lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-19653/47

Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-19653/47
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
29.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4183
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-19653

Tsiviilasi

ST, VL, HL, AL ja VL avaldus kaasomandis olevate maatükkide ja nendel asuvate ehitiste kasutuskorra kindlaksmääramiseks ning LJ vastuavaldus kasutuskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 10. jaanuari 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

LJ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja I (vastustaja I): ST (isikukood

XXXXXXXXXX)

Avaldaja II (vastustaja II): VL (surnud

21.jaanuaril 2017) üldõigusjärglane AL (isikukood

XXXXXXXXX)

Avaldaja III (vastustaja III): HL (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Avaldaja IV (vastustaja IV): AL (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Avaldaja V (vastustaja V): VL (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Avaldajate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): LJ (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Urm Puudutatud isik II: KR (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Pärnu Maakohtu 10. jaanuari 2017 määrus tühistada ja saata tsiviilasi samale maakohtule uuesti lahendamiseks. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED

ST (avaldaja I), VL (üldõigusjärglane AL, avaldaja II), HL (avaldaja III), AL (avaldaja IV) ja VL (avaldaja V, koos „avaldajad“) esitasid 25. septembril 2015 Pärnu Maakohtule avalduse LJ (puudutatud isik I) vastu menetlusosaliste (kaasomanikud) kaasomandis olevate maatükkide ja nendel asuvate ehitiste kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Maakohus eraldas avalduse sel ajal menetletud tsiviilasjast nr 2-13-24660 ja võttis selle 25. jaanuaril 2016 menetlusse käesoleval asjana. Avaldajad palusid määrata kaasomanikele kuuluval Sassi kinnistul, asukohaga Linaküla küla Kihnu vald Pärnumaa (registriosa nr 4117206, edaspidi „Sassi kinnistu“) 1,2 ha suurusel maaalal kaasomandis olevate maatükkide ja neil asuvate ehitiste kasutuskord kooskõlas avaldusele lisatud joonisega (I kd tl 6, edaspidi „joonis A“) järgmiselt: a) ainukasutusse jäävad:  avaldaja I ainukasutusse jäävad 1 236 m2 suurune maatükk (joonisel A nr 1) ning 1 359 m2 suurune maatükk ja sellel asuvad ehitised (joonisel A nr 2);  avaldaja II ainukasutusse jääb 2 595 m2 suurune maatükk ja sellel asuvad ehitised (joonisel A nr 3);  puudutatud isiku I ainukasutusse jäävad 2 364 m2 suurune maatükk ja sellel asuvad ehitised (joonisel nr 4) ning 462 m2 suurune maatükk (joonisel A nr 5); b) ühiskasutusse jäävad:  avaldajatele III, IV ja V maatükk suurusega 2 826 m2 (joonisel A nr 6);  avaldajatele I ja II maatükk (tee) suurusega 142 m2 (joonisel A nr 7) ning maatükk (tee koos aida ja sauna aluse maaga) suurusega 320 m2 (joonisel A nr 8);  kõigile kaasomanikele maatükk (üldtee) suurusega 907 m2 (joonisel A nr 9);  avaldajatele I ja II ning puudutatud isikule I kaev (joonisel A nr 10). Avaldajad tõid esile järgmised asjaolud:  Sassi kinnistust kuulub avaldajatele I ja II kummalegi 1⁄4 suurune mõtteline osa ning avaldajatele III, IV ja V igaühele 1/12. Puudutatud isiku I mõttelise osa suurus on 1⁄4;  pärast kõiki pärimisi ja nõudeõiguse loovutamisi on Sassi maaüksuse taastamiseks kaasomanikele tagastatud riigi tagavaramaast 1,2 ha maad;  kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisel on otstarbekas aluseks võtta Sassi katastriüksuse jagamise joonis, mille koostas 27. augustil 2014 maamõõtja (joonis A). 2 (9)

Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja esitas 9. veebruaril 2016 vastuavalduse, milles taotles kasutuskorra määramist avaldajate taotletust erineval viisil. Puudutatud isik I esitas koos avaldusega Sassi kinnistu jagamise ettepanekuga omapoolse joonise (I kd tl 51, edaspidi „joonis B“). Puudutatud isik I soovis, et kaasomandis olevate maatükkide ja nendel asuvate ehitiste kasutuskord määrataks kindlaks järgmiselt:  puudutatud isiku I ainukasutusse jääb 5 202 m2 suurune maatükk ja sellel asuvad ehitised (joonisel B nr 1);  avaldaja II ainukasutusse jääb 5 202 m2 suurune maatükk ja sellel asuvad ehitised (joonisel B nr 2);  avaldaja I ainukasutusse jääb 1 798 m2 suurune maatükk ja sellel asuvad ehitised (joonisel B nr 3);  avaldajad võivad joonisel B märgitud maatükkide nr 2 ja 3 suhtes kokku leppida teisiti, kui see ei riiva puudutatud isiku I huve;  saun ja kaev jäävad avaldajate I ja II ning puudutatud isiku I ühiskasutusse. Juhul kui avaldajad I ja II tahavad sauna kasutusest jätta välja puudutatud isiku I, siis tuleks talle määrata saunast loobumiseks talle rahaline hüvitus või kokku leppida muul viisil sellest loobumise tingimused. Puudutatud isik I tõi täiendavalt esile järgmised asjaolud:  kaasomanike vahel välja kujunenud Sassi kinnistu kasutuskord on erinev avaldajate viidatust. Puudutatud isik I on alates 2001. aastast ainuisikuliselt hooldanud ja heakorrastanud koos tema joonisel märgitud ala nr 1. See maa-ala oli võssa kasvanud ja hooldamata. Taluhoone seisis aastaid tühjana, katus lasi vett läbi, korstnad olid lagunenud. Puudutatud isik I on parandas katust, korstnaid, küttekoldeid ja hoidis hooneid lumerohketel talvedel kokkuvarisemast;  puudutatud isik I kasutab Sassi kinnistut püsiva elukohana alates 11. augustist 2001, aga avaldajad ei kasuta seda püsiva elukohana. Kuna avaldajatel on oma osale võimalik juurdepääs Tähe kinnistu poolt, siis pole vajalik joonisel B maatükilt nr 1 juurdepääsutee. Avaldajatel tuleks ära koristada kivid ja taimed, mis takistavad läbipääsu nende endi kasutusse jääval maal. Hoonete vahelt on ka autodega läbimiseks vajaminev maa olemas;  joonise A alal nr 9 Siilu maaüksuse poolt riigitee ääres on jäetud märkimata puudutatud isiku I kõrvalhoone asukoht;  avaldajad on joonise A alana nr 4 jätnud puudutatud isiku I kasutusse ülemääraselt suure osa viljapuuaiast, samas kui ta vajab pigem põllumaad;  avaldajatele III, IV ja V oleks mõistlik hüvitada nende osa rahas hinnaga, mis arvestaks Sassi kinnistu keerulist maakasutust. Puudutatud isik I on huvitatud teatava osa mõistliku hinnaga väljaostmisest, kuna vajab maad maaviljeluseks;  avaldaja I erastas maareformi käigus ostueesõigusega vabade maade arvelt Rehemaa, mis piirneb Sassi kinnistuga. Puudutatud isik I ja teised kaasomanikud loobusid oma ostueesõigusest, kuna sõlmisid avaldajaga I suulise kokkuleppe, et avaldaja I piirdub üksnes 1 798 m2 suuruse alaga 3 joonisel B ega nõua teiste kaasomanikega võrdses osas Sassi kinnistu kasutamise võimalust. Seega on õiglane, kui avaldajale I jääb Sassi kinnistu jagamise joonisel B ala 3;  kasutuskorra määramisel tuleks arvestada ka avaldajate ja puudutatud isiku I halbade omavaheliste suhetega. Eelkõige ei sobi sel põhjusel, et avaldajad kasutaksid teed, mis 3 (9)

läbib puudutatud isiku I hoovi (joonisel A nr 9). Puudutatud isik I ei ole nõus vana kiviaeda lõhkuma, puid maha võtma, hoonet teisaldama ja uut teed rajama avaldajate soovitud kohta, kuna väljakujunenud tava on kõige otstarbekam ja välja kujunenud igapäevase elutegevuse käigus;  avaldajad on ehitanud puudutatud isiku I nõusolekuta tarasid ja hoone, mida ta ei saa kasutada ja mis takistab liikumist Sassi maaüksusel Lõpe teelt vaadates paremal pool ning on lukustanud aida, sauna ja suvila;  avaldajad ei arvesta asjaoluga, et neil on oma osale juurdepääs olemas. Joonise B alal nr 3 paikneva tee kasutamine tagab kõigile kaasomanikele nende kasutusse jäävate maatükkide ja maatükkidel asuvate ehitiste sihipärase kasutamise võimalused. Avaldajad vaidlesid vastuavaldusele vastu, nende põhilised vastuväited on järgmised:  kaasomanikud ei ole suutnud kokku leppida omavahelist kaasomandi kasutamise korda ning kaasomandi kasutuskord ei ole seetõttu ka välja kujunenud;  puudutatud isiku I kaasomandiosa suurusest tulenevalt ei ole tal õigust nõuda, et tema ainukasutusse jääks Sassi kinnistust 5 202 m2 suurune ala (joonisel B nr 1). Sellest, et kui üks kaasomanik asub ainuisikuliselt kaasomandisse kuuluvat taluhoonet valdama, ei järeldu, et see taluhoone peabki jääma tema ainukasutusse;  puudutatud isik I eirab teiste kaasomanike huve. Avaldajate ja puudutatud isiku I arusaam ilust, korrastatud maast ning ehitistest on erinev. Puudutatud isikul I ei ole õigust ilma teiste kaasomanike nõusolekuta lubada külastajatel kinnistul telkida, kus temale meeldib;  joonisel A alale nr 9 Siilu maaüksusega külgneva tee rajamine ei riku puudutatud isiku I tavapärast maakasutust ning tee tõttu kiviaed ega puudutatud isiku I kasutusse jääval maa-alal olevad istikud ei hävine;  puudutatud isiku I kompromissettepanekud, rahalised nõuded ja nn tasaarvelduse pakkumine on asjakohatud ja arusaamatud. Menetluse kestel, täpsemalt 22. juunil 2016 esitas puudutatud isik I täiendava ettepaneku kasutuskorra määramiseks koos uue joonisega (I kd tl 142, edaspidi „joonis C“). Selle järgi tuleks Sassi kinnistul eraldada kaks osa: nr 1 suurusega 4 000 m2, mis jääks puudutatud isiku I kasutusse, ja nr 2 suurusega 8 202 m2 avaldajate kasutusse. Puudutatud isik I oli valmis kompenseerima tema kasutusse jääva kaasomandi mõttelisest osast suurema osa ühekordse maksega summas 300 eurot. Samas soovis ta saada hüvitist, kui kaotab sauna kasutamise võimaluse.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus rahuldas 10. jaanuari 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldajate avalduse ja jättis rahuldamata puudutatud isiku I vastuavalduse. Maakohus määras kindlaks Sassi kinnistu kasutuskorra vastavalt joonisele A nii nagu avaldajad taotlesid (eespool p 2). Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Maakohus tugines asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg-tele 2 ja 3 ning § 72 lg-le 5.

8.1.Kinnistusraamatu andmetel kuulub Sassi kinnistust avaldajatele I ja II ning puudutatud isikule I igaühele 1⁄4 suurune mõtteline osa kaasomandist, aga avaldajale III– V igaühele 1/12 suurune osa. Tõendamist ei leidnud puudutatud isiku I väited, et teised kaasomanikud suulisel kokkuleppel loobusid Rehemaa kinnistu erastamisel ostueesõigusest avaldaja I kasuks tingimusel, et 4 (9)

avaldaja I ei nõua Sassi kinnistust enda kasutusse suuremat ala, kui 1 798 m2. Avaldajal I on õigus kasutada Sassi kinnistu 1,2 ha suurusest maa-alast ca 3 000 m2. Sama suur kaasomandi mõtteline osa (1⁄4) kuulub puudutatud isikule I, mistõttu on õiguslikult ja faktiliselt põhjendamatu puudutatud isiku I soov saada enda kasutusse üle 5 000 m2 suurust maa-ala.

8.2.Kohus veendus paikvaatlusel, et avaldajate taotletud kasutuskord järgib Sassi kinnistu ja sellel asuvate ehitiste praegust tegelikku kasutust ning iga kaasomaniku omandiosa suurust.
8.3.Sassi kinnistu on ristkülikukujuline, avalikult kasutatava Lõpe tee poole jääb kinnistu lühem külg. Avalikult teelt ei ole võimalik eraldi pääseda kinnistu tagumiste osade ja seal asuva iga ehitise juurde. Mõistlik on kasutada ühte piki Siilu kinnistuga piirnevat senist juurdepääsu (joonisel A kinnistu vasakul äärel), mis võimaldab pääseda ligi kinnistu igale osale ning jääb kinnistul asuvatest ehitistest eemale. Sõidukijäljed pinnasel (paikvaatluse fotod nr 4 ja 5) tõendavad, et ala on juurdepääsu teena kasutusel siiani, muu hulgas juurdepääsuks avaldajate I ja II kasutuses olevate ehitiste juurde joonisel A märgitud maatükkidel nr 2 ja 3. Põhjendatud on jätta kinnistu Lõpe teest eemale jäävatele osadele juurdepääsu võimaldav ala (joonisel A nr 9) kõigi kaasomanike ühiskasutusse. Kohus tuvastas paikvaatlusel, et kinnistul liikumiseks on kasutatud ja kasutatakse siiani Lõpe tee poolt vaadates kinnistu vasakul äärel asuvat ala. Praegu kulgeb kinnistule sissepääs Lõpe tee poolses otsas kahe kuuri vahel, sisuliselt läbi puudutatud isiku I õue (joonisel A tähistatud punktiiriga). Avaldajad kavandavad kinnistu nurgas asuva kuuri lammutamist või teisaldamist, mis oleks ka puudutatud isiku I huvides. Kõnealuse tee rajamine ei riku puudutatud isiku I õigusi ka seoses Lõpe tee ja Siilu maaüksuse nurgal kuuri esisel asuva väidetava puude ja muude tööde tegemise kohaga (nn „pinu“). Ajalooline foto lehmalüpsmisest ei tõenda, et puudutatud isik I vajab seda kohta igapäevase töö tegemiseks, sest vaatlusel kinnitas puudutatud isik I, et loomi tal enam ei ole. Puudutatud isiku I esitatud fotolt nähtuv oksa, kivi ja ehitusmaterjali jääkide rohtu kasvanud hunnik ei võimalda teha järeldust, et tegemist on igapäevase aktiivse töö tegemise kohaga, mille likvideerimine põhjustaks puudutatud isikule I lisaprobleeme. Arvestades puudutatud isiku I vanust, ei ole eluliselt usutav, et tema ise reaalselt pidevalt saeks või raiuks küttepuid. Kasutuskorra kindlaksmääramisel senise juurdepääsuvõimaluse arvestamata jätmist ja 907 m2 suuruse ala kõigi kaasomanike ühisesse kasutusse jätmisest keeldumist ei õigusta puudutatud isiku I väide, et avaldajatel I ja II on nende kasutusse jäävale maale juurdepääs kinnistu paremalt küljelt, Tähe ja Rehemaa maaüksusega piirnevalt alalt. Kohus paikvaatlusel veendus, et sealkaudu ei pääse sõidukitega Sassi kinnistu tagumiste osadeni. Kohus märkis, et põhjendatud pole puudutatud isiku I hirm üldtee rajamisel kiviaia hävitamise osas, kuna avaldajad on kinnitanud, et Siilu maaüksuse äärde tee rajamise korral kiviaeda ei hävitata. Samuti on avaldajad nõus abistama puudutatud isikut I taimede ümberistutamises ja läbipääsu takistavate kivide ümberpaigutamises.
8.4.Muus osas puudutatud isiku I maakasutus ei muutu, sest avaldajate jagamisplaan järgib senist tegelikku maakasutust. Paikvaatlusel selgitati, et puudutatud isikule I on maamõõtja poolt välja mõõdetud põllumaa ala vastavalt tema enda soovile ning sama põllumaa soovivad avaldajad jätta puudutatud isiku I ainukasutusse ka kasutuskorraga (joonisel A nr 5). Seega on ainetu puudutatud isiku I väide, et avaldajate jagamisplaan ei arvesta, et ta vajab põllumaad. Puudutatud isikul I ei ole õigust nõuda enda kasutusse tema kaasomandiosast suuremat ala. Põhjendamatu on puudutatud isiku I väide, et avaldajate ettepaneku järgi kasutuskorra kindlaksmääramisel ei ole tal võimalik kasta põllumaad nr 5, sest maatükkide nr 4 ja 2 vahele avaldajate poolt rajatud aed ei võimalda kastmisvoolikut kaevu juurest otse põlluni viia, aga ümber aia kastmisvoolik ei ulatu. Avaldajad on pakkunud, et puudutatud isiku I kastmisvoolik viiakse läbi kõnealuse aia. Seni on eelkõige puudutatud isik I keeldunud kaasomanikega mõistlikult kokku leppimast. 5 (9)
8.5.Maakohus nõustus avaldajatega, et puudutatud isiku I väited selle kohta, et tema on ainuisikuliselt kinnistut hooldanud ja parandanud hooneid, ei anna alust avaldajate avalduse rahuldamata jätmiseks. Kaasomandi eseme säilitamiseks ja parandamiseks kulude tegemisel võib puudutatud isikul AÕS § 75 järgi olla alus nõuda teistelt kaasomanikelt hüvitist. Samas on puudutatud isik I parandanud hooneid, mis on tema kasutuses ning jäävad tema ainukasutusse ka avaldajate kasutuskorra kindlaksmääramise ettepaneku kohaselt. Lisaks on avaldajad I ja II heakorrastanud nende valduses olevat osa Sassi kinnistust.
8.6.On mõistlik ja põhjendatud jätta kõigi kinnistul hooneid omavate kaasomanike ühiskasutusse kaev. Kaevust saab vett avaldajate paigaldatud pumba abil. Puudutatud isiku I väidetel teised kaasomanikud kinnistut alaliselt elamiseks ei kasuta, mistõttu puudutatud isiku I maatükil asuva kaevu ühiskasutust ei saa lugeda tema huve ülemääraselt riivavaks.
8.7.Puudutatud isiku I avaldus kasutuskorra kindlaksmääramiseks ei arvesta teiste kaasomanike omandiosade suurusi ega huve. Puudutatud isiku I kasutuskorra järgi jääks tema enda ja avaldaja II ainukasutusse Sassi kinnistust 5 202 m2, avaldajale I jääks tema tegelikust omandiosast ca poole võrra väiksem osa ning avaldajad III, IV ja V ei ole puudutatud isiku I hinnangul õigustatud kinnistust enda kasutusse midagi saama, vaid peaksid oma osa teistele kaasomanikele müüma. Avaldajad III, IV ja V oma kaasomandiosade müümise soovi kohtule avaldanud ei ole. Põhjendamatu on puudutatud isiku I väide, et ta vajab maad maaviljeluseks ja ettevõtluseks (soovib maad välja rentida telkimiseks). Need väited on vastuolus puudutatud isiku I väidetega enda kehvast tervisest, mis takistavat tal vajalikul määral kinnistut hooldada. Kaasomandis kinnistul majandustegevuse (tasulise telkimise võimaluse pakkumise näol) arendamine eeldab kõigi kaasomanike nõusolekut.

MÄÄRUSKAEBUS

Puudutatud isik I esitas peale määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ning uue määrusega määrata kinnistu kasutuskord kindlaks ka puudutatud isiku I elukorraldust ja huve arvestaval viisil. Koos kaebusega esitas puudutatud isik uue joonise Sassi kinnistu ja kasutuskorra ettepaneku kohta (I kd tl 198, edaspidi „joonis D“), millele viidates palub määrata kasutuskorra järgmiselt:  puudutatud isiku I ainukasutusse jääb 3 050 m2 suurune maatükk ja sellel asuvad ehitised (joonisel D nr 1);  avaldajate kasutusse jääb 9 152 m2 suurune maatükk ja sellel asuvad ehitised (joonisel D nr 2);  puudutatud isiku I ning avaldajate I ja II ühiskasutusse jääb kaev, mis on joonisel D märgitud sõõrina, mille kõrval on täht K ning asub maatükkide piiril. Kaevust vee võtmisel tuleb arvestada teiste kaasomanikega ning veevaesel ajal võtta kaevust vett säästlikult nii, et ka teistel kaasomanikel on võimalik kaevust vett saada. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:  maakohus ületas avalduse täielikult rahuldamisel diskretsioonipiire ning määras kasutuskorra kindlaks viisil, mis on vastuolus oluliste maakorralduse põhimõtete ja maakorraldusseadusega (MaaKS);  puudutatud isiku I huvid on jäänud täielikult kaitseta. Maakohus ei arvestanud mitte ühtegi probleemi ega seisukohta, mille puudutatud isik I enda huvina välja tõi ning millele on tähelepanu juhtinud ka Kihnu Vallavalitsus 2. septembri 2015 seisukohas;  kasutuskorra kindlaksmääramisel tuleb arvestada tegelikku situatsiooni kinnisasjal, praktilist lahendust ning vähemalt puudutatud isiku I järgmisi huve: 6 (9)

o kinnistutele ligipääsu korraldust ei muudeta ning välditakse ligipääsu võimaldamist läbi puudutatud isiku I hoovi; o hoonete asukohti ei oleks vaja muuta ega puid maha raiuda, puudutatud isiku I puukuuri lammutada; o puudutatud isiku I ainukasutusse määratud osa moodustaks ühe terviku ega oleks tükeldatud; o kõiki puudutatud isiku I ainukasutusse määratud osi oleks praktiliselt võimalik kasutada ning kaasomandi suurusele vastav pindala ei moodustuks piltlikult siiludest, mida puudutatud isik I reaalselt kasutada ei saa.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajatele tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Seejärel peatas maakohus menetluse kuni algse avaldaja II üldõigusjärglase menetlusse astumiseni. Avaldajad vaidlesid määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus kaasas 8. juuni 2017 määrusega menetlusse KR (puudutatud isik II), kes on Sassi kinnistu 1⁄4 suuruse mõttelise osa kaasomanik alates 27. märtsist 2017. Puudutatud isik II esitas koos avaldajatega 19. juunil 2017 vastuväited määruskaebusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Maakohus lähtus õigesti AÕS § 72 lg-st 5, mis annab kaasomanikule õiguse nõuda kohtult kaasomandis oleva asja kasutuskorra kindlaksmääramist, kui kaasomanikud ei ole saavutatud kokkulepet AÕS § 72 lg 1 järgi. TsMS § 613 lg 2 kohaselt on kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramine hagita asi, mille läbivaatamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaolude ega nendele antud hinnanguga ning mille läbivaatamisel peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui selle kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7). Ka TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Siiski ei ole kohus kasutuskorra kindlaksmääramisel seotud taotletud kasutusviisidega (vt Riigikohtu 23. veebruari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-10, p 12 teine lõik, ja selles viidatud varasem praktika). Kohus saab võtta arvesse ka puudutatud isiku(te) ettepanekuid kasutuskorra osas (Riigikohtu 8. mai 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-13, p 12 teine lõik). Maakohus on õigesti viidanud, et kasutuskorra määramise avalduse lahendamisel on kohtul lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestada tuleb mh kõigi kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise kasutuskorraga ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid (vt selle kohta nt Riigikohtu

16.veebruari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-10, p 15 teine lõik, ja seal viidatud varasem praktika). Samas ei nähtu vaidlustatud määruse põhjendustest, et maakohus oleks nimetatud asjaolusid igakülgselt vaidluse lahendamisel kaalunud. Lisaks peab kaasomandi kasutuskord olema kooskõlas seadustega ning heade kommetega (ibid), aga ka see tingimus ei tarvitse olla maakohtu määratud kasutuskorra puhul täidetud. Neil kaalutlustel asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohus on kaalumispiire ületanud, ja põhjendab seda järgmiselt. 7 (9)
14.1.Maakohus lähtus ainult avaldajate soovitud kasutuskorrast ja jättis kõrvale puudutatud isiku I pakutud variandid, leides vaid, et need ei arvesta teiste kaasomanike omandiosade suurust ja huve. Eeltoodud põhimõtete kohaselt ei tule kohtul kasutuskorra määramisel mitte üksnes kõrvutada menetlusosaliste esitatud kasutuskordade taotlusi, vaid kõigist asjaoludest ja kõigi kaasomanike huvidest lähtuvalt määrata õiglane kasutuskord. See võib erineda sellest, mille üks või teine menetlusosaline on kohtul palunud määrata. Maakohus rajas oma põhjendused peamiselt ainult vaatlusprotokollile, mida tsiviilasja toimikus ei ole (vt pikemalt järgnevas p 15). Sisuliselt ei põhjendanud maakohus aga, miks on avaldajate huvid kaalukamad kui puudutatud isiku I huvid, eriti võttes arvesse, et puudutatud isik I elab Sassi kinnistul alaliselt, avaldajad aga kasutavad maad ajuti.
14.2.Maakohus ei põhjendanud, miks tuleb avaldajatele võimaldada Lõpe teelt juurdepääs nende kasutusse jäävatele osadele kinnistust just piki Siilu kinnistu äärt kulgevat teed mööda ja kuidas koormab tee asukoht (joonisel A nr 9) puudutatud isikut I vähem, kui koormaks piki Tähe ja Rehemaa kinnistute piiri rajatav tee avaldajaid. Seda enam, et avaldajad I ja II on avaldanud soovi saada ühiskasutusse maatükk suurusega 320 m2 (plaanil nr 8), mis kujutab endast Lõpe teelt juurdepääsuteed avaldajate I ja II kasutusse jäävatele osadele kinnistust. Selleks, et rajada täiendav juurdepääs avaldajate kasutusse määratud osadele piki puudutatud isiku I osa, on ebapiisav põhjendus, et joonisel A nr-ga 8 märgitud teelt sõidukitega edasi ei pääse. Vaidlustatud määrusest nähtub, et ka piki Siilu kinnistu äärt tee rajamiseks on vaja maha võtta puid ja kuur teise kohta tõsta. Maakohus ei põhjendanud, miks puudutatud isiku I kasutuses oleva kuuri saab eest ära tõsta, aga avaldaja I kasutatavat kuuri ei saa. Kui parem või pikem juurdepääsutee on avaldajate huvides, siis on ebaõiglane panna sellest tulenev ebamugavus puudutatud isiku I kanda. Joonisel A nr-ga 9 märgitud ala jätmine kõigi kaasomanike ühiskasutuses olevaks teeks ei arvesta mingil viisil pudutatud isiku I huvidega.
14.3.Määratud kasutuskorra järgi on Sassi kinnistu kasutamisel jagatud mitmeks suuremaks ja väiksemaks tükiks ning 1,2 ha suurusest maast kokku 1 369 m2 ( = 907 + 142 + 320) on kasutusel teedena. Maakorralduslikult tuleb aga eelistada maa võimalikult otstarbekat kasutamist, kinnisasjad peaksid olema terviklikud ja otstarbeka kujuga, teid tuleb rajada samuti otstarbekalt ning maa kiildumist ja tükeldamist peaks vältima (MaaKS § 5 lg 2). Määratud kasutuskorraga loodud killustatus ei soodusta maa otstarbekat kasutamist ja kohtul oleks tulnud kaaluda muid variante. Kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramisel tuleb üldjuhul eelistada varianti, kus määratakse kindlaks mõistlike suuruste ja kujudega osad, mida on võimalik kasutada iseseisvalt, teisi kaasomanikke häirimata ning säilitades eluhoonete ümber privaatsuse. Lisaks ei tarvitse kinnistu killustamine käesoleval juhul olla põhjendatud ka seepärast, et kaasomanike suhted ei ole head – selle asjaoluga arvestamine vaidlustatud määrusest ei nähtu. Maakohus ei põhjendanud, miks on vajalik joonisel A nr-ga 7 märgitud tee, kui avaldajate I ja II kasutusse jäänud maale on tagatud juurdepääs Lõpe teelt Tähe kinnistu poolt. Ainult avaldajate soov täiendava tee rajamiseks, ei ole piisav puudutatud isiku I kasutusse jääva maa tükeldamiseks. Maakohus ei tuvastanud, et senise maakasutuse kohaselt oleks maad kasutatud eraldi tükkidena, samuti ei ole maakohus kaalunudki võimalusi, mis puudutatud isiku I elukorraldust nii palju ei häiriks ja oleks ka tema huvides.
14.4.Sarnaselt kaasomandi lõpetamisega (vrd Riigikohtu 29. septembri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, p 20 teine lõik) tuleks kasutuskorra määramisel lähtuda tegelikust olukorrast, st ehitiste ümberpaigutamine on erandlik ja võib seada ohtu kasutuskorra tegeliku täitmise võimaluse. Nimelt ei saa kasutuskorda määrava kohtulahendi alusel avaldajad õigust asuda kuuri teisaldama, samuti ei saa puudutatud isik I neilt seda nõuda. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks tuvastanud sellised erandlikud asjaolud, mis annaksid alust määrata kasutuskord viisil, et enne selle realiseerimist tuleb teha olulisi muudatusi kinnisasjal. 8 (9)

Kohtu kogutud või vastu võetud tõend tuleb võtta toimikusse (TsMS § 56 lg 1). Nimetatud reegli rikkumine on oluline menetlusnormi rikkumine ja võis käesoleval juhul mõjutada asja lahendamise tulemust. Seetõttu on tagajärjeks maakohtu lahendi tühistamine ja uuesti arutamiseks saatmine TsMS § 659 kaudu kohalduva § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 viimase lause alusel, kuigi kaebuses ei ole kõnealusele rikkumisele tuginetud.

15.1.Nähtuvalt 8. juuni 2016 istungiprotokollist esitas avaldajate esindaja taotluse tsiviilasjas nr 2-13-24660 koostatud vaatlusprotokolli tõendina asja juurde võtmiseks. Maakohus rahuldas nimetatud taotluse samal istungil. Samas ei sisalda käesoleva tsiviilasja toimik vaatlusprotokolli, millele kohus ka määruses tugineb. Tsiviilasja toimiku pinnalt ei ole seega võimalik kontrollida maakohtu põhjendusi viitega vaatlusprotokollile ja selle juurde kuuluvatele fotodele. Piisav ei ole vastava dokumendi alles 9. jaanuaril 2017 lisamine kohtute infosüsteemi (dokument nr 36), sest maakohus ei ole ka teinud TsMS § 56 lg 3 kohast määrust ja selleks kuupäevaks oli asja sisuline arutamine maakohtus juba lõppenud.
15.2.Maakohus märkis vaidlustatud määruse põhjendava osa p-s 5, et ta veendus paikvaatlusel, et avaldajate taotletud kasutuskord järgib kinnistu ja sellel asuvate ehitiste praegust tegelikku kasutust ning iga kaasomaniku omandiosa suurust. Käesolevas asjas 8. juunil 2016 toimunud istungi protokollist nähtub, et vaatlus toimus 7. augustil 2015. Maakohus võttis käesolevas asjas
25.jaanuari 2016 määrusega menetlusse 25. septembril 2015 esitatud avalduse kasutuskorra määramiseks (kohtute infosüsteemi on salvestatud siiski 13. novembri 2015 taotlus koos
25.septembril 2015 esitatud joonisega A). Loogiliselt pole võimalik, et maakohus oleks saanud
7.augusti 2015 vaatlusel veenduda selles, kuidas järgib kõige varasemalt 25. septembril 2015 esitatud kasutuskorra taotlus tegelikku olukorda kinnistul. Samuti jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, kuidas veendus maakohus just vaatlusel, et avaldajate taotlus järgib kaasomanike omandiosade suurusi, sest ka sellekohaseid põhjendusi vaidlustatud määrus ei sisalda. Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata asi avalduse uueks menetlemiseks tagasi samale maakohtule. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks teha ise uut määrust, sest maakohus on jätnud asjaolud ja menetlusosaliste taotlused olulises ulatuses välja selgitamata ning tsiviilasja toimik ei sisalda kõiki asjas kogutud tõendeid. Määruskaebus rahuldatakse seetõttu osaliselt. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimispõhimõttest selgitada ise välja asjast tähtsust omavad asjaolud. Samuti on otstarbekas, et maakohus selgitab menetlusosalistele, millistest kriteeriumitest kohus kasutuskorra määramisel juhindub. Alles seejärel on menetlusosalistele võimalik koostada ettepanekud, mida maakohus saab asja lahendamisel kaaluda, aga vastavalt eespool p-s 13 märgitule ei ole maakohus nende ettepankutega seotud. Senises menetluses ei ole maakohus loonud piisavat selgust puudutatud isiku I taotlustes. Nii näiteks erinevad joonised B ja C oluliselt, aga maakohus ei ole küsinud puudutatud isikult I, millist kasutuskorda ta tegelikult taotleb. Ka see ebaselgus tuleb asja uuel läbivaatamisel kõrvaldada. Siinjuures saab puudutatud isik I taotleda maakohtus ka sellise kasutuskorra määramist, nagu on kirjeldatud määruskaebuses. Seoses maakohtu määruse tühistamisega ja asja tagasi saatmisega samale maakohtule, otsustab menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 alusel maakohus. TsMS § 617 lg 2 ja TsMS § 696 lg 3 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja