Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1(3)

2-15-122427 Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse ja kahju hüvitise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hageja vahendusel 13. mail 2014 liikluskindlustuse kliendilepingu nr 2619197/1, valides lepingu tüübiks maksekohustusega lepingu. Kostjale välistati 13. mail 2014 kindlustuspoliis nr L005440254/1, kuid kostja nõuetekohaselt poliisi eest edastatud arvet tasutud ei ole. Hageja pöördus nõude rahuldamise saavutamiseks inkassofirma poole ning maksis inkasso firmale teenustasu 40,73 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 127,70 eurot, kahju hüvitise 40,73 eurot, menetluskulud summas 235 eurot (sh riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 160 eurot) ning viivise menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid koos kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest (t.l.-31-32). Hagimaterjalid on kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud (t.l.-36). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kostja kohtule vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 127,70 eurot ning kahju 40,73 eurot, kokku 168,43 eurot. 2(3)

2-15-122427

MENETLUSKULUD

Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulude summas 160 eurot (ei sisalda käibemaksu), kokku 235 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 75 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 40 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindaja on kuulunud materjaliga tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks ning kohtusse esitamiseks 4 töötundi. Kooskõlas TsMS § 175 lg 1, loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 160 eurot ilma käibemaksuta, kuna hageja on käibemaksukohuslane. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks kokku 235 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.