2-14-54044/22 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Martin Krupp on PankrS § 162 ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuande kohaselt on võlgniku vara realiseeritud, müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole, haldur ei ole tuvastanud täiendavaid võimalusi pankrotivara moodustamiseks. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt XXX ́e (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb lugeda hooletu finantskäitumine, mis väljendub eelkõige selles, et võlgnik tagas kergekäeliselt oma tütre laenu endale kuuluva kinnisvara arvel.

30.juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub sellele käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Halduri poolt esitatud aruande kohaselt on pankrotimenetluses kantud kulusid kokku summas 530,43 eurot. Nimetatud summa koosneb ajutise halduri tasust 309,48 eurot, ajutise halduri tasult kinnipeetud tulumaksust 77,37 eurot, ajutise halduri tasult arvestatud sotsiaalmaksust 130,26 eurot, ajutise halduri tasult arvestatud kohustusliku kogumispensioni maksest 7,89 eurot, panga teenustasudest 0,16 eurot ja pankrotimenetluse bürookuludest 5,27 eurot. Kohus leiab, et halduri tehtud kulutused kuuluvad kinnitamisele ulatuses, milles neid varasemalt kohtumäärusega kinnitatud või määratud ei ole. Pankroti väljakuulutamisel on kohus 13.10.2014 määrusega määranud ajutise halduri tasu suuruse 960 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 316,80 eurot ning millest 397 eurot hüvitati haldurile riigi vahenditest. Jaotusettepaneku kinnitamisel on kohus 18.08.2015 määrusega juba kinnitanud kulud, mis on pankrotimenetluses kantud perioodil 14.10.2014 – 29.06.2015 summas 0,16 eurot. Kuna ajutise halduri tasu ning sellelt tasumisele kuuluvad maksud on juba Harju Maakohtu 13.10.2014 määrusega kinnitatud, siis puudub vajadus nende teistkordseks kinnitamiseks. Samuti puudub vajadus teistkordselt kinnitada kulusid summas 0,16 eurot, mis on kantud perioodil 13.10.2014 – 29.06.2015 ning mis on kinnitatud Harju Maakohtu 18.08.2015.a määrusega. Kohus leiab, et kinnitamisele kuuluvad ajavahemikul 30.06.2015 kuni 25.01.2016 kantud XXX ́e (pankrotis) pankrotimenetluse kulud summas 5,27 eurot.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. XXX esitas ühes pankrotiavaldusega 04.07.2014 Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. XXX ́e (pankrotis) haldur Martin Krupp on kohtule esitatud taotluses märkinud, et halduri hinnangul ei ole kohustustest vabastamise menetluse algatamisel õiguslikke takistusi. Kuivõrd usaldusisiku kandidaadi osas ükski võlausaldaja ettepanekuid ei ole teinud ning võlgnik on andnud oma kirjaliku nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks, siis leiab haldur, et usaldusisiku kohustusi võib täita võlgnik ise. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada XXX ́e kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab samuti, et usaldusisiku kohustused võib panna võlgnikule endale. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PankrS §-iga 172 lg 6 leiab kohus, et Sirle Heinmaa usaldusisik tuleb jätta määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab XXX ́ele (pankrotis), et PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.