Välja mõista KÜ-lt Uus 1A VKG Soojus AS kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (946 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
2-15-5815 jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 27.08.2003 AS-i Kohtla-Järve Soojus (kehtiva ärinimega VKG Soojus AS) ja korteriühistu Uus 1A vahel soojusenergia ostu-müügileping nr 801003302. Lepingu Lisa 1 p. 2.7 kohaselt kohustus VKG Soojus AS teatama massiteabevahendite kaudu soojusenergia hindade muutumisest vastavalt seaduses ettenähtud tähtaegadele ja korrale. Alates lepingu sõlmimisest kuni 2012 detsembrini teatas kostja massiteabevahendite kaudu, sh. ajalehes “Põhjarannik” soojusenergia hindade muutumisest. Kostja kohaldas alates 21.01.2013 uut tariifi (55, 52 €/MWh). Kuna kostja teatas 21.12.2012 uuest tariifist ainult enda kodulehe kaudu, ei ole tegemist nõuetekohase teavitamisega. Kostja avalikustas uue piirhinna nõuetekohaselt ajalehes “Põhjarannik” alles 30.04.2013. Sellest tulenevalt oli kostjal õigus esitada arveid uue hinnaga alates 01.06.2013. Hageja palub kostjalt välja mõista enammakstud summa 1956, 96 eurot.
2.Kostjal on kohustus vastavalt lepingu punktile 2.7 teatada minimaalselt 2 massiteabevahendite kaudu soojusenergia hindade muutmisest vähemalt üks kuu enne uue hinna kehtima hakkamist. Seadusest ei nähtu, kuidas peab avalikustamine toimuma. Hageja leiab, et uue piirhinna avalikustamine ainult kostja kodulehel ilma ettehoiatuseta ja kehtiva lepingu sätteid muutmata ja kooskõlastamata ning et alates 01.01.2013 avalikustatakse uus piirhind ainult interneti kaudu, on lepinguga vastuolus ja mittekohane. Kuna lepingus ei ole määratud kostja ametlikku veebiaadressi informatsiooni kättesaamiseks ja teavitamiseks, on see poolte vahel kooskõlastamata. Hageja ei ole jälginud VKG Soojus AS-i kodulehte, kuna see ei ole märgitud lepingus ja mitte kuskil ei ole infot selle kohta, et kostja võib avalikustada uue piirhinna üksnes kodulehel. Hageja ja kostja praktikas oli tavaks avalikustamine paberkandjal. Hageja ei eita, et 07.01.2013 edastas kostja hagejale e-posti teel teate uue piirhinna kehtima hakkamise kohta alates 21.01.2013. Hageja sai teate kätte ning esitas viivitamatult pretensiooni, kuna kostja rikkus oma lepingulisi kohutusi lähtudes lepingu punktist 2.7 ja KKütS § 8 lg 4.
3.Kostja avaldas esimest korda uue piirhinna üksnes oma kodulehel ilma ettehoiatuseta ja kehtiva Lepingu sätteid muutmata ja kooskõlastamata, et käesolevast ajast (01.01.2013) alates avalikustab kostja uue piirhinna ainult Interneti kaudu. Hageja ei olnud selleks valmis, kuna pikemaajaliselt rakendas kostja uue piirhinna avalikustamist paberkandjal massiteabevahendite kaudu, mis vastab sõlmitud Lepingu sätetele ja poolte vahel kehtivale praktikale (2003-20012). Kostja veebilehel avalikustamine oli äärmiselt segane ja täielikult arusaamatu, mistõttu ei saa seda lugeda kohaseks avalikustamiseks ja avalikustamise tähtaja järgimiseks. Kostja eksitab käesoleva avalikustamisega hagejat ja teisi isikuid (tarbijaid). Maa-gaasiseaduse ja kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu (millega muudetati KKütS § 8 lg-t 4 (eelnõu nr 426 SE III) seletuskirjast tulenevalt ei jõua sageli tarbijani ülevabariigilise
2-15-5815 levikuga ajalehes avaldatud teave, kuna avalikustamine kohalikus ajalehes, oma kodulehel või otseteatena tarbijale on märksa efektiivsem. Seega seletuskirjas rõhutatakse, et avalikustamine peabki olema mitmes kohas. Kostja on vääral seisukohal, et avalikustamise viis on soojusettevõtja valiku küsimus. Hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
II KOSTJA VASTUS
4.Kostja hagi ei tunnista. Lepingu p 4.13 kohaselt toimub soojusenergia tariifide seaduses ettenähtud korras muutmise korral arveldamine uute tariifide järgi nende jõustumise hetkest vastavat muudatust lepingusse tegemata. Konkurentsiamet kooskõlastas 21.12.2012 uue soojuse piirhinna (55, 52 €/MWh, lisandub käibemaks) ja kostja avaldas 21.12.2012 oma kodulehel teate soojuse piirhinna muutmisest. Lisaks saatis kostja 07.01.2013 hagejale teate uue piirhinna kehtima hakkamise kohta alates 21.01.2013. Hageja sai nimetatud teate kätte ja kinnitas seda oma 28.01.2013 vastuskirjas. Soojuse piirhinna muutmise kohustuslikud tingimused on reguleeritud KKütS-ga, mitte aga hagejaga sõlmitud lepinguga. Soojusenergia hinna määramine on allutatud avalik-õiguslikule regulatsioonile (täpsemalt KKütS §-d 8 ja 9) ning avaliku võimu kontrollile. Müüdava soojuse piirhinna suurus, selle muutmine ja uue hinna kehtima hakkamine ei sõltu konkreetse tarbijaga sõlmitud soojuse ostu-müügilepingus kokkulepitust, vaid seaduse imperatiivsetest sätetest.
5.Üheski KKütS § 8 lg-s 4 redaktsioonis ei ole seadus sätestanud, et piirhinna muudatustest tuleb teavitada mitme massiteabevahendi, ega ka kohaliku paberkandjal avaldatava ajalehe kaudu. Seaduses ei ole täpsustatud viisi, kuidas avalikustamine peab toimuma ja avalikustamise viis on soojusettevõtja valiku küsimus. Seadusandja on ühemõtteliselt pidanud kohaseks viisiks kodulehel avalikustamist ning ka otseteatena teavitamist. Kostja on täitnud mõlemad eeltoodud tingimused – avaldanud teate üks kuu enne uute hindade kehtima hakkamist kodulehel ning teavitanud hagejat ka otseteatena e-kirja teel. Pooled ei ole Lepingus kokku leppinud selles, kus peab kostja uuest piirhinnast teavitama. Lepingu punktides 2.7 ja 4.13 on kokku lepitud vaid selles, et avalikustamine peab toimuma vastavalt seadusele.
6.KKütS § 8 lg-ga 4 ei ole määratletud soojusettevõtja kohustust teavitada iga tarbijat eraldi, vaid kostjal lasub kohustus avalikustada teave selliselt, et lepingupartneritel oleks võimalik sellega tutvuda. Internet kujutab endast sõna tõsises mõttes riigipiire ületavat massiteabevahendit. Ka kostja koduleht internetis kujutab endast massiteabevahendit. Kostja koduleheküljele on juurdepääs oluliselt suuremal hulgal inimestel kui paberkandjal ajalehele Põhjarannik. Hageja sai kostja valitud massiteabevahendi – kodulehe – kaudu vaidlusaluse piirhinna avalikustamisest teada ning puudub mistahes hageja õiguste riive. Vaidlust ei ole, et piirhinna muudatus avalikustati üks kuu enne piirhinna jõustumist kostja kodulehe kaudu ning hagejale isiklikult saadeti piisava varuga enne hinnamuudatuse jõustumist kostja poolt ka vastav teavitus e-kirjaga. Hageja on pahauskne sest, et hageja ise on kinnitanud, et jälgis kostja kodulehte ning sai enne uue piirhinna kehtima hakkamist kätte kostja personaalse teate hinna muutumise kohta. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
III KOHTU PÕHJENDUSED
7.Arvestades hagi hinda 1956, 96 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:
2-15-5815
Poolte vahel kehtib 27.08.2003 sõlmitud soojusenergia ostu-müügileping.
Kostja on alates 2003-2012 detsembrini teatanud massiteabevahendite kaudu, sh. ajalehes “Põhjarannik” soojuse hindade muutumisest.
Kostja avaldas 21.12.2012 oma kodulehel teate soojuse hinna muutmisest.
Kostja edastas 07.01.2013 hagejale e-posti teel teate uue piirhinna kehtima hakkamise kohta alates 21.01.2013 ja hageja sai teate kätte.
Kostja avalikustas uue soojuse hinna kohalikus ajalehes “Põhjarannik” 30.04.2013.
8.Hageja väited on vastuolulised. Ühelt poolt väidab hageja, et kostja teavitamiskohustus tulenes Lepingu p. 2.7, teiselt poolt aga viitab KKütS § 8 lg 4 ja eelnõu nr 426 SE III seletuskirjale väites, et seadusest ei nähtu, kuidas peab avalikustamine toimuma. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja (müüja) teavitamiskohustus tuleneb lepingust ja tegemist on lepingu rikkumisega. Kohus nõustub kostja väitega, et tegemist ei ole lepingulise kohustusega ning lepingu p-s 2.7 ja 4.13 on kokku lepitud ainult selles, et avalikustamine peab toimuma vastavalt seadusele, st. lepingus on otsene viide seadusele. Eeltoodu alusel on ainetud hageja väited, et kostja poolt piirhinna avalikustamine veebilehel on lepinguga vastuolus, lepingus ei ole määratud kostja ametlikku veebiaadressi, see on poolte vahel kooskõlastamata, kostja on hinna avalikustanud lepingu sätteid muutmata ja lepingu p 2.7 täiendab ja konkretiseerib KKütS § 8 lg 4. Poolte vahelise lepingu p 2.7 ei nähtu, et see mingil määral seaduses sätestatust erineks, sh. täpsustaks seal sätestatut. Ekslik on hageja arusaam, et kostjal on kohustus kokku leppida teise poolega lepingu muutmises ja alles seejärel õigus avalikustada hinnamuutus enda veebilehel. Kuna hageja on ekslikult leidnud, et tegemist on kostja lepingust tuleneva kohustusega, on hageja eksinud ka vaidluse sisu määratlusel (kas kostja on täitnud lepingu p 2.7 sätestatud kohustust). Tähendust ei oma hageja viited KKütS §le 7 lg 1 ja 14 lg 1, kuna need ei reguleeri soojuse piirhinna avalikustamise tingimusi, vaid ostjate soojusega varustamist.
9.KKütS § 8 lg 4 kohaselt peab soojusettevõtja avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt üks kuu enne selle kehtima hakkamist. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et KKütS § 8 lg-s 4 ei ole sätestatud nõuet, et piirhinna muudatustest tuleb teavitada korraga mitme massiteabevahendi, sh. kohaliku paberväljaandes ajalehe kaudu ja igat tarbijat eraldi. Eeltoodu ei tulene ka hageja viidatud maagaasiseaduse ja kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast. Muuhulgas on seletuskirjas öeldud, et avalikustamine kohalikus ajalehes, oma kodulehel või tarbija otseteavitamine on märksa efektiivsem ning hinna avalikustamise tee jääb müüja otsustada. Järelikult on väär hageja seisukoht, et avalikustamise viis ei ole kostja (müüja) otsustada. Seletuskirjast ei tulene ka nõuet, et müüja peab hinnamuutuse avalikustama korraga mitme massiteabevahendi kaudu.
10.Antud juhul ei vaidle pooled selle üle, et kostja (müüja) on avaldanud 21.12.2012 oma kodulehel teate soojuse hinna muutmisest ning saatnud hagejale lisaks e-posti teel 07.01.2013 samasisulise teate, mille hageja on kätte saanud. Kuna kostja on hinnamuutuse avalikustanud oma kodulehel, on hinnamuutuse avalikustamine toimunud KKütS § 8 lg 4 nõuetele vastavalt. Seisukohta ei muuda ka asjaolu, et kostja on eelnevalt pika aja jooksul ostjaid hinnamuutustest teavitanud ajalehe “Põhjarannik” paberväljaandes ja lisaks peale oma kodulehel avaldamist teate avaldanud samas ajalehes. Tava ei muuda seadust (TsÜS § 2 lg 2). Järeldada ei saa ka seda, et kostja on pidanud sellist avalikustamise viisi enda jaoks õiguslikult siduvaks.
11.Kohtu hinnangul ei saa seadusest tulenev nõuetele vastav avalikustamine müüja kodulehel olla vastuolus mõistlikkuse põhimõttega nagu väidab hageja. Ekslik on hageja arusaam, et teabe avaldamine kostja veebilehel internetis ei taga teabe võimalikult kiiret jõudmist igaüheni. Kohus on vastupidisel seisukohal ja leiab, et interneti vahendusel leviv teave jõuab tarbijaskonnani kõige kiiremini, võrreldes teiste massiteabevahenditega. Ka hageja poolt viidatud seletuskirjas on selgitatud, et avalikustamine kodulehel või tarbija otseteavitamine on
2-15-5815 märksa efektiivsem. KKütS § 8 lõikes 4 eesmärk on võimaldada tarbijal võtta kasutusele meetmeid, et õigeaegselt oma kaugküttekasutust muuta selliselt, et see vastaks hinnamuutusele. Kohus märgib, et olenemata sellise kohustuse puudumisest, võinuks kostja lähtudes hea usu põhimõttest tarbijaid eelnevalt teavitada avalikustamise viisi muutusest, kuid selline tegemata jätmine ei muuda asjaolu, et kostja on soojuse piirhinna avalikustanud nõuetekohaselt ja ostjatel, sh. hagejal on olnud võimalus teabega tutvuda. Eeltoodu alusel jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 138 lg 1 alusel on menetluskulud kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. Kostja menetluskulud käesolevas tsiviilasjas koosnevad Advokaadibüroo LINKLaw OÜ õigusabiteenuse arvetest 1505080, 1511468 ja 1512470. Kostja palub välja mõista hagejalt lepingulise esindaja kulu kokku 946 eurot (käibemaksuta) (8,6 tundi*110). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot käibemaksuta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega vastab kostja esindajate poolt näidatud tunnihind kohtupraktikale. Arvestades kostja esindajate poolt koostatud menetlusdokumentide arvu, sisu ja mahtu ning asja keerukust, leiab kohus, et kostja lepinguliste esindajate kulu on põhjendatud ja vajalik. Õigusabile kulunud aeg ei ole ülemäära suur ja kulud tervikuna ei ületa tsiviilasja hinda. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 946 eurot käibemaksuta. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kostja on vastava avalduse kohtule esitanud.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.