Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohtu menetluses on S. T., V. L.i, H. L.i, A. L.i ja V. L.i hagi L. J. vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ning kaasomandi reaalosadeks jagamiseks. Jagatavaks pärandvaraks on xxxxx kinnistu xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx. 03.09.2015 määrusega määras hagejatele tähtpäeva 25.09.2015 oma nõude lõplikuks täpsustamiseks ja täiendamiseks. 25.09.2015 saabus kohtule tsiviilasjas 2-13-24660 hagejate S. T., V. L.i, H. L.i, A. L.i ja V. L.i avaldus kaasomandis olevate maatükkide ja neil asuvate ehitiste kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Kuna avaldus on vormistatud hagita asja avaldusena ning avaldajad ei ole põhjendanud

2-13-24660 hagimenetluse raames uue hagita asja avalduse esitamist, samuti avaldusest ei nähtunud hagejate seisukohta varem samas asjas kostja L. J. vastu esitatud pärandvara ühisuse lõpetamise ning kaasomandi reaalosadeks jagamise nõuete osas, siis kohus jättis 28.10.2015 määrusega avalduse käiguta ning kohustas hagejaid teatama oma selge seisukoha hagiavalduses esitatud nõuete edasise menetlemise osas. 13.11.2015 avaldajad esitasid kohtule avalduse, milles selgitasid, et on esitanud täpsustatud nõude, milles avaldajad esitavad kaks taotlust: 1) kaasomandis olevate maatükkide ja nendel asuvate ehitiste kasutuskorra kindlaksmääramist kohtu poolt kooskõlas avalduses esitatuga, 2) osade kaasomandis olevate maatükkide pärandvara ühisusse jätmist kooskõlas avalduses esitatuga. Avaldajad on seisukohal, et peale kohapealse vaatluse läbiviimist, vaatlusprotokollis ja kohaliku omavalitsuse (Kihnu vald vallavalitsuse kaudu) arvamuses esitatuga tutvumist, on igati põhjendatud esitada avaldajate poolsed täpsustatud nõuded. Täpsustatud nõuete esitamine aga on omakorda tingitud esialgse nõude aluseks olnud asjaolude olulise muutumise tõttu. Avaldajad esitasid ka maksekorralduse riigilõivu summas 50,00 eurot tasumise kohta. Kohus leidis, et hagejad on sisuliselt loobunud pärandvara ühisuse lõpetamise ja kaasomandi reaalosadeks jagamise nõudest ning soovivad selle asemel määrata pärandvarana omandatud kinnistu ja sellel asuvate hoonete kasutuskorra kindlaksmääramist. Hagi aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud, vaid hagejad on asjas kogutud tõendite valguses uuesti kaalunud ja ümber hinnanud hagi rahuldamise võimalusi ning loobunud hagiavalduse esitamisel silmas peetud eesmärgist. Seega ei ole kasutuskorra kindlaksmääramise avalduse näol tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 4 punktis 3 sätestatud esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmisega. Eeltoodu alusel kohus 20.01.2016 määrusega eraldas kasutuskorra kindlaksmääramise avalduse eraldi menetlusse. Samas määruses kohus selgitas pooltele, et hagist loobumise tõttu tuleb menetlus tsiviilasjas 2-13-24660 lõpetada, ning määras pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade ja kuludokumentide esitamiseks. Pooled kohtule midagi täiendavalt ei esitanud.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg-le 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS § 174 lg 1 kohaselt tuleb kindlaks määrata ka hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 35 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Praeguses asjas kostja ei ole hagejate nõuet rahuldanud. Seega jäävad menetluskulud selles asjas täies ulatuses hagejate kanda. TsMS § 165 lg 1 alusel vastutavad hagejad menetluskulude eest võrdsetes osades. Kuna kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning teadaolevaid hüvitatavaid menetluskulusid ei ole kostjal ka tekkinud, siis jäävad hagejate kanda üksnes nende endi kantud menetluskulud. Seetõttu puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hagejatelt väljamõistmiseks. Kohus selgitab, et hagejatel on õigus taotleda hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel, kuna hagejad on hagist loobunud. Riigilõivu tagastab kohus üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse isikule, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kohtutoimiku andmetel on selles

2-13-24660 asjas hagejate eest riigilõivu tasunud OÜ Advokaadibüroo Nõmmik 21.05.2013. Seega on praeguseks riigilõivu tasumise aasta lõppemisest möödunud kaks aastat ning seega riigilõivu tagastamise nõue lõpeb menetluse lõpetamise määruse jõustumisega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.