Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2025, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-464
Tsiviilasi
Osaühing AG Õigusbüroo hagi E.R vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1145 eurot 32 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing AG Õigusbüroo (registrikood 11379764, e-post XXX), lepinguline esindaja: Y.A (e-post XXX) Kostja: E.R (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxx, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
xxxxxxxxx-
Kirjalik menetlus
Rahuldada tagaseljaotsusega Osaühing AG Õigusbüroo hagi E.R vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Mõista E.R-ilt Osaühing AG Õigusbüroo kasuks välja võlgnevus kokku 1033,51 eurot, millest põhivõlg on 1000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 10. jaanuari 2025 seisuga 33,51 eurot.
Mõista E.R-ilt Osaühing AG Õigusbüroo kasuks välja viivis põhinõudelt 1000 eurolt alates 11. jaanuarist 2025 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Kostjal tasuda väljamõistetud summad Osaühing AG Õigusbüroo arveldusarvele nr EE461010220072574017, märkides selgituseks tsiviilasja numbri.
Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Toimetada kohtuotsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Osaühing AG Õigusbüroo esitas 10. jaanuaril 2025 hagiavalduse E.R vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 10. jaanuari 2025 seisuga 33,51 eurot ja edasiulatuva viivise alates 11. jaanuarist 2025.
Hageja nõue tuleneb M. K. ja kostja vahel 18. detsembril 2023 sõlmitud laenulepingust, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot ning mille kostja pidi tagastama hiljemalt 1. novembril 2024. Laenuandja loovutas kostja vastu nõude hagejale 28. detsembril 2024.
Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 22. jaanuari 2025 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kostja kinnitas hagimaterjalide ja kirjaliku
vastuse nõude kättesaamist 5. veebruaril 2025. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse esitamiseks oli 25. veebruaril 2025.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.
Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 280 eurot ja õigusabikulud 503,25 eurot (käibemaksuga). Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ning märkinud, et hageja on käibemaksukohuslane ning palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Kohus märgib, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Muid asjaolusid ei ole käibemaksu tagasi arvestamisel hageja märkinud.
Kui hageja on TsMS § 174 lg-s 10 märgitud kinnituse esitanud, aga kohtul tekib sellele vaatamata kahtlus või juhib vastaspool tähelepanu sellele, et tegelikult pole alust hüvitada hageja menetluskulusid koos käibemaksuga, tuleb kohtul kontrollida, kas menetluskulude hüvitamiseks koos käibemaksuga on alust või mitte (Riigikohtu 10. novembri 2011 kohtumäärus nr 2-18-16519, p 15). Ebaselguse tõttu kontrollis kohus, kas menetluskulude hüvitamiseks koos käibemaksuga on alust või mitte, ning tuvastas, et hageja on registreeritud käibemaksukohustuslasena (KMKR nr EE101169992). Eelnevast tulenevalt mõistab kohus hagejale menetluskulud välja käibemaksuta. Kohus rahuldab hageja õigusabikulude avalduse 300 euro ulatuses.
Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 580 eurot.
Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.