VKG Transport AS hagi D. N. vastu 2 839,17 euro ja viivise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
02. veebruar 2016. a
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
Kostja:
VKG Transpot AS (registrikood xxx, asukoht: Järveküla tee 14, 30328 Kohtla-Järve) Tõnu Raidma, e-post: [email protected] D. N. (isikukood xxx, elukoht: xx, epost: xxx )
Kostja esindaja:
Maksim Fedotov, Maksim Fedotovi Õigusbüroo, e-post: [email protected]
Hageja esindaja:
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista D. N.lt VKG Transport AS kasuks 1 246 (üks tuhat kakssada nelikümmend kuus) eurot 46 senti.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Jätta hageja menetluskulud 45% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 55% ulatuses hageja kanda.
Välja mõista D. N.lt VKG Transport AS-i kasuks menetluskulude katteks 123 (ükssada kakskümmend kolm) eurot 75 senti.
3.Välja mõista VKG Transport AS-ilt D. N. (pangakonto nr EE982200221035818059 Swedbank AS-is) kasuks menetluskulude katteks 99 (üheksakümmend üheksa) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.VKG Transport AS esitas 30.04.2015. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D. N. vastu 2 839,17euro võlgnevuse ja lisanduva viivise ning menetluskulude väljamõistmise nõudes. Kohus tegi 11.05.2015. a võlgnikule maksettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 11.06.2015. a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule.
2.VKG Transport AS esitas 29.06.2015. a kohtusse hagi D. N. vastu, milles taotles kostjalt 2 839,17 euro ja viivise väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt 12. jaanuaril 2015. a põhjustas kostja oma süülise käitumisega ja ebaõigete sõiduvõtete kasutamisega Tallinn - Narva maanteel suunaga Narva poole 174 km E20 liiklusõnnetuse, kus kahjustada said hagejale kuuluv haagis xxx ja sadulveok xxx, mis mõlemad olid kindlustatud. Omavastutus on sadulveokil 700 eurot ja haagisel 700 eurot. Kokku tekitas kostja liiklusõnnetusega hagejale kahju 1 400 eurot. 06. jaanuaril 2015. a kostja lõhkus veduki xxx tagalaterna klaasi, mille vahetus maksis 48,30 eurot. Kostjale maksti hageja poolt lähetuse ettemaksu summas 2 040 eurot, millest 1 390,87 eurot on kostja poolt hagejale kuni käeoleva ajani tagastamata ja mille kohta ei ole kostja hagejale ühtegi kuludokumenti esitanud. Kokku on kostja tekitanud hagejale kokku kahju 2 839,17 eurot. Tõendatud on, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja. TLS § 48 lg 1 p 3 kohaselt olid töölepingu pooled kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara. Kostja on menetluses selgitanud, et liiklusõnnetuse põhjuseks olid halvad teeolud (libe tee ja puhus tugev tuul). Seletuskirjas selgitas ta lisaks, et ees sõitnud veok hakkas pidurdama ja, et kostja eemaldas jala gaasipedaalilt mille tulemusel haagis põrkus autoga ja läks kraavi. Avarii tulemuse sõiduk kaldus kraavi ja haagis jäi teele ja kaldus kummuli. Liiklusseaduse § 2 lg 1 kohaselt peavad kõik liiklejad järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja
ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud liikluseeskirja (LE) § 123 kohaselt pidi juht kohaldama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab muu hulgas tema sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi ja muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespool nähtavusulatust ja teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Sama sätte teise lause kohaselt peab juht vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kostja kirjeldatud olukorras rikkus ta ilmselt viidatud LE sätet hooletuse tõttu, sest jättis järgimata käibes vajaliku hoole võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 3 mõttes. Kuna kostja põhjustas hageja sõidukiga süüliselt liiklusõnnetuse, milles sai kannatada hageja vara, rikkus kostja seega TLS § 48 lg 1 p 3 ning rikkumise ja hageja vara kahjustumise tõttu oli kahju tekkimise ja kostja õigusvastase käitumise vahel otsene põhjuslik seos. Lähetuskulude mittetagastamisega ja avariiga tekitas kostja hagejale kahju, mille ta peab hüvitama VÕS § -de 1043 ja 1056 järgi.
3.Kostja esitas 2015. a vastuse hagile. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt kostja ei eita, et 12. jaanuaril 2015. a sattus Volvo marki veoauto koos haagisega avariisse. Kuid kostja eitab fakti, et avarii toimus tema süü tõttu. Kostja leiab, et avarii põhjuseks oli selle tee osa teekatte seisund, kus avarii aset leidis. Kostja liikus trassil ranges vastavuses kiirusalaste liiklusmärkidega. Kiirust ei ületanud. Kui ees liikuv sõiduk hakkas kiirust alandama, hakkas kostja, järgides liiklusreegleid, samuti kiirust alandama, säilitamaks ohutu vahemaa. Kuid kiiruse vähendamisel, kuna teekate oli libe, libises haagis teelt välja, tõmmates kraavi enda järel ka veoauto. Selle tulemusel sattusid kraavi nii sõiduk kui haagis. Avarii põhjuseks oli teekatte halb seisukord, nimelt – tee osa, millel toimus avarii, oli libe. Teekate oli jäätumisvastaste vahenditega töötlemata, mille tulemusel muutus libedaks tee ise ning sõidukite teelt väljasõitmine suurenes kordi. Selle kinnituseks on sõiduki teelt väljasõidu kohal tehtud fotod, millised hageja esitas kohtule. Nendelt on selgelt näha, et tee oli kaetud jääga ja sulanud lumega. Samuti leiab kostja, et kujunenud olukorras tegutses ta absoluutselt õigesti. Kuna kostja juhtis veoautot ja sellele külge haagitud autotsisterni, juhtis ta kõrgendatud ohuga transpordivahendit. Arvestades transpordivahendi kaalu, mõõtmeid ja võimsust, esitati kostjale liiklusreeglite järgimisele ja avariiolukordade välimisele kõrgendatud nõudeid. Kuna kostja ees sõitev sõiduk hakkas kiirust alandama, hakkas ka kostja kiirust alandama, et tema transpordivahendi ja ees sõitva transpordivahendi vahel oleks ohutu vahemaa. Kui kostja ei oleks seda teinud, oleks võinud toimuda avarii. Kostja oleks võinud välja sõita vastassuuna vööndisse ja kokku põrkuda teise vastassuuna vööndis liikuva sõidukiga, või siis liikuda edasi ja sõita otsa ees sõitvale sõidukile (mis oli juba kiirust alandanud). Siis oleks võinud kannatada saada teised liikluses osalenud isikud. Eraldi tuleks tähelepanu pöörata ka kostja poolt juhitava veoauto ja haagise tehnilisele seisukorrale, nii veoauto ise, kui ka poolhaagis-tünn olid reservsed. See tähendab, et neid kasutati vaid neil juhtudel, kui koosseisulised veoautod ja haagised ei saanud ühel või teisel põhjusel vedusid korraldada. Nii veoauto kui haagis olid selleks hetkeks aastaid kasutuses olnud, kuid materiaalse osa kulumise tõttu pani tööandja need reservi. Veoauto numbrimärgiga 452ARU ja poolhaagis numbrimärgiga 222BL olid kinnitatud kostjale. Kuna peamisel veoautol, millel töötas kostja, tekkisid enne sõitu tehnilised probleemid ja kohapeal neid kõrvaldada ei õnnestunud, käskis tööandja (hageja), et mitte nurja ajada reisi ja tarnegraafikut, võtta reservist veoauto numbrimärgiga 452ARU ja poolhaagis numbrimärgiga 222BL ning käskis hagejal suunduda reisile. Kostja leiab, et poolhaagise kõrge vanus ja fakt, et hageja ei osutanud seadmestikule kohast tähelepanu, ei korraldanud vajalikku hooldust, tingisid asjaolu, et sellistes tingimustes tavalise väljasõidu tulemusel toimus poolhaagise mahatulek, mille
tulemusel rebiti poolhaagiselt maha „sõrm“ ning see tuli „sadulast“ maha. Sellisel juhul peab selle eest vastutust kandma hageja, kuna vastutus töötaja (kostja) ja tööandja (hageja) vahel oli selles osas ära jaotatud. Arvestades kõike ülaltoodut, ei tunnista kostja oma süüd ja ei nõustu hageja nõuetega tema poolt tekitatud kahju hüvitamise osas. Kostja leiab, et vastavalt VÕS § 103 lg 3 ja § 1057 p 3, on olemas alus tema vastutusest vabastamiseks 12. jaanuaril 2015. a toimunud avarii tõttu tekitatud kahju eest. Antud juhul võib 12. jaanuari 2015. a sündmuse kohta rääkida vääramatust jõust. Samuti jäävad kostjale arusaamatuks hageja nõuded osas, mis puudutavad kostjale väljamakstud lähetuskulude tagastamist. Hagist ei ole näha, millisest summast käib jutt ja millise ajavahemiku eest. Hageja vaid selgitas, et jutt käib kostjale väljamakstud lähetuskuludest, mida kostja pidi hagejale tagastama ning mille kohta viimasel puuduvad kuludokumendid. Seda enam on hageja need nõuded arusaamatud, kui võtta arvesse hageja ja kostja, kui tööandja ja töötaja vaheliste suhete olemust ja neid kohustusi, mida kostja täitis. Kostja töötas hageja juures autojuhina. Tema kohustuste loetellu kuulus hageja poolt toodetava toodangu kohale toimetamine selle tellijatele. Kuna tellijad viibisid nii Eesti territooriumil, kui ka välismaal, tuli kostjale teha mitme päevaseid reise. Nende reiside ajal oli kostja sunnitud tegema kulutusi, ostma sõidukile kütust, maksma teemaksusid, kui tal tuli liikuda mööda tasulisi maanteid, maksma veoauto parkimise eest, ostma endale toitu ja maksma öömaja eest. See tähendab, et kostja oli sunnitud tegema kulusid, mis olid seotud temale pandud kohustuste täitmisega. Seoses sellega, ja vastavalt TLS § 40 maksis hageja kostjale lähetuskulusid. Hageja poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et hageja poolt nõutav summa oli kostjale makstud ajavahemiku eest 16. oktoobrist 2014. a kuni 05. jaanuarini 2015. a. Sel ajal töötas kostja hageja juures autojuhina ja tegi kuus keskmiselt 2-3 reisi. Kostja leiab, et vastavalt TLS § 40 olid lähetuskulud makstud kostjale seaduslikul alusel. Hageja väidab, et kostja sai hagejalt ebaseaduslikult 1 390,87 eurot, seejuures ei esitanud hagejale ühtki kuludokumenti, mille alusel oli talle nimetatud summa välja makstud. Seejuures hageja ei eita, et kostja töötas tema juures autojuhina ja hageja maksis talle lähetuskulusid. Ning kui kostja ei esitanud hagejale dokumente oma kulude kohta reisidel, jääb täiesti arusaamatuks, mille alusel hageja talle lähetuskulusid maksis. Võib oletada, et kui hageja maksis kostjale neid summasid, tegi hageja seda kostja poolt esitatud dokumentide alusel. Siit tuleneb, et kostja esitas hagejale dokumendid oma kuludest nendel reisidel. Siit aga tuleneb, et hageja nõuded on ebaseaduslikud, kuna kostja ei esitanud hagejale dokumente oma kulude kohta reisidel. Eraldi sooviks kostja selgitada, et kõik dokumendid, mis puudutasid tema viibimist reisil ja nendega seotud kulusid, andis kostja peale igat reisi üle hageja esindajale, logistika spetsialistile. Hageja nõude osas 48,30 euro hüvitamises purustatud tagalaterna klaasi eest seletab kostja, et selline fakt toimus 06. jaanuaril 2015. a, kuid antud sündmus leidis aset hageja süül. Asi on selles, et sündmus toimus garaaži territooriumil pimedal ajal. Plats ise oli kaetud jääkoorikuga ja oli libe. Kostja ja teised autojuhid avaldasid korduvalt tööandjale pretensioone selle suhtes, et garaaži territooriumit koristatakse halvasti ning on piisavalt valgustamata, mis tekitab probleeme seal pimedal ajal töötades. Platsi ebakohane koristamine talvisel ajal aga tekitab sageli probleeme ja avariisid haagiste ja veoautodega töötades. Antud juhul just see toimuski kostjaga. Tagurdades, et haakida külge haagis, hakkas kostja sõiduk libisema ja väljus vajalikust trajektoorist. Selle tulemusel nihkus sõiduk kõrvale ja poolhaagisel olev „sõrm“ purustas veduki klaasi.
4.Hageja esitas 29.09.2015. a vastuse kostja vastusele. Hageja ei nõustu kostja esindaja seisukohtadega. Käesoleval juhul puudub VÕS § 103 lg 3 ja § 1057 p 3 sätestatud alus kostja vastutusest vabastamiseks 12. jaanuaril 2015. a toimunud avarii tõttu tekitatud kahju eest.
Liiklusõnnetuse asjaoludest on näha, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja. Hageja viited libedale teele ei ole asjakohased, kuna autojuht peab valima sõidukiiruse vastavalt tee- ja ilmastikuoludele. Liiklusseaduse § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Liiklusseaduse § 33 lg 2 kohaselt on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles; enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Liiklusseaduse § 46 lg 1 kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Liiklusseaduse § 50 lg 3 kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab muu hulgas: sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kostja väited, et poolhaagise kõrge vanus ja fakt, et hageja ei osutanud seadmestikule kohast tähelepanu, ei korraldanud vajalikku hooldust, on paljasõnalised ja väärad. Nii sadulveok ja haagis olid tehniliselt korras ja läbinud tehnilised ülevaatused ning kõik vajalikud hooldused. Kostja rikkus süüliselt eelpool nimetatud liiklusseaduse sätteid ja jättis järgimata käibes vajaliku hoole VÕS § 104 lg 3 mõttes. Kuna kostja on hageja sõidukiga toimunud liiklusõnnetuses süüdi, siis on ta kohustatud ka tekitatud kahju hagejale hüvitama. Hageja ei nõua kostjalt kogu kostja poolt tekitatud kahju hüvitamist, vaid ainult kindlustusseltsi poolt rakendatud omavastutuse osa. Muud avariiga põhjustatud kulud, sealhulgas sõidukite pukseerimisekulud, jäid kõik hageja kanda. AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal hüvitas hagejale: veoki Volvo FH12 registrimärk xxx, väärtusest 6 300 eurot, millest peeti kinni omavastutus 640 eurot ja tasumata kindlustusmakse 397,46 eurot; poolhaagisega GOFA 4690 registrimärk 222BL, taastamisväärtusest 4 063 eurot, millest peeti kinni omavastutus 700 eurot ja käibemaksu osa. Kuna hagiavalduses on ekslikult arvestanud Volvo FH12 registrimärk xxx kindlustuse omavastuse osaks 700 eurot ja tegelik summa oli 640 eurot, siis hageja vähendab oma 12. jaanuaril 2015. a liiklusõnnetusega hagejale tekitatud kahju hüvitamise nõuet 60 euro võrra ja hageja nõue kostja vastu on 1 340 eurot. Hageja veoki tagalaterna klaasi lõhkus kostja oma hooletu tegevusega. Kostja väidab paljasõnaliselt, et kostja ja teised autojuhid avaldasid korduvalt tööandjale pretensioone selle suhtes, et garaaži territooriumit koristatakse halvasti ning on piisavalt valgustamata, mis tekitab probleeme seal pimedal ajal töötades. Nimetatud kostja väited on väärad. Plats oli piisavalt valgustatud ja puhastatud ning autojuhid ei ole tööandjale selles osas pretensioone esitanud. Hageja peab enne manöövri alustamist veenduma selle ohutuses ning lähtuma tee- ja ilmastikuoludest. Hageja veoki tagalaterna klaasi lõhkus kostja oma hooletu tegevusega ja seetõttu on hageja kahjunõue 48,30 eurot põhjendatud. Kostja ei nõustu lähetuskulude avansi tagastamise nõudega summas 1 390,87 euro ja oma süüd ei tunnista. Kostja leidis, et selles osas ei esitanud hageja vastavalt TsMS § 230 lg 1 tõendeid ja ei tõestanud kostja süü olemasolu. Hageja maksis TLS § 40 kohaselt kostjale lähetuskulude avansi, mida hiljem kustuti tegelike kostja poolt esitatud lähetuskuludokumentide alusel. Seisuga 01.01.2014. a oli kostjale tasutud ettemaksuna lähetuskulusid 117,84 eurot. Perioodil 01.01.2014. a kuni kostjaga töölepingu lõpetamiseni kandis hageja kostjale lähetuskulude ettemaksuna üle 9 569 eurot, sh ajavahemikus 16. oktoobrist 2014. a kuni 12. jaanuarini 2015. a 2 040 eurot. Perioodil
01.01.2014. a kuni kostjaga töölepingu lõpetamiseni esitas kostja hagejale lähetuskuludokumente ja nende alusel hageja tasaarvestas lähetuskulude ettemakse summas 8 173,13 eurot. Summas 1 390,84 eurot ei ole kostja hagejale lähetuskuludokumente esitanud ja seetõttu on kostja kohustatud talle alusetud makstud summa hagejale tagastama.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
6.12. jaanuari 2015. a liiklusõnnetusest tulenev kahju 1 340 eurot.
6.1.Kohus jätab nõude rahuldamata.
6.2.D. N. seletuskirjas tööandjale (tl 20) on kirjeldatud 12.01.2015. a liiklusõnnetuse asjaolusid järgmiselt: liiklusõnnetuse põhjuseks olid halvad teeolud (libe tee ja puhus tugev tuul). Ees sõitnud auto hakkas pidurdama ning kostja eemaldas jala gaasipedaalilt, mille tulemusel haagis põrkus autoga ja läks kraavi. Avarii tulemusel sõiduk kaldus kraavi ja haagis jäi teele ja kaldus kummuli.
6.3.Kostja selgitab kirjalikus vastuses hagile (tl 36-40), et kui ees liikuv sõiduk hakkas kiirust alandama, hakkas kostja, järgides liiklusreegleid, samuti kiirust alandama, säilitamaks ohutu vahemaa. Kuid kiiruse vähendamisel, kuna teekate oli libe, libises haagis teelt välja, tõmmates kraavi enda järel ka veoauto. Selle tulemusel sattusid kraavi nii sõiduk kui haagis. Kostja leiab, et antud olukorras tegutses ta vastavalt liikluseeskirjadele. Avarii põhjuseks aga oli teekatte halb seisukord – tee osa, millel toimus avarii, oli libe. Teekate oli jäätumisvastaste vahenditega töötlemata, mille tulemusel muutus libedaks tee ise ning sõidukite teelt väljasõitmine suurenes kordi. Selle kinnituseks on sõiduki teelt väljasõidu kohal tehtud fotod, millelt on näha, et tee oli kaetud jääga ja sulanud lumega. Samuti leiab kostja, et kujunenud olukorras tegutses ta absoluutselt õigesti.
6.4.Hageja leiab, et liiklusõnnetuse asjaoludest on näha, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja. Hageja viited libedale teele ei ole asjakohased, kuna autojuht peab valima sõidukiiruse vastavalt tee- ja ilmastikuoludele. Liiklusseaduse § 46 lg 1 kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele, hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Liiklusseaduse § 50 lg 3 kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab muu hulgas: sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kostja rikkus süüliselt liiklusseaduse sätteid ja jättis järgimata käibes vajaliku hoole VÕS § 104 lg 3 mõttes. Kuna kostja on hageja sõidukiga toimunud liiklusõnnetuses süüdi, siis on ta kohustatud ka tekitatud kahju hagejale hüvitama.
6.5.Kohus leiab, et hageja etteheited kostjale kõikide hageja poolt viidatud liiklusseaduse sätete rikkumise kohta süüliselt, ei ole käesolevas asjas tõendatud. Tõendatud ei ole, et kostja sõitis kiirusega, mis ei vastanud tee- ja ilmastikutingimustele ning ei hoidnud vajalikku pikivahet ees sõitnud sõidukiga. Nimetatud hageja väiteid ei saa tuletada kostja seletusest liiklusõnnetuse asjaolude kohta. Liiklusseaduse § 46 lg 1 kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Kostja seletuskirjast ei tulene, et liiklusõnnetuse põhjustas ees liikunud ja ootamatult pidurdanud sõiduk ning sõidukite pikivahe ei olnud piisav, vaid see, et kui kostja alandas sõiduki kiirust jala gaasipedaalilt ära võttes, vedas auto järsku küljega kraavi. Kostja selgitas kohtuistungil, et tema ees sõitnud sõiduki pikivahe oli ca 50-60 meetrit.
6.6.Fotodelt (tl 21-22) nähtub, et tee oli liiklusõnnetuse toimumise päeval lumine. Maanteeameti 26.01.2016. a kirjast (tl 138) nähtub, et 12.01.2015. a valitsesid Tallinn – Narva maantee 174. kilomeetril talvised sõiduolud: hommikul tuiskas ning teel esines kinnisõidetud lund, mistõttu tuli libedustõrjeks kasutada kloriide. Pärastlõunal olid sõidujäljed enamasti puhtad, kuid sõidujälgede vahel esines soolalumesegu, mistõttu võis esineda ka kohatist libedust. Libedal teel on võimalik, et sõiduk sõidab teelt välja ka siis, kui juht järgib kõiki liiklusseaduses sätestatud reegleid ning omab sõidukogumusi.
6.7.Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et kostja rikkus TLS § 48 lg 1 p 3 tulenevat kohustust, mille tõttu kahjustas teise poole vara ning jättis järgimata käibes vajaliku hoole.
7.06. jaanuari 2015. a veduki tagalaterna klaasi lõhkumisest tulenev kahju 48,30 eurot.
7.1.Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.2.Kostja seletusest (tl 18) tuleneb, et kostja ühendas autole 906MJH taha tsisterni 136YHH ning „sõrm“ sattus valesti ning lõhkus ära auto 906MJH tagumise parema tagalaterna klaasi, kuna oli libe ja pime.
7.3.Kostja leiab, et toimunus puudub tema süü. Kostja vastuse kohaselt toimus sündmus garaaži territooriumil pimedal ajal. Plats ise oli kaetud jääkoorikuga ja oli libe. Kostja ja teised autojuhid avaldasid korduvalt tööandjale pretensioone selle suhtes, et garaaži territooriumit koristatakse halvasti ning on piisavalt valgustamata, mis tekitab probleeme seal pimedal ajal töötades. Platsi ebakohane koristamine talvisel ajal aga tekitab sageli probleeme ja avariisid haagiste ja veoautodega töötades. Antud juhul just see toimuski kostjaga. Tagurdades, et haakida külge haagis, hakkas kostja sõiduk libisema ja väljus vajalikust trajektoorist. Selle tulemusel nihkus sõiduk kõrvale ja poolhaagisel olev „sõrm“ purustas veduki klaasi.
7.4.Hageja leiab, et veoki tagalaterna klaasi lõhkus kostja oma hooletu tegevusega. Kostja väidab paljasõnaliselt, et kostja ja teised autojuhid avaldasid korduvalt tööandjale pretensioone selle suhtes, et garaaži territooriumit koristatakse halvasti ning on piisavalt valgustamata, mis tekitab probleeme seal pimedal ajal töötades. Nimetatud kostja väited on väärad. Plats oli piisavalt valgustatud ja puhastatud ning autojuhid ei ole tööandjale selles osas pretensioone esitanud. Hageja peab enne manöövri alustamist veenduma selle ohutuses ning lähtuma tee- ja ilmasikuoludest. Hageja veoki tagalaterna klaasi lõhkus kostja oma hooletu tegevusega.
7.5.Kohus nõustub hagejaga. Hageja väited selle kohta, et kostja ja teised autojuhid avaldasid korduvalt tööandjale pretensioone selle suhtes, et garaaži territooriumit koristatakse halvasti ning on piisavalt valgustamata, mis tekitab probleeme seal pimedal ajal töötades, on paljasõnalised.
7.6.Kohus leiab, et kostja pidi enne autole tsisterni ühendamiseks vajaliku manöövri tegemist veenduma selle ohutuses. Kostja seda ei teinud ning rikkus sellega olulisel määral käibes vajalikku hoolt (VÕS § 104 lg 4). Kostja rikkus TLS § 48 lg 1 p 3 tulenevat kohustust, mistõttu peab hagejale tekitatud kahju vastavalt TLS § 74 lg 4 alusel hüvitama. Kohus leiab, et puudub alus kahju ulatust vähendada, eelkõige selle tõttu, et kostja oli raskelt hooletu, tõendatud ei ole töötingimuste rikkumine hageja poolt, autojuhi töö iseloomust tulenevalt ei ole tavapärane risk liiklusõnnetuse tekkimine.
7.7.Kaju suurus (48,30 eurot) on tõendatud Volvo Estonia OÜ arvega (tl 19).
8.2.Hagiavalduse kohaselt kostjale maksti hageja poolt lähetuse ettemaksu summas 2 040 eurot, millest 1 390,87 eurot on kostja poolt hagejale kuni käeoleva ajani tagastamata ja mille kohta ei ole kostja hagejale ühtegi kuludokumenti esitanud.
8.3.Kostja leiab, et vastavalt TLS § 40 olid lähetuskulud makstud kostjale seaduslikul alusel. Hageja väidab, et kostja sai hagejalt ebaseaduslikult 1 390,87 eurot, seejuures ei esitanud hagejale ühtki kuludokumenti, mille alusel oli talle nimetatud summa välja makstud. Seejuures hageja ei eita, et kostja töötas tema juures autojuhina ja hageja maksis talle lähetuskulusid. Ning kui kostja ei esitanud hagejale dokumente oma kulude kohta reisidel, jääb täiesti arusaamatuks, mille alusel hageja talle lähetuskulusid maksis.
8.4.Hageja on kohtule esitanud väljavõtted pangatehingutest (hageja poolt kostjale ajavahemikul 16.10.2014. a kuni 05.01.2015. a makstud lähetuste avansi väljamaksmise kohta summas 2 040 eurot, perioodi eest 16.01.2014. a kuni 17.12.2014. a summas 9 509 eurot,
05.01.205.a summas 60 eurot, tl 17, 52-55), raamatupidamisarvestuse lähetuskulude arvestamise kohta, mille kohaselt lähetuste avanssi on makstud 9 569 eurot, kulud kokku on 8 178,13 eurot ning vahe on 1 390,87 eurot (tl 56), lähetuste otsused ja lähetuskulude hüvitamise aruanded (tl 71-132).
8.5.TLS § 40 lg 3 sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega välislähetuste hüvitamise korra ja päevaraha alammäära. Vabariigi Valitsuse 25.06.2009. a määrusega Töölähetuste kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord, mis kehtis hageja ja kostja töösuhte ajal § 2 lg 2 sätestas, et töölähetustega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel, § 3 kohaselt oli välislähetuse päevaraha alammäär 22,37 eurot päevas.
8.6.Asja materjalidest nähtub, et kostjale maksti lähetuste eest päevaraha 32 eurot päevas ning kulutustena on arvestatud parkimistasu, bussisõidu kulu, auto pesu, tasuliste teede makseid (tl 71-132).
8.7.Kohus toob lähetuskulude arvestuse välja alljärgnevas tabelis.
Lähetusaruannete järgi on esitatud lähetus ja kulu summas 7 004,77 eurole ( ei ole arvestatud 4,80 eurot valuutavahetuseks (tk 122) ja 20 eurot vaipkattele (tl 102). Kinnitatud on lähetused summas 6 979,97 eurot. Tabeli järgi ei ole esitatud lähetusaruandeid summas 1 378 eurot ning summa kohta 6 981,97 eurot on esitatud aruanded (lk 56, summade 6 981,97 ja 6 979,97 vahe tuleb sellest, et lähetuse järgi kinnitati summa 71 eurot, aga ülekanne tehti 73 eurot, seega on vahe 2 eurot (tl 124). Toimiku leheküljel 56 asuva tabeli kohaselt ei ole esitatud aruandeid kaheksa lähetuse kohta summas 1 37 eurot (200 + 100 + 128 + 200 +200 + 200 + 150 + 200).
Seega on hageja nõue põhjendatud summas 1 198,16 eurot (lähetuste avanss 8 178,13 eurot – kinnitatud lähetuste summa 6 979,97 eurot).
9.Eeltoodud põhjenduste alusel rahuldab kohus hagi summas 1 246,46 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
10.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
10.1.TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
10.2.Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
10.3.Hageja menetluskulud on maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 275 eurot ning kostja menetluskulud on õigusabikulud summas 180 eurot. Kohus leiab, et kostja õiguskabikulud on kooskõlas menetlustoimingutega ning on põhjendatud.
10.4.Kostja peab kandma hageja menetluskuludest 275 eurot 45% e 123,75 eurot. Hageja peab kandma kostja menetluskuludest 180 eurot 55% e 99 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.