lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-18-08

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 09.04.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-18-08
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
09.04.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3116
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 315 lg 1, 3, 4Juhatuse liikmete vastutusTsMS § 333Vastuväite esitamine kohtu tegevuse kohtaTsMS § 692 lg 1, 5Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alusedTsÜS § 37 lg 4Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutusPankrS § 163 lg 5PankrS § 28 lg 2TsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 183 lg 2Juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (42)

lahend.ee
2-21-7839/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja08.03.20222-20-15558/28Harju Maakohus Tallinna kohtumaja11.08.20212-18-6586/91Harju Maakohus Tallinna kohtumaja13.04.20212-20-1162/23Harju Maakohus Tallinna kohtumaja12.04.20212-13-32561/220Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.01.20212-18-8748/58Harju Maakohus Tallinna kohtumaja02.12.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-18-08 Tartu, 9. aprill 2008. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik AS Ämälärd (pankrotis) hagi Andres Sõnajala, Oleg Sõnajala ja Imre Odraksi vastu 94 253 029 krooni 64 sendi saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-05-3470 Andres Sõnajala, Oleg Sõnajala ja Imre Odraksi kassatsioonkaebus Hageja AS Ämälärd (pankrotis, registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Kristi Sild Kostjad Andres Sõnajalg (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Oleg Sõnajalg (xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer; kostja Imre Odraks (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik 10. märts 2008. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada täielikult Tallinna Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2007. a otsus ja Harju Maakohtu
21.detsembri 2006. a otsus Imre Odraksi osas.
2.Teha Andres Sõnajala ja Oleg Sõnajala vastu esitatud nõude osas uus otsus, millega jätta AS Ämälärd (pankrotis) hagi Andres Sõnajala ja Oleg Sõnajala vastu 94 253 029 krooni 64 sendi saamiseks rahuldamata.
TsMS § 184 lg 4Menetlusabi taotluse esitamine ja menetlusabi andmise jätkamine
TsMS § 191 lg 1Määruskaebuse esitamine menetlusabi määruse peale
TsMS § 442Otsuse sisu
TsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
TsÜS § 116Tehingu tegemine esindatava nimel
TsÜS § 142 lg 1Aegumise mõiste
TsÜS § 150 lg 1Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg
VÕS § 170Loovutamisest teatamine
2-16-118543/37
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
05.02.2018
2-14-5163/76Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.12.2017
2-17-16878/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.12.2017
3-2-1-95-16Riigikohus15.03.2017
2-15-19572/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.02.2016
2-14-5163/26Viru Maakohus Narva kohtumaja07.10.2015
3-2-1-38-15Riigikohus06.05.2015
2-14-4494/29Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.04.2015
2-13-9080/43Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja30.10.2014
2-13-39097/20Tartu Ringkonnakohus06.10.2014
2-13-56588/7Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.08.2014
2-13-49317/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.07.2014
2-12-4309/36Tartu Ringkonnakohus30.10.2013
2-12-37265/43Tartu Ringkonnakohus06.09.2013
3-2-1-40-13Riigikohus29.05.2013
3-2-1-191-12Riigikohus08.05.2013
3-2-1-15-13Riigikohus20.03.2013
2-11-4300/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.12.2012
2-11-45710/24Tallinna Ringkonnakohus05.10.2012
2-12-9398/12Tartu Ringkonnakohus13.06.2012
2-12-9394/16Tartu Ringkonnakohus13.06.2012
2-12-9395/12Tartu Ringkonnakohus12.06.2012
2-11-4300/16Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja04.04.2012
3-2-1-19-12Riigikohus02.04.2012
3.
Saata tsiviilasi Imre Odraksi vastu esitatud nõude osas Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Tagastada Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid Osaühingule 19. novembril 2007. a ja
20.detsembril 2007. a Andres Sõnajala, Oleg Sõnajala ja Imre Odraksi kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 40 000 (nelikümmend tuhat) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AS Ämälärd esitas 21. juunil 2005. a Harju Maakohtule hageja endiste juhatuse liikmete Oleg Sõnajala (kostja I) ja Andres Sõnajala (kostja II) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja raske juhtimisveaga tekitatud kahju 94 253 029 krooni 64 senti. 4. mail 2006. a esitas hageja taotluse, paludes kostjana kaasata menetlusse ka hageja endise juhatuse liikme Imre Odraksi (kostja III). Harju Maakohus kaasas 8. mai 2006. a määrusega Imre Odraksi kostjana menetlusse. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Viljandi Maakohus 4. mail 2001. a välja hageja pankroti. Kostja I oli hageja õiguseelneja juhatuse liige 17. märtsini 1997. a, kostja II 27. märtsini 2000. a ja kostja III
14.märtsist 2000. a kuni hageja pankroti väljakuulutamiseni. Pankrotimenetluse käigus 30. juulil 2004. a koostatud revisjoniaktiga tuvastati, et 1. jaanuarist 1995. a 4. maini 2001. a ei taganud kostjad

raamatupidamisarvestuse vastavust raamatupidamisseadusele ja tekitasid kassa puudujäägi 94 253 029 krooni 64 senti. Seega tekitasid kostjad raske juhtimisveaga hagejale kahju.

2.Kostjad I ja II vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle aegumise tõttu rahuldamata. Äriseadustiku (ÄS) § 315 lg 4 kohaselt on juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat kohustuse rikkumisest. Juhatuse liikme kohustusi said kostjad I ja II rikkuda ajal, kui neil olid juhatuse liikme volitused. Kui väidetav kohustuste rikkumine oleks toimunud ka kostjate I ja II volituste viimasel päeval, oleks nõude aegumistähtaeg lõppenud vastavalt
17.märtsil 2002. a ja 27. märtsil 2005. a. Hagi esitati 20. juunil 2005. a, seega pärast aegumistähtaja möödumist. Revisjoniaktis anti hinnang 1. jaanuarist 1995. a 17. märtsini 1997. a toimunud raha liikumistele, mitte aga hilisematele tehingutele. Hagi on aegunud. Kostja III vaidles samuti hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt tekkis väidetavalt raske juhtimisvea tõttu kahju 1995. a � 1997. a, kuid kostja III kanti hageja juhatuse liikmena äriregistrisse alles 14. märtsil 2000. a. Seega ei vastuta kostja III väidetavalt tekkinud kahju eest. Samuti oleks kostja III vastu esitatud nõue ÄS § 315 lg 3 järgi aegunud.
3.Hageja ei nõustunud kostjate vastuväidetega hagi aegumise kohta. Aegumise tähtaega tuleb arvestada mitte rikkumise toimepanemisest, vaid ajast, mil hageja sai teada kahju suurusest, s.o revisjoniakti koostamisest 30. juulil 2004. a. Aegumistähtaeg saab pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg-s 5 märgitud hagi korral alata kõige varem võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamise otsuse tegemise hetkest. Kohus peab otsustama, kas raha tuleb välja mõista kahjuhüvitisena või alusetu rikastumise sätete järgi. Alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg on 10 aastat.
4.Harju Maakohus jättis 21. detsembri 2006. a otsusega hagi aegumise tõttu rahuldamata ja mõistis hagejalt riigituludesse postikulu 769 krooni 50 senti. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli enne 1. juulit 2002. a kehtinud ÄS § 315 lg 3 järgi juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Juhatuse liikme hoolsuskohustust saab rikkuda vaid juhatuse liikme volituste kehtimise ajal. Poolte seletuste ja väljavõtetega äriregistrist on tõendatud, et kostja I oli hageja õiguseelneja juhatuse liige 17. märtsini 1997. a, kostja II 27. märtsini 2000. a ja kostja III kanti hageja juhatuse liikmena äriregistrisse 14. märtsil 2000. a. Hageja pankrot kuulutati välja 4. mail 2001. a. Ka juhul, kui väidetav kohustuse rikkumine toimus kostjate volituste kehtivuse viimasel päeval, oleks kostja I vastu nõude aegumistähtaeg lõppenud 17. märtsil 2002. a, kostja II vastu 27. märtsil 2005. a ja kostja III vastu 14. märtsil 2005. a. Hagi esitati kostjate I ja II vastu 21. juunil 2005. a. Kostja III kaasati menetlusse 8. mail 2006. a. Seega esitati hagi pärast aegumistähtaja möödumist. Kuna kostjad taotlesid hagi aegumise kohaldamist, tuleb hagi aegumise tõttu rahuldamata jätta.
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus kohaldas vääralt ÄS § 315 ja sellest tulenevat aegumistähtaega ega analüüsinud hageja väiteid selle kohta, et tegemist võib olla alusetust rikastumisest tuleneva nõudega ja see aegub 10 aasta jooksul. Samuti jättis maakohus arvestamata, et 1. jaanuarist 2004. a kehtiva

PankrS § 28 lg-s 2 ja § 163 lg-s 5 sätestatu tõttu ei saa asjas kohaldada ÄS § 315 lg-t 3.

6.Kostjad I ja II vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle läbi vaatamata, kuna hageja loovutas nõude TSM Arenduse AS-le, kaebuselt ei ole tasutud riigilõivu ja puuduvad menetlusabi andmise eeldused. Apellatsioonkaebuse läbivaatamisel palusid nad jätta selle rahuldamata. Kostja III ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26. oktoobri 2007. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, sest hageja nõuded kostjate I ja II vastu ei ole aegunud. Kostja III vastu esitatud nõude aegumine tuleb tuvastada. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt hindas maakohus hageja nõuet üksnes ÄS §-st 315 lähtudes, kuid jättis ülejäänud õiguslikud alused käsitlemata. Hageja esitas oma nõude kohta mitu alternatiivset õiguslikku alust, selgitades, et nendeks võivad olla lisaks ÄS §-s 315 sätestatule pankrotiseaduse järgi raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamine või alusetut rikastumist reguleerivad normid.
1.jaanuaril 2004. a jõustunud PankrS § 163 lg 5 järgi oli halduril kohustus esitada nõue raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamiseks ja § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. ÄS §-s 315 sätestatud äriühingu juhatuse liikme vastutus äriühingu ees on üldnormiks ja pankrotiseaduses sätestatud alus erinormiks võlgniku juhatuse liikme tekitatud kahju hüvitamiseks. Raske juhtimisveaga tekitatud kahju tekitamisel on võlgniku juhtorgani liige tekitanud kahju tahtlikult või raskelt hooletult, kuid ÄS § 315 kohaldamiseks on piisav, kui kahju on tekitatud hooletult. Raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamise nõudele ei kohaldu ÄS § 315 lg-s 3 sätestatud 5-aastane aegumistähtaeg. Kohaldada tuleb lepinguvälise kahju hüvitamisele kehtestatud üldist aegumistähtaega. Enne 1. juulit 2002. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 järgi oli hagi korras õiguste kaitse üldiseks tähtajaks 10 aastat. TsÜS § 116 järgi algas aegumistähtaja kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest, kui seaduses ei olnud sätestatud muud hagemisõiguse tekkimise aega. Hageja selgitas, et sai kahju suurusest teada 2004. aastal. Isegi siis, kui arvestada kahju tekitamisest teada saamise ajana aega, millal lõppesid kostjate volitused hageja juhatuse liikmena, ei olnud 1. juulil 2002. a 10-aastane aegumistähtaeg lõppenud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 järgi kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse ning võlaõigusseaduse aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002. a tekkinud aegumata nõuetele. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. a. 1. juulil 2002. a jõustunud TsÜS § 150 lg 1 järgi on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

Hagi esitati kostjate I ja II vastu 21. juunil 2005. a. Kostja I oli hageja juhatuse liige kuni 17. märtsini 1997. a ja kostja II 27. märtsini 2000. a. Seega ei ole nõuded nende vastu aegunud, sest need aegunuks 30. juunil 2005. a. Kostja III vastu esitati hagi 8. mail 2006. a. Kostja III oli hageja juhatuse liige 14. märtsist 2000. a

11.maini 2001. a. Enne 1. juulit 2002. a kehtinud TsÜS § 116 ja 1. juulil 2002. a jõustunud TsÜS § 150 lg 1 järgi hakkab kahju hüvitamise nõude aegumise tähtaeg kulgema hetkest, mil hagi esitamiseks õigustatud isik sai või pidi teada saama kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust. Hageja väidete kohaselt sai ta tekkinud kahjust teada 2004. aasta juulis, mil audiitor esitas hageja pankrotihaldurile oma arvamuse kostjate tehingute kohta. Maakohus sellele hinnangut ei andnud. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tuvastama, millal sai või pidi hageja teada saama, et kostja III tekitas kahju, ja sellest lähtudes otsustama, kas nõue kostja III vastu on aegunud. Menetluskulud tuleb kindlaks määrata ja jaotada asja uuel läbivaatamisel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.Kostjad esitasid kassatsioonkaebuse, milles palusid ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei saanud ringkonnakohus võtta apellatsioonkaebust menetlusse, kontrollimata TsMS § 184 lg 4 järgi seda, kas hagejale tuleb jätkata menetlusabi andmist, s.o vabastada hageja riigilõivu tasumisest. Hageja apellatsioonkaebuselt riigilõivu ei tasunud, kuid ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse. Kostjad esitasid ringkonnakohtule taotluse kontrollida TsMS § 184 lg-s 4 nimetatud asjaolusid ja alles 19. septembri 2007. a protokollilises määruses märkis ringkonnakohtus, et puudub alus menetlusabi andmisest keeldumiseks. Ringkonnakohus ei kontrollinud sisuliselt TsMS § 184 lg-s 4 nimetatud asjaolusid. Hageja oli oma nõude loovutanud maksejõulisele äriühingule, TSM Arenduse AS-le. Hageja teatas kostjatele nõude loovutamisest ja VÕS § 170 järgi on sellega nõude loovutamine kostjate suhtes toimunud ja tähtsust ei ole asjaolul, kas hageja ja kolmanda isiku nõude loovutamise lepingu järgi on nõude omand üle läinud või mitte. Ringkonnakohus jättis vääralt kohaldamata TsMS § 183 lg 2. TSM Arenduse AS-l on vaidluses varaline huvi, sest hagi rahuldamise korral omandab ta kokku 84 737 726 krooni 67 senti. Ringkonnakohus ei lahendanud määrusega kostjate vastuväidet protokollilise määruse peale, rikkudes sellega TsMS § 333 lg-t 1. Samuti ei ole ringkonnakohus vastanud kostjate väidetele, et puudub alus hagejale menetlusabi anda, rikkudes sellega TsMS § 442 lg-t 8. Ringkonnakohus kohaldas vääralt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise aegumise sätteid, sest tegemist on lepingulise kahjuga. Juhatuse liikme kohustuste rikkumist tuleb hinnata lepingusarnasest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena ja sellele ei saa kohaldada lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamise sätteid. Ka raske juhtimisvea tõttu said kostjad tekitada kahju juhatuse liikmetena. Seega on ka raske juhtimisvea korral juhatuse liikme vastu esitatud nõude aegumise osas ÄS §-s 315 sätestatud eriregulatsioon, mille kohaselt aegub see nõue 5 aastaga alates kohustuse rikkumisest. Ka TsÜS § 37 lg 4 järgi on juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu nõude esitamise tähtaeg 5 aastat alates

kohustuse rikkumisest.

9.Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohus oli apellatsioonkaebust menetlusse võttes õigustatud eeldama, et menetlusabi andmine on jätkuvalt kehtiv, sest ringkonnakohus kontrollis ka maakohtu määrust menetlusabi andmiseks hagejale. Hagejale antav menetlusabi ei puuduta kostjaid. Seetõttu ei ole neil õigust menetlusabi andmist vaidlustada. Samuti ei mõjuta riigilõivust vabastamine kohtuotsust sisuliselt, seega ei ole tegemist olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, mis võinuks kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Ringkonnakohus lahendas kostjate vastuväite protokollilise määrusega. Kostjad leiavad ekslikult, et juhatuse liikmeks olemine välistab isiku vastutuse äriühingule tekitatud kahju eest muul alusel kui lepinguline võlasuhe. Hageja raha kassast võttes ja enda huvides kasutades ei tegutsenud kostjad mitte juhatuse liikmetena, vaid tavapäraste füüsiliste isikutena. Sellisel juhul ei kohaldu ÄS § 315. Ringkonnakohus leidis õigesti, et pankrotimenetluses ilmnenud raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamise nõudele ei saa kohaldada ÄS § 315 lg-s 4 ja TsÜS § 37 lgs 4 sätestatud aegumistähtaega. Aegumistähtaeg hakkas kulgema 2004. aastast, mil haldur sai teada kassa puudujäägist ja selle tekkimise põhjustest.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tervikuna ja maakohtu otsus kostja III vastu esitatud nõude osas materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada. Kostjate I ja II vastu esitatud nõude osas tuleb TsMS § 691 p 5 alusel teha uus otsus, millega jätta hagi nende suhtes aegumise tõttu rahuldamata. Kostja III vastu esitatud nõude osas tuleb asi TsMS § 692 lg 5 alusel saata Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad peavad hüvitama hagejale raske juhtimisveaga tekitatud kahju või on hageja nõue kostjate vastu aegunud ja hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
12.Selgitamaks, kas kostjate vastu esitatud nõue on aegunud, tuleb esmalt hageja nõue kvalifitseerida. Hageja nõudis hagiavalduses kostjatelt raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamist. Raske juhtimisveana tõi hageja välja asjaolu, et kostjad ei taganud nende juhtimisel olnud aktsiaseltsi raamatupidamisarvestuse vastavust raamatupidamisseaduse põhinõuetele ja tekkis kassa puudujääk. Hagi asjaoludest nähtub, et hageja väidetav kahju tekkis kostjate tegutsemisest hageja või hageja õiguseellaste juhatuse liikmetena. Seega nõutakse juhatuse liikmete kohustuste rikkumise tagajärjel aktsiaseltsile tekkinud kahju hüvitamist. Aktsiaseltsi juhatuse liikme vastutus on reguleeritud ÄS §-s 315. Enne 1. juulit 2002. a kehtinud ÄS § 315 lg 1 järgi vastutasid juhatuse liikmed seaduse ja põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega aktsiaseltsile või aktsionäridele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Ekslik on ringkonnakohtu käsitlus, et raske juhtimisveaga tekitatud kahju tuleb hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel. Juhatuse liige, täites juhatuse liikme kohustusi, ei tekita äriühingule lepinguväliselt õigusvastaselt kahju, sest tal on äriühinguga lepingusarnane suhe. Kolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde, et juhatuse liikme

kohustuste rikkumist tuleb hinnata sellest võlasuhtest (nt käsunduslepingust) tulenevate kohustuste rikkumisena ja selle suhte raames tekitatud kahju hüvitamisele ei saa kohaldada lepinguväliselt õigusvastaselt kahju tekitamise sätteid (vt Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 18).

13.Asjaolu, et hageja nõuab oma pankrotimenetluses ilmsiks tulnud raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamist, ei tähenda seda, et asjas ei kohaldu ÄS § 315. Kuigi 1. jaanuaril 2004. a jõustunud PankrS § 163 lg 5 viimase lause järgi on võlgniku maksejõuetuse tekkimisel raske juhtimisvea tõttu halduril kohustus esitada nõue raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamiseks raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, ei anna viidatud säte äriühingu juhatuse liikme tekitatud kahju hüvitamiseks iseseisvat alust ja sätestab üksnes pankrotihalduri kohustuse esitada vastav nõue. Seega tuleb ka juhul, kui aktsiaseltsi pankrotimenetluses tuvastatakse aktsiaseltsi juhatuse liikme raske juhtimisviga ja haldur esitab PankrS § 163 lg 5 järgi raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu nõude, kohaldada ÄS § 315 (vt ka Riigikohtu 3. mai 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-02, p 7).
14.Enne 1. juulit 2002. a kehtinud ÄS § 315 lg 3 järgi oli juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Ka 1. juulil 2002. a jõustunud ÄS § 315 lg 4 järgi on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat, mida tuleb TsÜS § 37 lg 4 järgi arvutada alates kohustuse rikkumisest. Aktsiaseltsi juhatuse liikme vastu esitatava kahju hüvitamise nõude aluseks on ÄS § 315 ka siis, kui aktsiaseltsi pankrotimenetluses tuvastatakse raske juhtimisviga. Seetõttu kehtib ka pankrotis aktsiaseltsi juhatuse liikmete vastu esitatud nõuete korral selles sättes ettenähtud aegumistähtaeg. Kolleegiumi arvates ei saa eristada juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaega sõltuvalt sellest, kas aktsiaselts on hiljem pankrotistunud või mitte. ÄS §-s 315 sätestatud aegumistähtaja mõtteks on piirata ajaliselt juhatuse liikmete vastu nõuete esitamist ja kaitsta seeläbi juhatuse liiget aastaid hiljem esitatavate nõuete eest. Pankrotiseaduses ega äriseadustikus ei ole sätestatud, et aktsiaseltsi pankroti korral juhatuse liikme vastu nõude esitamisel ei kehti ÄS §-s 315 sätestatud aegumistähtaeg, samuti ei ole sätestatud sellest pikemat aegumistähtaega raske juhtimisvea tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks. Seega saab juhatuse liige ka pankrotistunud aktsiaseltsi kahju hüvitamise nõudele esitada ÄS § 315 järgi aegumise vastuväite, kui väidetavast rikkumisest on möödunud vähemalt viis aastat. Selle tagajärjel kaotab aktsiaselts TsÜS § 142 lg 1 järgi õiguse nõuda kahju hüvitamist.
15.Aegumistähtaja kulgemise algus on kindlaks määratud juhatuse liikme kohustuse rikkumisega. Õige on maakohtu arusaam, et juhatuse liikme kohustusi saab rikkuda üksnes juhatuse liikmeks oleku ajal. Maakohus tuvastas ja asjas ei vaielda selle üle, et kostja I oli hageja juhatuse liige 17. märtsini 1997. a ja kostja II 27. märtsini 2000. a. Seega sai kostja I rikkuda oma kohustusi hiljemalt
17.märtsil 1997. a ja tema vastu sai ÄS § 315 alusel aegumistähtaja jooksul esitada nõude hiljemalt
17.märtsil 2002. a. Kostja II sai juhatuse liikme kohustusi rikkuda hiljemalt 27. märtsil 2000. a ja tema vastu sai ÄS § 315 alusel aegumistähtaja jooksul esitada nõude hiljemalt 27. märtsil 2005. a.

Hagi esitati kostjate I ja II vastu 21. juunil 2005. a, s.o rohkem kui viis aastat pärast nende volituste lõppemist. Kuna kostjad I ja II esitasid hagile aegumise vastuväite, tuleb hagi jätta nende suhtes rahuldamata, sest hageja nõue on nende kui endiste juhatuse liikmete suhtes aegunud. Asjaolust, et kosjad I ja II juhatuse liikmetena ei taganud väidetavalt raamatupidamisarvestuse vastavust raamatupidamisseadusele ja tekitasid seetõttu kassa puudujäägi, ei saa järeldada, et nad puudu jäänud vara omastasid. Hageja ei ole hagiavalduses ega ka apellatsioonkaebuses seda väitnud.

16.Kostja III vastu esitati hagi (nõuti tema kostjana menetlusse kaasamist) 4. mail 2006. a. Seega on võimalik, et kostja III osas ei ole nõue aegunud. Kuna kohtud ei ole tuvastanud, kas ja millal rikkus kostja III juhatuse liikme kohustusi, tuleb asi saata selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
17.Vastuseks kassatsioonkaebuse väidetele selle kohta, et ringkonnakohus võttis hageja apellatsioonkaebuse menetlusse ilma hagejale menetlusabi andmise jätkamise vajalikkust kontrollimata ega vastanud kostjate väitele, et hagejale ei ole alust menetlusabi anda, märgib kolleegium järgmist. Kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse TsMS § 184 lg 4 järgi, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. TsMS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja vastu varalist huvi omavad isikud. Järelikult menetlusabi antakse, kui menetluskulusid ei saa katta varalist huvi omav isik. Eeldatakse, et varalist huvi omav isik saab menetluskulusid kanda. Asjas ei ole tõendatud, et varalist huvi omav isik ei saanud menetluskulusid kanda. Seega rikkus ringkonnakohus TsMS § 183 lg-s 2 sätestatut, märkides, et ei ole alust menetlusabi andmisest keelduda. Nimetatud menetlusõiguse normi rikkumine ei ole siiski kohtuotsuse tühistamise aluseks (TsMS § 692 lg 1 p 2). Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, samuti menetlusabi saanud isikult kohtukulude väljamõistmise määruse peale võib TsMS § 191 lg 1 järgi esitada määruskaebuse üksnes menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Hagejale menetlusabi andmine, sh menetlusabi andmise jätkumine ei puuduta ega riku kostja õigusi, mistõttu ei saa kostja hagejale õigusabi andmist või selle jätkumist vaidlustada.
18.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tagastab kolleegium TsMS § 149 lg 4 alusel kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjoni. Henn Jõks, Lea Laarmaa, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.