Tsiviilasi nr 2-15-9766
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. veebruar 2016. a Tartu
Tsiviilasja number
2-15-9766
Tsiviilasi
Italtrans OÜ hagi Autospirit Tartu OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
3922.80 eurot • Hageja Italtrans OÜ (registrikood 11441992) • Hageja esindajad vandeadvokaat Ants Mailend, vandeadvokaadi abi Sandra Sillaots ([email protected]) • Kostja Autospirit Tartu OÜ (registrikood 11634050) • Kostja esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar ([email protected]) 07.01.2016
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud
Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja lepingut rikkunud. Pooled leppisid lepingu p 4 kokku, et hageja ostab sõiduki müügilepingu sõlmimise hetkel olevas kvaliteedis ning see välistab kostja vastutuse sõiduki puuduste eest. Kuna sõiduki müügilepingu sõlmimise aegne seisukord hõlmab ka sõidukil müügilepingu sõlmimise ajal olnud puudusi, ei vastuta kostja sõiduki puuduste eest isegi siis, kui need ilmnesid hiljem sõiduki kasutamise käigus. Hageja ei ole tõendanud, et hagejale müüdud sõiduki seisukord ei vastanud keskmisele kvaliteedile. Kuna hageja pöördus remonditöökotta korraliseks hoolduseks, mitte seetõttu, et sõidukil oleksid esinenud probleemid, võib järeldada, et hagejal tekkisid probleemid sõiduki kasutamisel pärast remonditöökojas korralise hoolduse ja keretööde teostamist. Kuna neid töid ei teostanud kostja, ei vastuta kostja ka nende tööde tagajärgede eest. Ekspertiisist nähtub, et auto vastas lepingutingimustele ning hooldus tehti valesti. Hageja on kaotanud VÕS § 220 lg 3 kohaselt õiguse puudustele tugineda, kuna ei teatanud sõiduki probleemist kostjale mõistliku aja jooksul. Hageja esitas kostjale selle kohta teate 27.01.2015. Lisaks ei andnud hageja kostjale võimalust sõidukit parandada. VÕS § 222 lg 1 kohaselt oleks hageja pidanud pärast sõidukil probleemide ilmnemist sellest mõistliku aja jooksul kostjale teatama ja nõudma sõiduki parandamist. Kui kostja oleks sõiduki parandamisest õigustamatult keeldunud, oleks hagejal olnud õigus lasta sõiduk parandada kolmandal isikul ja nõuda kostjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Selleks ajaks, kui hageja pöördus sõiduki probleemiga kostja poole, oli kolmas isik juba teostanud sõidukile korralise hoolduse ja keretööd, mootori lahti võtnud ja vahetanud pihustid. Hageja ei andnud kostjale võimalust sõiduk üle vaadata ja võimaluse korral viga kõrvaldada. Samadel põhjustel ei ole ka hageja alternatiivne hinna alandamise nõue põhjendatud. Kuna kostja müüs hagejale sõiduki, mis vastas lepingutingimustele, on tegemist kohustuse kohase täitmisega ja hagejal puudub õigus hinna alandamiseks. Hageja ei arvutanud alandatud hinda VÕS § 112 lg 1 kohaselt, jättes kindlaks tegemata ja võrdlemata mittekohase ja kohase täitmise väärtused. Eeldatavalt on puudustega sõiduki väärtus suurem, kui summa, mis on saadud puudusteta sõiduki väärtusest puuduste kõrvaldamise kulu lahutamise teel.
Seega sõlmisid pooled kasutatud sõiduki müügilepingu VÕS § 208 kohaselt. Poolte vahelise vaidluse lahendamiseks peab kohus analüüsima, kas hagejal on õigus kohaldada õiguskaitsevahendeid, s.t kas müüdud sõiduk vastab lepingutingimustele (4.) ja kas müüja vastutab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kui need eeldused on täidetud, saab kohus analüüsida kohaldatud õiguskaitsevahendite asjakohasust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.