Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1(4)

Tsiviilasi nr 2-15-19572 osaühingu osa müügilepingu. Lepingu kohaselt läks ostjale, kellest sai hageja seaduslik esindaja, üle ka 25.03.2014.a sõlmitud üürileping, mis oli eelnevalt sõlmitud OÜ-ga Aresco Food, Kuninga 24, Pärnu linnas asuvate ruumide kasutamise osas. Üürilepingu kohaselt oli lepingu kehtivuse lõpptähtpäev märgitud 31.02.2018.a. Kostja ja hageja esindaja vahel sõlmitud müügilepingu alusel tasus hageja esindaja kostjale kokku 16 400 eurot. Alates 22.09.2015.a on osaühingu Loverforfood uus ärinimi Boheem OÜ ja juhataja LE. Pärast notariaalse lepingu sõlmimist asus hageja esindaja koheselt üürilepingu esemesse rahalisi vahendeid investeerima. Oktoobri keskpaigas 2015.a selgus, et üürileandja plaanib lähiajal kinnistu jagada korteriomanditeks ning need seejärel võõrandada. Üürileandja esitas hageja esindajale tegeliku üürilepingu, mille kohaselt kehtib üürileping vaid kuni 31.01.2016.a. Kui hageja esindaja oleks olnud teadlik, et üürileping kehtib üksnes 5 kuud pärast notariaalse lepingu sõlmimist, ei oleks hageja esindaja osaühingu osa soetanud või ei oleks soetanud sellistel tingimustel, rääkimata ulatuslike investeeringute tegemisest. Hageja esindaja leiab, et kostja on tahtlikult rikkunud lepingueelseid läbirääkimisi ning juba lepingueelsetel läbirääkimistel toimunud kohustuste rikkumist tuleb lugeda lepingu rikkumiseks. Kahju, mille hüvitamist hageja nõuab, on kohvikupidamiseks vajalike esemete/teenuste soetamise ja äriruumide renoveerimis- ja remonditööde maksumus (ilma käibemaksuta) kokku summas 19 625,75 eurot.

2(4)

Tsiviilasi nr 2-15-19572 seisukohalt, mis eeldab poolte vahel lepingulise suhte olemasolu, ning on jätnud kontrollimata hagi õigusliku põhjendatust muudest asjakohastest õigusnormidest lähtuvalt. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-192-13 p-s 8 on kolleegium märkinud ka seda, et “TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldada. TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest, mis on hagiavalduses märgitud. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega”. Hageja nõue oleks perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja rahalist nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõigluslikul alusel. Kui hagis esitatud asjaoludel saaks hageja nõude rahuldada muul õiguslikul alusel, tuleb hagi menetlusse võtta, et anda hagis esitatud asjaoludele õiguslik kvalifikatsioon ning välja selgitada hageja nõue (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-193-13 p 12). Ka punktis 13 jäi Riigikohtu tsiviilkolleegium varem väljendatud seisukoha juurde, et kui kohus leiab, et hagis esitatud rahalise nõude saab hagis esitatud asjaoludel rahuldada erinevatel õiguslikel alustel, peab kohus selgitama välja hageja seisukoha alternatiivsete alusnormide kohta, kui materiaalõiguse järgi on võimalik sama nõuet esitada sama elulise juhtumi korral erinevatel õiguslikel alustel, kui üks nõude alus ei välistaks teist ning kui hageja ei ole selgelt väljendanud oma seisukohta, missugusele nõude alusele ta tahab tugineda. Maakohus aga on keeldunud hagi menetlusse võtmast vaid põhjusel, et poolte vahel ei ole lepingulist suhet, mille tõttu ei kohaldu hagis märgitud VÕS § 115. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks kostja vastu on aga mitmeid aluseid, nii lepingulisi (kui sama osaühingu endise juhatuse liikmega) kui lepinguväliseid (nt VÕS § 1045 lg 1 p 7, 8). Isikute tsiviilõigused ja kohustused tekivad TsÜS § 5 järgi tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Näiteks, juhatuse liige, täites juhatuse liikme kohustusi, ei tekita äriühingule lepinguväliselt õigusvastaselt kahju, sest tal on äriühinguga lepingusarnane suhe. Juhatuse liikme kohustuste rikkumist tuleb hinnata sellest võlasuhtest (nt käsunduslepingust) tulenevate kohustuste rikkumisena ja selle suhte raames tekitatud kahju hüvitamisele ei saa kohaldada lepinguväliselt õigusvastaselt kahju tekitamise sätteid (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-08). Osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev üldine hoolsus- ja lojaalsuskohustus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-33-10). Juhatuse liikme kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisele kohaldub VÕS § 115. Antud juhul tegutses kostja osa müügi ettevalmistamisel nii osa omanikuna kui ka osaühingu juhatuse liikmena. TsMS § 371 lg 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulude tekkimist sellise hagi menetlemisega, millega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Nimetatud säte paneb kohtule kohustuse kaaluda, kas hagi tuleb menetlusse võtta või mitte. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega. Lahendades hagi menetlusse võtmist üksnes poole päevaga, ei ole kohus pööranud piisavat tähelepanu seadusest tulenevale kaalumiskohustusele. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb maakohtul asja uuesti läbi vaadates otsustada hagi menetlusse võtmine TsMS § 372 järgi ning seejärel hageja nõue kvalifitseerida ja anda hagejale vajaduse korral võimalus esitada võimalikke alternatiivseid õiguslikke aluseid ja neid selgitada.

3(4)

Tsiviilasi nr 2-15-19572 Määruse põhjendused

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.