nende hageja AS MiniCredit (registrikood 11551909, asukoht Viru Väljak 2, 10111 Tallinn); hageja lepinguline esindaja [email protected]);
Ingrid
Nook
(e-post:
kostja XXX(isikukood XXX, registreeritud elukoht Lasnamäe linnaosa, Tallinn; tegelik elukoht kohtule teadmata) Asja läbivaatamise kord
lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt XXX hageja AS MiniCredit kasuks välja 186 eurot ja 61 senti, sealhulgas põhinõue 150 eurot, intress 10 senti ja seisuga 11. jaanuar 2016 sissenõutavaks muutunud viivis 36 eurot ja 51 senti.
Mõista kostjalt XXX hageja AS MiniCredit kasuks välja alates 13. jaanuarist 2016 kuni põhinõude (150 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam, kui 150 eurot.
4.Jätta hagi rahuldamata intressi 5,90 euro, viivise 113,49 euro, meeldetuletuskirjade tasu 26 euro osas ja edasiulatuva viivise nõude seadusjärgset viivisemäära ületavas ulatuses.
5.Menetluskulud jätta 44% ulatuses hageja AS MiniCredit ja 56% ulatuses kostja XXX kanda.
6.Mõista kostjalt XXX hageja AS MiniCredit kasuks välja menetluskulu kokku 207 eurot ja 20 senti.
7.Toimetada otsus kätte pooltele. Kostjale toimetada kohtuotsus kätte avalikult. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
2-15-125685 Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.AS MiniCredit esitas 27.11.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 412 euro saamiseks. Kohus tegi 04.12.2015 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 30.12.2015 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. AS MiniCredit esitas 13.01.2016 hagi XXX vastu põhinõude 150 euro, intressi 30 euro, viivise 150 euro ja meeldetuletuse tasu 26 euro nõudes. Hageja taotles ka lisanduva viivise väljamõistmist määras 1,5% päevas võlgnetavalt laenusummalt, kuid mitte rohkem kui 150 euro ulatuses. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 26.01.2016 kohtumäärusega menetlusse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel väljastati kostjale 27.12.2012 laen summas 150 eurot. Krediit kuulus tagastamisele ilma intressita 30 päeva jooksul, s.o hiljemalt 26.01.2013 ning laenulepingu punkti 10.4 järgi loeti kampaania kestel väljastatud laenu mittetähtaegsel tagastamisel laen väljastatuks tavatingimuste alusel, s.o 30 päeva jooksul intressiga 30 eurot. Kostja jättis laenu koos intressiga terves osas hagejale tähtajaks tagastamata. Hageja saatis kostjale kaks meeldetuletust ning taotleb vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 8.4 meeldetuletustasu 26 euro väljamõistmist (13 eurot kummagi meeldetuletuse eest). Hageja on arvestanud viivist 11.01.2016 seisuga lepingus kokku lepitud määras 1,5% päevas kokku 1078 päeva eest summas 2425,50 eurot, kuid nõuab kostjalt viivist vaid põhivõlgnevuse summa ulatuses ehk 150 eurot. Hageja taotleb ka edasiulatuva viivise väljamõistmist alates 13.01.2016 määras 1,5% päevas võlgnetavalt summalt, kuid mitte enam, kui 150 euro ulatuses. Kostja vastuväited
2.Kostja hagile ei vastanud.
2-15-125685 Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
3.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 444 lg 1 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.
4.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
5.Hageja nõue tagastamata krediidisumma väljamõistmiseks võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Intressi nõudmiseks annab aluse VÕS § 94 lg 1 ja viivise nõudmiseks VÕS § 113 lg 1. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
6.Kohtumenetluse osapooltel ei ole vaidlust, et poolte vahel sõlmiti kostja laenutaotluse (t lk 26-28) alusel 27.12.2012 laenuleping 150 euro saamiseks (t lk 29-36), mille alusel sai kostja krediiti 150 eurot. Krediit kanti kostja arvelduskontole 27.12.2012. Krediit kuulus tagastamisele ilma intressita 30 päeva jooksul, s.o hiljemalt 26.01.2013. Laenulepingu punkti 10.4 järgi loeti kampaania kestel väljastatud laenu mittetähtaegsel tagastamisel laen väljastatuks tavatingimuste alusel, s.o tagastamisega 30 päeva jooksul intressiga 30 eurot. Laenulepingu kohaselt oli viivisemääraks 1,5% tasumata makselt päevas. Laenulepingu punkti 8.4 kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenu tagastamisega viivitamisel võlgnevuse menetlemise eest iga meeldetuletuse kohta tasu 13 eurot. Kostja hagejale laenu tagasi maksnud ei ole.
7.Kohus märgib, et kohtupraktikast lähtuvalt peab kohus (tüüptingimuste kehtivuse hindamise kõrval) omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 08.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3206, p 14). Kohus peab praegusel juhul vajalikuks kontrollida esmalt sõlmitud laenulepingu (kui tarbijakrediidilepingu) kehtivust tervikuna ning hinnata seejärel vajadusel tüüptingimuste (kui lepingu ühe osa) tühisust.
8.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi teise lõike järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et
2-15-125685 teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) selline tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg-st 3 tulenevalt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. TsÜS § 86 lg-st 4 tuleneb, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses.
9.Kohtupraktikast lähtuvalt on TsÜS § 86 lg 1 võimalik kohaldada ka juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võiks olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 05.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).
10.Poolte vahel sõlmitud lepingust nähtuvalt oli laenulepingu (tingimustega 150 eurot 30 päevaks, intress 30 eurot) krediidi kulukuse määr 791% aastas. Eesti Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2012. aasta detsembris 37.21% (kättesaadav arvutivõrgus: http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/981/treeMenu/FINANTSSEKTOR/891/1010). Laenulepingu krediidi kulukuse määr (791%) ületas seega enne lepingu sõlmimist viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (34.57%) enam kui 21 korda.
11.Kohtu hinnangul on laenulepingu alusel saadud krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord tasakaalust väljas sedavõrd suures ulatuses, et õigustatud on selle tehingu heade kommetega vastuolus olevaks lugemine ka täiendavalt krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kohtu hinnangul on asjas seega tõendamist leidnud, et laenuleping oli liialt kõrge intressi tõttu heade kommetega vastuolus ja seetõttu TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine.
12.Hageja on hagiavalduse punktis 2.2 märkinud, et vähendab oma intressinõuet vastavalt uutele nõuetele ja nõuab intressi 6 eurot, millele vastab krediidi kulukuse määr 60,1% aastas. Kohus leiab, et intressinõude tagantjärele vähendamine ei muuda laenulepingut kehtivaks.
13.Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses (vt eelpool viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 23).
14.Laenu tagastamise tähtaeg oli 26.01.2013. VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud intressi määraks tuleb lugeda ajavahemikus 27.12.2012-31.12.2012 1% aastas ja ajavahemikus 01.01.20134
2-15-125685 26.01.2013 0,75% aastas. Kostjal kuulus saadud laenult 150 eurot 30 päeva eest tasumisele intress kokku 10 senti.
15.Tulenevalt VÕS § 415 lg-st 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arvestades heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühises tehingus kokkulepitud laenu tagastamise tähtaega on kostja olnud viivituses laenulepingust tuleneva võlgnevusega 150 eurot ajavahemikus 27.01.2013 kuni 11.01.2016 kokku 1078 päeva. VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivisemäära põhjal on laenusummalt, mille tasumisega kostja viivituses oli, arvestatav seadusjärgne viivise summa ajavahemikus 27.01.2013 kuni 11.01.2016 kokku 36,51 eurot.
16.Hageja on nõudnud ka kostjale saadetud teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt laenulepingu üldtingimustes sätestatule. Kostjale on saadetud kaks meeldetuletuskirja. VÕS § 158 lg-tes 1 ja 3 sätestatut arvestades on ka meeldetuletuskirjade tasu nõude korral sisuliselt tegemist leppetrahvinõuetega (eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summa). Kuivõrd laenuleping on kohtu ülalesitatud järelduste kohaselt tervikuna tühine, ei ole kehtivad ka selles sisalduvad leppetrahvikokkulepped. Nendele hageja järelikult tugineda ei saa. Teadete väidetava saatmisega seotud tegelike kulude suurust ei ole hageja tõendanud.
17.Kuivõrd kostja ei ole hagejale lepingust tulenevalt ühtegi makset teinud, kuulub eelnevast tulenevalt hagi rahuldamisele põhinõude 150 euro, intressi 10 sendi, seisuga 11.01.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 36,51 euro osas ja edasiulatuva viivise nõudes seadusjärgses määras. Intressi 5,90 euro, viivise 113,49 euro ja meeldetuletuskirjade tasu 26 euro nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
19.Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 56% ulatuses kostja ja 44% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 270 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 207,20 eurot. Hageja saab taotleda enamtasutud riigilõivu 25 euro tagastamist.
20.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
21.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.