Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes, Imbi SidokToomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.02.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-53696
Tsiviilasi
Osaühing Aleksi Äri hagi MP vastu üürilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks või kahju hüvitamiseks ning MP vastuhagi 2301,79 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.09.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Lange apellatsioonkaebus OÜ Aleksi Äri apellatsioonkaebus
OÜ Lange apellatsioonkaebuse hind
200 eurot
OÜ Aleksi Äri apellatsioonkaebuse hind
13 032 eurot 93 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant 2 ja vastustaja 2): OÜ Aleksi Äri (registrikood 10373209) tehinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja 1): MP (isikukood XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Anatoli Orlovski Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel (apellatsioonimenetluses apellant 1): OÜ Lange (registrikood 10868188), seaduslik esindaja Krista Aas
1(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-53696
Istungi toimumise aeg
01.02.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Ljudmila Tamar ja nõustaja AS, kostja esindaja Anatoli Orlovski ja kolmanda isiku esindaja Krista Aas
1.Võtta vastu OÜ Aleksi Äri hagist loobumine valvesignalisatsiooni seadme ja tuletõrjesignalisatsiooni seadme väljanõudmise osas, tühistada nimetatud esemete väljanõudmise osas Harju Maakohtu poolt 09.09.2015 tehtud otsus ning lõpetada vastavas osas tsiviilasja menetlus.
2.Maakohtu otsus tühistada ka osas, milles maakohus mõistis (õigeksvõtul põhinevalt) kostjalt välja müügileti, avatud kapi ja seifi, samuti osas, milles maakohus jättis kahe elektriradiaatori ja nelja valgusti väljamõistmise nõudes hagi rahuldamata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hageja nõue kahe elektriradiaatori ja nelja valgusti väljamõistmiseks, samuti täpsustada otsuse resolutsiooni kostja valdusest välja mõistetud kontorimööbli osas ning muuta osaliselt maakohtu menetlusega seonduvate menetluskulude jaotust. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
5.Lugeda Harju Maakohtu 09.09.2015 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 1) Rahuldada Osaühingu Aleksi Äri hagi MP vastu osaliselt. 2) Mõista hagi õigeksvõtul põhinevalt MP valdusest Osaühingu Aleksi Äri valdusse järgmised esemed: kontorimööbel – kaks kirjutuslauda - ning köögitehnika - külmik, mikrolaineahi, kohvimasin, teekann. 3) Mõista MP valdusest Osaühingu Aleksi Äri valdusse täiendavalt järgmised esemed: kaks elektriradiaatorit ja neli valgustit. 4) Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord sellisel, et Osaühing Aleksi Äri viib esemed ära nende asukohast tulles kell 19.00 enda valitud päeval ja teatades MP-le ette vähemalt 1 nädal. 5) Ülejäänud osas jätta esemete valduse väljamõistmise nõue ja alternatiivselt esitatud esemete eest hüvitise nõue rahuldamata. 6) Vastuhagi rahuldada osaliselt. 7) Välja mõista Osaühingult Aleksi Äri MP kasuks 1962,97 eurot (üks tuhat üheksasada kuuskümmend kaks eurot ja 97 senti).
6.Osaühingu Aleksi Äri poolt MP vastu esitatud hagiga (põhihagi) seotud maakohtu menetluses kantud menetluskulud jätta 99% ulatuses Osaühingu Aleksi Äri kanda ning 1% ulatuses MP kanda, vastuhagi menetlemisega seotud
2(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-53696 maakohtu menetluses kantud kuludest jätta 85% Osaühingu Aleksi Äri kanda ja 15% MP kanda.
7.Hageja Osaühing Aleksi Äri apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta 99% ulatuses hageja kanda ja 1% ulatuses kostja MP kanda. OÜ Lange apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta täies ulatuses Osaühingu Aleksi Äri kanda.
8.Rahuldada Osaühingu Aleksi Äri nõue maakohtu menetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks kokku 247,50 euro ulatuses ning MP nõue maakohtu menetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks kokku 457,88 euro ulatuses, tasaarvestada nimetatud vastastikused nõuded ning mõista Osaühingult Aleksi Äri MP kasuks välja menetluskulude hüvitisena 210,39 eurot (kakssada kümme eurot ja 39 senti).
9.Rahuldada hageja nõue ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks kokku 17,30 euro ulatuses ning kostja nõue ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks kokku 482,63 euro ulatuses, tasaarvestada nimetatud vastastikused nõuded ning mõista Osaühingult Aleksi Äri MP kasuks välja menetluskulude hüvitisena 465,33 eurot (nelisada kuuskümmend viis eurot ja 33 senti).
10.Rahuldada OÜ Lange avaldus ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõista Osaühingult Aleksi Äri OÜ Lange kasuks välja menetluskulude hüvitisena 75 (seitsekümmend viis) eurot.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Aleksi Äri (hageja) esitas maakohtusse 30.06.2014 hagi MP (kostja) suhtes, milles palus kohustada kostjat tagastama hagejale järgmised esemed: müügisaali mööbelvitriinid, konditsioneer AEG, kontorimööbel, seif, kaks elektriradiaatorit, köögitehnika (külmik, mikrolaineahi, kohvimasin, teekann), turvarulood uksele, turvavõru aknale, valgustid (4 tk), valgusripplagi, valvesignalisatsiooni seade, tuletõrjesignalisatsiooni seade, santehnika (1 kraanikauss, 1 WC-pott). Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt kahjuhüvitis summas 13 370,55 eurot.
3(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-53696
2.Hagi kohaselt sõlmisid OÜ Lange (kolmas isik) ja hageja 01.10.2003 üürilepingu Tallinnas Vanaturu kael 5 asuva kinnistu hoone äriruumide üürimiseks I korrusel üldpinnaga 22 m2 ja keldrikorrusel üldpinnaga 20,5 m2 (edaspidi: ruumid). Nimetatud leping lõppes 30.09.2013. Kolmanda isiku eelmine üürnik lahkus ruumidest eemaldades kõik tema poolt ehitatud kipsseinad, põrandakatted ja valgustid ja ukse. Hagejal tuli uuesti ehitada seinad, põrandad, viimistleda laed ja seinad ja sisustada kauplus juveelitoodete müügiks sobivaks.
3.Hageja sisustas üüritud ruumid ja avas seal juveelikaupluse. 01.07.2009 sõlmis hageja kostjaga allüürilepingu samade ruumide kasutamiseks kuni 30.06.2011. 01.07.2009 koostati üleandmise-vastuvõtu akti, mille kohaselt andis hageja kostjale kasutamiseks üle aktis nimetatud esemed. Üürilepingut pikendati poolte kokkuleppel kuni 31.12.2012. Detsembris 2012 teatas hageja kostjale, et soovib lepingut pikendada kuni 30.06.2013. 07.03.2013 kirjaga teatas kostja, et loeb üürilepingu uuendatuks, s.t pikendatuks üheks aastaks alates 01.01.2013 vastavalt lepingu punktile 9.2, s.t kuni 31.12.2013. 01.10.2013 andis kostja ruumide ja ruumides olevate asjade valduse üle kolmandale isikule ning jätkas ruumide ja esemete kasutamist kolmanda isikuga sõlmitud üürilepingu alusel. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele täies ulatuses vastu. Samuti esitas kostja vastuhagi.
5.Hageja on varast vabatahtlikult loobunud. Kolmas isik andis kinnituse, et hageja võib asjad ära viia ning pakkus hagejale asjade äraviimiseks muuhulgas aega 01.10.2013 kell 17.00 või alternatiivselt ajavahemikul 01-04.10.2013. Ka on hageja nõue aegunud. Üürileping hageja ja kolmanda isiku vahel lõpetati 30.09.2013. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 338 lg 2 kohaselt on üürniku poolt asjadele tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg kuus kuud. Seega viimane hagi esitamise päev oli 01.04.2014. Hageja esitas hagi 29.06.2014.
6.Vastuhagis palus kostja mõista hagejalt tasutud deposiit summas 2301,79 eurot. Vastavalt hageja ja kostja vahel 01.07.2009 sõlmitud allüürilepingu p-le 6.8 tasus kostja hagejale 04.07.2009 tagatisraha summas 36 000 krooni s.o 2 301,79 eurot. Lepingu p 6.10 kohaselt oli hagejal kohustus tagastada deposiitraha hiljemalt 14 päeva jooksul lepingu lõppemisest, kui hagejal puuduvad nõuded kostja vastu. Leping lõpetati 30.09.2013. Hageja pole kostjale deposiiti tagastanud. Hageja vastus vastuhagile
7.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Hageja ja kostja vaheline üürileping pikenes ühe aasta võrra, s.o kuni 31.12.2013. Hageja jätkas üüri- ja kommunaalarvete esitamist, kuid üürnik jättis neid alates septembrist 2013 tasumata (kokku summas 4 660,44 eurot). 25.04.2014 nõudekirjas teatas hageja kostjale, et tasaarvestab deposiitraha
4(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-53696 tasumata arvetega summas 1 666,42 eurot ja ülejäänud osas arvete mittetasumisest tekkinud viivisega. Kolmanda isiku seisukoht
8.03.03.2015 kaasas Harju Maakohus tsiviilasja menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel OÜ Lange. Kolmas isik palus 24.03.2015 seisukohas jätta hagi rahuldamata. Vastuhagi osas kolmas isik arvamust ei esitanud.
9.Kolmanda isiku arvates võib hageja ruumidest ära viia temale kuuluva vara, välja arvatud selle, mida pole ruumi kahjustamata võimalik eraldada. Nimetatud seisukoht tugineb kolmanda isiku ja hageja vahel 01.10.2003 sõlmitud üürilepingu punktidest nr 5.3 ja 5.4. Ühegi parenduse või muudatuse tegemise jaoks pole kolmas isik kirjalikku nõusolekut hagejale andnud. Hagi punktides nr 1 (osaliselt: vitriinid), 2 (konditsioneer), 4 (kaks elektriradiaatorit), 6 (turvarulood uksele), 7 (turvavõru aknale), 8 (valgustid), 9 (valgusripplagi), 10 (valvesignalisatsiooni seade), 11 (tuletõrjesignalisatsiooni seade) ja 12 (sanitaartehnika) nimetatud asjade omand on läinud üle OÜ-le Lange üürilepingu punkti nr 5.4 alusel. Hagejal pole seetõttu õigust neid asju tagasi saada. Hagi punktides nr 1 (müügilett ja avatud kapp), 3 (kontorimööbel ja seif) ja 5 (köögitehnika) nimetatud esemete osas pole kunagi vaidlust olnud ning kolmas isik on korduvalt palunud need asjad ära viia. Selles osas kolmas isik nõustus hagiga. Maakohtu otsus
10.Harju Maakohus rahuldas 09.09.2015 otsusega hagi osaliselt hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Vastuhagi rahuldas maakohus osaliselt.
11.Hagi alusena on hageja välja toonud asjaolu, et kolmanda isiku ja hageja vahel 2003. a sõlmitud üürileping lõppes 30.09.2013. Selle asjaoluga on nõustunud ka kostja ja kolmas isik. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg-ga 1 polnud hagejal õigust hilisemas vaidluses seisukohta muuta ja väita, et leping lõppes tegelikult hagis märgitust hiljem. 30.09.2013 teavitas kolmanda isiku esindaja hagejat, et 01.10.2013 toimub ruumide üleandmine. Vaidluse all ei ole asjaolu, et 01.10.2013 sõlmisidki kostja ja kolmas isik kokkuleppe, mille kohaselt asus kostja kasutama samu ruume. Seega on kolmas isik maksma pannud VÕS § 334 lg-st 5 tugineva nõude ja omandanud kaudse valduse kostjalt vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 36 lg-le 2. Kuivõrd 01.10.2013 andis kostja ruumide ja ruumides olevate asjade kaudse valduse üle kolmandale isikule ning jätkas ruumide ja esemete kasutamist kolmanda isikuga sõlmitud üürilepingu alusel, kasutas kolmas isik VÕS § 334 lg-s 5 sätestatud õigust ja seetõttu on hageja nõue VÕS § 334 lg 1 alusel päraldiste väljanõudmiseks välistatud VÕS § 334 lg-s 5 sätestatu tõttu.
12.Paralleelselt lepingulise tagastamisnõudega võib asjade omanik esitada vindikatsiooninõude AÕS § 80 alusel. Sellise nõude eeldusena peab hageja tõendama,
5(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-53696 et ta on asjade omanik, et kostja on asjade valdaja ning et kostja valdab asju õigusliku aluseta. Maakohus hindas, kas ruumidesse paigutatud esemed on muutunud kinnisasja oluliseks osaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1 mõttes ning asus seisukohale, et kuna müügisaali mööbli, konditsioneeri, kahe elektriradiaatori, ruloo ja turvavõru, valgustite, valgusripplae, valvesignalisatsiooni ja tuletõrjesignalisatsiooni seadme eemaldamine kahjustaks oluliselt ruume ja oleks kõiki asjaolusid arvestades ebamõistlik, on hageja nende esemete omandiõiguse kaotanud AÕS § 107 lg 3 alusel.
13.Maakohus jättis rahuldamata ka hageja alternatiivnõude hüvitise väljamõistmiseks. Vaidlust ei ole, et kõik parendused ruumidesse on teinud hageja ise sel ajal kui ruumid olid tema otseses valduses. Seega ei ole kostja toime pannud tegu, mis tõi kaasa vallasasjade muutumise ehitise osaks ning kostja vastutus AÕS § 84 lg 1 alusel on maakohtu hinnangul välistatud.
14.Vastuhagi pidas maakohus osaliselt põhjendatuks. Kostja on tunnistanud, et ta ei ole hagejale maksnud arvet nr 21 R/2013 summas 169,41 eurot. Lepingu p 6.7 järgi oli viivise määraks 0,25 % tasumata üürisummast päevas. Viivise suuruseks on sellisel juhul 291,38 eurot. Maakohus piiras hüvitamisele kuuluvat viivise suurust põhivõla suurusega, sest hageja pole maakohtule põhjendanud viivise nõudmist suuremas ulatuses.
15.Maakohus asus seisukohale, et kostjal puudus kohustus tasuda üüri aja eest, mil tal ei olnud võimalik ruume kasutada sõltumata sellest, kas leping lõppes 30.09.2013 või mitte, sest kolmas isik on maksma pannud VÕS § 334 lg-le 5 tugineva nõude ja omandanud kaudse valduse kostjalt vastavalt AÕS § 36 lg-le 2. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 1962,97 eurot (2301,79-338,82).
16.Maakohus jättis hageja kanda esemete valduse nõudega seotud menetluskulud. Vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud jättis kohus 85% ulatuses hageja ja 15% ulatuses kostja kanda. Hageja apellatsioonkaebus
17.Maakohtu otsuse peale esitas hageja 09.10.2015 apellatsioonkaebuse, milles palus hagi rahuldada täies ulatuses. Maakohus on hageja hinnangul otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme, kohaldanud asjas ebaõigeid materiaalõiguse norme ja on teinud seda hageja jaoks üllatuslikult.
18.Maakohus pole menetlusosalistega õigussuhte kvalifitseerimist ja AÕS § 107 lg 3 kohaldamist arutanud. Pooltele peab olema tagatud õigus esitada sellise nõude kohta tõendeid, kuid kohtu selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu ei ole pooled seda senises menetluses teha saanud. Ka on maakohus kohaldanud AÕS § 107 lg-t 3 valesti. Ükski hageja poolt nõutud asi pole ei püsivalt ega muul viisil ehitisega seotud. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja asjad oleks saanud ehitise oluliseks osaks, ei
6(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-53696 tähenda see, et ehitise kaudu on need asjad püsivalt ühendatud ka maatükiga, millel see ehitis paikneb.
19.Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks kõiki tõendeid hinnanud ja analüüsinud ning hageja väidetele vastanud. Puudub vaidlus, et kõik hagiavalduses märgitud esemed on soetatud hageja vahenditega ja paigaldatud üüritud ruumidesse. Hageja ei nõustu maakohtu põhjenduste ja järeldustega, mis puudutavad omandiõiguse kaotamist müügisaali mööbli, konditsioneeri, kahe elektriradiaatori, ruloo ja turvavõru, valgustite (4 tk), valgusripplae, valvesignalisatsiooni ja tuletõrjesignalisatsiooni seadmele. Hageja hinnangul ei nähtu kohtuotsusest, millistele tõenditele on kohus järelduste tegemisel tuginenud. Lisaks on kohus jätnud arvestamata mitmete oluliste faktiväidetega ja jätnud hindamata tõendid.
20.Kohus pole põhjendanud, miks kappide seina niššidest väljavõtmisel või karniiside lahtikruvimisel võib osa mööblist hävida või miks kahjustavad kruvidest/kinnitustest jäävad augud ruume olulisel määral. Kohus ei kuulanud üle tunnistajat EPt, kes oleks selgitanud, kuidas käib kappide eemaldamine ja kinnitanud, et võimalikud (seina)kahjustused oleksid minimaalsed. Mööbli eemaldamisest jäänud aukudesse on võimalik paigaldada muu mööbel või nõuda hagejalt aukude parandamist. See pole mahult suure remondiga võrreldav. Vitriinide ehitamiseks kirjaliku nõusoleku puudumine ei oma antud juhul tähtsust, kuna hageja ei soovi hüvitist. Mööbel ei ole parendus, sest osa mööblit (kastriiulid) oli paigaldatud selleks seintesse spetsiaalselt ehitatud kastidesse, mis samuti kuuluvad hagejale. Parendusteks on hageja poolt üüritud ruumidesse paigaldatud kiviplaatidest põrand ja santehnika, mida hageja tagasi ei soovi. Mööbel-vitriinid ja karniisid olid tellitud juveelitoodete kaupluse sisustamiseks, s.t mööduvaks otstarbeks.
21.Maakohus leidis, et mööblile kasutuse leidmine teistes ruumides on raske ning eemaldatud mööbli turuväärtus oleks väike. Kui seda küsimust oleks kohtuistungil arutatud, oleks hageja selgitanud, et tal on kaks kauplust Tallinnas ja Pärnus, enne seda oli kauplus ka Tartus, seega hageja pidevalt areneb ja kasutab mööblit ühes ja samas stiilis. Samas ei oma tähtsust, kas mööblit saab edaspidi kusagil mujal kasutada, sest need asjad kuuluvad hagejale.
22.Konditsioneeri karniisiliistud on kergesti eemaldatavad, mistõttu ei saaks nad olla takistuseks konditsioneeri eemaldamisele. Kohtu järeldused konditsioneeri vanuse kohta on asjakohatud, sest vaidlust ei ole selles, kas konditsioneer oli töökorras. Samuti on asjakohatu väide konditsioneeri väikese väärtuse kohta, sest asjade väärtuste üle vaidlus puudub. Ebaesteetilisuse vastuväidet pole esitanud ei kostja ega kolmas isik. Kohus on jätnud tähelepanuta ja hinnanguta hageja väite, et hageja pani konditsioneeri samadesse aukudesse, kus oli eelmise üürniku konditsioneer. Tegemist on mööduvaks otstarbeks paigaldatud asjaga, kuna seade ei kuulu ruumide küttesüsteemi sisse.
7(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-53696
23.Radiaatorid on paigaldatud keldris, kus kaubandustegevust ei toimu, mistõttu ei saaks seinad olla kahjustatud olulisel määral. Seinale on paigaldatud kinnitused, millele kostja saab soovi korral paigaldada oma radiaatorid. 01.10.2013 üleandmise aktis vaidlusalused radiaatorit ei kajastu, seega on nad kostja valduses ebaseaduslikult.
24.Turvavõru eemaldamise kohad poleks nähtavad. Lisaks pole see ruumide sisustuses kohustuslik või hädavajalik element. Kohus on jätnud tähelepanuta, et turvaruloo ukseavale on paigaldatud koridori, mitte müügisaali poolt, mille tõttu ruumi kahjustamine olulisel määral on küsitav. Kohtu järeldus, et ruloosid pole võimalik kasutada teistes ruumides, ei põhine tõenditel ega käibearusaamal. Ruloode metallkonstruktsioon on töökorras, mistõttu ei oma nende vanus tähtsust.
25.Valgustid (4 tk) on kostja valduses ebaseaduslikult, sest 01.10.2013 üleandmise aktis need ei kajastu. Need valgustid on paigaldatud keldris, kus kaubandustegevust ei toimu. Rippvalgusti koosneb 12-st iseseisvast valgusallikast ja puitraamistikust, mida on võimalik laest välja võtta. Rippvalgusti on ruumide disaini (mittehädavajalik) element, sest müügisaalis on piisavalt muid valgusteid laes ja akna ees.
26.Valvesignalisatsiooni seadmed on kostja valduses ebaseaduslikult, sest 01.10.2013 üleandmise aktis need ei kajastu. Kohus on jätnud arvestama, et seade asub keldriukse kõrval seinal ning seadme eemaldamine ei saaks ruumi seisukorda halvendada, sest see pole selleks piisavalt heas seisukorras.
27.Tuletõrjesignalisatsiooni seadmed asuvad samuti kahjustamine seadme eemaldamisega on küsitav.
keldri
seinal
ning
ruumi
28.Ka alternatiivnõude läbivaatamisel on kohus rikkunud menetlusõiguse norme. Kohus pole AÕS § 84 kohaldamist pooltega arutanud ning jätnud tähelepanuta, et hageja alternatiivnõue oli rajatud kahel asjaolul: 1) hageja on kaotanud huvi asjade vastu, sest tema teised kauplused on juba sisustatud; 2) kui asjade tagastamiskohustuse täitmist ei ole võimalik nõuda. Kuna hagejal oli kolmanda isikuga vaidlus nendevahelise üürilepingu kehtivuse lõppemise üle, ei tulnud hageja 01.10.2013 ruume üle andma. Ruume koos hageja asjadega (v.a valvesignalisatsioon ja 4 valgustit) andis kolmandale isikule üle väidetavalt kostja. 01.10.2013 üleandmise aktis on märgitud, et üürilepingu lisaga nr 7 anti üle esemeid VÕS § 334 lg 5 alusel. Akti lõpus on aga märge: “ei tagastatud midagi”. Kuna maakohus on jätnud rahuldamata hageja taotluse kostja ja kolmanda isiku vahel 01.10.2013 sõlmitud üürilepingu väljanõudmiseks, ei ole kohus usalduväärselt tuvastanud, mis alusel valdab kostja hagetavaid esemeid.
29.Maakohus pole hageja hüvitisnõuet kvalifitseerinud lisaks nt AÕS § 85 lg 1 koostoimes VÕS § 1037 lg 1 alusel. Kuigi kohus on põhinõude läbivaatamisel leidnud, et hageja on omandiõiguse kaotanud, on kohus siiski lahendanud alternatiivnõude AÕS § 84 järgi, mis samuti eeldab hageja omandiõiguse olemasolu.
8(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-53696
30.Kostja pole vastuhagis nõutava tagatisraha suurust tõendanud. 11.08.2015 kohtuistungil võttis hageja omaks, et tagatisraha suurus on 2300,79 eurot, kuid sellegipoolest menetles maakohus vastuhagi nõuet summas 2301,79 eurot.
31.Arve nr 21 R/2013 tasumata jätmisega seonduvalt pole kostja viivisenõudele vastuväiteid esitanud. Kohus asus ise viiviseid arvestama, leides, et viivise summaks on 291,38 eurot ning jättes viivisenõue põhinõuet ületavas osas rahuldamata. Kohus pidi rahuldama viivisenõude tervikuna.
32.Hageja ei nõustu ka sellega, et kohus on jätnud menetluskulud hageja kanda. Kostja ei võtnud hagi koheselt õigeks. Hagi rahuldamisel kontorimööbli, seifi ja köögitehnika osas tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Vastuhagist pidi kohus rahuldama 82,5 % ning jaotama samas proportsioonis ka menetluskulud. Kolmanda isiku apellatsioonkaebus
33.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse ka kolmas isik, kes vaidlustas kostjalt järgmiste esemete väljamõistmise: müügilett, avatud kapp ja seif (kohtuotsuse resolutiivosa punktid 2 a ja b). Kolmas isik palus ringkonnakohtul jätta nimetatud esemed kostjat välja mõistmata, kuna puudub vastavasisuline hageja nõue.
34.Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja kostjalt müügisaali mööbli ja vitriinide tagastamist, täpsustamata konkreetselt, milliseid esemeid ta silmas peab. Kohtuistungil avaldas hageja, et haginõue ei sisalda müügiletti ja avatud kappi, kuna need ei kuulu hagejale. Samuti loobus hageja seifi väljanõudmisest ning kohus võttis hagi muutmise vastu. Kohus on kohtuotsuse tegemisel jätnud nimetatud asjaolud tähelepanuta ning selle tulemusena ekslikult kostjalt välja mõistnud asjad, mis ei olnud hagi esemeks. Sellega on kohus väljunud hagi lahendamise piiridest. Vastustajate seisukohad
35.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kolmanda isiku apellatsioonkaebust hageja ja kostja toetasid, samas palus hageja jätta selle apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud täies ulatuses kolmanda isiku kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
36.Hageja on 01.02.2016 ringkonnakohtu istungil avaldanud, et loobub hagist valvesignalisatsiooni seadme ja tuletõrjesignalisatsiooni seadme väljanõudmise osas (II kd, tl 109). Kolleegium leiab, et hageja poolt esitatud hagist osalise loobumise avaldus on võimalik vastu võtta ning vastavas osas asjas menetlus lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Seoses hagist loobumisega tühistab ringkonnakohus TsMS § 645 lg-st 1 juhindudes nimetatud esemete osas tehtud esimese astme kohtu otsuse.
9(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-53696
37.Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osas, milles maakohus mõistis (õigeksvõtul põhinevalt) kostjalt välja müügileti, avatud kapi ja seifi, samuti osas, milles maakohus jättis kahe elektriradiaatori ja nelja valgusti väljamõistmise nõude osas hagi rahuldamata. Ringkonnakohus teeb nimetatud osades ise uue otsuse, millega jätab müügileti, avatud kapi ja seifi kostjalt välja mõistmata ning rahuldab hageja nõude kahe elektriradiaatori ja nelja valgusti väljamõistmiseks. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus täpsustab otsuse resolutsiooni maakohtu otsusega kostjal valdusest välja mõistetud kontorimööbli osas. Eelmärgituga seonduvalt tuleb osaliselt muuta ka maakohtu menetlusega seonduvate menetluskulude jaotust. Kolmanda isiku apellatsioonkaebus rahuldatakse täies ulatuses, hageja apellatsioonkaebus osaliselt. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
38.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Menetlusosalised ei ole vaidlustanud praegusel juhul maakohtu otsust osas, millega mõisteti kostja valdusest hageja valdusesse kontorimööbel ja köögitehnika külmik, mikrolaineahi, kohvimasin, teekann – ning määrati kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et hageja viib esemed ära nende asukohast tulles kell 19.00 enda valitud päeval ja teatades kostjale ette vähemalt 1 nädal. Samuti ei ole vaidlustatud kostja vastuhagi osalist rahuldamata jätmist ning ka vastuhagi osalist rahuldamist on vaidlustatud üksnes 62,38 euro ulatuses.
39.Kolleegium nõustub kolmanda isiku apellatsioonkaebuses esitatud etteheidetega maakohtu lahendile. TsMS § 4 lg-test 1-3 tuleneb hagimenetluse dispositiivsuse põhimõte, mis hõlmab poolte õigust otsustada menetluse alustamise, eseme ja lõpetamise üle. TsMS § 439 järgi ei või kohus otsuses nõude piire ületada ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Maakohus on osundatud normide vastu eksinud. Maakohus on mõistnud hagi õigeksvõtul põhineva otsusega kostja valdusest hageja valdusse välja mh müügileti, avatud kapi ning seifi. Samas nähtub asja materjalidest, et 11.08.2015 kohtuistungil on hageja hagis sisalduvate esemete loetelu täpsustanud, avaldades, et haginõue ei sisalda müügiletti ja avatud kappi, kuna need ei kuulu hagejale (II kd, tl 27). Sama seisukohta oli hageja varasemalt väljendanud ka 28.04.2015 hagiavalduse täienduses (I kd, tl 194). Seifi väljanõudmisest on hageja 11.09.2015 loobunud ning kohus on samal istungil protokollilise määrusega hagi muutmise ka vastu võtnud (II kd, tl 27 ja tl 27pöördel). Seega nimetatud esemete osas (s.o müügilett, avatud kapp ja seif) puudus hageja nõue ning maakohus ei saanud nende esemete kohta otsust teha. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu otsus vastavas osas tühistada ning jätta esemete valdus kostjalt välja mõistmata.
40.Kolleegium nõustub maakohtuga, et VÕS § 334 lg 5 tuleneva nõude esitamise tagajärjel kaotab teisene üürileandja õiguse allüürilepingu alusel asja väljanõudmiseks
10(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-53696 VÕS § 334 lg 1 alusel. Hageja nõue VÕS § 334 lg 1 alusel päraldiste väljanõudmiseks on praegusel juhul välistatud VÕS § 334 lg 5 tõttu. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 285 lg-st 3 tuleneb üürniku õigus asjale tehtud parenduse või muudatuse äravõtmiseks samas lõikes sätestatud tingimustel. Viidatud säte ei kohusta parenduse või muudatuse äravõtmiseks. Üürniku poolt tehtud parenduse või muudatuse äravõtmise õigusele oleks võinud tugineda asja üürileandjale tagastamisel ka allüürnik (kostja), kuid kohtu ette toodud asjaoludel ei ole ta seda praegusel juhul teinud.
41.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kuivõrd vaidlustamata asjaoludel on hagis märgitud esemed jätkuvalt kostja otseses valduses, ei ole põhimõtteliselt siiski välistatud hageja vindikatsiooninõue AÕS § 80 alusel. Sellise nõude eeldusena peab hageja tõendama, et hageja on asjade omanik, kostja on asjade valdaja ning kostja valdab asju õigusliku aluseta. Hageja omandiõiguse kontrollimisel on maakohus asunud õigesti hindama, kas ruumidesse paigutatud esemed on muutunud kinnisasja oluliseks osaks TsÜS § 54 lg 1 mõttes, sest vastavalt AÕS § 107 lg 3 toob see kaasa vallasomandi lõppemise, mis omakorda välistab vindikatsiooninõude rahuldamise. Maakohus on ka sisuliselt hinnanud, kas ruumidesse paigutatud esemed on muutunud ehitise oluliseks osaks (TsÜS § 55), viidates seejuures ekslikult küll TsÜS § 54 lg-le 2. TsÜS §-d 53-55 on samas sisult omavahel tihedalt seotud. Vaidluse lahendamise seisukohalt ei ole ka määravat tähtsust sellel, kas käsitleda ruumidesse paigutatud esemeid kinnisasja oluliste osadena või ehitise oluliste osadena. Juhul kui ruumidesse paigutatud esemeid saaks käsitleda teise vallasasja (kui peaasja) oluliste osadena, tooks see kaasa hageja omandi kaotuse AÕS § 107 lg 2 alusel.
42.Kolleegium rõhutab, et TsMS § 230 lg-st 1 lähtuvalt oli hageja kohustus tõendada, et ruumidesse paigutatud vaidlusalused esemed on jätkuvalt eraldiseisvad vallasasjad ning need ei ole muutunud teise asja oluliseks osaks.
43.Maakohus on leidnud, et hageja poolt vinditseeritavad müügisaali mööbel-vitriinid (fotodel nr 3, 5, 7, 9 ja 10; I kd, tl-d 141-146), konditsioneer AEG (fotol nr 11, I kd, tl 143; samuti fotol tl 46), kaks elektriradiaatorit (fotol, I kd, tl 46), turvaruloo uksele (fotol nr 1, I kd, tl 141), turvavõru (või -kardin) aknale (fotodel nr 2 ja 3, I kd, tl 141), 4 valgustit (fotol, I kd, tl 43) ja valgusripplagi (hageja poolt nimetatud ka kui "rippvalgusti"; fotol, I kd, tl 40; fotol nr 12, I kd, tl 144) on kõik muutunud kinnisasja oluliseks osaks ning hageja on esemete omandiõiguse AÕS § 107 lg 3 alusel kaotanud. Kolleegium nõustub maakohtu vastava lõppjäreldusega, v.a kahe elektriradiaatori ja nelja valgusti osas.
44.Hinnangu andmisel sellele, kas vallasasi on muutunud teise asja oluliseks osaks tuleb esmalt hinnata asjade kehalist sidet, st kas omavahel ühendatud asju saab oluliste raskusteta üksteisest eraldada või ei ole see võimalik. Samas võib eraldamine olla küll kerge, kuid kui eraldamise tagajärjel kaotaks eraldatav asi oma kehalise terviklikkuse, on kehaline side siiski piisav. Kui eraldatud osasid saab pärast eraldamist edasi kasutada ilma, et tuleks teha olulisi muudatusi, ei ole tegemist asja oluliste osadega.
11(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-53696 (TsÜS-Komm/Paal (2010) § 53, lk-d 198-199). Olulisel määral sõltub esemete kinnisasja või ehitise oluliste osadena määratlemine ka selle isiku kavatsusest ja tahtest, kelle tegevuse tulemusena ühendamine toimus. Samas peab see tahe olema vastavuses ka väliselt nähtavate asjaolude ning konkreetse õigussuhte sisuga. Ühendamise mööduvale või ajutisele eesmärgile võib viidata nt see, kui üürnik paigaldab ruumi seadme või muu püsivalt kasutatava lisandi üksnes enda tarbeks ja üürisuhte kestuse ajaks (AÕS I -Komm/Kullerkupp (2014) § 107, lk 477). Oluline on ka käibearusaam ja ehitise ning ühendatud asja funktsioon, millele on osundanud maakohus.
45.Kolleegiumi hinnangul puudub vaidlusaluse kahe seinale paigutatud elektriradiaatori ja nelja valgusti puhul piisav kehaline side, et neid saaks lugeda kinnisasja (või ehitise) oluliseks osaks. Nende eraldamine on tehniliselt kerge ning neid on võimalik pärast eraldamist oluliste muudatusteta edasi kasutada. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjust arvata, et kõnealuste radiaatorite ja valgustite eraldamine põhjustaks vajadust ruumide seinu taastada või ruume muul viisil oluliselt kahjustaks. Seega nende esemete puhul AÕS § 107 lg-s 3 sätestatud tagajärg ringkonnakohtu arvates saabunud ei ole ning hagejat võib tuvastatud asjaoludel pidada asjade omanikuks.
46.Kostja ei ole menetluses väitnud, et tal oleks omaniku (hageja) suhtes õigus kõnealuseid radiaatoreid ja valgusteid vallata (AÕS § 83 lg 1). Samuti ei nähtu esitatud tõenditest, et kaudsel valdajal (st kolmandal isikul) oleks omaniku suhtes õigus neid asju vallata (AÕS § 83 lg 2 esimene lause). Seega võib hageja nõuda kostjalt asjade väljaandmist endale.
47.Müügisaali mööbel-vitriinide, konditsioneeri, ukse turvaruloo, akna turvakardina ning valgusripplae osas nõustub kolleegium maakohtuga, et hageja on esemete omandiõiguse AÕS § 107 lg 3 alusel kaotanud. Maakohtu otsuse vastavaid põhjendusi peab kolleegium vajalikuks siiski muuta. Valgusripplae osas ei ole kolleegium esitatud tõendite põhjal veendunud, et seda on võimalik oluliste raskusteta eraldada ning sarnaste esemete ühendamine ei toimu, ka üürisuhte puhul, üldjuhul mööduval või ajutisel eesmärgil. Muude kõnealuste esemete osas võib iseenesest nõustuda hagejaga, et nende eraldamine ei pruugi olla tehniliselt ülemäära keerukas. Samas ei saa müügisaali mööbel-vitriine, ukse turvarulood ega akna turvakardinat pärast nende eraldamist eraldiseisvalt olulisi muudatusi tegemata edasi kasutada. Hageja väited, mille kohaselt on see siiski võimalik, ei ole ringkonnakohtu arvates tõendatud. Olemuslikult on tegu konkreetsete ruumide jaoks tellitud ja nendesse paigaldatud mööbli ning seadmetega. Mööbel-vitriinide puhul kinnitavad seda otseselt ka maakohtu otsuses käsitletud mööbli paigaldus- ja koostisjoonised ning fotomaterjal. Nende esemete kasutuselevõtmine teistes ruumides eeldab olulisi täiendavaid investeeringuid. Tõendamata ja väheveenev on ka hageja väide, et konditsioneeri seadmeid on pärast nende eraldamist võimalik olulisi muudatusi tegemata muudes ruumides edasi kasutada. Sellega kaasnevad kulud oleks konditsioneeri eeldatavat allesjäänud kasutusiga arvestades ebamõistlikult suured. Asja materjalide põhjal ei ole
12(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-53696 tuvastatav ka hageja tahe ühendada kõnealune mööbel, turvaruloo, turvakardin ja konditsioneeri seadmed ehitisega ainult mööduval või ajutisel eesmärgil. Hageja tahte väljaselgitamisel võiksid hageja ning kolmanda isiku vahel sõlmitud üürilepingu tingimused (st vastavavad kokkulepped) põhimõtteliselt küll tähtsust omada, kuid praegusel juhul puuduvad üürilepingus sisulised kõrvalekalded seadusjärgsest regulatsioonist (VÕS § 334). Kuivõrd kostja omandiõigus tuvastamist ei leidnud, puudub siinkohal vajadus analüüsida küsimust, kas kostja valdusel on õiguslik alus.
48.Kolleegium osaliselt nõustub hageja etteheidetega, mille kohaselt ei rajane maakohtu otsuse põhjenduste p-des 22-27 sisalduvad järeldused tõenditel ning et kohus on tuginenud mh asjaoludele, mille kohta polnud pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Nii nt jääb ebaselgeks, millel põhineb kohtu järeldus, et osa mööblist võib ruumidest eemaldamise käigus hävida ning ruumid jääksid pärast eemaldamist olulisel määral kahjustatuks, et eemaldatud mööbli turuväärtus oleks üliväike või et konditsioneeri kindlaks paigutamiseks tuleb see kinnitada seinale püsival viisil. Need minetused ei ole praegusel juhul siiski kohtuotsuse tühistamise aluseks, vastavaid maakohtu põhjendusi on ringkonnakohus eelpool muutnud. Kolleegium peab samuti vajalikuks rõhutada juba eelpool märgitut, et hageja pidi menetluses tõendama oma väiteid, mille kohaselt ruumidesse paigutatud vaidlusalused esemed kuuluvad (jätkuvalt) temale. Maakohus on vastavat tõendamiskoormist eelmenetluses pooltele ka selgitanud (I kd, tl 180pöördel). Hageja ei ole oma väiteid maakohtu menetluses tõendada suutnud. Ka hageja apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud tõendeid, mille põhjal võiks esemete kuuluvuse kohta teha maakohtust erinevaid järeldusi, v.a ülalkäsitletud kahe elektriradiaatori ja nelja valgusti osas.
49.Hageja heidab maakohtule ette tunnistaja EP üle kuulamata jätmist (kuigi kohus oli ülekuulamise taotluse rahuldanud). Kolleegiumi hinnangul on hageja kaotanud selles osas õiguse tugineda väidetele menetlussätete rikkumise kohta maakohtu poolt (TsMS § 652 lg 6). 11.08.2015 istungi protokollist nähtuvalt on maakohus otsustanud jätta EP üle kuulamata, tuginedes TsMS § 238 lg-le 1 ja lg 3 p-le 2 nende koosmõjus (II kd, tl 29pöördel). Kohtuistungil hagejat esindanud professionaalne õigusnõustaja sellele vastuväiteid (TsMS § 333 lg 1) ei esitanud, kuigi faktilised ja õiguslikud takistused selleks ringkonnakohtu hinnangul puudusid. Samuti ei ole hageja taotlenud EP ülekuulamist ringkonnakohtult. TsMS § 652 lg 3 p 2 annab ringkonnakohtule õiguse hinnata maakohtu poolt hindamata tõendeid, kui tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 633 lg-st 6 tuleneb, et kui apellant soovib, et ringkonnakohus kuulaks ära tunnistaja, tuleb seda koos põhjendusega apellatsioonkaebuses märkida. Sel juhul tuleb kaebuses märkida tunnistajate nimed, aadressid ja sidevahendite numbrid, kui need on teada.
50.Hageja hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, kuna ei ole menetlusosalistega õigussuhte kvalifitseerimist ja AÕS § 107 lg 3 kohaldamist arutanud ning on teinud seetõttu pooltele üllatusliku otsuse. Kolleegium nende etteheidetega ei nõustu. Maakohus on asja õige lahendamise seisukohalt olulisi
13(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-53696 faktilisi ja õiguslikke aspekte piisavas mahus arutanud ning teinud seda õigeaegselt (eelmenetluses). Etteheited selgitamis- ja kvalifitseerimiskohustuse rikkumise kohta on põhjendamatud. AÕS § 107 lg-le 3 ei ole maakohus küll otseselt osundanud, kuid selle normi kohaldamine pole iseenesest pannud menetlusosalisi uude protsessuaalsesse positsiooni. Maakohtu poolt kõnealuse normi pinnal tehtud õiguslikud järeldused ei saanud olla hagejale üllatuslikud. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses ka selgitanud, millised asjaolud jäid tal maakohtu väidetava minetuse tõttu välja toomata või millised tõendid esitamata. Seda ei osanud hageja esindaja täpsustada ka ringkonnakohtu istungil.
51.Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega ka alternatiivse nõude rahuldamata jätmise osas. Kolleegium siiski märgib, et AÕS §-st 84 tulenevad vindikatsiooninõude kõrvalnõuded, mille rahuldamise esmaseks eelduseks on vindikatsiooniolukord. Kuivõrd maakohus leidis, et hageja on kõigi vaidlusaluste esemete suhtes omandiõiguse kaotanud ning neid kostjalt välja nõuda ei saa, olnuks see praegusel juhul iseenesest piisav ka hüvitise nõude rahuldamata jätmiseks. Asjade ühendamisest tingitud omandi kaotusega seonduvad võlaõiguslikud hüvitisnõuded võivad hagejal olla asja omaniku (st kolmanda isiku) vastu, kuid käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt pole nendel nõuetel tähtsust.
52.Ülalkäsitletud kahe elektriradiaatori ja nelja valgusti osas, mille puhul vindikatsiooniolukord ringkonnakohtu hinnangul eksisteerib, pole menetlusosalised väitnud, et need asjad on rikutud või hävinud. Seetõttu puudub vajadus puudutada küsimust nende esemete väärtuse hüvitamisest.
53.Maakohtu menetluses ei ole hageja tuginenud väitele, et kostja on saanud hageja asjadest kastutuseeliseid, ega toonud välja asjaolusid, mis võimaldaksid tema hüvitisnõuet AÕS § 85 lg 1 ja VÕS § 1037 lg 1 järgi kvalifitseerida. Lisaks saaks ka nende normide järgi hüvitist nõuda üksnes eeldusel, et asjad kuuluvad hagejale ning kostja valdusel puudub õiguslik alus.
54.Apellatsioonkaebuse väiteid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks vastuhagi osalist rahuldamist puudutavas osas. Kuid ka siin tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Iseenesest õige on hageja märkus, et 11.08.2015 kohtuistungil võttis kostja omaks, et tasutud tagatisraha suurus oli 2300,82 eurot (II kd, tl 28), kuid maakohus on lähtunud vastuhagi lahendamisel (ebaõigesti) tagatisraha summast 2301,79 eurot. Samuti ei saanud maakohus omaalgatuslikult hageja viivisenõuet vähendada. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi on võimalik kohtul viivist vähendada viivise tasumiseks kohustatud isiku taotlusel. Eelmärgitut toetab ka senine kohtupraktika. Maakohtu pool viidatud Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 on selgitatud tõendamiskoormise jaotust olukorras, kus võlgnik on viivise vähendamist taotlenud. Käesolevas asjas ei ole kostja hageja poolt nõutava viivise vähendamist taotlenud ega esitanud viivisenõudele muid iseseisvaid vastuväiteid.
14(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-53696
55.Siiski on hageja viivisenõue kolleegiumi hinnangul tervikuna õiguslikult põhjendamatu. VÕS § 197 lg 2 esimese lause järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingu (I kd, tl-d 613) p 6.9 järgi oli üürileandjal (hagejal) õigus teha tasaarvestusi tagatisraha arvel lepingu kehtivuse ajal ja 14 päeva jooksul pärast lepingu lõppemist või lõpetamist. Seega oli hagejal õigus teha tasaarvestus kohe arvel nr 21 R/2013 kajastatud nõude sissenõutavaks muutumisel (arve maksetähtaeg oli 20.10.2013). Hageja teostatud tasaarvestus arvel nr 21 R/2013 märgitud põhinõudega omab tagasiulatuvat toimet ning viivist tasaarvestuse olukorrale järgneva ajaperioodi eest hageja nõuda ei saa. Samas, nagu eelnevalt märgitud, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, millega vastuhagi jäeti 1962,97 eurot ületavas osas rahuldamata. Kolleegium lisab, et kostja poolt osundatud VÕS § 308 lg 3 ei ole käesoleval juhul asjakohane säte, kuna puudutab üksnes eluruumi üürniku õigusi.
56.Maakohus on otsuse resolutsioonis märkinud kostja valdusest hageja valdusse väljamõistetavate esemete hulgas mh "kontorimööbli". TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17, või otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-10, p 9). Ringkonnakohus peab vajalikuks täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni kontorimööblina välja mõistetud esemete osas. Menetlusosalised on ringkonnakohtu istungil avaldanud, et kõnealuse kontorimööbli näol on tegu kahe kirjutuslauaga (II kd, tl 109). Sisuliselt sama nähtub ka maakohtu 11.08.2015 istungi protokollist (I kd, tl 27pöördel). Eeltoodut arvestades, lisab kolleegium otsuse resolutsiooni vastavasisulise täpsustuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
57.Maakohus on jätnud põhihagi menetlemisega seotud kulud hageja kanda, vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud 85% ulatuses hageja ja 15% ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 173 lg 3 esimese lausega muudab ringkonnakohus põhihagi menetlemisega seotud menetluskulude jaotust maakohtus. Vastuhagi menetlemisega seotud kulude jaotuse muutmiseks puudub kolleegiumi hinnangul alus.
58.Kolleegiumi hinnangul on maakohus hagi õigeksvõttu puudutavas osas jätnud TsMS § 168 lg 6 alusel menetluskulud põhjendatult hageja kanda. Maakohus on nimetatud normi kohaldamist otsuse p-s 41 piisavas ulatuses ja asjakohaselt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub vastavate seisukohtadega, ega pea vajalikuks neid korrata. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks takistanud kõnealuste asjade ruumidest äraviimist. Hageja ei ole seda teinud üksnes põhjusel, et soovis asjade tagastamise küsimust lahendada terviklikult. Taolises olukorras oleks menetluskulude kostjalt väljamõistmine kolleegiumi arvates ka äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Muud põhihagiga seotud menetluskulud on maakohus jätnud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel, kuigi on jätnud (ekslikult) sellele sättele viitamata. 15(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-53696
59.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt ka nende esemete osas, milles kostja hagi õigeks võtnud pole, jaotab kolleegium maakohtus kantud menetluskulud vastavas osas TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudest lähtudes tuleb hagihinnaks maakohtu menetluses lugeda 13 370,55 eurot (maakohtu otsuses ekslikult märgitud 5801,79 eurot). Ringkonnakohtule esitatud täpsustuse (II kd, tl 73) kohaselt tuleb kahe elektriradiaatori ja nelja valgusti väärtuseks kokku lugeda 120 eurot (80€+40€). Nende esemete väärtus esemete koguväärtusest (13 370,55 eurot) kokku moodustab ligikaudu 1%. Osas, milles hageja on hagist loobunud, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Seega tuleb põhihagiga seotud menetluskulud jätta kokkuvõttes 99% ulatuses hageja kanda ning 1% ulatuses kostja kanda.
60.Siiski ei ole võimalik mõista kostjalt maakohtu menetluses kantud menetluskulude hüvitisena välja suuremat summat kui 247,50 eurot. Maakohtu põhjendusi hageja ja kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduste rahuldamise kohta tuleb siiski osaliselt muuta. Samuti tasaarvestab ringkonnakohus TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse resolutsioonis maakohtu poolt rahuldatud hageja ja kostja vastastikused nõuded menetluskulude hüvitamiseks, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 210,38 eurot.
61.Hageja põhihagiga seonduvad menetluskulud moodustavad maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjadest (II kd, tl-d 33-34 ja 39) nähtuvalt kokku 3100 eurot, sh riigilõiv 550 eurot, tunnistajatasu 30 eurot ning õigusabikulud 2520 eurot. Muud hageja menetluskulud seonduvad vastuhagi menetlemisega. Maakohus on pidanud hageja kantud menetluskulusid vajalikuks ja põhjendatuks. Ringkonnakohus nõustub selle maakohtu järeldusega. Üks protsent 3100 eurost on 31 eurot. Kostja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks seoses põhihagi menetlusega saab pidada kulu õigusabile summas 245 eurot, mis seondub osalemisega 11.08.2015 maakohtu istungil. 99% sellest moodustab 242,55 eurot. Kolmas isik ei ole maakohtu menetluses menetluskulude nimekirja esitanud ning menetluskulude kandmine tema poolt ei nähtu ka asja materjalidest.
62.Vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud on jäetud 85% ulatuses hageja kanda ja 15% ulatuses kostja kanda.
63.Hageja on menetluskulude nimekirjast (II kd, tl-d 33-34) nähtuvalt kandnud vastuhagi menetlemisega seonduvalt menetluskulusid 200 eurot (sh on kulunud 1 tund vastuhagiga tutvumisele ja 1 tund sellele vastuse koostamisele). Ringkonnakohtu hinnangul on nii nendele toimingutele kulunud aeg kui esindaja tunnitasu TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalik ja põhjendatud. 15% 200 eurost moodustab 30 eurot. Kostja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks seoses põhihagi menetlusega saab pidada kulu vastuhagilt tasutud riigilõivu 250 eurot, millest 85% moodustab 212,50 eurot.
16(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-53696
64.Eelmärgitust lähtuvalt saab rahuldada hageja nõude maakohtu menetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks kokku 61 euro (31€+30€) ulatuses ning kostja nõude maakohtu menetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks kokku 455,05 euro (224,55€ + 212,50€) ulatuses. Tasaarvestades TsMS § 445 lg 1 alusel nimetatud nõuded, tuleks hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja mõista 394,05 eurot. Nagu eelnevalt märgitud, on ringkonnakohus siiski seotud hageja apellatsioonkaebuse piiridega.
65.Seonduvalt hageja apellatsioonkaebuse väidetega märgib kolleegium, et maakohus on õigesti arvestanud kostja menetluskuluna vastuhagilt tasutud riigilõivu. TsMS § 174 lg 1 teise lause järgi peab kohus võtma menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel aluseks ka tsiviilasja materjalid, ka juhul kui menetlusosaline menetluskulude nimekirja ei esita. Tsiviilasja materjalidest nähtus praegusel juhul riigilõivu tasumine maakohtu menetluses, mistõttu tuli sellega menetluskulude kindlaksmääramisel ka arvestada.
66.Hageja apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel ja vastavalt ülalesitatud menetluskulude jaotusele 99% ulatuses hageja kanda ja 1% ulatuses kostja kanda. Kolmanda isiku apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg-st 1 ja § 167 lg-st 3 juhindudes täies ulatuses hageja kanda.
67.Hageja menetluskulud apellatsioonimenetluses on esitatud menetluskulude nimekirja (II kd, tl-d 106-107) ja asja materjalide põhjal kokku 1730 eurot, sh apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 650 eurot ning õigusabikulu 1080 eurot. Kostja menetluskulud apellatsioonimenetluses koosnevad õigusabikuludest kokku summas 487,50 eurot (II kd, tl 105). Hageja ja kostja on ringkonnakohtu istungil avaldanud, et võtavad vastaspoole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse TsMS § 231 lg 2 mõttes omaks (II kd, tl 110). Seetõttu ringkonnakohus poolte menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ei kontrolli (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10713, p 15). Üks protsent 1730 eurost on 17,30 eurot ning 99 protsenti 487,50 eurost moodustab 482,63 eurot.
68.TsMS § 445 lg-st 1 tuleneb, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Praegusel juhul tuleb ülalesitatust lähtuvalt rahuldada hageja nõue ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks kostja vastu 17,30 euro ulatuses ning kostja nõue hageja vastu 482,63 euro ulatuses. Ringkonnakohus tasaarvestab nimetatud vastastikused nõuded otsuse resolutsioonis, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 465,33 eurot.
17(18)
Tsiviilasi nr: 2-14-53696
69.Kolmanda isiku menetluskulud koosnevad apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 75 eurot. Vastavalt kolmanda isiku taotlusele ja ülalesitatud menetluskulude jaotusele tuleb nimetatud lõiv hagejalt välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.