Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

1(2)

2-15-122282 Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank; nr EE513300333522160001 Danske Bank; EE221700017003510302 Nordea Bank kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagi 01.02.2016 määrusega menetlusse ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostjale saadetud hagimaterjalid anti üle allkirja vastu kostja tööandja OÜ Ilmara esindajale Indrek Saluvee 04.02.2016 (tl 38, 45). Vastuse esitamise tähtajaks oli 18.02.2016. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub välja mõista kostjalt maksekäsu kiirmenetluses 16.10.2015 tasutud riigilõivu 45 eurot, 29.01.2016 hagi esitamisel tasutud täiendava riigilõivu 80 eurot ja õigusabikulud (esindaja tasu) 216 eurot käibemaksuga ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt. Alusdokumentidega tutvumiseks ja hagiavalduse koostamiseks on hagejal kulunud 1,5 tundi tunnitasuga 120 eurot, tasu

2(2)

2-15-122282 kokku 180 eurot. Hageja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (tl 33). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja TsMS § 174 lg 10 kohane kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kohus leiab, et õigusabi kulud (hagiavalduse koostamine ja esitamine) 180 eurot on põhjendatud osaliselt. Kuna tegemist on trafaretse ja mitte keeruka hagiga võlgnevuse nõudes, loeb kohus põhjendatud ajaks 1 tunni. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot ilma käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-145-13 p 14). Seega tuleb õigusabikulud kostjalt välja mõista käibemaksuga. Kuna kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 245 eurot sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot, kohtutäituri tasu 36 eurot, täiendav riigilõiv hagi esitamisel 80 eurot ja õigusabikulud (esindaja tasu) 120 eurot käibemaksuga ning viivise menetluskuludelt (245 eurolt) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

3(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.