Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
29. juuni 2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-19653
Tsiviilasi
ST, VL, HL, AL ja VL avaldus kaasomandis olevate maatükkide ja nendel asuvate ehitiste kasutuskorra kindlaksmääramiseks ning LJ vastuavaldus kasutuskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 10. jaanuari 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LJ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja I (vastustaja I): ST (isikukood
Avaldaja II (vastustaja II): VL (surnud
Avaldaja III (vastustaja III): HL (isikukood
Avaldaja IV (vastustaja IV): AL (isikukood
Avaldaja V (vastustaja V): VL (isikukood
Avaldajate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): LJ (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Urm Puudutatud isik II: KR (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Pärnu Maakohtu 10. jaanuari 2017 määrus tühistada ja saata tsiviilasi samale maakohtule uuesti lahendamiseks. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ST (avaldaja I), VL (üldõigusjärglane AL, avaldaja II), HL (avaldaja III), AL (avaldaja IV) ja VL (avaldaja V, koos „avaldajad“) esitasid 25. septembril 2015 Pärnu Maakohtule avalduse LJ (puudutatud isik I) vastu menetlusosaliste (kaasomanikud) kaasomandis olevate maatükkide ja nendel asuvate ehitiste kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Maakohus eraldas avalduse sel ajal menetletud tsiviilasjast nr 2-13-24660 ja võttis selle 25. jaanuaril 2016 menetlusse käesoleval asjana. Avaldajad palusid määrata kaasomanikele kuuluval Sassi kinnistul, asukohaga Linaküla küla Kihnu vald Pärnumaa (registriosa nr 4117206, edaspidi „Sassi kinnistu“) 1,2 ha suurusel maaalal kaasomandis olevate maatükkide ja neil asuvate ehitiste kasutuskord kooskõlas avaldusele lisatud joonisega (I kd tl 6, edaspidi „joonis A“) järgmiselt: a) ainukasutusse jäävad: avaldaja I ainukasutusse jäävad 1 236 m2 suurune maatükk (joonisel A nr 1) ning 1 359 m2 suurune maatükk ja sellel asuvad ehitised (joonisel A nr 2); avaldaja II ainukasutusse jääb 2 595 m2 suurune maatükk ja sellel asuvad ehitised (joonisel A nr 3); puudutatud isiku I ainukasutusse jäävad 2 364 m2 suurune maatükk ja sellel asuvad ehitised (joonisel nr 4) ning 462 m2 suurune maatükk (joonisel A nr 5); b) ühiskasutusse jäävad: avaldajatele III, IV ja V maatükk suurusega 2 826 m2 (joonisel A nr 6); avaldajatele I ja II maatükk (tee) suurusega 142 m2 (joonisel A nr 7) ning maatükk (tee koos aida ja sauna aluse maaga) suurusega 320 m2 (joonisel A nr 8); kõigile kaasomanikele maatükk (üldtee) suurusega 907 m2 (joonisel A nr 9); avaldajatele I ja II ning puudutatud isikule I kaev (joonisel A nr 10). Avaldajad tõid esile järgmised asjaolud: Sassi kinnistust kuulub avaldajatele I ja II kummalegi 1⁄4 suurune mõtteline osa ning avaldajatele III, IV ja V igaühele 1/12. Puudutatud isiku I mõttelise osa suurus on 1⁄4; pärast kõiki pärimisi ja nõudeõiguse loovutamisi on Sassi maaüksuse taastamiseks kaasomanikele tagastatud riigi tagavaramaast 1,2 ha maad; kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisel on otstarbekas aluseks võtta Sassi katastriüksuse jagamise joonis, mille koostas 27. augustil 2014 maamõõtja (joonis A). 2 (9)
Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja esitas 9. veebruaril 2016 vastuavalduse, milles taotles kasutuskorra määramist avaldajate taotletust erineval viisil. Puudutatud isik I esitas koos avaldusega Sassi kinnistu jagamise ettepanekuga omapoolse joonise (I kd tl 51, edaspidi „joonis B“). Puudutatud isik I soovis, et kaasomandis olevate maatükkide ja nendel asuvate ehitiste kasutuskord määrataks kindlaks järgmiselt: puudutatud isiku I ainukasutusse jääb 5 202 m2 suurune maatükk ja sellel asuvad ehitised (joonisel B nr 1); avaldaja II ainukasutusse jääb 5 202 m2 suurune maatükk ja sellel asuvad ehitised (joonisel B nr 2); avaldaja I ainukasutusse jääb 1 798 m2 suurune maatükk ja sellel asuvad ehitised (joonisel B nr 3); avaldajad võivad joonisel B märgitud maatükkide nr 2 ja 3 suhtes kokku leppida teisiti, kui see ei riiva puudutatud isiku I huve; saun ja kaev jäävad avaldajate I ja II ning puudutatud isiku I ühiskasutusse. Juhul kui avaldajad I ja II tahavad sauna kasutusest jätta välja puudutatud isiku I, siis tuleks talle määrata saunast loobumiseks talle rahaline hüvitus või kokku leppida muul viisil sellest loobumise tingimused. Puudutatud isik I tõi täiendavalt esile järgmised asjaolud: kaasomanike vahel välja kujunenud Sassi kinnistu kasutuskord on erinev avaldajate viidatust. Puudutatud isik I on alates 2001. aastast ainuisikuliselt hooldanud ja heakorrastanud koos tema joonisel märgitud ala nr 1. See maa-ala oli võssa kasvanud ja hooldamata. Taluhoone seisis aastaid tühjana, katus lasi vett läbi, korstnad olid lagunenud. Puudutatud isik I on parandas katust, korstnaid, küttekoldeid ja hoidis hooneid lumerohketel talvedel kokkuvarisemast; puudutatud isik I kasutab Sassi kinnistut püsiva elukohana alates 11. augustist 2001, aga avaldajad ei kasuta seda püsiva elukohana. Kuna avaldajatel on oma osale võimalik juurdepääs Tähe kinnistu poolt, siis pole vajalik joonisel B maatükilt nr 1 juurdepääsutee. Avaldajatel tuleks ära koristada kivid ja taimed, mis takistavad läbipääsu nende endi kasutusse jääval maal. Hoonete vahelt on ka autodega läbimiseks vajaminev maa olemas; joonise A alal nr 9 Siilu maaüksuse poolt riigitee ääres on jäetud märkimata puudutatud isiku I kõrvalhoone asukoht; avaldajad on joonise A alana nr 4 jätnud puudutatud isiku I kasutusse ülemääraselt suure osa viljapuuaiast, samas kui ta vajab pigem põllumaad; avaldajatele III, IV ja V oleks mõistlik hüvitada nende osa rahas hinnaga, mis arvestaks Sassi kinnistu keerulist maakasutust. Puudutatud isik I on huvitatud teatava osa mõistliku hinnaga väljaostmisest, kuna vajab maad maaviljeluseks; avaldaja I erastas maareformi käigus ostueesõigusega vabade maade arvelt Rehemaa, mis piirneb Sassi kinnistuga. Puudutatud isik I ja teised kaasomanikud loobusid oma ostueesõigusest, kuna sõlmisid avaldajaga I suulise kokkuleppe, et avaldaja I piirdub üksnes 1 798 m2 suuruse alaga 3 joonisel B ega nõua teiste kaasomanikega võrdses osas Sassi kinnistu kasutamise võimalust. Seega on õiglane, kui avaldajale I jääb Sassi kinnistu jagamise joonisel B ala 3; kasutuskorra määramisel tuleks arvestada ka avaldajate ja puudutatud isiku I halbade omavaheliste suhetega. Eelkõige ei sobi sel põhjusel, et avaldajad kasutaksid teed, mis 3 (9)
läbib puudutatud isiku I hoovi (joonisel A nr 9). Puudutatud isik I ei ole nõus vana kiviaeda lõhkuma, puid maha võtma, hoonet teisaldama ja uut teed rajama avaldajate soovitud kohta, kuna väljakujunenud tava on kõige otstarbekam ja välja kujunenud igapäevase elutegevuse käigus; avaldajad on ehitanud puudutatud isiku I nõusolekuta tarasid ja hoone, mida ta ei saa kasutada ja mis takistab liikumist Sassi maaüksusel Lõpe teelt vaadates paremal pool ning on lukustanud aida, sauna ja suvila; avaldajad ei arvesta asjaoluga, et neil on oma osale juurdepääs olemas. Joonise B alal nr 3 paikneva tee kasutamine tagab kõigile kaasomanikele nende kasutusse jäävate maatükkide ja maatükkidel asuvate ehitiste sihipärase kasutamise võimalused. Avaldajad vaidlesid vastuavaldusele vastu, nende põhilised vastuväited on järgmised: kaasomanikud ei ole suutnud kokku leppida omavahelist kaasomandi kasutamise korda ning kaasomandi kasutuskord ei ole seetõttu ka välja kujunenud; puudutatud isiku I kaasomandiosa suurusest tulenevalt ei ole tal õigust nõuda, et tema ainukasutusse jääks Sassi kinnistust 5 202 m2 suurune ala (joonisel B nr 1). Sellest, et kui üks kaasomanik asub ainuisikuliselt kaasomandisse kuuluvat taluhoonet valdama, ei järeldu, et see taluhoone peabki jääma tema ainukasutusse; puudutatud isik I eirab teiste kaasomanike huve. Avaldajate ja puudutatud isiku I arusaam ilust, korrastatud maast ning ehitistest on erinev. Puudutatud isikul I ei ole õigust ilma teiste kaasomanike nõusolekuta lubada külastajatel kinnistul telkida, kus temale meeldib; joonisel A alale nr 9 Siilu maaüksusega külgneva tee rajamine ei riku puudutatud isiku I tavapärast maakasutust ning tee tõttu kiviaed ega puudutatud isiku I kasutusse jääval maa-alal olevad istikud ei hävine; puudutatud isiku I kompromissettepanekud, rahalised nõuded ja nn tasaarvelduse pakkumine on asjakohatud ja arusaamatud. Menetluse kestel, täpsemalt 22. juunil 2016 esitas puudutatud isik I täiendava ettepaneku kasutuskorra määramiseks koos uue joonisega (I kd tl 142, edaspidi „joonis C“). Selle järgi tuleks Sassi kinnistul eraldada kaks osa: nr 1 suurusega 4 000 m2, mis jääks puudutatud isiku I kasutusse, ja nr 2 suurusega 8 202 m2 avaldajate kasutusse. Puudutatud isik I oli valmis kompenseerima tema kasutusse jääva kaasomandi mõttelisest osast suurema osa ühekordse maksega summas 300 eurot. Samas soovis ta saada hüvitist, kui kaotab sauna kasutamise võimaluse.
Maakohus rahuldas 10. jaanuari 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldajate avalduse ja jättis rahuldamata puudutatud isiku I vastuavalduse. Maakohus määras kindlaks Sassi kinnistu kasutuskorra vastavalt joonisele A nii nagu avaldajad taotlesid (eespool p 2). Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Maakohus tugines asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg-tele 2 ja 3 ning § 72 lg-le 5.
avaldaja I ei nõua Sassi kinnistust enda kasutusse suuremat ala, kui 1 798 m2. Avaldajal I on õigus kasutada Sassi kinnistu 1,2 ha suurusest maa-alast ca 3 000 m2. Sama suur kaasomandi mõtteline osa (1⁄4) kuulub puudutatud isikule I, mistõttu on õiguslikult ja faktiliselt põhjendamatu puudutatud isiku I soov saada enda kasutusse üle 5 000 m2 suurust maa-ala.
Puudutatud isik I esitas peale määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ning uue määrusega määrata kinnistu kasutuskord kindlaks ka puudutatud isiku I elukorraldust ja huve arvestaval viisil. Koos kaebusega esitas puudutatud isik uue joonise Sassi kinnistu ja kasutuskorra ettepaneku kohta (I kd tl 198, edaspidi „joonis D“), millele viidates palub määrata kasutuskorra järgmiselt: puudutatud isiku I ainukasutusse jääb 3 050 m2 suurune maatükk ja sellel asuvad ehitised (joonisel D nr 1); avaldajate kasutusse jääb 9 152 m2 suurune maatükk ja sellel asuvad ehitised (joonisel D nr 2); puudutatud isiku I ning avaldajate I ja II ühiskasutusse jääb kaev, mis on joonisel D märgitud sõõrina, mille kõrval on täht K ning asub maatükkide piiril. Kaevust vee võtmisel tuleb arvestada teiste kaasomanikega ning veevaesel ajal võtta kaevust vett säästlikult nii, et ka teistel kaasomanikel on võimalik kaevust vett saada. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: maakohus ületas avalduse täielikult rahuldamisel diskretsioonipiire ning määras kasutuskorra kindlaks viisil, mis on vastuolus oluliste maakorralduse põhimõtete ja maakorraldusseadusega (MaaKS); puudutatud isiku I huvid on jäänud täielikult kaitseta. Maakohus ei arvestanud mitte ühtegi probleemi ega seisukohta, mille puudutatud isik I enda huvina välja tõi ning millele on tähelepanu juhtinud ka Kihnu Vallavalitsus 2. septembri 2015 seisukohas; kasutuskorra kindlaksmääramisel tuleb arvestada tegelikku situatsiooni kinnisasjal, praktilist lahendust ning vähemalt puudutatud isiku I järgmisi huve: 6 (9)
o kinnistutele ligipääsu korraldust ei muudeta ning välditakse ligipääsu võimaldamist läbi puudutatud isiku I hoovi; o hoonete asukohti ei oleks vaja muuta ega puid maha raiuda, puudutatud isiku I puukuuri lammutada; o puudutatud isiku I ainukasutusse määratud osa moodustaks ühe terviku ega oleks tükeldatud; o kõiki puudutatud isiku I ainukasutusse määratud osi oleks praktiliselt võimalik kasutada ning kaasomandi suurusele vastav pindala ei moodustuks piltlikult siiludest, mida puudutatud isik I reaalselt kasutada ei saa.
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajatele tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Seejärel peatas maakohus menetluse kuni algse avaldaja II üldõigusjärglase menetlusse astumiseni. Avaldajad vaidlesid määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus kaasas 8. juuni 2017 määrusega menetlusse KR (puudutatud isik II), kes on Sassi kinnistu 1⁄4 suuruse mõttelise osa kaasomanik alates 27. märtsist 2017. Puudutatud isik II esitas koos avaldajatega 19. juunil 2017 vastuväited määruskaebusele.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Maakohus lähtus õigesti AÕS § 72 lg-st 5, mis annab kaasomanikule õiguse nõuda kohtult kaasomandis oleva asja kasutuskorra kindlaksmääramist, kui kaasomanikud ei ole saavutatud kokkulepet AÕS § 72 lg 1 järgi. TsMS § 613 lg 2 kohaselt on kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramine hagita asi, mille läbivaatamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaolude ega nendele antud hinnanguga ning mille läbivaatamisel peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui selle kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7). Ka TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Siiski ei ole kohus kasutuskorra kindlaksmääramisel seotud taotletud kasutusviisidega (vt Riigikohtu 23. veebruari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-10, p 12 teine lõik, ja selles viidatud varasem praktika). Kohus saab võtta arvesse ka puudutatud isiku(te) ettepanekuid kasutuskorra osas (Riigikohtu 8. mai 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-13, p 12 teine lõik). Maakohus on õigesti viidanud, et kasutuskorra määramise avalduse lahendamisel on kohtul lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestada tuleb mh kõigi kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise kasutuskorraga ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid (vt selle kohta nt Riigikohtu
Kohtu kogutud või vastu võetud tõend tuleb võtta toimikusse (TsMS § 56 lg 1). Nimetatud reegli rikkumine on oluline menetlusnormi rikkumine ja võis käesoleval juhul mõjutada asja lahendamise tulemust. Seetõttu on tagajärjeks maakohtu lahendi tühistamine ja uuesti arutamiseks saatmine TsMS § 659 kaudu kohalduva § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 viimase lause alusel, kuigi kaebuses ei ole kõnealusele rikkumisele tuginetud.
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.