadusevastane käitumine annab põhjendatud aluse arvata, et kui hagi jääb tagamata ning hageja kasuks kohtulik hüpoteek seadmata, teeb kostja kõik endast oleneva, et muuta hageja jaoks positiivse kohtuotsuse täitmine võimatuks. Seega on reaalne oht, et kostja jätkab pahauskset käitumist ning asub muutma end varatuks, et hoida kõrvale tema vastu esitatud nõuete täitmisest. Hageja teatab, et tema suhtes on algatatud saneerimismenetlus. Hageja palub jätta tagatis täielikult nõudmata eelkõige ilmse ebaõigluse kaalutlustel, sest hageja rahalised vahendid on piiratud ning hagejal ei ole võimalik tasuda kogu nõutavat tagatist. Pärnu Maakohtu 12.02.2016.a määrusega kohus jättis hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse käiguta ning andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, s.o 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest. Kohtumääruse põhjendus TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 384 lg-le 2 kohaselt kui hagi tagamise avaldus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ja puuduse saab ilmselt kõrvaldada, annab kohus avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Puuduse õigeaegse kõrvaldamata jätmise puhul jätab kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata. 12.02.2016.a määrusega kohus kohustas hagejat põhjendama hagiavalduses välja toodud nõudeid ning esitama tõendeid, mis kinnitaksid avalduse aluseks olevaid asjaolusid. Sama määrusega kohus andis hagejale tähtaja põhistatud hagi tagamise avalduse esitamiseks ning hagi tagamise taotluselt tagatise maksmiseks. Hageja esindajale tehti kohtumäärus e-toimikus nähtavaks 12.02.2016.a ning kohtumäärus toimetati samal päeval hageja esindajale kätte. Hageja oli kohustatud hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse puudused kõrvaldama hiljemalt 26.02.2016.a. Hageja puuduseid ei kõrvaldanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuna hagejale on antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning hageja ei ole tähtaegselt puuduseid kõrvaldanud, tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest ning hagi tagamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

2-16-2243 TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 372 lg 5 alusel võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.