Eesistuja Villu Kõve, liikmed Jaak Luik ja Malle Seppik
Kohtuasi
AS-i Eviko hagi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Koguduse (pankrotis) vastu 483 758 euro 20 sendi väljamõistmiseks ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Koguduse (pankrotis) vastuhagi AS-i Eviko ja Heikki Lättemaa vastu lepingu ja garantii tühisuse tuvastamiseks. AS-i Eviko menetluskulude kindlaksmääramise avaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 15. juuni 2015 määrus tsiviilasjas nr 2-11-49715
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Eviko määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja AS Eviko, lepinguline esindaja vandeadvokaat Carri Ginter Kostja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Kogudus (pankrotis), pankrotihaldur Eve Selberg
Asja läbivaatamise kuupäev
7. märts 2016. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 15. juuni 2015 määrus tsiviilasjas nr 2-11-49715 osas, millega ringkonnakohus jättis Viru Maakohtu 13. märtsi 2015 määruse muutmata osas, millega maakohus lahendas AS-i Eviko menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Saata asi tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Viru Maakohtu 13. märtsi 2015 määrus on jõustunud järgmises osas: „2. Rahuldada Heikki Lättemaa avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.1.Mõista Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Koguduselt välja 5539 (viis tuhat viissada kolmkümmend üheksa) eurot ja 20 senti Heikki Lättemaa kasuks menetluskulude katteks.
2.2.Välja mõista Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Koguduselt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras."
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada Advokaadibüroo Sorainen AS-ile AS-i Eviko eest määruskaebuselt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohus rahuldas 9. oktoobri 2013. a otsusega AS-i Eviko (hageja) hagi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Koguduse (pankrotis) (kostja) vastu ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 132 244 eurot 13 senti ja viivise, samuti 351 514 eurot 7 senti. Tartu Ringkonnakohus jättis 5. mai 2014. a otsusega Viru Maakohtu otsuse muutmata. Nii maa- kui ka ringkonnakohus jätsid menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsused jõustusid 27. oktoobril 2014.
2.Hageja ja Heikki Lättemaa (kolmas isik) esitasid maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldused. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud 36 460 eurot 59 senti ning kolmas isik 7896 eurot.
3.Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldustele ei vastanud.
4.Viru Maakohus rahuldas 13. märtsi 2015. a määrusega hageja ning kolmanda isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldused osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 21 302 eurot 59 senti ning kolmanda isiku kasuks 5539 eurot 20 senti ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb hagejale hüvitada riigilõivuna tasutud 8882 eurot 59 senti. Maakohus tuvastas, et hageja esindaja on kohtutele esitanud 13 sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 58,5 lk ning viibinud kaheksal kohtuistungil. Lisaks on kohtutega teabe vahetamiseks ja väikesemahuliste menetlusdokumentide koostamiseks ning esitamiseks kulunud kokku 2 tundi. Põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks menetlusdokumentide esitamisel ja kohtuistungitel osalemisel ning kohtuvaidlusteks valmistumisel oli kokku 102,05 tundi. Kohus jättis arvestamata aja, mis hageja esindajal kulus korraldavale tegevusele ja korduvatele nõupidamistele kliendiga, mis on hõlmatud juba eelviidatud toimingutega ning mille väljundiks on menetlusdokumendid. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu (120 eurot käibemaksuta) on mõistlik. Põhjendatud ja vajalikud on ka kulud erinevate kohtuistungite protokollidega tutvumisele ning protokolli parandamise taotluste koostamisele. Kohus jättis arvestamata aja, mis esindajal kulus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisele. Põhjendatud ei ole hageja esindaja kulu kostja kassatsioonkaebusega ning H. Lättemaa vastukassatsioonkaebusega tutvumisele, kuna Riigikohus jättis mõlemad kassatsioonkaebused menetlusse võtmata. Hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku on 12 420 eurot (käibemaksuta), mis vastab tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.
5.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning määrata kindlaks ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud 36 460 eurot 59 senti. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 15. juuni 2015 määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 3 teise lause alusel kirjeldava ja põhjendava osata määrusega. Ringkonnakohus märkis, et määruse peale ei saa edasi kaevata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja uue määrusega rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täies ulatuses ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 36 460 eurot 59 senti. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud täidetud TsMS § 178 lg 3 esimese ja teise lause järgi põhjendava osata määruse tegemise eeldused. Maakohus rikkus selgelt menetlusõiguse normi ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Arvestades, et kostja ei olnud hageja avaldusele vastuväiteid esitanud ning kehtivas õiguskorras ei ole sätestatud esindajakuludele piirmäärasid, ei olnud kohtul õiguslikku alust hageja lepingulise esindaja kulude kontrollimiseks oma initsiatiivil. Isegi kui kohtul on diskretsiooniõigus menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimiseks vastaspoole vastuväiteta, on maakohus rikkunud kohtumääruse põhjendamise kohustust. Kui kohus tõlgendas menetluskulude põhjendatuse kontrollimist käsitlevaid sätteid hagejale ebasoodsalt, oleks kohus pidanud sellele enne hageja tähelepanu juhtima ning oma tõlgendust põhjendama. Lisaks jättis maakohus kohaldamata TsMS § 169 lg 1. Maakohtus lükati istungeid edasi tulenevalt kostja käitumisest. Kuigi üldjuhul ei ole põhjendatud mõista välja esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu, oli praegusel juhul lühikeste või ära jäänud istungite tõttu hageja esindaja sõitmine tingitud kostja esindaja pahatahtlikust käitumisest. Kostja esitas istungitel korduvalt uusi tõendeid, kuigi oleks pidanud tegema seda varem. Menetlust takistas ka kostja esindaja esindusõiguse ebaselgus. TsMS § 178 lg 3 teist lauset tuleb tõlgendada kitsendavalt. Ringkonnakohus võib kirjeldava ja põhjendava osata määruse teha vaid juhul, kui menetluskulud on ilmselgelt jagatud õigesti. Põhjendava osata määrust ei tohiks teha, kui maakohtu rakendatud õigusnormi kohta oleks vaja kujundada kohtupraktikas ühtne seisukoht. Alternatiivselt võib TsMS § 178 lg-t 3 tõlgendada viisil, mille kohaselt peab ringkonnakohus kirjeldava ja põhjendava osata määruse tegemisel vähemalt lühidalt põhjendama, miks esinevad põhjendava osata kohtumääruse tegemise eeldused. Kui pool saab esitada sisulised argumendid oma esindaja kulude põhjendatuse kohta alles määruskaebuses ning ringkonnakohus jätab kõikidele isiku vastuväidetele kasvõi lühidalt vastamata, on edasikaebeõiguse piirang ebaproportsionaalne. TsMS § 178 lg 3 teise ja kolmanda lause grammatilise tõlgendamise korral välistatakse võimalus, et Riigikohus saaks ühtlustada kohtupraktikat menetluskulude väljamõistmise asjades. Sätte jäik grammatiline tõlgendus tooks kaasa ka ebaloogilise olukorra, kus isikul on ringkonnakohtu põhjendatud menetluskulude määramise otsuse suhtes laiem kaebeõigus kui kirjeldava ja põhjendava osata tehtud määruse suhtes. Põhjendava ja kirjeldava osata tehtud määrus riivab isiku põhiõigusi intensiivsemalt kui põhjendatud otsus. Kui kohus eeltoodud põhjendustega ei nõustu, palub hageja Riigikohtul algatada põhiseaduslikkuse
järelevalve kohtumenetluse. Hageja palub tunnistada TsMS § 178 lg 3 kolmanda lause põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks.
8.Kostja ei ole määruskaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning TsMS § 701 lg 3 järgi tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada osas, millega ringkonnakohus lahendas maakohtu määruse peale esitatud hageja määruskaebuse. Tühistatud osas tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
10.Kolmas isik ega kostja ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega maakohus rahuldas kolmanda isiku menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt. Seega on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ning TsMS § 659 järgi vaidlustamata osas jõustunud. TsMS § 651 lg 1 ja TsMS § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi ringkonnakohus märkis määruse resolutsioonis, et jätab maakohtu määruse muutmata, tuleneb eelnevast, et ringkonnakohus sai jätta maakohtu määruse muutmata vaid osas, mis puudutas hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse lahendamist. Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 ja TsMS § 695 järgi ringkonnakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud.
11.Tartu Ringkonnakohus tugines praeguses asjas TsMS § 178 lg-le 3, kui jättis määrusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ning märkis, et määruse peale ei saa edasi kaevata. Riigikohtu üldkogu tunnistas 1. veebruaril 2016 kohtuasjas nr 3-2-1-146-15 tehtud otsusega TsMS § 178 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Eelviidatud säte on kehtetuks tunnistatud tagasiulatuvalt. Seetõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse, kuna säte, mille alusel ringkonnakohus võis lahendi teha kirjeldava ja põhjendava osata ning mis piiras sel juhul edasikaebeõigust Riigikohtule, on kehtetuks tunnistatud. Kuivõrd hageja on määruskaebuses vaidlustanud ringkonnakohtu määruse suuremas ulatuses kui 200 eurot, on hagejal TsMS § 178 lg 2 ning § 696 lg 1 teise lause järgi õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus Riigikohtule (vt Riigikohtu 10. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-15, p-d 10-11).
12.Kehtetuks tunnistatud sätte asemel tuleb määruse põhjendamise kohustuse osas kohaldada TsMS § 667 lg 1 esimest lauset, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus põhjendatud määrusega. Riigikohtu üldkogu ei pidanud TsMS § 178 lg 3 kehtetuks tunnistamisel õigeks lahendada määruskaebust sisuliselt juhul, kui ringkonnakohus ei ole enne põhjendatud määrusega lahendanud maakohtu määruse peale esitatud määruskaebust (vt Riigikohtu üldkogu 1. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-15, p 84). Kolleegium järgib seda seisukohta. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul lahendada hageja määruskaebus põhjendatud määrusega.
13.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
14.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause
alusel tagastada. Villu Kõve, Jaak Luik, Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.