lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-97-15

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 10.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-97-15
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
10.02.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1225
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 178 lg 2, 3, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigusTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 667 lg 1Määruskaebuse lahendamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-13-11610/61Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.04.20163-2-1-11-16Riigikohus23.03.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-97-15

Määruse kuupäev

Tartu, 10. veebruar 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Mikhail Sochivko ja Eva Sochivko hagi Tallinna notari Sirje Ormani ja tema asendaja Mari-Liis Lipu vastu kahju hüvitamiseks. Tallinna notari Sirje Ormani ja tema asendaja Mari-Liis Lipu menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 24. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-11610

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mikhail Sochivko ja Eva Sochivko määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hagejad Mikhail Sochivko ja Eva Sochivko, esindaja vandeadvokaat Janek Väli Kostjad Tallinna notar Sirje Orman ja Tallinna notari Sirje Ormani asendaja Mari-Liis Lipu

Asja läbivaatamise kuupäev

14. september 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-11610 ja saata asi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohus jättis 31. märtsi 2014. a määrusega läbi vaatamata Mikhail Sochivko ja Eva Sochivko (edaspidi koos hagejad) hagi Tallinna notari Sirje Ormani ja tema asendaja Mari-Liis Lipu (kostjad) vastu. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. juuni 2014. a määrusega maakohtu määruse muutmata ning Riigikohus jättis 23. septembril 2014 hagejate määruskaebuse menetlusse võtmata.
2.Kostjad esitasid 1. oktoobril 2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja. Kostjad palusid hagejatelt solidaarselt kostjate kasuks välja mõista menetluskulud

5200 eurot 50 senti.

3.Hagejad esitasid 5. novembril 2014 kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, paludes jätta avalduse nende taotletud mahus rahuldamata.
4.Harju Maakohus rahuldas 20. novembri 2014. a määrusega avalduse osaliselt ja määras hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 3193 eurot ning mõistis selle summa solidaarselt hagejatelt kostjate kasuks välja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjad kandnud õigusabikulusid kokku 5200 eurot 50 senti (ilma käibemaksuta) järgmiste arvete alusel: 1) Advokaadibüroo SORAINEN AS arve nr 852/13EE suurusega 2898 eurot (ilma käibemaksuta), 2) Advokaadibüroo SORAINEN AS arve nr 1540/13EE suurusega 225 eurot 40 senti (ilma käibemaksuta), 3) Advokaadibüroo SORAINEN AS arve nr 1704/13EE suurusega 982 eurot 30 senti (ilma käibemaksuta), 4) Advokaadibüroo SORAINEN AS arve nr 617/14EE suurusega 209 eurot 30 senti (ilma käibemaksuta), 5) Advokaadibüroo SORAINEN AS arve nr 1014/14EE suurusega 885 eurot 50 senti (ilma käibemaksuta). Põhjendatud ei ole kostjate esindaja tunnihind 161 eurot. Kuigi advokaatide tunnihinnad ei ole riiklikult reguleeritud, ei ole põhjendatud ka ülemäära kõrged tunnihinnad. Seda eriti olukorras, kus õigusabi teenuse saajad on ise sellise ameti esindajad, mis eeldab kõrgharidust õigusteaduses. Vaidlus, millest tekkinud õigusabikulude hüvitamist taotletakse, puudutas kostjate ametitegevust. Iseenesest ei tähenda see, et kostjatel ei oleks õigust menetluses endale esindaja võtta, kuid esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel omab see tähendust. Eelnevast tulenevalt ja Riigikohtu lahenditest lähtudes on põhjendatud ja vajalik tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta). Arve nr 852/13EE on põhjendatud kokku 16 tunni ulatuses, s.o 1920 eurot (käibemaksuta; arvestades tunnihinnaks 120 eurot). Arve nr 1540/13EE on põhjendatud 1,40 tunni ulatuses, s.o 168 eurot (käibemaksuta; arvestades tunnihinnaks 120 eurot). Arve nr 1704/13EE on põhjendatud 4 tunni ulatuses, s.o 480 eurot (käibemaksuta; arvestades tunnihinnaks 120 eurot), millele lisandub riigilõiv 25 eurot, kokku 505 eurot. Arve nr 617/14EE on põhjendatud 1 tunni ulatuses, s.o 120 eurot (käibemaksuta; arvestades tunnihinnaks 120 eurot). Arve nr 1014/14EE on põhjendatud 4 tunni ulatuses, s.o 480 eurot (käibemaksuta; arvestades tunnihinnaks 120 eurot). Kokku tuleb hagejatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud 3193 eurot.
5.Hagejad vaidlustasid maakohtu määruse 10. detsembril 2014 esitatud määruskaebusega ja palusid menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldada mitte suuremas ulatuses kui 1100 eurot. Mõistlik tunnihind oleks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjate esindaja ajakulu ja seega ka menetluskulud on ülepaisutatud. Kostjad leidsid vastuses, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 24. märtsi 2015. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja hagejate määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 3 teise lause alusel kirjeldava ja põhjendava osata määrusega. Ringkonnakohus märkis, et määruse peale ei saa TsMS § 178 lg 3 kolmanda lause tõttu edasi kaevata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Hagejad paluvad määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagejad paluvad tunnistada põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ja kehtetuks TsMS alates 1. jaanuarist 2015 kehtiva § 178 lg 3. Alternatiivselt, kui Riigikohus ei rahulda taotlust TsMS § 178 lg 3 kohta, paluvad hagejad tunnistada TsMS § 178 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks nende määruskaebuste osas, mis on esitatud enne
31.detsembrit 2014. TsMS § 178 lg 3 on vastuolus PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ning § 24 lg-ga 5 (edasikaebeõigus) ja §-ga 32 (omandiõigus). TsMS § 178 lg 3 annab sisuliselt ringkonnakohtule õiguse otsustada, kas ringkonnakohtu määruse peale saab edasi kaevata või mitte, ning sellist ringkonnakohtu otsustust ei saa edasikaebe korras kontrollida. Puudub analoogia TsMS § 667 lg 1 teise lausega, kuna selles on seadusandja määranud kindlaks olukorrad, mil Riigikohtule kaevata ei saa. Alternatiivselt on Riigikohtusse määruskaebuse esitamise õiguse äravõtmine kohtumenetluse kestel vastuolus PS §-s 10 sätestatud õiguskindluse põhimõttega. Kuna ringkonnakohus ei ole sisuliselt analüüsinud maakohtu määruse peale esitatud määruskaebust, tuleb asi saata tagasi ringkonnakohtule.
8.Kostjad leidsid, et määruskaebus ei ole põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
10.Riigikohtu üldkogu tunnistas 1. veebruaril 2016 kohtuasjas nr 3-2-1-146-15 tehtud otsusega TsMS § 178 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Tallinna Ringkonnakohus on praeguses asjas tuginenud nimetatud sättele, jättes määrusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ning märkides, et määruse peale ei saa edasi kaevata. Riigikohtu üldkogu eespool nimetatud lahendist ei tulene, et TsMS § 178 lg 3 on kehtetuks tunnistatud üksnes edasiulatuvalt. Põhiseaduslikkuse järelevalve otsustega tunnistatakse normid üldjuhul kehtetuks tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-4-11-14, p 130). Seetõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse, kuna säte, mille alusel ringkonnakohus võis lahendi teha kirjeldava ja põhjendava osata ning mis piiras sel juhul edasikaebeõigust Riigikohtule, on kehtetuks tunnistatud tagasiulatuvalt.
11.Riigikohtule määruskaebuse esitamise õigusele tuleb kohaldada TsMS § 696 lg-t 1. Viidatud sätte esimese lause kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline

esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Sama paragrahvi teise lause järgi, kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. Praeguses asjas on vaidluse all määrusega menetluskulude kindlaksmääramine pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses ei ole erinormi, mis välistaks sel juhul määruskaebuse esitamise ringkonnakohtu määruse peale kooskõlas TsMS § 696 lg 1 teises lauses sätestatuga. Et hagejad on määruskaebuses vaidlustanud ringkonnakohtu määruse suuremas ulatuses kui 200 eurot, on hagejatel õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus Riigikohtule.

12.Kehtetuks tunnistatud sätte asemel tuleb määruse põhjendamise kohustuse osas kohaldada TsMS § 667 lg 1 esimest lauset, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus põhjendatud määrusega. Riigikohtu üldkogu ei pidanud 1. veebruaril 2016 kohtuasjas nr 3-2-1-146-15 tehtud otsuses õigeks lahendada määruskaebust sisuliselt juhul, kui ringkonnakohus ei ole enne põhjendatud määrusega lahendanud maakohtu määruse peale esitatud määruskaebust (vt üldkogu otsuse p 84). Kolleegium järgib seda seisukohta. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul lahendada hagejate määruskaebus seaduse kohaselt põhjendatud määrusega.
13.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
14.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lõike 4 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Tambet Tampuu, Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.