Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Peaaegu kõik hageja juurest kostja juurde tööle läinud töötajad kinnitasid, et nad ei ole kostja juurde tööle kandideerinud ega sinna oma CV-sid saatnud. Järelikult ei ole nad ise kostjaga kontakteerunud ega kostja juurde tööle asumist palunud. Kostja kontakteerus nendega ise ning kutsus enda juurde tööle. Paljud hageja juurest kostja juurde lahkunud hageja töötajad valetasid hagejale kostjaga koostöösuhte algusaja kohta. Valeväidete esitamise üheks peamiseks eesmärgiks oli varjata, et tegelikult meelitas kostja neid lahkuma hageja juurest kostja juurde juba ajal, mil nad olid veel hageja töötajad. Eelduslikult on valetamise tinginud nii kostja kui ka tema poolt mõjutatud inimeste teadlikkus kostja tegevuse ebaseaduslikkusest. Kostja ja EMT raamlepingu sõlmimine ja sellega seonduv hageja töötajate kostja juurde meelitamine tõi kaasa hagejal EMT-ga seonduva käibe languse alates aprillist 2013.a. Käibe kukkumise põhjustas asjaolu, et EMT asus samu infotehnoloogiaalaseid teenuseid, mida ta varem ostis hagejalt, ostma kostjalt just seetõttu, et kostja meelitas kõlvatut konkurentsi osutades hageja juurest kostja juurde ära töötajad, kes hageja juures tegelesid EMT-le samade teenuste osutamisega. Hageja saamatajäänud tuluks on kasu, mida hageja oleks EMT-ga 14.03.2006 sõlmitud raamlepingu alusel tõenäoliselt saanud, kui kostja ei oleks kõlvatut konkurentsi osutanud. Kuni 2013.a alguseni oli EMT poolt tellitavate tööde maht iga-aastaselt tõusutrendis. EMT-ga seotud järsk käibelangus järgnes ajaliselt kostja poolt EMT-ga raamlepingu sõlmimisele 11.03.2013 ning hageja töötajate lahkumisele kostja juurde ning käibelangus suurenes veel oluliselt seoses kostja poolt EMT-ga raamlepingu lisa 2 kokkuleppimise 01.06.2013 ning lisas 2 nimetatud hageja töötajate lahkumisega kostja juurde. Ilma kostja poolt kõlvatu konkurentsi osutamiseta ei oleks sellist käibelangust tekkinud. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. 2013.a lahkus N AS-ist enam kui 70 inimest ning peamiseks põhjuseks oli juhtide ning töötajate visiooni erinevused ettevõtte arengust ning töökorrast. Nimetatud vastuolusid kinnitab ka N AS-i endise Eesti üksuse juhi TK lahkumine, kelle juhendamisel enamik N AS-ist lahkunuid töötas. On loomulik, et kui juht, kellega koostöö sujus, lahkub, siis kaaluvad ka töötajad teisi võimalusi. I OÜ ei ole seejuures ühtegi nimetatud enamast kui 70 endisest N AS-i töötajast meelitanud kostja heaks töötama. Hageja juurest lahkunud enam kui 70 töötajast on I OÜ-sse tööle läinud vaid 32 inimest. Hagist ning sellega koos esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks hageja töötajaid ära kasutanud, s.t puudub kõlvatu konkurentsi koosseis KonkS § 50 lg 1 p 2 ja § 52 lg 2 mõttes. N AS tegi sisuliselt etteheiteid oma endistele töötajatele, mida ei saa aga omistada kostjale. Kõik I OÜ töötajad on ise avaldanud soovi liituda I OÜ meeskonnaga ning kostja ei ole eelnevalt neid mõjutanud ega mis tahes viisil ära kasutanud. N AS ei ole tõendanud ka seda, mis oli see n-ö mõjutusvahend, millega I OÜ väidetavalt N AS-i töötajaid ära kasutas. TLS kohaselt ei pea töötaja põhjendama korralist töölepingu ülesütlemist. Seega ei ole tööandjal ka õigus vastavat selgitust nõuda ega seda eeldada. I OÜ ei ole mõjutanud hageja töötajaid enda juurde tulema selliselt, et nad võtaksid kaasa hageja kliendid. I OÜ kliendisuhe EMT AS-iga sõlmiti enne seda, kui I OÜ-ga liitusid hagis nimetatud isikud. Soov I OÜ-st teenuseid tellida oli EMT AS-i poolne. Just EMT AS esitas I OÜ-le raamlepingu allkirjastamiseks. Hagist nähtuvalt ei ole ükski N AS-i endine töötaja raskendanud hageja ning EMT AS-i suhtlemist. N AS teenindab EMT AS-i ka praegu ning teenindas ka perioodil 01.04.2013 - 31.03.2014. Raamlepingu lisa 2 ei saa pidada sõlmituks 01.06.2013, selle sõlmimise kuupäevaks on 03.07.2013 ning alternatiivselt võib selle sisu osas tugineda kuupäevale 25.06.2013, mil kõne all olev dokument allkirjastati I OÜ esindaja poolt. Seega on

hagi väited, mille kohaselt sisaldas raamlepingu lisa 2 isikute nimesid, kes selle sõlmimise ajal töötasid veel N AS-is, sisutud. Raamlepingu lisas 2 nimetatud meeskonna osas toimusid läbirääkimised pika aja vältel ning lõplik meeskonna nimekiri pandi paika alles 25.06.2013. Läbirääkimiste protsessis võimaliku meeskonna koosseis ka pidevalt muutus. Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et kõik raamlepingu lisas 2 nimetatud isikud olid kõnelustes juba alates 07.05.2013. Ükski raamlepingu lisades 1 ja 2 nimetatud isikutest ei olnud lisade sõlmimise ajal N AS-iga töösuhtes. Ei ole võimalik ära kasutada KonkS § 52 lg 2 mõttes töötajaid, kes ei olnud enam N AS-iga töösuhtes. Seega puudub keelatud tegu ning kahju. Puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja väidetava kahju vahel, s.t välistatud on kahju KonkS § 78 mõttes. Hageja kahju hüvitamise nõue seonduvalt EMT AS-i teenindamisega on tõendamata. Raamlepingu olemasolu ei garanteeri pideva ning püsivalt samas mahus töö olemasolu. Raamlepingu eesmärk on ennekõike poolte vahel kokku leppida võimalike konkreetsete koostöömomentide jaoks üldised tingimused. Eelnevat kinnitab raamlepingu punkt 1.1. Hageja ei ole tõendanud kavatsust ning võimalust tulu EMT AS-i teenindamisest saada. Paljasõnaline on väide, et kuni aastani 2013 oli EMT AS-i poolt tellitavate tööde maht tõusutrendis. Isegi, kui hageja seda fakti tõendada suudaks, ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et suured ja väiksemad projektid võisid lõppeda ning alates 2013.a ei olnud EMT AS-il vajadust sedavõrd suures mahus teenuse järele, mida hageja oleks olnud kompetentne osutama. Samuti on tõendamata KA prognoosid. Prognoosid ei kajasta reaalset kavatsust ega võimalust. Lisaks eelnevale ei ole teada, millele väidetav prognoos tugines ning kas ühe töötaja poolt millegi sellise esitamine on ka sisult pädev. Töötaja võis olla prognooside tegemisel oluliselt mõjutatud omanike ning juhtkonna juhistest. EMT AS ei kasuta IT-teenuste tellimisel vaid hageja ja kostja teenust. EMT AS-i teenindavad ka AS P, D OÜ, U OÜ ja OÜ R. Hageja võis oma tööde mahtu kaotada teistele konkurentidele. Samuti võis tööde mahu väidetav langus olla tingitud teistest teguritest, s.o isikute vaheline sobimatus, pädevuse puudumine teatavates valdkondades jne. Seega puudub isegi tõenäoline tulu, mida N AS oleks saanud, kui I OÜ ei oleks asunud EMT AS-i viimase soovil teenindama. Lisaks eelnevale on paljasõnaline hageja väide, et I OÜ ning EMT AS-i vaheline raamleping on sõlmitud selleks, et kostja osutaks EMT AS-ile samu teenuseid, mida varasemalt osutas N AS. I OÜ selgitab, et ühe suure arendusprojekti raames on mitmeid töölõike. Seega ei ole ka antud juhul eelduslikult võimalik rääkida täpselt sama töö tegemisest. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, milliseid väidetavaid teenuseid on N AS EMT AS-ile osutanud, mis on samased ja kattuvad I OÜ poolt osutatavate teenustega. Olukorras, kus ettevõttest lahkuvad töötajad, on tavapärane ning igati arusaadav, et teenuste käive langeb. See ei ole asjaolu, mida saaks teisele turul tegutsevale ettevõttele ette heita. Kostja ei ole N AS-i endiseid töötajaid mõjutanud endaga liituma ning see on olnud hagis nimetatud isikute vaba tahe ning soov. Asjaolu, et mõned isikud, kes N AS-is teenindasid EMT AS, võivad seda teha ka I OÜ-s, on valdkonda arvestades igati loogiline ning ei tõenda kõlvatu konkurentsi osutamist. Maakohtu otsus 12.03.2015 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja jättis kostja menetluskulud 17 809,06 eurot N AS-i kanda ning hagejal tuleb tasuda I OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja põhiliseks tegevusalaks on infotehnoloogia tarkvaraarendus ning selle turustamine. KonkS § 2 lg 1 kohaselt on ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või

juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et hageja ja kostja on konkurendid konkurentsiseaduse tähenduses. Nii hageja kui kostja on sõlminud infosüsteemide loomise ning arendamise raamlepingu AS-iga EMT. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja hagejale perioodil 01.04.2013 - 31.03.2014 kahju kõlvatu konkurentsi osutamisega. KonkS § 50 lg 1 kohaselt on kõlvatu konkurents ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine ja konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine. KonkS § 50 lg 2 kohaselt on kõlvatu konkurents keelatud. Kohus leidis, et menetluses tuvastatu põhjal ei ole kostja poolt hagejale kõlvatu konkurentsi osutamine tõendamist leidnud. Kostja ei ole toime pannud heade kommete ja tavadega vastuolus olevat tegu või tegelenud ebaausa äritegevusega. KonkS § 52 lg 2 kohaselt konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine on tema mõjutamine tegutsema mõjutaja või kolmanda isiku huvides. Asjaolu, et hageja töötajad on hagejale valetanud töölt lahkumise põhjuste kohta, kinnitab hageja hinnangul kostja poolset hageja töötajate ärakasutamist ja ebaausat äritegevust. Hageja esitas oma väidete tõendamiseks endiste töötajate vastuskirjad hageja teabenõudele. Endiste töötajate KK, EB ja KA suhtes on hageja ka kohtusse pöördunud. Kohus leidis, et hageja etteheited endiste töötajate suhtes tuleb praeguses menetluses jätta tähelepanuta, kuivõrd väidetavaid töötajate ebaõigeid avaldusi ei saa ette heita kostjale. Tõendeid selle kohta, et kostja oleks hageja töötajaid mõjutanud hagejale väidetavalt ebaõigeid avaldusi tegema töölepingu lõpetamise põhjuste kohta, esitatud ei ole. Korralist töölepingu ülesütlemist ei pea töötaja töölepinguseaduse § 85 kohaselt ka põhjendama. Samuti ei tõenda hageja väiteid töötajate mõjutamise kohta asjaolu, et töötajad ei ole kandideerimiseks esitanud elulookirjeldusi. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et kostja on võtnud tööle 32 hageja endist töötajat. Töötajate töölevõtmine ilma elulookirjeldusteta ei ole kostjale etteheidetav tegu. Töötaja tööle võtmine ei ole samastatav töötaja mõjutamise või ärakasutamisega KonkS § 50 lg 1 tähenduses. Hageja leidis, et kostja tegeles hagejalt klientide ülelöömisega hageja juurest kostja juurde meelitatud klientide abil, mis väljendub kostja ja EMT AS-i vahel raamlepingu sõlmimises. Nimelt on raamlepingu lisas nr 1 nimetatud projektimeeskonnaliikmeteks 4 inimest, kes kõik on meelitatud kostja juurde tööle hageja juurest ning raamlepingu lisas 2 on nimetatud projektimeeskonnaliikmeks 22 inimest, kellest 21 on meelitatud kostja juurde hageja juurest. Lisaks on kostja Eesti Energiale 09.05.2013 tehtud pakkumises nimetanud enda projektimeeskonnaliikmeks 3 inimest, kes on meelitatud kostja juurde tööle hageja juurest. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et 01.04.2013 - 31.03.2014 teenindasid EMT AS-i nii hageja kui kostja. Seega ei saa olla vaidlust asjaolu üle, et kostja tegevuse tulemusel ei loobunud klient teenuse ostmisest hagejalt. Vaidlus saab olla üksnes selle üle, kas kostja võis raamlepingu lisas nr 2 ja nr 3 märkida isikuid, kes olid hageja endised töötajad. Kostja ja EMT AS-i vahel 11.03.2013 allkirjastati raamlepingu lisa 1 ning 25.06.2013 lisa 2. Kuivõrd nimetatud kuupäevadeks olid kõigi lisades märgitud isikute töölepingud hagejaga lõpetatud, leidis kohus, et KonkS § 52 lg 2 mõttes ei olnud kostjal võimalik ära kasutada töötajaid, kes ei olnud enam hagejaga töösuhtes. Hageja ei saa eeldada, et oma ala spetsialistid ei asu samal erialal tööle või teenust pakkuma. Hageja hinnangul osutas kostja kõlvatud konkurentsi ka Eesti Energia AS hankes osaledes, kasutades pakkumuses ära hageja töötajaid. Kohus leidis, et kostja ei ole osutanud hagejale

kõlvatut konkurentsi Eesti Energia AS hankes osalemisega, samuti ei ole kostja saanud mingit konkurentsieelist, kuivõrd vaidlusalune hange on Eesti Energia AS poolt hanke läbiviijast tulenevatel põhjustel tühistatud. Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine ja teise ettevõtja töötaja või esindaja ärakasutamine on kõlvatu konkurents KonkS § 52 lg 1 ja lg 2 järgi siis, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt ja konkurendi töötajat või esindajat kasutatakse ära, mõjutades teda tegutsema mõjutaja või kolmanda isiku huvides. Menetluse tuvastatu põhjal ei ole kostja toime pannud ühtegi tegu, mis vastaks töötaja mõjutamisele või ärakasutamisele; töötajate vaba liikumine, mh suundumine konkureerivasse äriühingusse, ei ole kostjale etteheidetav tegu. Tallinna Ringkonnakohus leidis hageja ja hageja endise töötaja vahelises vaidluses tsiviilasjas 2-1342522, et isikutel ei ole keelatud otsida endale uut tööandjat pärast seda, kui tööleping ja konkurentsipiirang on üles öeldud, kuid need ei ole veel lõppenud. Tsiviilasjades 2-13-42522 ja 2-13-42519 ei ole kohus lugenud konkurentsipiirangu rikkumiseks hageja töötaja ära nimetamist I OÜ kui tulevase tööandja poolt tehtud pakkumises. Eeltoodust tulenevalt ei ole isikute nimetamine tulevikus algava projekti ja selle võimaliku meeskonna liikmetena kõlvatu konkurentsi osutamine. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) aukohtu protokolli kohaselt mõistis aukohus hukka kostja turule tuleku meetmed, mille tulemuseks on ebasoodsate kuvandite kujunemine. Kohus nõustus kostjaga selles, et aukohtu otsus, mis on tehtud ITL-i liikmeks mitteoleva äriühingu suhtes temalt seisukohta küsimata ja isikut asja arutamisse kaasamata, ei saa oma sisult olla objektiivne ning ei tõenda hageja väiteid. Paljasõnaliseks jäid hageja väiteid selle kohta, et hageja kaotas EMT AS-ile osutatavate teenuste mahu kostja tegevuse tulemusel ning hageja sai kahju, mis väljendub EMT AS-ilt saamata jäänud tulus perioodil 01.04.2013 - 31.03.2014. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. Kohus leidis, et kahjunõue ei kuulu rahuldamisele, kuivõrd kostja ei ole hagejale kõlvatud konkurentsi osutanud. Hageja väited selle kohta, et tema poolt EMT AS-ile osutatavate teenuste maht on vähenenud just kostja tegevuse tõttu, jäid tõendamata. Kostja selgitas, et vaidlusalusel perioodil teenindasid EMT AS-i veel mitmed äriühingud, mistõttu on alusetu väita, et hageja teenuste maht vähenes just kostja tõttu. Hageja ei saanud eeldada, et pikemaks perioodiks sõlmitud raamlepingu alusel on tema teenuste maht kogu perioodil ühtlane või tõusutrendis. Vaidlusaluse raamlepingu punktist 5.1. tulenevalt kannabki hageja riski, et klient võib iga üksiku projekti osas eraldi lepingu sõlmida, kuid võib seda turul parema pakkumise korral ka mitte teha. Kohus tuvastas, et kostja tegevuses puudub KonkS § 50 lg 1 p 2 ja KonkS § 52 lg 2 kirjeldatud õigusvastane tegu. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue õigusliku aluseta ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus jättis, tuginedes TsMS § 162 lg-le 1, menetluse kulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 17 809,06 eurot, millest 5040 eurot eksperthinnangu tasu ning 12 769,06 lepinguliste esindajate tasu. Kohus leidis, et kostja esindajate tasutaotlus vastab asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud, arvestades tsiviilasja tähendust menetlusosalisele ning nende majandustegevusele. Apellatsioonkaebus

Hageja palub tühistada maakohtu otsuse, rahuldada uue otsusega hagi ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Alternatiivselt saata tsiviilasi uueks arutamiseks tagasi maakohtule. Apellant ei nõustu maakohtuga, et kõlvatu konkurentsi osutamine pole tõendamist leidnud. Kohus jättis analüüsimata apellandi esitatud tõendid kogumis. Apellandi hinnangul omab asjas suurt tähtsust järgnev tõendite kogum. Tõendid, mis kinnitavad vastustaja võtmeisikute poolset apellandi töötajate poole pöördumist ja pöördumiste suurt konspiratiivsust. Apellant peab silmas vastustaja juhatuse liikme KK 21.05.2013 ühendusevõtmist Facbook kaudu ühe apellandi töötajaga. Pöördumise eesmärgiks oli pöördumise adressaadi meelitamine lõpetada töösuhe apellandi juures selleks, et asuda tööle vastustaja juures. Pöördumine on kantud soovist hoida nii pöördumise fakti kui ka selle sisu salajas. Järelikult on pöörduja olnud teadlik oma tegevuse keelatud iseloomust - vastustaja juhatuse liige soovis vastustaja poolset kõlvatu konkurentsi osutamist varjata. Tõendid, mis kinnitavad, et apellandi töötajad ei ole ise pöördunud vastustaja poole, vaid töökohavahetuse ettepanekud on tehtud vastustaja poolt ajal, mil töötajad töötasid apellandi juures. Nii näiteks on 20 apellandi juurest vastustaja juurde lahkunud töötajat apellandile kirjalikult kinnitanud, et nad ei ole vastustaja juurde tööle kandideerinud ega talle oma CV-sid esitanud. Sellest järeldub, et kõigi nende puhul on just vastustaja olnud see, kes on nende poole pöördunud ja neid vastustaja juurde tööle kutsunud. Eeltõendamismenetlustes kogutud tõenditega on tõendatud, et 10 töötaja puhul meelitas vastustaja neid enda juurde tööle ajal, mil nad töötasid apellandi juures. Apellandi juurest liikus vastustaja juurde kokku 32 töötajat. Eeltoodu ei tähenda, et ülejäänud 22 puhul on kontakteerumine leidnud aset alles pärast apellandi juures töölepingu lõppemist. Mitte ükski lahkunud töötaja ei olnud väljendanud rahulolematust töötingimustega apellandi juures. Seega eelduslikult mitte keegi ei lahkunud soovimatusest apellandi juures töötada. Järelikult ei esinenud juhtumeid, kus keegi lahkus mingil muul põhjusel ning vastustaja tegi ettepaneku tema juurde tööle asuda ajal, mil töötaja oli apellandi juurest juba lahkunud. Tõendeid kogumis hinnates tuleks apellandi arvates hoopis asuda seisukohale, et vastustaja on teinud töökohavahetuse ettepanekuid apellandi töötajatele ajal, mil nad töötasid apellandi juures. Tõendid, mis kinnitavad, et vastustaja on reklaaminud end oma klientidele ja potentsiaalsetele klientidele apellandi juures töötanud isikute toel. Eeltõendamismenetlustes kogutud tõenditega on tõendatud, et vastustaja on saavutanud EMT-ga raamlepingu sõlmimise läbi selle, et on reklaaminud enda teenuseosutamise võimekust läbi 4 vastustaja endise töötaja, kellest raamlepingu sõlmimise ajal 1 oli apellandiga töösuhtes; vastustaja on saavutanud EMT-ga raamlepingu lisa 2 sõlmimise läbi selle, et on reklaaminud enda teenuseosutamise võimekust läbi 21 vastustaja endise töötaja, kellest lisa 2 läbirääkimiste väidetaval algusajal 07.05.2013 oli 12 inimest apellandiga töösuhtes ja lisa 2 koostamise ajal 01.06.2013 oli 5 inimest apellandiga töösuhtes; vastustaja on saavutanud Eesti Energia hankes enda pakkumuse edukaks tunnistamise läbi selle, et on reklaaminud enda teenusosutamise võimekust läbi 3 vastustaja endise töötaja, kellest pakkumuse esitamise ajal olid 2 apellandiga töösuhtes. Sealjuures need 2 väidetavalt ise ei teadnud enda nimetamisest ja nende kogemusele tuginemisest vastustaja pakkumuses. Tõendid, mis kinnitavad, et ülemeelitatud töötajate toel on vastustajal tekkinud EMT-le ja Eesti Energiale teenuste osutamise võimekus apellandi arvel, kes on vastava võimekuse ülemeelitatud töötajate lahkumise tõttu teatud ajaks kaotanud. Tegemist on kõrgesti kvalifitseeritud spetsialistidega, kes on omandanud apellandi kulul väljaõppe Baltikumi

suurima IT teenuste osutaja juures. Seetõttu sai vastustaja koheselt ilma täiendava töötajate väljaõppesse tehtavate kulutusteta hakata töötajate apellandi juures omandatud valdkonnaspetsiifilise väljaõppe ja praktilise kogemuse pealt kasu lõikama. Apellandi juurest on suhteliselt lühikese aja jooksul liikunud vastustaja juurde kokku 32 inimest. Niivõrd suur arv näitab, et tegemist on olnud töötajate tahtliku ja süstemaatilise ülemeelitamisega. Kõik need lahkujad on loobunud oma algsetest lahkumise motiividest - aja maha võtmine või kusagile mujale tööle asumine - ning selle asemel asunud tööle hoopis vastustaja juurde. Seega tuleb pidada usutavaks, et vastustaja meelitas kõiki apellandi juurest lahkunud töötajaid vastustaja juurde tööle juba ajal, mil nad töötasid veel apellandi juures. Nii vastustaja poolsed ülemeelitajad kui ka ülemeelitatud töötajad on valetanud tööandaja vahetusega seotud asjaolude kohta. Vastustaja poolseteks peamisteks ülemeelitajateks on olnud: vastustaja juht KA ja juhatuse liige KK; kõik EMT-ga sõlmitud raamlepingu lisas 1 nimetatud vastustaja projektimeeskonna liikmed HP, JK, JN, CK; kõik EMT-ga sõlmitud raamlepingu lisa 2 koostamise ajal apellandiga töösuhtes olnud vastustaja projektimeeskonna 5 liiget US, UL, MM, RK, KK; tõenäoliselt ka Eesti Energiale tehtud pakkumuses nimetatud projektimeeskonna liige KK. Valeväiteid apellandi töötajate ülemeelitamise asjaolude kohta on avalikkusele esitanud vastustaja juhatuse liige KK, kes teatas Äripäeva artiklis, et Eesti Energiale tehtud pakkumuses nimetatud projektimeeskond ei koosnenud apellandi juures töötavatest isikutest; juhatuse liige MN, kes teatas Äripäeva artiklis, et tema sai teada, et vastustaja juurde on tööle tulnud inimesi apellandi juurest, nende inimeste CV-dest. Apellant ei nõustu kohtuga, et ülemeelitatud töötajate ebaõigeid avaldusi ei saa ette heita vastustajale ning tõendamata on, et vastustaja on mõjutanud ülemeelitatud töötajaid apellandile ebaõigeid avaldusi tegema. Ülemeelitatud töötajate ebaõiged avaldused aja kohta, mil nad said teadlikuks vabast töökohast vastustaja juures, on ainult üks osa tõendite kogumist, mis kinnitab vastustaja poolt kõlvatu konkurentsi osutamist. Tähelepanuväärne on, miks selliseid valeväiteid esitati. Millegipärast sooviti varjata tegelikku läbirääkimiste algusaega, mil vastustaja pöördus apellandi töötajate poole ületuleku ettepanekuga. See omakorda kinnitab apellandi arvamust, et tegelikult esitas vastustaja apellandi töötajatele ületuleku ettepaneku ajal, mil nad olid töösuhtes apellandiga ega omanud iseseisvat soovi apellandi juurest lahkumiseks. Kõik ülemeelitatud töötajate kirjalikud vastused koostasid advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid advokaadid, väga sarnase sõnastuse ja ülesehitusega. Sisuliselt võib hagiavaldusele lisatud töötajate vastused jagada kaheks grupiks - need vastused, mille olid töötajate esindajana allkirjastanud advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid advokaat ning need vastused, mis olid küll allkirjastatud vastavate töötajate endi poolt, kuid vastustes oli palutud täiendavate küsimuste korral pöörduda nimetatud advokaadibüroo poole. Kõnealune advokaadibüroo on kuni esimese astme kohtu otsuseni esindanud ka vastustajat. Eeltoodust võib järeldada, et probleemi ilmnemisest alates 2013.a mais on apellandi juurest vastustaja juurde lahkunud töötajate tegevus olnud koordineeritud vastustaja poolt, kes on apellandile vastuskirjade koostamiseks palganud viidatud advokaadibüroo. Vastustaja juhtkonna ebaõigeid avaldusi saab heita ette vastustajale endale. Vastustaja tahet realiseerivadki tema juhatuse liikmed. KA ei ole küll olnud vastustaja juhatuse liige formaalselt, kuid seda üksnes seetõttu, et vastustaja on üritanud varjata tema rolli vastustaja juhtimisel. Tegelikkuses on tema olnud vastustaja tegevjuht.

Kohus eksib, kui leiab, et apellant on vastustajale heitnud ette töötajate tööle võtmist ilma CVdeta. Apellant on CV-de mitteesitamisele tuginenud üksnes seetõttu, et vastustaja juhatuse liige MN on ajakirjanduses väitnud, et tema teadlikkus, et vastustaja poolt tööle võetud inimesed on varem töötanud apellandi juures, on tulenenud nende poolt esitatud CV-dest. Tegelikkuses kinnitasid vastustaja juurde lahkunud apellandi töötajad kirjalikult, et nad pole vastustajale CVsid esitanud ega vastustaja juurde tööle kandideerinud. CV-de mitteesitamine kinnitab, et ülemeelitatud töötajad ei ole ise pöördunud vastustaja poole tööle kandideerimise sooviga, vaid hoopis vastustaja pöördus nende poole ettepanekuga. Kohus eksib, kui leiab, et selline apellandi töötajate tööle võtmine, mis on aset leidnud, pole samastatav töötaja mõjutamise või ärakasutamisena KonkS § 50 lg 1 tähenduses. Tõenäoliselt on mõjutamine erinevate inimeste puhul seisnenud erinevas. Algselt tõenäoliselt KA ja KK otsustasid, et asutavad apellandiga konkureeriva IT teenuste osutaja. Kõigepealt pöörduti vandeaudiitori MN poole, kes äriühingu asutas ning soostus olema selle juhatuse liige ja ainuosanik, et varjata KA ja KK seotust ja rolli. Seejärel hakkasid KA ja KK vastustaja nimel meelitama neile kõige väärtuslikemaid apellandi töötajaid liituma oma ettevõttega. Pärast seda, kui vastustajal oli õnnestunud luua kliendisuhe apellandi võtmekliendi EMT-ga, võis meelitamise üheks elemendiks saada võimaluse pakkumine jätkata sama tööd sama kliendiga. Apellandi juures ei olnud enam võimalik sellele kliendile samu teenuseid samas mahus osutada, kuna EMT asus apellandi asemel neid teenuseid tellima vastustajalt. Nagu nähtub KK Facebooki pöördumisest, oli meelitamise üheks oluliseks elemendiks ka võimalus jätkata koostööd seniste kolleegidega. Mingil hetkel, kui kriitiline arv inimesi oli juba apellandi juurest vastustaja juurde lahkunud, siis võidi edasisi lahkujaid motiveerida võimalusega kuuluda jätkuvalt samasse tiimi, kellega seni oli koos töötatud. Suurt tähtsust omab tõenäoliselt ka KA tegevus, kuna sisuliselt tegeles ta oma endiste alluvate meelitamisega apellandi juurest vastustaja juurde. Võimalus töötada samas tiimis ja sama juhiga võis olla üks meelitamise element. Apellant nõustub, et üksikute töötajate tööle värbamine ühe tööandja juurest teise juurde ei ole tavapäraselt kõlvatu konkurentsina käsitletav. Samas, kui töötajate värbamise eesmärgiks on seeläbi lüüa üle ka endise tööandja kliente, siis see juba on kõlvatu konkurents. Kohus eksib, kui leiab, et vaidlust ei saa olla selles, et vastustaja tegevuse tulemusel ei loobunud EMT teenuste ostmisest apellandilt. Asjaolu, et EMT loobus suures ulatuses apellandilt teenuste ostmisest, on tõendatud NCFA 18.06.2014 eksperthinnanguga. Eksperthinnangu lk 4 tehtud järelduse kohaselt on EMT pikaajaliste arendusprojektide „Kreedo“, „Dealgate“ ja „Iseteenindusbüroo“ käive vähenenud perioodil 01.04.2013 - 31.03.2014 kokku 638 639 euro võrra ja „Telia CSS“ projekti käive kokku 454 426 euro võrra. Seega on EMT võrreldes varasemate perioodidega loobunud ühe aasta jooksul apellandilt 1 093 065 euro suuruses summas teenuste ostust. Eksperthinnangus on ka nimetatud, milliseid dokumente on ekspert sellisele arvamusele jõudmisel analüüsinud ning kuidas sellisele järeldusele jõudnud. Kohtu eksliku loogika kohaselt omaks vastustaja tegevuse negatiivse mõju hindamisel tähtsust üksnes see, kui EMT oleks täielikult loobunud apellandilt teenuste ostmisest. Kohus ei ole põhjendanud, miks tema arvates ei oma tähtsust see, et tänu vastustaja tegevusele on EMT ostnud ühe aasta vältel apellandilt varasemaga võrreldes üle ühe miljoni euro väärtuses vähem teenuseid. Kohus eksib, kui leiab, et 11.03.2013 ehk raamlepingu lisa 1 sõlmimise seisuga olid kõigi seal nimetatud inimeste töölepingud apellandi juures lõppenud. Kohus jättis tähelepanuta, et lisas 1 nimetatud JK tööleping apellandi juures lõppes alles 15.03.2013. Samuti selle, millist tähtsust omab asjaolu, et lisas 1 nimetatud JN ja CK töölepingud lõppesid lisa 1 sõlmimisele eelnenud

tööpäeval. Eeltoodu tähendab, et ka nende meelitamiseks pidi vastustaja nende poole pöörduma juba ajal, mil nad töötasid apellandi juures. Kohus eksib, kui leiab, et raamlepingu lisa 2 sõlmimisel omab tähtsust üksnes selle sõlmimise kuupäev, mitte selle koostamise kuupäev. Raamlepingu lisa 2 allkirjastati küll alles 25.06.2013, kuid see kannab kuupäeva 01.06.2013. Seega juba 01.06.2013 seisuga reklaamis vastustaja end EMT ees lisas 2 nimetatud meeskonnaliikmete pädevuse ja kogemusega. See aga tähendab, et vähemalt 5 töötaja puhul reklaamis vastustaja end inimestega, kes sel ajal olid töölepingulises suhtes apellandiga. Kohus pole seda asjaolu arvestanud. Kohus eksib, kui leiab, et Eesti Energia poolt vaidlusaluse hanke tühistamine tähendab, et vastustaja ei saanud apellandile kõlvatut konkurentsi osutada. Hanke tühistamine ei muuda olematuks asjaolu, et vastustaja on apellandile kõlvatut konkurentsi osutanud. Kõlvatu konkurentsi osutamine seisnes asjaolus, et vastustaja nimetas oma pakkumuses meeskonnaliikmetena kaks apellandiga töösuhtes olevat inimest: EB ja KK. Sealjuures tegi vastustaja seda ilma nimetatud inimeste endi teadmata. Vähemalt nii on väitnud need inimesed ise. Nende nimetamisega oma pakkumuses saavutas vastustaja nende inimeste toel projektimeeskonnaliikmete kvalifikatsiooni, kogemuse ja pädevuse kategooriates apellandiga võrreldes niipalju rohkem väärtuspunkte, et vastustaja pakkumus tunnistati edukaks. Kui vastustaja ei oleks kõlvatut konkurentsi osutanud, oleks edukaks osutunud apellandi pakkumus. Kui Eesti Energia poleks hanget kehtetuks tunnistanud ja oleks sõlminud hankelepingu vastustajaga, siis oleks olnud selge, et apellandil jäi tulu saamata just vastustaja poolt osutatud kõlvatu konkurentsi tõttu. Apellanti huvitab kõlvatu konkurentsi tuvastamine ehk toimunu tuvastamine ning sellele õigusliku hinnangu andmine isegi juhul, kui sellega seoses pole kahju hüvitamist nõutud (Eesti Energia) või kahju hüvitamise nõue jääb mingil põhjusel rahuldamata (EMT). Kõlvatu konkurents on KonkS §-s 50 lg 1 defineeritud kui ebaaus äritegevus, mis on vastuolus heade kommete ja tavadega. KonkS § 50 lg 2 kohaselt on kõlvatu konkurents keelatud. Seega on kõlvatu konkurents hukkamõistu vääriv tegevus. Järelikult peab igal isikul olema õigus esitada tuvastushagi eesmärgiga tuvastada, et kõlvatut konkurentsi on osutatud. Seaduses ei sisaldu piirangut, et keelatud on üksnes varalist kahju tekitav kõlvatu konkurents. Seega põhimõtteliselt on võimalik olukord, kus kõlvatut konkurentsi on osutatud, kuid see ei ole toonud kaasa varalist kahju või ei õnnestu kahju suurust või põhjuslikku seost tõendada. Seega apellandi esimene nõue on kantud soovist saada kohtult hinnang vastustaja tegevuse keelatuse kohta. Kohus eksib, kui leiab, et tsiviilasjades nr 2-13-42522 ja 2-13-42519 leiti, et apellandi töötajate äranimetamine vastustaja kui tulevase tööandja pakkumuses, pole kõlvatu konkurentsi osutamine. Viidatud tsiviilasjades ei olnud ka vaidluse all vastustaja tegevusele hinnangu andmine. Vastustaja ei olnud tsiviilasjades isegi menetlusosaliseks. Seega ei ole kohtud andnud hinnangut vastustaja tegevusele apellandi töötajate nimetamisel Eesti Energia pakkumuses või vastustaja tegevuses kõlvatu konkurentsi olemasolu suhtes. EB asjas toetus kohus (tsiviilasi nr 2-13-42522) EB poolt esimese astme kohtus esitatud väitele, et ta ei ole vastustajale oma CV-d edastanud ega olnud teadlik enda nimetamisest vastustaja pakkumuses. Asjaolu, et vastustaja tugines oma pakkumuses EB kvalifikatsioonile, kogemusele ja kompetentsidele EB enda teadmata ja ajal, mil EB oli töölepingulises suhtes apellandiga, tähendab, et vastustaja on osutanud apellandile kõlvatut konkurentsi. Sealjuures ei muudaks olukorda see, kui ilmneks, et EB on eeltoodut kinnitades valetanud.

Apellandi hinnangul viitab asjaolu, et KK on kinnitanud oma CV mitte esitamist vastustajale ning samuti kinnitanud vastustaja juurde töölemineku võimalusest teadasaamist alles 27.05.2013 seda, et 09.05.2013 pakkumuses tema nimetamine ja tema CV kasutamine ei olnud ka KK-le teada. Kuna see toimus ajal, mil KK oli töölepingulises suhtes apellandiga, siis järelikult on vastustaja ka siin osutanud kõlvatut konkurentsi. Sealjuures ei muudaks olukorda see, kui ilmneks, et KK on eeltoodut kinnitades valetanud. Kohus eksib, kui leiab, et ITL-i aukohtu otsus ei saa olla objektiivne ega tõenda apellandi väiteid, kuna see on tehtud ITL-i liikmeks mitteoleva vastustaja suhtes, kellelt pole seisukohta küsitud ning keda pole kaasatud. Aukohtu protokollist nähtub, et ITL-i aukohus on vastustajale korduvalt pakkunud võimalusi nii kirjalike seisukohtade esitamiseks kui ka kohtumiseks, kuid vastustaja on sellest keeldunud. Selline fakt iseenesest on kõnekas ja kinnitab, et vastustajal oli aukohtu menetlust põhjust vältida, et varjata oma ebaausat ja ebaeetilist käitumist. Aukohtu seisukohad omavad asjas tähtsust, kuna tegemist on IT valdkonna häid kombeid ja tavasid kõige paremini tundva organisatsiooniga. Kohus ei ole põhjendanud, miks on kohtu arvates apellandi väited EMT-ga seonduva saamata jäänud tulu osas jäänud paljasõnaliseks. Kohus jättis tähelepanuta apellandi poolt esitatud NCFA eksperthinnangu, mis tõendab detailselt, milline on apellandi saamata jäänud tulu ning kuidas täpselt on see tekkinud. Apellandi väiteid saamata jäänud tulu põhjustamisest vastustaja poolt kinnitab asjaolu, et EMT on perioodil 01.04.2013 - 31.03.2014 tellinud apellandilt varasemaga võrreldes kokku 1 093 065 euro võrra vähem teenuseid, mida tõendab NCFA eksperthinnang. Asjaolu, et apellandil oli põhjendatud ootus, et tema EMT suunaline käive kõnealusel perioodil mitte ei vähene ega jää isegi samaks, vaid hoopis oluliselt suureneb, tõendab lisaks eelnimetatud eksperthinnangule ka KA enda prognoosid. EMT-suunaline käibelangus algas koheselt pärast seda, mil vastustaja sõlmis EMT-ga raamlepingu ja selle lisa; käibelangus süvenes oluliselt pärast seda, kui vastustaja ja EMT olid koostanud raamlepingu lisa 2. Asjaolu, et vastustaja on EMT-le teenuseid osutanud just apellandilt ülemeelitatud töötajate abil, kinnitavad EMT-ga sõlmitud raamlepingu lisa 1 ja 2. Asjaolu, et vastustaja oli pannud EMT apellandi töötajate ülemeelitamise tulemusena olukorda, kus EMT-l ei olnud enam võimalik apellandilt seni ostetud teenuseid edasi osta, kinnitab apellandi ja EMT vaheline ekirjavahetus ning samuti ka apellandi, vastustaja ja EMT vaheline e-kirjavahetus. Asjaolu, et vastustaja ise tunnistab EMT poolt apellandilt tellimata jäänud teenuste ostmist vastustajalt, kinnitab vastustaja enda poolt esitatud Centar 02.02.2015 eksperthinnang. Asjaolu, et EMT pikaajalistes arendusprojektides on EMT poolse apellandi suunalise käibe vähendamise põhjuseks käibe liikumine vastustaja juurde, kinnitab NCFA 09.04.2015 eksperthinnang. Seega ei nõustu apellant kohtu etteheitega apellandi väidete paljasõnalisuse aadressil. Kohus eksib, kui leiab, et tähtsus omab, et vaidlusalusel perioodil teenindasid lisaks apellandile ja vastustajale EMT-d ka kolmandad isikud. Kohtu poolt tuginetud vastustaja väide, et osaliselt võis EMT poolt apellandilt tellimata jäänud maht liikuda vastustaja asemel hoopis kolmandatele isikutele, ei oma tähtsust. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, missuguselt kolmandalt isikult ja mis mahus on EMT vaidlusalusel perioodil ostnud teenuseid nende pikaajalistes arendusprojektides, mille käibelanguse põhjustamist apellant vastustajale ette heidab. Samuti on tõendamata, et nendele kolmandatele isikutele liikus just see käive, mille EMT jättis apellandilt ostmata. Näiteks Iseteenindusbüroo (ITB) projektis oli apellandi poolt osutatavate teenuste osakaal ca 85% ja Dealgate (DLG) projektis ca 50%. Seega teatud mahus osutasid kolmandad isikud EMT-le teenuseid juba ajal, mil EMT ei olnud vastustaja tegevuse

tõttu apellandilt ostetavate teenuste mahtu vähendanud. Seega kolmandate isikute poolt EMTle teenuste osutamise fakt iseenesest ei ole vaidluse all. Tõendamata on üksnes see, et EMT oleks apellandilt vähem tellitud mahu suunanud vastustaja asemel kolmandatele isikutele. Isegi, kui vastustaja väited vastaksid tõele, siis asjaolu, et vastustaja pole kogu apellandilt tellimata jäetud teenuste mahtu saanud endale, ei tähenda veel seda, et vastustaja ei vastutaks apellandile tekitatud kahju eest. Vastustaja vastutab ka selles ulatuses, milles telliti teenuseid apellandi asemel kolmandatelt isikutelt või teostati töid kliendi poolt ise või jäeti vastavad tööd üleüldse teostamata. Apellant ei nõua vastustaja poolt apellandi arvel teenitud kasumi hüvitamist, vaid apellandil saamata jäänud kasumi hüvitamist. Vastustaja on osutanud kõlvatut konkurentsi mh KonkS §-s 50 g 1 p 2 ja § 52 lg 2 nimetatud tegevusega – apellandi töötaja ärakasutamine tema mõjutamisega tegutsema vastustaja huvides. Kohus on ebaõigesti leidnud, et nimetatu toimumine on jäänud tõendamata. KonkS §-s 50 lg 1 nimetatud kõlvatu konkurentsi kataloog on mitteammendav. Seega on kohtul võimalik pidada vastustaja tegevust kõlvatu konkurentsi osutamiseks isegi juhul, kui vastustaja tegevus ei kvalifitseeru KonkS §-s 50 lg 1 toodud näidete alla. Näiteks võib apellandi töötaja teadmata tema nimetamine ja CV kasutamine vastustaja pakkumuses eesmärgiga saavutada seeläbi apellandi ees eelis, olla KonkS §-s 50 lg 1 otseselt nimetamata, kuid siiski kõlvatu konkurentsi moodustav heade kommete ja tavadega vastuolus olev tegu. Tekitatud kahju hüvitamise nõude on kohus jätnud analüüsimata. Kohus on lähtunud asjaolust, et kuna apellandi rahalise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7, siis nimetatud alustel on vastustaja kohustatud tekitatud kahju hüvitama üksnes juhul, kui kahju on tekitatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Apellant on sellise käitumisena nimetanud KonkS § 50 lg 2 tulenevat keeldu osutada kõlvatut konkurentsi. Antud juhul võrdub kahju hüvitamise nõude põhjendatus seega nõude aluseks oleva kõlvatu konkurentsi osutamise tuvastamisega ja põhjendamatus nõude aluseks oleva kõlvatu konkurentsi mitteosutamise tuvastamisega. See tähendab, et juhul, kui kohus tuvastab kõlvatu konkurentsi osutamise, siis järelikult on ka kahju hüvitamise nõue põhjendatud. Sellisel juhul tuleb lahendada küsimus, milline on kõlvatu konkurentsi osutamisega tekitatud kahju suurus. Kuna kohtu arvamus kõlvatu konkurentsi puudumise tõttu on apellandi hinnangul ekslik, siis sellest tulenevalt on ekslik ka kahju hüvitamise nõudele, sh kahju suurusele, hinnangu mitteandmine. Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata apellandi taotluse võimaldada talle tähtaeg vastata vastustaja poolt 05.02.2015 esitatud menetlusdokumendile. 27.11.2014 saatis kohus pooltele kutse ilmumiseks sisulisele kohtuistungile 11.02.2015. Enne seda oli apellant 05.11.2014 täitnud kohtu 16.10.2014 nõudmise ja esitanud kirjaliku seisukoha kostja 05.09.2014 vastusele. Seega seisuga 05.11.2014 oli asjas esitatud kõik TsMS-st tulenevad menetlusdokumendid. Hoolimata eeltoodust esitas vastustaja 03.02.2015 ehk 7 päeva enne sisulist kohtuistungit oma mahuka seisukoha apellandi 05.11.2014 menetlusdokumendile. Vastustaja poolt 03.02.2015 esitatud menetlusdokumendi maht oli 17 lk ja menetlusdokumendile lisatud tõendite maht oli 50 lk. Apellandi etteheiteks ei ole niivõrd nende dokumentide vastuvõtmine kohtu poolt, kuivõrd apellandile neile reageerimiseks taotletud tähtaja mitte võimaldamine. Kuna need olid apellandi jaoks uued väiteid, vajanuks apellant lisatähtaega nende suhtes seisukoha võtmiseks. Peamine, miks apellant vajas vastustaja 03.02.2015 menetlusdokumendile reageerimiseks aega, oli aga menetlusdokumendi lisana 1 esitatud Centar eksperthinnangule vastamine. Nimetatud hinnangus tehti mitmeid etteheiteid apellandi poolt 05.11.2015 esitatud eksperthinnangule. Apellant kontakteerus tema poolt esitatud eksperthinnangu koostanud eksperdiga, kes teatas, et vastustaja poolt esitatud eksperthinnangu suhtes põhjendatud seisukoha võtmine võtab aega ca 30 päeva. Sellest tulenevalt oli füüsiliselt võimatu võtta seisukoht ning esitada põhjendatud

vastus vastustaja menetlusdokumendile, sh sellele lisatud eksperthinnangule, 7 päeva jooksul arvates selle esitamisest. 11.02.2015 kohtuistungil kohus ei võimaldanud apellandile täiendavat aega vastustaja 03.02.2015 menetlusdokumendi ja nende lisade suhtes seisukohavõtmiseks. Kuna nimetatud menetlusdokumendis asus vastustaja esmakordselt ründama apellandi kahju arvestust, siis leidis apellant, et antud asjas oleks mõistlik minna vaheotsuse peale. Seetõttu valmistas apellant 10.02.2015 ette põhjaliku kirjaliku vaheotsuse taotluse eesmärgiga vaielda kõigepealt ära kõlvatu konkurentsi osutamise temaatika ja alles seejärel kahju hüvitamise temaatika. Kohtunik isegi ei lugenud vastustaja kirjalikku taotlust, vaid jättis selle põhjendamatult rahuldamata. 11.02.2015 kohtuistungil esitas apellant kohtu tegevusele ka vastuväite, mis protokolliti. Kohtuistungil toimunud nii menetluslik (sh apellandi vastuväide) kui ka sisuline arutelu on paraku protokollitud äärmiselt puudulikult ja kohati oluliselt valesti. Seetõttu esitas apellant 20.02.2015 mahuka protokolli parandamise taotluse, mille kohtunik jättis samuti rahuldamata. Kokkuvõtvalt on kohtunik millegipärast kiirustades soovinud asja lõpuni menetleda iga hinna eest 11.02.2015 toimunud kohtuistungil. Asjaolu, et kõnealusel istungi võttis kohus TsMS-iga vastuolus olevalt asja juurde vastustaja poolt 03.02.2015 esitatud menetlusdokumendi ja sellele lisatud tõendid, kuid ei võimaldanud apellandile neile vastamiseks mõistlikku tähtaega, on pooled pandud väga ebavõrdsesse olukorda. Apellant on arvamusel, et eelnimetatud menetluslik rikkumine on olnud ka üheks ebaõige kohtuotsuse tegemise põhjuseks. Uue tõendi esitamise – NCFA täiendav eksperthinnang - tingis üheselt mõistetavalt vastustaja 03.02.2015 menetlusdokumendi lisaks 1 olev eksperthinnang ja selle pinnalt apellandi menetlusdokumendis tehtud järeldused. Vastustaja esitatud eksperthinnangus toodut on apellandil võimalik lükata ümber üksnes omapoolse eksperthinnangu esitamisega. Täiendav eksperthinnang on nõudnud eksperdilt täiendavate infopäringute tegemist apellandile ning saadud info analüüsi ja analüüsi tulemuste kirjalikku põhjendamist. Kuna esimese astme kohus lõpetas ootamatult ning apellandi vastuseisu arvestamata asja sisulise arutelu juba 11.02.2015, siis ongi apellandil tekkinud esmakordselt võimalus esitada see eksperthinnang alles apellatsiooniastmes. Lisaks apellandi esitatava tõendi olulisele tõendusväärtusele nähtub sellest vajadus ka „Telia CSS“ projekti osas tõendite kogumise järele ning selle tulemustest sõltuvalt ei ole välistatud ka nõude vähendamine. Selle kõik oleks pidanud tegema aga esimeses kohtuastmes. See jäi tegemata kohtu menetlusliku rikkumise tõttu. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Hageja esitas kõlvatu konkurentsi osutamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Nõude õiguslik alus on VÕS §-id 1043 ja 1045 lg. 1 p. 7 ja KonkS §-id 50 ja 52. Hageja tugines väitele, et kostja kasutas ebaausalt ära hageja töötajaid sellega, et mõjutas neid enda juurde tööle asuma ja kasutas neid oma äritegevuses konkurentsieelise saamiseks, mille tagajärjel hageja majandustegevuse käive vähenes oluliselt ja sellega tekkis hagejale kahju saamata jäänud tulu näol vähemalt 488 192 eurot.

Maakohus leidis, et kõlvatu konkurentsi osutamine kostja poolt KonkS § 50 lg. 1 p. 2 ja 52 lg. 2 mõttes hageja endiste töötajate töölevõtmisel ja oma äritegevuses kasutamisel ei ole tõendatud ja jättis seetõttu hagi rahuldamata. Maakohus on otsuses poolte esitatud tõendite hindamisel asjolude tuvastamisel järginud TsMS § 442 lg. 8 nõudeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Apellatisoonkaebuse väited, mille kohaselt ei ole maakohus hinnanud tõendeid «kogumis» ning et tõenditest tuleb teha järeldus hageja töötajate «ülemeelitamisest», on alusetud. Ringkonnakohus peab vajalikus märkida, et hageja esitatud ajaoludel on põhiküsimus selles, kas kostja mõjutas hageja 32-te endist töötjajat enda juurde tööle tulema ebaausal viisil ja konkurentsieelise saamise eesmärgil. TsMS 230 lg. 1 tulenevalt pidi hageja tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Nagu maakohus tuvastas, ei ole hageja väide kostja töötajate ülemeelitsmises tõendamist leidnud. Hageja loogika, et kuna kostja hõivas osaliselt tema turuosa konkreetsete klientide juures olukorras, kus tal olid tööle tulnud 32 hageja endist töötajat ja hageja käive langes, siis on tõndatud hageja töötajate ülemeelitamine ehk kõlvatu konkurentsi osutamine, on väär. Hageja on ka ise möönnud, et tal puuduvad tõendid töötajate ülemeelitamise kohta, mis väljendub hageja esindaja seletustes maakohtu istungil 11.02.2015, mille kohaselt «me ei tea, milles meelitamine seisnes» (toimiku II kd., lk. 191 pöördel), samuti tema protokolli parandamise taotluses väljendatu, mille kohaselt «konkreetset tõendit, kus mõni kostja juurde lahkunud töötaja kinnitaks meelitamist, meil esitada ei ole» (II kd., lk. 222). Maakohus ei ole oluliselt rikkunud mentlusõigusnorme sellega, et ei rahuldanud hageja 11.02.2015 toimunud istungil esitatud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks ja hagejale täiendava tähtaja andmiseks vastamaks kirjalikult kostja 03.02.205 mentlusdokumendile, samuti taotluse vaheotsuse tegemisks, ning ei teinud protokolli parandmise taotluse rahuldamata jätmise otsutust määruse vormis. Kuna maakohtu tuvastas, et kostja ei ole ebaausalt ära kasutanud hageja endisi töötajaid nende töölevõtmisega ega osutanud sellega kõlvatud konkurentsi, siis ei oma sisulist tähendust vaidlus selle üle, kui suure turuosa kostja hõivas, kui suur oli sellega seotud hageja käibe langus ja saamata jäänud tulu. Seetõttu ei pea ringkonnakohus ka vajalikuks hinnata poolte poolt apellatsioonimenetluses esitatud ekspertarvamusi hageja väidetava kahju suuruse kohta ja märgib vaid, et apellandi täiendava tõendi vastuvõtmisega on maakohtu väidetav rikkumine kõrvaldatud. TsMS § 449 lg. 1 tulenevalt ei ole kohus kohustatud rahuldama taotlust vaheotsuse tegemiseks, kuid on sisuliselt seda teinud, jättes kahju hüvitamise hagi rahuldamata nõude põhjendamatuse tõttu. Maakohus leidis, et kostja ei osutanud kõlvatut konkurentsi ka Eesti Energia hankes osalemisel, kasutades pakkumuses ära hageja töötajaid, ning kostja ei ole saanud mingit konkurentsieelist, kuivõrd märgitud hange oli Eesti Energia poolt tühistatud hanke läbiviijast tulenevatel põhjustel. Tegemist on kahe erineva otsustusega, mistõttu ei ole õige apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus leidnud, et kostja ei osutanud Eesti Energia hankes kõlvatud konkurentsi seetõttu, et hange tühistati. KonkS § 53 kohaselt kõlvatu konkurentsi või selle puudumine tuvastatakse poolte vaidluses tsiviilkohtumenetluse korras. Apellatsioonkaebuse väide, et kõlvatu konkurentsi osutamise tuvastusnõude esitamise tingimuseks ei ole kõlvatu konkurentsi osutamisega kahju tekitamine

seondub küsimusega tuvastushuvi olemasolust ja võib olla diskuteeritav, kuid antud juhul on see asjassepuutumatu, kuivõrd hageja esitas hagi kõlvatu konkurentsi osutamisega tekitatud kahju hüvitamiseks ja maakohus tuvastas kõlvatu konkurentsi puudumise. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud apellandi kanda.

ringkonnakohus

poolte

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. I OÜ esitas kohtule taotluse kindlaks määrata ja apellandilt välja mõista vastustaja apellatsioonimenetluses kantud lepingulise esindaja menetluskulu 5142 eurot, millele lisandub kohtuistungi ettevalmistamise ja sellel osalemise kulu 2392 eurot, ning palus välja mõista viivise menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrava lahendi jõustumisest alates kuni selle kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus, tutvunud vastustaja menetluskulude nimekirjas toodud töö sisulise kirjeldusega, leiab, et märgitud tööle kulunud aeg ei ole kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik kulu. Nii kulus nimekirja kohaselt vastustaja esindajal kokku 12,3 tundi apellatsioonkaebusega ja sellele lisatud eksperthinnanguga tutvumisele ning nende analüüsimisele. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud ajakulu selgelt ülepaisutatud. Arvestades asjaolu, et tegemist on teise kohtuastme menetlusega, kus põhilised kaebuses märgitud väited ning argumendid on vastaspoole esindajale eelnevast menetlusest teada ning uue menetlusdokumendina on esitatud kokkuvõtlik eksperthinnang 5-l lehel, ei saa pidada esindaja ajakulu, mis ületab 8 tundi, põhjendatuks. Vastustaja on küll märkinud, et tegemist oli väga mahuka apellatsioonkaebusega – kokku 33 lehel, kuid nimetatud mahust on apellandi poolt maakohtule ette heidetud eksimused asjaolude ja tõendite vale hindamise ja materiaalõiguse normide vale kohaldamise osas kokku võetud kaebuse 10 lehel. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kogu ulatuses apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks, selle ülevaatamiseks ja täiendamiseks ning vastustaja poolt esitatava eksperthinnangu analüüsiks kulunud aega, mis on nimekirjas märgitud, kokku 21,1 tunni ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et kogemustega esindajal ei kulunud pärast põhjalikku eeltööd apellatsioonkaebusega tutvumisel sellele vastuse koostamiseks enam kui 12 tundi, millele lisandub 5-l lehel eksperthinnanguga tutvumisele kulunud 2 töötundi. Ringkonnakohus märgib, et täielikult on põhjendamatu menetluskuluna märgitud eksperthinnangule kulunud aeg 10 tundi. Eksperthinnangut ei ole koostanud vastustaja esindajad, eksperthinnangu eest tasumise kohta ei ole kohtule arvet esitatud ning ajakulu, mis oli seotud eksperthinnanguga tutvumisele, on arvestatud apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulunud aja hulka. Seega jätab kohus nimetatud ajakulu, maksumusega 800 eurot, arvestamata kogu ulatuses. Vastustaja palub apellandilt välja mõista ringkonnakohtus toimunud kohtuistungiga seotud kulu kokku 18,4 tundi, 2392 eurot. Kolleegium leiab, et põhjendatud on ajakulu 5 töötunni ulatuses. Kohtuistung ringkonnakohtus kestis ühe tunni, millele ettevalmistuseks on piisav 3 töötundi, arvestades asjaolu, et eelnevalt oli esindaja väga põhjalikult tutvunud nii apellatsioonkaebusega kui uute eksperthinnangutega. Lisaks on põhjendatud ajakulu kliendile ülevaate andmiseks 1 tunni ulatuses.

Menetluskulude nimekirja põhjal on vastustaja esindaja ühe töötunni maksumus 130 eurot, mis ei ületa tavapärast esindaja tasu. Kokku loeb ringkonnakohus, arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, et mõistlikuks ja vajalikuks õigusabi teenuse mahuks on kokku apellatsioonimenetluses 8 + 12 + 2 + 5 = 27 tundi, (130 x 27) 3510 eurot ilma käibemaksuta, mis tuleb apellandilt vastustaja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

Tiit Kollom

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.