(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Laura-Liis Sarapuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.02.2025.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-134345
Tsiviilasi
Elisa Eesti AS-i hagi I M M Ji vastu võlgnevuse, viivise ja sissenõudekulude nõudes
Hagihind
1 037,94 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659) esindajad Hageja lepinguline esindaja: P B (e-post xxx) Kostja: I M M J (isikukood xxx, elukoht kohtule xxx, hagimaterjalid kätte toimetatud avalikult 01.01.2025)
arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx.
Kostja hagile ei vastanud. Vastavalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 407 lg 1 teisele lausele loetakse hagile vastamata jätmisel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa, v.a. põhjendused, mis puudutavad hagi osalist rahuldamata jätmist. Hageja on esitanud nõude mh kostjalt sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade saatmisega vastavalt järgmisele arvestusele: -
29.01.2024 - tasulise kirja saatmine 15 eurot; 6.02.2024 - tasulise kirja saatmine 5 eurot; 21.02.2024 - tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.
Hageja märkis, et on esitanud nõude VÕS (võlaõigusseadus) 1132 lg 2 ja üldtingimuste p 4.2.3 alusel; esitatud üldtingimuste p 4.2.3 järgi on klient kohustatud tasuma tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Kohus tegi 19.02.2025 hagejale ettepaneku esitada selged faktiväited milline kulu ja millistel asjaoludel iga meeldetuletuskirja saatmisega (vm toimingu tegemisega) tekkis. Hageja nimetas 26.02.2025 vastuses, et helistas kostjale 11 korda, saatis talle 9 e-kirja ning 2 sms-i ja tegi 2 päringut rahvastikuregistrisse, kuid ühegi toiminguga tekkinud konkreetset kulu hageja välja ei toonud. Kohus leiab, et VÕS § 1132 piirab sissenõudmiskulude hüvitamise nõude ulatust tarbijast võlgnikult, tegemist ei ole iseseisva nõude alusega (nö seadusest tuleneva hinnakirjaga kirjade saatmise eest). Sissenõudmiskulude hüvitamist saab nõuda üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel, mis eeldab, et hageja toob kohtu ette asjaolud, millega seoses väidetav kahju tekkis. Hageja ei ole selgitanud, millistel asjaoludel on viidatud kirjade saatmisega vm toimingute tegemisega tekkinud kulu suuruseks kokku 40 eurot. Hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele välja toonud asjaolusid, millega seoses ta väidab kulu tekkimist seoses iga meeldetuletuse saatmisega vm toimingu tegemisega, mistõttu hageja faktiväited ei ole kahju hüvitamise nõuete eelduste sisustamiseks piisavad. Tulenevalt TsMS § 407 lg 1 saab kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulude hüvitamise nõude. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 1 049,39 eurot, kuid loobus oma nõuetest osaliselt ning kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 997,94 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 4,9% ning kostja kanda 95,1% menetluskuludest. Hageja esitatu kohaselt oli hageja menetluskuluks riigilõiv 280 eurot ja kulu lepingulisele esindajale 527 eurot (hagi ettevalmistamine koos seonduvate toimingutega 3 tundi, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 20 eurot, tunnitasu 169 eur/h). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn masshagejaga, kes esitab analoogsetel asjaoludel erinevate kostjate vastu hagisid, kasutades selleks ettevalmistatud sama dokumendipõhja, ei saanud hagi koostamisele koos seonduvate toimingutega kulude üle 1 tunni, sh maksekäsu kiirmenetluse vormi täitmine. Kohus leiab, et keskmine võrreldava õigusteenuse hind ei ületa 100 eurot
tunnis. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on kohtu hinnangul 100 eurot ning hageja menetluskulu seega koos riigilõivuga kokku 380 eurot. Kostja menetluses sisuliselt ei osalenud, mistõttu ei saanud tal ka kulusid tekkida. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 361,38 eurot (380 x 95,1%). Otsuse kättetoimetamine avalikult Kostja registrijärgne elukoht on xxx. Maksekäsu kiirmenetluses on kohus tuvastanud, et kostja sellel aadressil ei ela. Politsei- ja Piirivalveamet teatas 24.10.2024 vastuses kohtule, et neil puuduvad muud andmed kostja teiste kehtivate elukohtade kohta. Kohus edastas kostjale menetlusdokumendid e-postiaadressil xxx, kuid dokumentide kättesaamist kinnitatud ei ole. Muid andmeid kostja elukoha või kontaktandmete kohta kohtule teada ei ole (sh ei nähtu täiendavaid andmeid rahvastikuregistrist, kinnistusraamatust, Maksu- ja Tolliameti andmebaasist ega kohtute infosüsteemist seoses muude menetlustega). Kohus määrab, et tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuna kohtule ei ole teada kostja elukoht ega kontaktandmed ja tagaseljaotsust ei ole muul viisil võimalik kostjale kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.