Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr 2-14-57778 menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(12)

Tsiviilasi nr 2-14-57778 kohustustega hageja ees, millest 3192,39 eurot moodustas tagastamata krediidisumma ja 159,77 eurot viivis. Seega olid refinantseeritud kõrvalkohustused kokku summas 159,77 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 29.10.2009.a krediidilepingu nr 0800160/35st kokkuleppe nr 1, millega muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 29.10.2009.a loeti uueks intressimääraks 30,36% kokkuleppe sõlmimise hetkeks tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja ja kostja sõlmisid 12.10.2011.a krediidilepingu nr 0800160/35st kokkuleppe nr 2, mille kohaselt sai kostja krediiti 1034,46 eurot intressimääraga 30,75% krediidisummalt aastas. Krediidilepingu nr 0800160/35st kokkuleppe nr 2 sõlmimisel tasaarvestati 1034,46 eurot krediidilepingust nr 0800160/35st tulenevate kostja rahaliste kohustustega hageja ees, millest 943,39 eurot moodustas intress, 52,73 eurot viivis ja 38,34 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud. Seega olid refinantseeritud kõrvalkohustused kokku summas 1034,46 eurot (943,39+52,73+38,34). Seega on krediidilepinguga nr 0800160/35st refinantseeritud täitmata kõrvalkohustusi summas 159,77 eurot ja krediidilepingu nr 0800160/35st kokkuleppega nr 2 1034,46 eurot, kokku 1194,23 eurot. Hageja märkis hagiavalduses, et krediidilepingu nr 0800160/35st kokkuleppe nr 2 alusel on tagastamata krediidisumma suurus 3464,67 eurot. Tegemist on summaga, mis sisaldab ka refinantseeritud summat, 1194,23 eurot. Hagiavalduse esitamisel lähtus hageja Riigikohtu lahendist (3-2-1-169-13) ning sellest lähtuvalt vähendas hagiavalduses tagastamata krediidisummat refinantseeritud kõrvalkohustuste ehk 1194,23 euro võrra. Seega on 16.01.2015.a seisuga kostja poolt hagejale tagastamata reaalselt saadud krediidisumma 2270,44 eurot. Krediidilepinguga nr 0800160/35ST on refinantseeritud täitamata kõrvalkohustusi summas 159,77 eurot ja krediidilepingu nr 080016/35st kokkuleppega nr 2 1034,46 eurot, kokku 1194,23 eurot. Krediidilepingu nr 0800160/35st kokkuleppe nr 2 alusel on intressinõude suurus 1034,32 eurot, mille arvutamisel lähtus hageja Riigikohtu lahendist. Seega nii krediidilepingu nr 0800160/35st kui ka selle kokkuleppe nr 2 puhul on hageja välja arvutanud refinantseeritud kõrvalnõuetelt arvestatud intressi, need kokku liitnud ja maha arvestanud krediidilepingu nr 0800160/35st kokkuleppe nr 2 alusel sissenõutavaks muutunud tasumata intressist. Refinantseeritud kõrvalnõuete pealt arvestatud intress on kokku 337,63 eurot. Seega on 16.01.2015.a seisuga kostja poolt hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud tasumata intress 696,69 eurot. Krediidilepingu nr 0800160/35st kokkuleppe nr 2 raames on kostja tasunud hagejale järgmised maksed: 1) 07.03.2012.a summas 130 eurot ja 2) 16.05.2012.a summas 3,19 eurot. Kokku on kostja hagejale kokkuleppe nr 2 raames tasunud 133,19 eurot, vastupidist peab kostja tõendama. Kostja poolt enne kokkuleppe nr 2 sõlmimist tasutud summad, on arvesse võetud kokkuleppe nr 2 sõlmimisel. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 383 lg-st 1 ja ka krediidilepingu nr 0800160/35st kokkuleppe nr 2 üldtingimuste punktist 5.1 on tarbijast krediidisaajal õigus lepingust taganeda 14 päeva jooksul alates lepingu sõlmimise päevast. Kostja nimetatud võimalust kasutanud ei ole. Ei ole eluliselt usutav, et kostja asus kokkuleppega nr 2 tutvuma ligi 9 kuud pärast kokkuleppe sõlmimist. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejale tasunud 5967,83 eurot ning ta ei ole selgitanud, milliste kohustuste katteks on ta väidetava summa tasunud. Kostjal oli igal ajal võimalik keelduda lepingu sõlmimisest ja läbi rääkida selle tingimuste üle. Nimetatud võimaluse kasutamata jätmisel kannab riski kostja ise. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Kostja vastuväited

3(12)

Tsiviilasi nr 2-14-57778 tagasi maksnud 86 559 krooni. Kokkuleppega nr 2 nõudis pank kostjalt veel 133 439 krooni (8528,33 euro). Seega oleks panga soovitud tagasimakstav summa olnud 86 559 + 133 439 = 219 998 krooni (14 060,43 eurot). Kuna lepinguga sai tutvuda ainult pangakontoris, kirjutas kostja lepingule kiirustades alla. Hiljem lepingus olevat summat lähemalt analüüsides sai ta aru, mis oli tegelikult toimunud. Ta oli tagasi olukorras nagu aastal 2008.a, justkui polekski vahepeal pangale tasunud 86 559 krooni. Kostja tegi pangale märgukirjad, kus avaldas oma rahulolematust. Pank oli kasutanud oma positsiooni, et sõlmida uusi, kostjale oluliselt kahjulikumaid lepinguid. Hagiavalduse väide, et krediidisummat suurendati ülekandega 1034,46 eurot, ei vasta tõele. Ülekannet ei toimunud. Kostja palus mitte välja mõista temalt nõutavat summat ning lugeda tema poolt hagejale kõik võlgnevused tasutuks analoogselt Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja lahendile tsiviilasjas nr 2-10-51956. Vastuseks hageja vastuväidetele märkis kostja, et ta on pangale maksnud 93 376 krooni (5967,83 eurot). Pank oli teadlik kostja makseraskustest, kuid siiski sõlmiti kostjaga tugevama positsioonilt uusi lepingu lisasid ja kokkuleppeid, rikkudes vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esimese astme kohtu otsus

4(12)

Tsiviilasi nr 2-14-57778 1 ja 2 puhul ei tehtud. Olukorras, kus 1) kostja oli võtnud hagejalt laenu juba väikelaenu lepinguga nr 0700818/35sp summas 50 000 krooni; 2) kostja oli raskustes võetud laenu tagastamisega, mida kinnitab uue lepingu 0800160/35st sõlmimine ja veelgi enam, selle kokkulepped nr 1 ja 2, millest nähtuvalt oli vaatamata summade tasumisele kostja põhivõlg hoopis tõusnud (50 000 kroonilt kokkuleppe 2 sõlmimisel 54 210,31 kroonini, mida hageja küll hagi esitamisel vähendas) ja mitmed lepingute pikendamistasude maksmised; 3) ei lepinguga nr 0800160/35st ega selle hilisemate kokkulepetega kostja raha juurde ei saanud, oli kohtu hinnangul hagejal vastutustundliku laenamise printsiibist tulenevalt ja kostja huvidest lähtudes kohustus sellises olukorras uue lepingu, s.o tarbijakrediidilepingu nr 0800160/35st ja selle hilisemate muutmise kokkulepete sõlmimisest keelduda. Kohus leidis, et hageja, olles teadlik kostja maksejõulisuse probleemidest, kasutas oma positsiooni, et sõlmida uus leping, millega sisuliselt refinantseeriti eelmine leping krediidiandja seatud tingimustel. Taolise käitumisega, kus krediidiandja sõlmib krediidisaajaga korduvalt uusi lepinguid eelmiste võlgnevuste tasaarvestamiseks, suurendab krediidiandja krediidisaaja laenukoormuse üle jõu käivaks. Kohtu hinnangul ei olnud hageja krediidiasutusena antud juhul toiminud hoolsusega, mida käibes vajalikuks peetakse, vaid on käitunud vastutustundetult ning rikkunud lepingut nr 0800160/35st ja selle kokkuleppeid nr 1 ja 2 sõlmides KAS § 83 lõikes 3 kehtestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on kokku saanud hagejalt laenu 49 500 krooni, teinud tagasimakseid vähemalt 86 689,50 krooni ning käesoleva hagiga on nõue veel ligemale 3000 eurot. Seoses hageja seisukohaga, et leping nr 0800160/35st on varasemat kokkulepet lõpetav ja tasaarvestav, märkis kohus, et ei jaga hageja vastavasisulist arvamust. Seega peaks enne tasaarvestuse tegemist olema pooltel nõuded teise poole vastu (võlaõigusseaduse § 197), kuid antud lepingust nähtuvalt tekitati kostjale nõue hageja vastu sama lepinguga ehk sisuliselt oli nimetatud krediidileping ning ka hilisemad kokkulepped rahatud. Tulenevalt eeltoodust leidis kohus, et lepinguga nr 0800160/35 tekitati kostjale üksnes täiendavaid kohustusi ehk kahju, tehes seda kostja maksevõimet jm olulisi vastutustundliku laenamise põhimõtteid kontrollimata ning selle lepingu alusel ei saa hageja kostja vastu nõudeid esitada. Seetõttu ei oma ka tähtsust pärast nimetatud lepingu sõlmimist asetleidnu. Kuna hageja ei tuginenud hagis lepingule nr 0700818/35sp, jättis kohus hagi rahuldamata. Kohus ei saa väljuda TsMS § 439 kohaselt haginõude piiridest. Hageja pidi asja läbivaatamisel arvestama võimalusega, et lepingu nr 0800160/35st kokkuleppe nr 2 alusel hagi ei rahuldata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning ei mõistnud neid välja, kuna kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja. Apellatsioonkaebus

5(12)

Tsiviilasi nr 2-14-57778 tagastamata krediidisummale (summas 3192,39 eurot) lisalaenu 159,77 eurot, misjärel moodustus krediidisumma 3352,15 eurot ehk krediidilepingu II alusel sai kostja krediiti VÕS § 396 lg 2 alusel 159,77 eurot ning tagastamata krediidisumma 3192,39 eurot tasumise kohustus ajatati VÕS § 401 lg 2 alusel. Krediidilepingu II sõlmimise soovi avaldas kostja kirjaliku avaldusega. Krediidilepingust II tulenevate kohustuste katteks pidi kostja ajavahemikul 26.03.2008.a kuni 29.10.2009.a krediidilepingu II ja maksegraafiku alusel hagejale tasuma kokku 5968,98 eurot, millest 127,82 eurot on võla sissenõudmisega seotud kulu, 33,52 eurot lepingu sõlmimise tasu, 3352,15 eurot krediidisumma ja 2455,49 eurot intress. Alates 26.03.2008.a kuni 29.10.2009.a on kostja hagejale tasunud 3020,32 eurot, millest lepingu ja maksegraafiku alusel arvestati 127,82 eurot võla sissenõudmisega seotud kulude, 33,52 eurot lepingu sõlmimise tasu, 403,49 eurot krediidisumma ja 2455,49 eurot intressi katteks. Poolte vahel on 29.10.2009.a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0800160/35st kokkulepe nr 1 (kokkulepe nr 1). Kokkuleppe nr 1 alusel muutsid pooled tarbijakrediidilepingu nr 0800160/35st tingimusi. Kokkulepe nr 1 sõlmimise soov tuli kostjalt, kes pöördus oktoobris 2009.a hageja poole sooviga muuta maksepäev kogu lepingu perioodi ulatuses kuu 1-lt kuupäevalt 15-le. Kokkulepe nr 1 sõlmimisega muutusid ka lepingu tingimused kostja jaoks soodsamaks. Kokkuleppest nr 1 tulenevate kohustuste katteks pidi kostja alates 21.05.2007 kuni 14.08.2009 kokkuleppe nr 2 ja maksegraafiku alusel hagejale tasuma kokku 5184,78 eurot, millest 198,23 eurot on võla sissenõudmisega seotud kulud, 2948,67 eurot on tagastamata krediidisumma, 25,56 eurot lepingu sõlmimise tasu, 1942,14 eurot intress ja 70,18 eurot viivis. Alates 29.10.2009.a kuni 12.10.2011.a on kostja hagejale tasunud 1700,39 eurot, millest lepingu ja maksegraafiku alusel arvestati 159,89 eurot võla sissenõudmisega seotud kulude, 25,56 eurot lepingu sõlmimise tasu, 498,74 eurot krediidisumma, 998,75 eurot intressi ja 17,45 eurot viivise katteks. Poolte vahel on 12.10.2011.a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0800160/35st kokkulepe nr 2 (kokkulepe nr 2). Kokkuleppe nr 2 sõlmimisel olid kostjal hageja ees täitmata rahalised kohustused summas 3484,39 eurot, millest krediidisumma 2449,93 eurot, kokkuleppe nr 2 sõlmimise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud intress 943,39 eurot, viivis 52,73 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 38,34 eurot. Hageja on kokkulepe nr 2 sõlmimisel hinnanud kostja maksevõimet kostja enda poolt esitatud andmete alusel ja jõudnud järeldusele, et tegemist on maksevõimelise isikuga, kes soovi korral on võimeline oma lepingust tulenevaid kohustusi täitma (kostja poolt allkirjastatud maksevõime ankeet manusena lisatud). Kokkuleppe nr 2 alusel sai kostja lisaks krediidilepingust nr 0800160/35st saadud ja veel tagastamata krediidisummale (summas 2449,93 eurot) lisalaenu 1034,46 eurot, misjärel moodustus krediidisumma 3484,39 eurot ehk kokkulepe nr 2 alusel sai kostja krediiti VÕS § 396 lg 2 alusel 1034,46 eurot ning tagastamata krediidisumma 2449,39 eurot tasumise kohustus ajatati VÕS § 401 lg 2 alusel. Tarbijakrediidilepingu nr 0800160/35st kokkulepe nr 2 ütles hageja kostjapoolse tasumise kohustuse rikkumise tõttu 20.06.2012.a kostjale kätte toimetatud ülesütlemisavaldusega üles. Kokkuleppest nr 2 tulenevate kohustuste katteks pidi kostja alates 12.10.2011.a kuni 14.07.2015.a hagejale tasuma kokku vähemalt 6962,77 eurot, millest 3484,39 eurot on tagastamata krediidisumma, 1034,32 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 115,02 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 2291,01 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 3,19 eurot tõendi tasu ja 34,84 eurot lepingu sõlmimise tasu. Alates 12.10.2011.a kuni 14.07.2015.a on kostja hagejale tasunud 133,19 eurot, millest lepingu ja maksegraafiku alusel arvestati 19,72 eurot tagastamata krediidisumma, 110,28 eurot intressi ja 3,19 eurot tõendi tasu katteks. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 ja 436). Hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega tekitanud sellega kostjale kahju. Kostja ei esitanud hageja vastu kahju hüvitamise nõuet ega taotlenud kohtult selle tasaarvestamist hageja nõudega. Asjas ei arutatud eeltoodut (vastutustundliku laenamise

6(12)

Tsiviilasi nr 2-14-57778 põhimõtet ega kahju hüvitamise nõuet) pooltega. Pooltele peab olema tagatud võimalus esitada ülaltoodud seisukohtade osas omapoolseid väiteid ja tõendeid. Samuti on kohus hinnanud menetluses esiletoodud asjaolusid otsuses erinevalt mõlemast poolest, kuid ei ole juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ning ei ole andnud pooltele võimalust avaldada oma seisukohti kohtu hinnangu(te) osas ega andnud võimalust oma nõuet vastavalt sellele muuta/täpsustada. Seega oli tegemist üllatusliku seisukohaga, mida pooltega ei arutatud ja millele ei olnud hagejal võimalik esitada vastuväiteid ega tõendeid. Maakohtu otsus on vastuoluline, põhjendamata ja ei ole rajatud asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus on ületanud oma pädevuse piire. Hageja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks (täitmiseks) peab krediidiandja (KAS § 83 lg 3): 1) koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ja 2) kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Hageja kogus ja säilitas andmeid kostja rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta. Enne krediidilepingu II sõlmimist on kostja täitnud enda kohustusi hageja ees nõuetekohaselt 6 kuu jooksul. Samuti on kostja esitanud andmed oma majandusliku olukorra kohta. Viimaste kostja poolt esitatud andmete kohaselt ületas kostja igakuine sissetulek hagejaga sõlmitud krediidilepingu järgse kuumakse suurust vähemalt 3 kuni 4 korda. Lisaks ülaltoodule on hageja enne krediidilepingu II sõlmimist teinud vastavad päringud avalikesse registritesse (maksehäireregister, kinnistusraamat), mille kohaselt Maksehäireregistri andmetel ei olnud kostjal ühtegi kehtivat maksehäiret. Samuti on hageja enne krediidilepingu II sõlmimist täiendavalt kontrollinud kostja maksevõimet. Nimelt, hageja seadis krediidilepingu II sõlmimise eeltingimuseks, et kostja peab enne krediidilepingu II sõlmimist tasuma hagejale eeldusmakse tõestamaks, et kostja on ka reaalselt võimeline oma kohustusi täitma. Kostja tasus eeldusmakse 24.03.2008.a summas 127,82 eurot ja alles pärast nimetatud eeldusmakse hagejale laekumist sõlmisid pooled krediidilepingu II. Asjaolu, et krediidilepingu II sõlmimisel oli kostja maksevõimeline kinnitab ka fakt, et kostja on krediidilepingut II ka korrektselt täitnud. Enne kokkuleppe nr 1 sõlmimist on kostja täitnud oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt ca kahe aasta jooksul. Samas kokkulepe nr 1 sõlmimise põhiline eesmärk oli terve lepingu ulatuses maksepäeva muutmine 1-lt kuupäevalt 15-le. Samuti on kostja esitanud vastavad andmed oma majandusliku olukorra kohta. Kostja igakuine sissetulek ületas hagejaga sõlmitud krediidilepingu järgse kuumakse suurust vähemalt 3 kuni 5 korda. Lisaks ülaltoodule on hageja enne krediidilepingu II sõlmimist teinud vastavad päringud avalikesse registritesse (maksehäireregister, kinnistusraamat), mille kohaselt maksehäireregistri andmetel ei olnud kostjal ühtegi kehtivat maksehäiret. Enne kokkuleppe nr 2 sõlmimist on kostja täitnud oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt ca 30 kuu jooksul. Samuti on kostja esitanud vastavad andmed oma majandusliku olukorra kohta. Kostja igakuine sissetulek ületas hagejaga sõlmitud krediidilepingu järgse kuumakse suurust ca üheksa korda. Ka kokkuleppe nr 2 sõlmimise hetkel oli kostja sissetuleku suurus 1278 eurot ja kõik väljaminekud moodustasid ca 995 eurot. Seega oli kokkuleppe nr 2 sõlmimise hetkel kostjal vabu rahalisi vahendeid vähemalt 283 eurot. Kokkulepe nr 2 igakuise makse suurus oli 149,91 eurot. Kuna kostja vabade vahendite summa ületas kokkulepe nr 2 igakuist makset ca kaks korda, leidis hageja, et kostja on võimeline kokkuleppest nr 2 tulenevaid kohustusi täitma. Hageja on kogutud ja säilitatud andmeid kasutanud kostja jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Kostja on nii enne tarbijakrediidilepingu nr 0800160/35st sõlmimist kui ka tarbijakrediidilepingu nr 0800160/35st kehtivuse perioodil täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Seega nimetatud fakt juba iseenesest tõendab asjaolu, et tarbijakrediidilepingus nr 0800160/35st toodud laenukoormus oli tarbijakrediidilepingu nr 0800160/35st sõlmimisel

7(12)

Tsiviilasi nr 2-14-57778 kostja jaoks jõukohane ja mõistlik. Kuna kostja ei ole nimetatud fakti vaidlustanud, tuleb nimetatud fakti lugeda tõendatuks. Kokkuleppe nr 1 sõlmimiseks oli hageja ja kostja lepinguline koostöö kestnud juba peaaegu üle kahe aasta. Nimetatud aja jooksul on kostja oma kohustusi hageja ees täitnud. Enne kokkuleppe nr 1 sõlmimist on kostja esitanud hagejale taotluse, milles taotles maksepäeva muutmist iga kuu 1-lt kuupäevalt 15-le. Juhul kui hageja oleks keeldunud kokkuleppe nr 1 sõlmimisest, oleksid tagajärjed kostja jaoks olnud tunduvalt keerulisemad ja ta oleks igal juhul sattunud makseraskustesse, kuna kostja lepingujärgne maksepäev oleks olnud 14 päeva varem, kui isiku palgapäev. Sellises olukorras ei saanud hageja keelduda uue kokkuleppe sõlmimisest ehk maksepäeva muutmisest. Samuti kokkulepe nr 1 sõlmimisel muutusid lepingu tingimused kostja jaoks soodsamaks. Kokkuleppe nr 2 sõlmimiseks oli hageja ja kostja lepinguline koostöö kestnud juba peaaegu üle nelja aasta. Nimetatud aja jooksul on kostja oma kohustusi hageja ees suuremas osas täitnud. Juhul kui hageja oleks keeldunud kokkuleppe nr 2 sõlmimisest, oleksid tagajärjed kostja jaoks olnud tunduvalt keerulisemad, kuna kostja oleks pidanud kohustuse täitma viivitamatult nõude sissenõutavaks muutumisel ühekordse maksena (u 3500 eurot), kusjuures oleks lisandunud viivis 30,36% aastas. Kokkuleppe nr 4 sõlmimisega aga kohustuse täitmise tähtaeg muutus 56 kuuks ning kohustus tuli täita igakuiste jõukohaste osamaksetega u 150 eurot kuus ning viivist ei lisandunud Seega on kostja rahaliste kohustuste ja maksekohustuste täitmise kohta andmed kogutud ja nende pinnalt on kostjale leitud kasulikum lahendus. Samuti on pooled lähtunud asjaolust, et kostja vahepealsed makseraskused olid ajutise iseloomuga, nagu ka kostja poolt avaldatud andmetest näha. Kokkuleppes nr 2 toodud tingimused olid kostjale soodsamad, kui kogu nõude korraga tasumise puhul. Kostja oli teadlik ja pidi arvestama omapoolse lepingu rikkumise selliste tagajärgedega, mida iga mõistlik isik tema asemel antud juhtumil asjaolusid arvestades oleks ette näinud. Hageja selgitas kostjale lepingu nr 0800160/35st ning kokkuleppe nr 1 ja nr 2 sõlmimise tagajärgi ning kostja oli nendest teadlik. Kostja on ise lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt otsustanud sõlmida hagejaga lepingu nr 0800160/35st ning kokkulepe nr 1 ja nr 2 selles toodud tingimustel, olles samal ajal ise ka teadlik oma majanduslikust olukorrast ja varalisest seisundist. Hageja ei mõjutanud kostjat uusi kokkuleppeid sõlmima, vaid pakkus välja erinevaid lahendusi. Kostja ei ole esitanud tsiviilasjas nr 2-14-57778 kahju hüvitamise ega tasaarvestamise taotlust. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12 p-is 25 asunud seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Hageja leidis, et kostja lauset „palun kohtul minult mitte välja mõista hageja poolt nõutavat summat..“ ei saa mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt kuidagi tõlgendada kostja poolt kahju hüvitamise ja tasaarvestamise nõudena. Kahju hüvitamise nõue ja tasaarvestamise avaldus peavad olema eraldi ja ühemõtteliselt isiku poolt esitatud. Samuti peab pool kahju hüvitamise nõude esitamisel näitama kuidas ja mille alusel on tal kahju tekkinud, kuidas on kujunenud selle suurus ja välja tooma põhjusliku seose kohustatud isiku tegevuse ja kahju tekkimise vahel, kuid kostja pole seda teinud. Kostjal ei saanud kahju tekkida. Kui kostja ei oleks lepingut või kokkulepet sõlminud, oleks ta pidanud ikkagi hagejale tasuma vähemalt sama summa, kui mitte rohkem, võrreldes sellega mida ta pidi tasuma pärast lepingu sõlmimist. Seega ei saanud kostjale kahju VÕS § 127 lg 1 alusel tekkida, kuna pärast lepingu sõlmimist on kostja olnud vähemalt samas või paremas olukorras võrreldes sellega, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut või kokkulepet sõlminud. Kui isegi asuda seisukohale, et mingis osas on kostjale kahju tekkinud, ei kuulu selline võimalik kostja nõue rahuldamisele, kuna seda tuleb vähendada VÕS § 139 alusel. Ühtlasi juhtis hageja tähelepanu sellele, et kostja ei saa enam apellatsioonimenetluses vastavat

8(12)

Tsiviilasi nr 2-14-57778 kahju hüvitamise nõuet hageja vastu esitada, kuna ta ei ole seda maakohtus teinud. Kostja ise jättis tegemata toimingu, mis oleks väidetavalt tekkinud kahju vähendanud (VÕS § 139, ei jätnud lepinguid sõlmimata). Kuna kostja puhul on tegemist täisealise ja teovõimelise isikuga, võis seda (kahju tekkimise ohu tõrjumist või lepingute sõlmimata jätmist) kostjalt ka mõistlikult oodata. Krediidiasutusel on Finantsinspektsiooni juhendi kohaselt õigus eeldada, et klient teab oma laenueesmärki ja finantsolukorda Hageja on sellest ka lähtunud. Hagejal ei ole kostja eest õigust otsustada kas kostja teatud tingimustel lepingu sõlmib või mitte. Hageja on ainult selgitanud kostjale lepingu tingimusi ja selle sõlmimise tagajärgi, millega oli kostjal võimalik eraldi rahulikult tutvuda. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Tulenevalt eeltoodust leidis hageja, et kostjal puudub kahju hüvitamise nõue hageja vastu. Kostjal kahju tekkimisel on kostja seda ise käibes vajaliku hoole järgimata jätmise tõttu endale põhjustanud ning selle eest ei saa vastutada hageja. Refinantseerimisel (VÕS § 396 lg 2) on uuelt krediidisummalt (kasutus)intressi arvestamine seaduslik ja lubatud. Hageja on hagiavalduses esitanud oma nõude lähtuvalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-163-13 p-dest 27-30 toodud seisukohtadest. Riigikohus on oma otsusega nr 3-2-1-175-14 ülalnimetatud seisukohta muutnud. Kui hageja poolt hagiavalduses esitatud nõudele kohaldada Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-175-14 p-is 16 ja 17 väljendatud seisukohti, oleks hageja nõue kostja vastu vähemalt 6790 eurot, millest 3464,67 eurot on tagastamata krediidisumma, 1034,32 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 2291,01 eurot viivis. Hagejale jäi arusaamatuks maakohtu otsuses väljendatud seisukoht, et lepingu ja kokkulepete sõlmimisel VÕS § 396 lg 2 alusel ei kohaldu tasaarvestuse regulatsioon. VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe kohase täitmisega või tasaarvestusega. Kuivõrd uue krediidilepingu krediidisumma suurus vastas täpselt kostja eelmisest krediidilepingust tulenenud täitmata kohustuste kogusummale ning pooltel muid täitamata kohustusi eelmisest krediidilepingust ei olnud, lõppesid sellisel kujul uue krediidilepingu sõlmimisega poolte eelmisest krediidilepingust tulenevad kohustused. Poolte vahel sõlmitud lepingu nr 0800160/35st ja kokkulepe nr 1 ja nr 2 näol oli tegemist uue krediidilepinguga ning VÕS § 396 lg 1 kohaselt oli hageja kohustatud krediidilepingu sõlmimisel andma kostjale üle rahasumma. Varasema lepingu lõpetamise alus oli hageja rahasumma üleandmise kohustus, mis tasaarvestati kostjapoolse võlgnevusega. Seega on täidetud tasaarvestuse kohaldamise eeldused. Alusetu on kohtu väide, et „kostja maksevõimet jm olulisi vastutustundliku laenamise põhimõtteid kontrollimata ning selle lepingu alusel ei saa hageja kostja vastu nõudeid esitada. Seetõttu ei oma ka tähtsust pärast nimetatud lepingu sõlmimist asetleidnu“. Kohus ei ole tuvastanud, et hageja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Samas, isegi kui see oleks nii, siis ainuüksi see, muu hulgas Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-136-12 lähtuvalt, ei välista hageja õigust esitada lepingu alusel nõuet kostja vastu. Vastustaja seisukoht

9(12)

Tsiviilasi nr 2-14-57778 tulenevatele nõuetele hageja käesolevas menetluses ei tuginenud. Maakohus leidis, et hageja rikkus kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest hageja ei oleks tohtinud kostjaga esimesele lepingule järgnevaid lepinguid sõlmida ning vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt ei saa hageja kostja suhtes hilisemalt sõlmitud lepingutest tulenevaid nõudeid esitada. Maakohus leidis, et kostja avaldusi tuleb käsitleda vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude tasaarvestamise avaldusena. Maakohus leidis, et selline tasaarvestus, kus sõlmitakse uus laenuleping ja senised laenuandja nõuded tasaarvestatakse uuest laenulepingust tulenevate laenusaaja (uue laenu saamise) nõuetega, ei ole seaduse kohaselt võimalik, sest tasaarvestuse tegemine eeldab seda, et kahel isikul on üksteise suhtes juba olemasolevad nõuded, mida tasaarvestama asutakse. Maakohus leidis, et kuna lepinguga, millele tuginedes hageja kostjalt raha nõuab, tekitati kostjale üksnes kahju, ei saa hageja selle lepingu alusel kostjalt raha nõuda.

10(12)

Tsiviilasi nr 2-14-57778 selgitamiskohustust ja selgitada kostjale, et kostjal tuleb kohtu ette tuua ja tõendada kõik asjaolud ja esitada kõik tõendid, mille alusel saab kohus teha järelduse, et hageja on tõepoolest kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, et selle tagajärjel on kostjale tekkinud kahju ja et kahju on mingis konkreetses suuruses. Seejuures tulnuks maakohtul selgitada kostjale piisavalt täpselt kõiki kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks olevaid asjaolusid ja asjaolude tõendamise koormist. Peale seda, kui kostja oleks esitanud oma faktiväited ja faktiväidete tõendamiseks mõeldud tõendid, oleks maakohus pidanud andma hagejale võimaluse esitada omapoolsed vastuväited kostja väidetele ning võimaluse esitada tõendid kostja väidete ümberlükkamiseks, samuti võimaluse omapoolsete iseseisvate vastuväidete (näiteks kahju hüvitamise nõude aegumine, kahju vähendamine jne) esitamiseks ja vastuväidete aluseks olevate asjaolude esiletoomiseks ning tõendamiseks. Kostja ei ole maakohtu menetluses selgelt esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja soovib neid siduda hagejapoolsest vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenenud kahju hüvitamise nõudega. Kostja väitis pelgalt, et vaatamata sellele, et hageja oli teadlik kostja makseraskustest, sõlmis hageja kostjaga tugevama positsioonilt uusi lepingu lisasid ja kokkuleppeid. Vastutustundliku laenamise põhimõtet tuleb täita eelkõige iga laenulepingu sõlmimisel ja lepingu igakordsel muutmisel. Rikkumise saab tuvastada siis, kui pool, kes rikkumisele ja selle tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudele soovib tugineda, toob kohtu ette asjaolud ja esitab tõendid, millest saab järeldada, et laenuandja pidi mingis konkreetses situatsioonis, näiteks konkreetse laenulepingu sõlmimisel või konkreetsete muudatuste tegemisel, midagi tegema (näiteks mingeid andmeid küsima, kontrollima, analüüsima või tegema olemasolevate andmete pinnalt mingid järeldused), mida laenuandja ei teinud. Sellele lisaks tuleb kahju hüvitamise nõudele tuginejal kohtu ette tuua asjaolud ja esitada tõendid, mille alusel saab kohus järeldada, et laenusaaja, kelle suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet rikuti, oli rikkumise tõttu varaliselt halvemas olukorras, võrreldes selle olukorraga, mis oleks olnud siis, kui laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtet ei oleks rikkunud. Kostja ei ole maakohtu menetluses kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, kui suur kahju kostjal tekkis ja mille alusel konkreetne kahju kujunes.

11(12)

Tsiviilasi nr 2-14-57778

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.