Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
04.02.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-4011
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi Urugne OÜ vastu nõude ja selle rahuldamisjärgu tunnustamiseks Tei SM OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.11.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ja Urugne OÜ määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349), lepinguline esindaja Marion Kurg (e-post xxx@xxx) Kostja: Urugne OÜ (registrikood 12654043), lepinguline esindaja advokaat Priit Kala (Advokaadibüroo Luberg ja Päts, e-post xxx@xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 24.11.2015 määruse resolutsioon, arvestades käesoleva määruse põhjendusi.
2.Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Urugne OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.
4.
Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 4).
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel
ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 27.05.2015 määrusega jäeti Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi tsiviilasjas nr 2-15-4011 läbi vaatamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus 07.10.2015 kohtumäärusega tühistas Harju Maakohtu 27.05.2015 määruse osas, millega menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Ülejäänud osas jättis maakohtu määruse muutmata. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue määruse, millega jättis maakohtu menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud jättis Tallinna Ringkonnakohus poolte endi kanda. Määrus jõustus 28.10.2015.
2.07.11.2015 esitas Urugne OÜ maakohtule taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskuludeks on õigusabikulud summas 1 380 eurot koos käibemaksuga, millele lisandub viivis. Kostjale on osutatud õigusabi kokku 11 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 100 eurot + käibemaks.
3.Hageja leidis, et kostja on esitanud taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja hilinenult. Samuti on tõendamata menetluskulude tegelik kandmine. Kulud on ka ülepaisutatud. Esimese astme kohtu määrus
4.24.11.2015 määrusega rahuldas Harju Maakohus Urugne OÜ avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) välja kostja Urugne OÜ kasuks menetluskulud 870 eurot koos käibemaksuga ning viivise VÕS § 113 lg-s 1 nimetatud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Maakohus jättis rahuldamata kostja Urugne OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 510 euro ulatuses.
5.Maakohus põhjendas, et käesoleval juhul ei ole maakohus lõpetavas kohtumääruses menetluskulude suurust kindlaks määranud ega andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 177 lõike 2 järgi, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Seega on kostja esitanud taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja tähtaegselt.
6.Maakohus ei nõustunud hagejaga, et menetluskulud tuleb jätta hagejalt välja mõistmata, kuna kostja ei ole tõendanud menetluskulude kandmist. Hageja on ekslikult viidanud haldusasjas tehtud lahendile, kus on lähtutud halduskohtumenetluse seadustikust (RKHKo 3-3-1-54-13). Käesoleval juhul määrab kohus kindlaks menetluskulude suurust juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Tulenevalt TsMS § 176 lõikest 6 võib kohus anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks
või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Samuti on Riigikohus märkinud, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (RKTKm 3-2-1-115-13 p 26). Seega ei pea kostja käesoleval juhul tõendama menetluskulude reaalset kandmist.
7.Kostja avalduse kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista menetluskulud summas 1380 eurot käibemaksuga. Menetluskulude avaldusest nähtuvalt on kostja lepinguline esindaja osutanud õigusabi kokku 11 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 100 eurot + käibemaks.
8.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on 29.04.201506.05.2015 kulunud hagiavalduse ja selle lisadega tutvumiseks, õiguslikuks analüüsiks, asjaolude selgitamiseks, nõupidamiseks ja kohtumiseks kliendiga 2 tundi ja 15 minutit. Kohus leidis, et tegemist on põhjendatud, mõistliku ja vajaliku kuluga.
9.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on kulunud 08.05.2015 – 12.05.2015 vastuse koostamiseks, kirjavahetuseks kliendiga, hagiavalduse redigeerimiseks ja kohtule esitamiseks 5 tundi ja 50 minutit. Kohus, tutvudes esitatud vastusega, mis sisult on ca 2 lehekülje pikkune, leidis, et esindajal ei saanud selle koostamiseks, redigeerimiseks ja edastamiseks kuluda rohkem kui 2 tundi ja 30 minutit ning kliendiga kirjavahetuse pidamiseks ei saanud kuluda rohkem kui 30 minutit. Seega loeb on mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks 3 tundi.
10.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on kulunud 10.06.201511.06.2015 Harju Maakohtu 27.05.2015 määrusega tutvumiseks, hageja 22.05.2015 ja 03.06.2015 seisukohtadega tutvumiseks, Riigikohtu 12.05.2015 otsusega kohtuasjas 3-2-1-82-14 tutvumiseks, selgitava e-kirja koostamiseks ja kliendile edastamiseks 3 tundi ja 25 minutit. Kohus, arvestades hageja seisukohtade ning Harju Maakohtu sisu pikkust ning asjaolu, et kostjale oli eelnevalt teada Riigikohtu lahend, leidis, et kostja esindajal ei saanud eeltoodud toimingute tegemiseks kuluda rohkem kui 2 tundi, millise ajakulu luges kohus mõistlikuks ja põhjendatuks.
11.Eeltoodust tulenevalt luges kohus põhjendatuks ja vajalikeks kostja menetluskuludeks 870 eurot (7,25x100x1,2). Taotlus jäi rahuldamata 510 euro ulatuses (taotletud summa 1380 eurot – rahuldatud osa 870). TsMS § 177 lõike 4 ja kostja taotluse alusel kohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) määruskaebus
12.03.12.2015 esitatud määruskaebuses palub Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta menetluskulud 870 eurot välja mõistmata, kuivõrd menetluskulude nimekiri ei ole esitatud tähtaegselt või alternatiivselt vähendada kostja lepingulise esindaja kulusid ning määrata kostja menetluskulude suuruseks 500 eurot.
13.Hageja leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et alates 01.01.2015 on menetluskulude kindlaksmääramise kord oluliselt muutunud. Uue redaktsiooni kohaselt ei saa enam esitada menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ning kulude nimekirja
30 päeva jooksul arvates lõpplahendi jõustumisest. Seega menetluskulude nimekiri tuleb esitada juba menetluse kestel (TsMS § 176 lg 4). Pärast jõustunud kohtumäärust ei saa menetluskulude nimekirja enam esitada. Seega ei ole käesoleval juhul menetluskulude nimekirja tähtaegselt esitatud. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 177 lõiget 2. Hageja on seisukohal, et TsMS § 177 lõike 2 alusel saab kohustatud isikult menetluskulud välja mõista ainult juhul, kui on täidetud TsMS § 176 lõikes 4 sätestatud eeldus – nimekiri on kohtule esitatud selles kohtuastmes, kus asja menetletakse. Antud juhul ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et kostja oleks üldse kandunud menetluskulu, seega tuleb asuda seisukohale, et kostjal menetluskulud puuduvad.
14.Juhul kui ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekiri oli siiski esitatud tähtaegselt, on hageja seisukohal, et kohus on ebaõigesti hinnanud menetluskulude nimekirjas toodud toimingute vajalikkust ja põhjendatust. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb kostja menetluskulud põhjendatuks ja vajalikuks lugeda kokku summas 870 eurot, mis ajaliselt võrdub 7 tunni ja 25 minutiga.
15.Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja väited seoses asjaoluga, et kostja esindaja oli tsiviilasja materjalidega tutvunud juba enne hagi esitamist (vt hageja 12.11.2015 menetlusdokument p 3.4). Lepingulise esindaja kulutatud aeg hagiavaldusega tutvumiseks ja selle analüüsimiseks koguulatuses 2,15 tundi on ebamõistlik ja põhjendamatu. Arvestades hageja menetlusdokumentide sisu ning pikkust (sisult ca 2 lehekülge), ei saanud esindajal nendega tutvumiseks kuluda rohkem kui 1 tund. Hageja on seisukohal, et kohus on vääralt hinnanud kostja lepingulise esindaja kulutatud aja põhjendatust ja vajalikkust seoses menetluse lõpetamist käsitletavate dokumentidega (vt hageja 12.11.2015 menetlusdokument p 3.6). Vandeadvokaadist esindajal ei saa 7 lehekülje lugemine aega võtta 2 tundi. Kuivõrd kostja oli juba eelnevalt tutvunud Riigikohtu lahendiga, ei saanud hageja hinnangul kulude eeltoodud toimingutele rohkem kui 1 tund. Hageja nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb hagiavalduse vastusele kulunud aega lugeda põhjendatuks ning mõistlikuks 3 tunni ulatuses.
16.Hageja on seisukohal, et kostja esindaja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud summas 500 eurot, mis ajaliselt võrdub 5 tunniga. Menetlus lõppes eelmenetluse staadiumis. Kostja esindaja oli hageja nõude aluseks olevate asjaoludega juba eelnevalt tutvunud ning tegemist ei olnud keskmisest keerukama menetlusega. Lisaks koostas kostja esindaja kogu menetluse vältel vaid ühe kirjaliku seisukoha, mille sisuline pikkus oli ca 2 lehekülge. Urugne OÜ määruskaebus
17.Urugne OÜ palus tühistada maakohtu määruse ulatuses, millega maakohus jättis rahuldamata kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 510 euro osas. Kostja palus teha uus määrus, millega määrata kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 380 eurot ja mõista need välja hagejalt ning määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
18.Kostja ei oleks saanud antud menetlust ühelgi juhul ökonoomsemalt pidada. Seetõttu on kõik kostja lepingulise esindaja kulud olnud igati põhjendatud ja vajalikud. Kostja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti hinnanud kostja menetluskulude põhjendatust ja
vajalikkust, kohaldades ebaõigesti TsMS § 175 lõiget 1 ja rikkudes TsMS § 436 lõikeid 1 ja 2 ning § 442 lõiget 8.
19.08.05.2015 - 12.05.2015 tehtud menetlustoimingute osas on maakohtu põhjendus mõistetamatu. Hagimaterjalid kokku olid ca 25 lk, ning hagi aluseks olevad asjaolud olid üsnagi keerukad ja suuremahulised. Kõikide hagimaterjalides sisalduvate väidete ja nende aluseks olevate tõendite suhtes seisukoha kujundamine, kontrollimine ning seejärel vastuse koostamine, selle kooskõlastamine esindatavaga, redigeerimine ja kohtule esitamine 3 tunni jooksul ei ole objektiivselt võimalik. Seetõttu peab kostja jätkuvalt mõistlikuks, põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 5 tundi ja 50 minutit.
20.10.-11.06.2015 menetlustoimingute osas ei ole maakohus põhjendanud, millistele tõenditele ja tuvastatud asjaoludele tuginedes kohus leiab, et kostjal oli Riigikohtu lahend eelnevalt teada. Enne antud asjas vastavate menetlusdokumentidega tutvumist puudus kostjal igasugune teadmine Riigikohtu lahendist ja ta ei olnud sellega vähimalgi määral tutvunud. Riigikohtu lahend oli pretsedendilise tähendusega ja muutis üleüldse diametraalselt senist praktikat seoses maksunõuete tunnustamisega pankrotimenetluses, rääkimata sellest, et see mõjutas põhimõtteliselt ja otseselt antud asja. Seetõttu oli Riigikohtu lahendiga põhjalik tutvumine ja selle analüüs käesoleva asja seisukohast möödapääsmatu.
21.Kostja selgitab, et pidi suhtlema kohtuistungi sekretäri RM-ga seoses asjaoluga, et kostja lepingulisele esindajale ei olnud e-toimikus avalikustatud hageja taotlus. Tutvumine kõikide hageja seisukohtadega, maakohtu 27.05.2015 kohtumäärusega ja Riigikohtu lahendiga ning selle kõige kohta veel esindatavale selgitava e-kirja koostamine kõigest 2 tunni jooksul on kindlasti ebareaalne. Seetõttu peab kostja jätkuvalt mõistlikuks, põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 3 tundi ja 25 minutit. Vastuväited määruskaebustele
22.Urugne OÜ vaidles vastu hageja määruskaebusele ja palus jätta see rahuldamata. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vaidles vastu kostja määruskaebusele ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
23.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lõike 1 punktile 21 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, muutes maakohtu määruse põhjendusi menetluskulude kindlaksmääramise korra osas (vt määruse p 26) ja kostja lepingulise esindaja 10.-11.06.2015 toimingute põhjendatuse osas (vt määruse p 31). Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ja Urugne OÜ määruskaebused tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 659 ja § 654 lõike 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega Urugne OÜ menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas ning ei pea neid vajalikuks korrata.
25.Vastuseks Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kolleegium on seisukohal, et hageja on teinud oma kaebuses ebaõige järelduse Riigikohtu selgitusest alates 01.01.2015 kehtiva menetluskulude kindlaksmääramise korra kohta (RKTK0 3-2-1-147-14 p 22). Ebaõige on hageja seisukoht, et alates 01.01.2015 kehtiv menetluskulude kindlaksmääramise kord ei näe ette võimalust määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast menetlust lõpetava lahendi tegemist juhul, kui menetluse kestel ei ole esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ja menetluskulude nimekirja.
26.Käesolevas tsiviilasjas on maakohus 25.03.2015 menetlusse võtmise määruses märkinud, et hagejal tuleb esitada kohtule oma menetluskulude nimekiri ja tõendid vastavalt TsMS § 176 lõikele 2. Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks menetluse kestel või pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist andnud ka kostjale tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Iseenesest on õige hageja viide sellele, et TsMS ei sätestata enam võimalust pöörduda menetluskulude kindlaksmääramiseks kohtu poole TsMS § 174 lg 1 varasemas redaktsioonis sätestatud viisil (RKTKo 3-2-1-147-14 p 22). Siiski on kolleegium seisukohal, et olukorras, kus maakohus ei andnud menetlusosalisele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, vaid menetlusosaline on esitanud nimekirja enda initsiatiivil, ei ole alust ainuüksi sel põhjendusel jätta tema menetluskulud kindlaksmääramata. Kui maakohus ei ole andnud menetlusosalisele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, oleks menetluskulude kindlaksmääramata jätmine vastuolus menetluskulude kindlaksmääramise korra põhimõttega, et kohtul on kirjalikus menetluses kohustus anda menetlusosalistele tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks (TsMS § 176 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et ka TsMS § 177 lõike 1 punktis 2 nimetatud viisil (so pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist) menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb kohtul anda menetlusosalisele mõistlik tähtaeg menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks (RKTKo 3-2-1-147-14 p 22). Eeltoodud osas tuleb maakohtu määrust täiendada. Samas on õige maakohtu lõppjäreldus, et käesoleval juhul saab pidada lubatavaks kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike kulude kindlaksmääramist.
27.Menetlusosalised vaidlevad Urugne OÜ lepingulise esindaja kulude põhjendatud suuruse üle. Kolleegium selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKo 3-2-1-119-14 p 19). Kolleegium on seisukohal, et maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on vaidlustatud määruses piisavalt analüüsinud ja hinnanud asja menetlusdokumentidele tuginedes kostja lepingulise esindaja poolt õigusabitoimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning määranud kindlaks menetluskulud.
28.Kolleegiumi hinnangul ei anna Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) määruskaebuses esitatud väited alust maakohtu poolt kindlaks määratud kostja lepingulise esindaja kulude suuruse muutmiseks. Vastuseks Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) määruskaebusele kostja lepingulise esindaja menetluskulude suuruse osas kolleegium märgib, et ainuüksi kostja lepingulise esindaja osalemise tõttu Tei SM OÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul ei saa välistada tema kulude hüvitamist järgnenud kohtumenetluses. Lisaks on põhjendamatu hageja väide, et ei nähtu, et kostja oleks üldse kandnud menetluskulu. Toimikust nähtuvalt on Urugne OÜ dokumendid allkirjastanud advokaat Priit Kala. Kolleegiumi arvates ei ole põhjust kahelda selles, et
advokaat Priit Kala on esindanud OÜ-d Urugne käesolevas menetluses. Seega saab eeldada OÜ-l Urugne põhjendatud ja vajalike menetluskulude tekkimist seoses osalemisega käesolevas menetluses.
29.Lepingulise esindaja ajakulu osas ei saa kolleegiumi hinnangul eeldada, et hagiavalduse ja selle lisadega tutvumiseks, õiguslikuks analüüsiks, asjaolude selgitamiseks, nõupidamiseks ja kohtumiseks kliendiga oleks kostja lepingulisele esindajale 2 tunni ja 15 minuti asemel piisanud 1 tunnist, nagu on väitnud hageja. Toimingute sisu arvestades on ajakulu 2 tundi ja 15 minutit kolleegiumi hinnangul mõistlik ja põhjendatud.
30.Urugne OÜ määruskaebuses esitatud väited ei anna kolleegiumi hinnangul alust suurendada maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulude suurust. 08.05.2015 - 12.05.2015 ajakulu osas on maakohus õigesti pidanud põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 3 tundi. Kostja on määruskaebuses viidanud hagimaterjalide mahule ja ajakulule mh seoses seisukoha kujundamise ja kontrollimisega, samas kui hagiavalduse ja -materjalide õiguslik analüüs sisaldub juba ka 29.04.2015-06.05.2015 tekkinud ajakulus, mida maakohus on õigesti pidanud põhjendatuks 2 tunni ja 15 minuti ulatuses. Kolleegium märgib, et menetlusdokumendi pikkus on vaid üks kriteerium dokumendi koostamisele kulunud aja hindamisel. Menetlusdokumendile kulunud mõistliku aja määramisel hindab kohus ka menetlusdokumendi sisu ning maakohus on kolleegiumi hinnangul asunud põhjendatult seisukohale, et kostja vastuse koostamisele ei saanud kuluda rohkem kui 2 tundi 30 minutit. Kolleegium lisab, et ka pikemate (sh nt mittevajalike kordustega kunstlikult pikendatud) menetlusdokumentide puhul ei ole suurem lehekülgede arv kohtu jaoks menetluskulude kindlaksmääramisel üheseks indikaatoriks suuremast ajakulust ega too kaasa lepingulise esindaja kulude automaatset lugemist põhjendatuks ja vajalikuks täies ulatuses.
31.Kolleegiumi hinnangul ei ole 10.-11.06.2015 menetlustoimingute osas määravaks, kas kostja oli juba varasemalt tutvunud Riigikohtu lahendiga kohtuasjas nr 3-2-1-82-14. Kolleegium nõustub kostjaga selles, et Riigikohtu lahendiga tutvumine oli põhjendatud ja vajalik menetlustoiming. Selles osas tuleb maakohtu põhjendusi muuta. Siiski nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, mille kohaselt 10.-11.06.2015 toimingute põhjendatud ja vajalikuks kuluks tuleb lugeda kokku 2 tundi, sh ajakulu seoses tutvumisega Riigikohtu lahendiga.
32.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
33.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.