Tallinna linna avaldus X hooldusõiguse äravõtmiseks alaealiste laste suhtes ja lastele eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. juuni 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinna linn (Haabersti linnaosavalitsuse kaudu), esindaja lastekaitsetöötaja Veronika Laur Puudutatud isik (alaealine
XXXXXXXXXXX)
laps)
S
(isikukood
Puudutatud isik (alaealine
XXXXXXXXXXX)
laps)
C
(isikukood
Alaealiste laste ühine määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin Puudutatud isik (ema) X (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Harju Maakohtu 8. juuni 2021. a määruse resolutsiooni punkti 3 märkega, et eeskoste S üle seatakse kuni tema täisealiseks saamiseni 23. mail 2025 ja eestkoste C üle seatakse kuni tema täisealiseks saamiseni 12. jaanuaril 2029.
Täiendada Harju Maakohtu 8. juuni 2021. a määruse resolutsiooni, märkides, et Tallinna linn (Haabersti linnaosavalitsuse kaudu) on kohustatud esitama maakohtule perekonnaseaduse §-s 184 nimetatud nimekirjad lapse vara kohta hiljemalt 1. märtsil 2022 ning perekonnaseaduse § 194 lg-s 2 nimetatud aruanded eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. märtsiks.
3.Täiendada Harju Maakohtu 8. juuni 2021. a määruse resolutsiooni menetluskulude jaotusega, märkides, et Tallinna linna (Haabersti linnaosavalitsuse kaudu) ja X menetluskulud maakohtus jäävad nende endi kanda ning S-le ja C-le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda.
4.Jätta Harju Maakohtu 8. juuni 2021. a määruse resolutsioon muus osas muutmata, täiendades osaliselt määruse põhjendusi.
5.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2-20-19214
6.Jätta Tallinna linna (Haabersti linnaosavalitsuse kaudu) ja X määruskaebemenetluse kulud nende endi kanda ning S-le ja C-le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda.
7.Saata määrus kümne päeva jooksul jõustumisest arvates perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.
8.Määruse tervikresolutsioon on järgmine:
8.1.Rahuldada avaldus osaliselt.
8.2.Piirata X (isikukood XXXXXXXXXXX) hooldusõigust alaealiste S (isikukood XXXXXXXXXXX) ja C (isikukood XXXXXXXXXXX) suhtes laste elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja terviseküsimuste otsustamisel ning varahoolduses.
8.3.Määrata alaealiste S ja C eestkostjaks elu- ja viibimiskoha määramisel, hariduse ja terviseküsimuste otsustamisel ning varahooldusel Tallinna linn (Haabersti linnaosavalitsuse kaudu). Eestkoste S üle seatakse kuni tema täisealiseks saamiseni 23. mail 2025 ja eeskoste C üle seatakse kuni tema täisealiseks saamiseni 12. jaanuaril 2029.
8.4.X-l on õigus saada informatsiooni S ja C hariduse ja tervishoiu küsimustes, sh saada või säilitada ligipääs riiklikele registritele laste andmete osas ning laste kooli ja tervishoiuteenuse pakkujate poolt kasutatavatele digitaalsetele keskkondadele (näiteks ekool.eu; stuudium.com ning digilugu.ee).
8.5.Määrata X ning S ja C suhtlemiskord järgmiselt:
8.5.1.X-l on õigus suhelda oma alaealiste lastega igal nädalavahetusel kas laupäeval või pühapäeval kell 10.00–18.00. Suhtlemise ajal on X-l võimalik koos lastega lahkuda laste elu- ja viibimiskohast ning kohtumistele on võimalik kaasa võtta teisi pereliikmeid. X peab teavitama XXX laste viibimiskohast, kui kohtumisel lahkutakse XXX territooriumilt. X tuleb lastele XXX järgi ja toob nad sinna tagasi. X peab külaskäigust ja kaasavõetavatest isikutest ette teatama hiljemalt külaskäigule eelneval reedel tööpäeva jooksul XXX pereemale või sotsiaaltöötajale.
8.5.2.Suvistel koolivaheaegadel on S-l ja C-l võimalik viibida koos X-ga vähemalt ühe nädalavahetuse kuus X kasutuses olevas talus Muhu saarel alates reedel kella 15.00 kuni pühapäeval kell 20.00. X peab teavitama XXX laste viibimiskohast. Kokkuleppel XXX-ga võib viibimiskohta muuta. X tuleb lastele XXX järgi ja toob nad sinna tagasi.
8.5.3.Teistel koolivaheaegadel on Sl ja C-l võimalik viibida koos X-ga vähemalt kaks järjestikust päeva X kasutuses olevas talus Muhu saarel. Konkreetsete päevade osas tuleb iga kord eraldi kokkulepped sõlmida. X peab teavitama XXX laste viibimiskohast. Kokkuleppel XXX-ga võib viibimiskohta muuta. X tuleb lastele XXX järgi ja toob nad sinna tagasi.
8.5.4.Jõulud veedavad S ja C paaritutel aastatel XXX ja paarisaastatel X juures. Aastavahetuse veedavad S ja C paaris aastatel XXX-s ja paaritutel X juures. Jaanipäeva veedavad S ja C igal aastal koos X-ga ajavahemikus 22. juunist kuni 27. juunini. X peab teavitama XXX laste viibimiskohast. X tuleb lastele XXX järgi ja toob nad sinna tagasi.
8.5.5.Emadepäeva veedavad S ja C koos X-ga.
8.5.6.X-l on õigus S ja C sünnipäeval või sellele eelneval või järgneval päeval kohtuda lastega vähemalt 2 tunni jooksul XXX-s. Kokkuleppel XXX-ga võib kohtumine kesta ka kauem.
8.5.7.X-l on õigus osaleda ja lastega kohtuda kohtumiskorra väliselt, kui ta osaleb laste kooliüritustel, spordivõistlustel, riigipühadel vms.
8.5.8.Telefoni ja sotsiaalmeedia vahendusel on X-l õigus suhelda lastega iga päev nii, et see ei segaks laste tavapärast elukorraldust. 2 (18)
2-20-19214
8.6.X on kohustatud tegema koostööd laste elukohajärgse lastekaitsetöötajaga.
8.7.Tallinna linn on kohustatud teavitama X laste suhtes tehtud otsustest ja hoidma teda pidevalt kursis laste käekäiguga osas, mille suhtes X hooldusõigus on piiratud, eelkõige laste tervisliku seisundi, hariduse omandamise ja huvihariduse osas.
8.8.Määrus hakkab suhtlemiskorra p 8.5.2 ja p 8.5.4 osas kehtima selle kättetoimetamisest menetlusosalistele esialgse õiguskaitse korras.
8.9.Tallinna linn (Haabersti linnaosavalitsuse kaudu) on kohustatud esitama maakohtule perekonnaseaduse §-s 184 nimetatud nimekirjad lapse vara kohta hiljemalt 1. märtsil 2022 ning perekonnaseaduse § 194 lg-s 2 nimetatud aruanded eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. märtsiks.
8.10.Jätta Tallinna linna (Haabersti linnaosavalitsuse kaudu) ja X menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda ning S-le ja C-le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda.
8.11.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.
8.12.Saata määrus kümne päeva jooksul jõustumisest arvates perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna linn (Haabersti linnaosavalitsuse kaudu) (avaldaja) esitas 30. detsembril 2020 Harju Maakohtule esialgse õiguskaitse avalduse S (puudutatud isik, laps, vanem laps) ja C (puudutatud isik, laps, noorem laps) (edaspidi koos ka lapsed) perekonnast eraldamiseks, paigutamiseks XXX (edaspidi XXX) ning lastele ajutise eestkostja määramiseks koos ema hooldusõiguse piiramisega.
2.Kohus rahuldas esialgse õiguskaitse avalduse 31. detsembri 2020. a määrusega osaliselt ning eraldas lapsed perekonnast ja paigutas lapsed XXX kuni 24. jaanuarini 2021.
3.Avaldaja esitas 11. jaanuaril 2021 maakohtule avalduse X-lt (ema) alaealiste laste suhtes vanema hooldusõiguse äravõtmiseks ja lastele eestkostja määramiseks. Avaldaja palus määrata lastele kuni nende täisealiseks saamiseni eestkostjaks Tallinna Linnavalitsus Haabersti linnaosavalitsuse kaudu. Avaldaja palus lubada lastel teha ilma eestkostja nõusolekuta tehinguid vahenditega, mille kannab laste pangakontodele eestkostja.
3 (18)
2-20-19214 Avalduse kohaselt viibisid lapsed XXX alates 2015. a augustist kuni 2020. a augustini. Maakohus taastas 4. septembri 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-20924 ema hooldusõiguse laste suhtes. Perekond on avaldaja jälgimisel alates 2020. a augustist. Avaldaja ja ema koostöö ei laabunud. Ema takistas alates oktoobrist lastekaitseametnike tööd, esitas valeinformatsiooni ja ei võimaldanud kodukülastusi. Ema ei saa laste kasvatamisega hakkama. Ema ei suuda laste elu korraldada. Lastel puudub vanemlik kontroll ja hool. Laste füüsiline heaolu ei ole tagatud. Lastele ei pöörata tähelepanu ega rahuldata nende vajadusi. Ema ei ole oma isikuomaduste tõttu võimeline tagama lastele turvalist keskkonda. Ema kuritarvitab alkoholi, korraldab kodus joominguid ja jätab lapsed hooletusse. Emaga elades on laste elu, tervis ja areng ohustatud. Lapsed tulid 28. detsembril 2020 ise avaldaja lastekaitsetöötaja vastuvõtule ning teatasid, et nad ei taha emaga koos elada, vaid soovivad jääda XXX, kus nad varem elasid. Lapsed teatasid, et ema ei hooli neist, jätab neid tihti korterisse üksi või võõraste isikutega. Ema kasutas vanema lapse vastu füüsilist vägivalda, karjus mõlema lapse peale ja kuritarvitas alkoholi. XXX sotsiaaltöötaja toimetas lapsed samal päeval XXX. Avaldaja eraldas lapsed
28.detsembri 2020. a otsusega perekonnast. Emaga koos elades muutus laste tervislik seisund halvemaks. Vanem laps on kaalust alla võtnud, mõlemal lapsel olid peatäid, nooremal lapsel dermatiit ja sügelised. Vanem laps ei olnud kandnud raviarsti määratud korsetti ega teinud selga toetavaid harjutusi. Vanem laps ei ilmunud 29. oktoobril 2020 arsti vastuvõtule, sest ema unustas selle ära. Lisaks on mõlema lapse õppeedukus langenud ema juures elamise ajal. Ema ei oska lapsi õppimisel aidata. Laste vaba aeg ei ole sisustatud arendavalt. Perele on pakutud erinevaid toetusmeetmeid. Emale on osutatud sotsiaalset nõustamist ja pakutud võlanõustamist. Ema on saanud toidupakke ja toimetulekutoetust. Ema ei tule toime majanduslike kohustustega ega oska planeerida rahalisi vahendeid. Ema eluruumi üürileping on võlgnevuse tõttu üles öeldud. Ema ei ole võimalik veenda lõpetama alkoholi liigtarvitamist ja suunata ta laste eest hoolitsema. Ema vajab alkoholisõltuvusest vabanemiseks ravi. Alkoholi kuritarvitamise tõttu ei ole ema suuteline lastele tagama stabiilset, ohutut ja turvalist elukeskkonda. Ema ei ole mõistnud oma eluviisi tagajärgi. Emal puudub sotsiaalne tugivõrgustik ja lähedased inimesed, kes sooviksid ja suudaksid olla lastele eestkostjaks. Ema õde ehk laste tädi kinnitas, et tema perekondlikud asjaolud ning elamistingimused ei võimalda tal laste eestkostjaks saada. Kuna emalt hooldusõiguse äravõtmisel puudub lastel esindaja, tuleb lastele määrata eestkostja. Avaldajale ei ole teada füüsilist ega juriidilist isikut, kelle võiks määrata eestkostjaks. Laste huvides on perekonnaseaduse (PKS) § 176 lg 2 alusel põhjendatud määrata laste eestkostjaks avaldaja. Kohtuistungil nõustus avaldaja esindaja, et emalt laste suhtes hooldusõiguse täielik äravõtmine oleks ebaproportsionaalne. Avaldaja palub piirata ema hooldusõigust laste viibimiskoha, hariduse ja tervise ning varahoolduse küsimustes. Mõlemad lapsed vajavad turvalist ja stabiilset elukeskkonda, mida võimaldab neile XXX.
4.Maakohus muutis 21. jaanuari 2021. a määrusega esialgse õiguskaitse korraldust ning eraldas lapsed jätkuvalt perekonnast alates 25. jaanuarist 2021 kuni 26. märtsini 2021, määrates laste viibimiskohaks XXX. Kohus tegi sama määrusega emale ettekirjutused menetluse ajaks. Ema oli kohustatud tegema koostööd laste elukohajärgse lastekaitsetöötajaga, sh täitma kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna ettekirjutusi ja juhiseid mh laste tervishoiu- ja haridusküsimuste lahendamiseks, eelkõige: •
lubama lastele teostada regulaarset tervisekontrolli;
4 (18)
2-20-19214 •
osalema elukohajärgse lastekaitsespetsialisti perenõustamises või vanemakoolitustel;
•
jälgima korrapäraselt laste koolikohustuse täitmist ja õppeedukust e-kooli vahendusel;
•
käima korrapäraselt tööl ja täitma oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust;
•
mitte tarvitama alkoholi või narkootilisi aineid;
•
hoidma lastega ühendust ja külastama neid laste viibimiskohas.
soovitatud
sotsiaalprogrammides,
Kohus andis ettekirjutusena täpsemad suunised ema ja laste ühenduse hoidmiseks ja külastamiseks.
5.Maakohus täiendas ja muutis 18. märtsi 2021. a määrusega esialgse õiguskaitse korraldust ning eraldas lapsed jätkuvalt perekonnast alates 26. märtsist 2021 kuni 13. juunini 2021, määrates laste viibimiskohaks XXX. Kohus lubas lastel õppima hakata YYY alates
19.aprillist 2021. Laste ja ema suhtlemise korra ja emale tehtud ettekirjutuste osas jäi
21.jaanuari 2021. a kohtumäärus muutmata.
6.Laste esindaja on seisukohal, et ema on laste suhtes vaimselt vägivaldne ja manipuleeriv. Vastutustundlik vanem ei saada alaealistele lastele signaale, et kui lapsed ei käitu ema soovitud viisil, siis nad ema rohkem ei näe. Keskkond, kuhu lapsed saabusid pärast ema hooldusõiguse taastamist, ei ole sobiv, turvaline ega lastele normaalset arengut ja tuge pakkuv. Emalt hooldusõiguse täielik äravõtmine ei ole möödapääsmatult vajalik. Laste huvides on ema hooldusõiguse peatamine laste viibimiskoha, hariduse ja tervise ning varahoolduse küsimustes. Märgitud küsimustes tuleks lastele eestkostjaks määrata avaldaja. Ema õiguste piiramine võimaldaks lastel elada neile sobivas keskkonnas XXX, mis vastaks ka laste endi soovidele. Eestkostjal tekiks võimalus operatiivselt ja laste huvidest lähtudes lahendada laste hooldusõiguse küsimusi. Lastele oleks tagatud turvaline ja nende arengut soodustav keskkond. Laste esindajal ei ole vastuväiteid kohaliku omavalitsuse ette pandud ema ja laste suhtlemise korrale.
7.Ema palub jätta avalduse rahuldamata. Emalt vanema hooldusõiguse äravõtmine ei ole põhjendatud ega laste huvides. Ema ei ole lapsi väärkohelnud ega hooletusse jätnud. Emal ei ole alkoholisõltuvust. Ema annab lastele ülalpidamist oma igakuisest sissetulekust lähtuvalt. Vanema materiaalne toimetulek ei saa olla ohuks lapse tervisele ja elule selliselt, et tingiks lapse perest eraldamise. Ema on parandanud oma eluviise ja käitumist. Ema on valmis koostööks lastekaitsega. Ta suudab ja soovib ise lapsi kasvatada. Hooldusõiguse täielik piiramine ei ole põhjendatud. Hooldusõiguse piiramisel tuleb kindlaks määrata lastega kohtumise kord.
8.Lapsed avaldasid ärakuulamisel kohtule, et neile meeldib elada XXX, kuid sooviksid ka ema ning vanema õega suhelda. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Maakohus rahuldas 8. juuni 2021. a määrusega avalduse osaliselt ja piiras ema hooldusõigust alaealiste laste suhtes laste elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja terviseküsimuste otsustamisel ning varahoolduses. Kohus määras laste eestkostjaks elu- ja viibimiskoha määramisel, hariduse ja terviseküsimuste otsustamisel ning varahooldusel avaldaja. Emal on õigus saada informatsiooni laste hariduse ja tervishoiu küsimustes, sh saada või säilitada ligipääs laste andmetele riiklikes registrites ning laste kooli ja tervishoiuteenuse pakkujate poolt kasutatavatele digitaalsetele keskkondadele (näiteks ekool.eu, stuudium.com ja digilugu.ee). Kohus määras laste ja ema suhtlemise korra järgmiselt: 5 (18)
2-20-19214 •
emal on õigus suhelda lastega igal nädalavahetusel kas laupäeval või pühapäeval kell 10.00–18.00. Suhtlemise ajal on emal võimalik lastega lahkuda laste elu- ja viibimiskohast ning kohtumistele on võimalik kaasa võtta teisi pereliikmeid. Ema peab teavitama XXX laste viibimiskohast, kui kohtumisel lahkutakse XXX territooriumilt. Ema tuleb lastele XXX järgi ja toob nad sinna tagasi. Ema peab külaskäigust ja kaasavõetavatest isikutest ette teatama hiljemalt külaskäigule eelneval reedel tööpäeva jooksul XXX pereemale või sotsiaaltöötajale;
•
suvistel koolivaheaegadel on lastel võimalik viibida koos emaga vähemalt ühe nädalavahetuse kuus ema kasutuses olevas talus Muhu saarel alates reedel kl 15.00 kuni pühapäeval kl 20.00. Ema peab teavitama XXX laste viibimiskohast. Kokkuleppel XXX-ga võib viibimiskohta muuta. Ema tuleb lastele XXX järgi ja toob nad sinna tagasi;
•
teistel koolivaheaegadel on lastel võimalik viibida koos emaga vähemalt kaks järjestikust päeva ema kasutuses olevas talus Muhu saarel. Konkreetsete päevade osas tuleb iga kord eraldi kokkulepped sõlmida. Ema peab teavitama XXX laste viibimiskohast. Kokkuleppel XXX-ga võib viibimiskohta muuta. Ema tuleb lastele XXX järgi ja toob nad sinna tagasi;
•
jõulud veedavad lapsed paaritutel aastatel XXX ja paarisaastatel ema juures. Aastavahetuse veedavad lapsed paaris aastatel XXX ja paaritutel ema juures. Jaanipäeva veedavad lapsed igal aastal koos emaga 22. juunist kuni 27. juunini. Ema peab teavitama XXX laste viibimiskohast. Ema tuleb lastele XXX järgi ja toob nad sinna tagasi;
•
emadepäeva veedavad lapsed koos emaga;
•
emal on õigus laste sünnipäeval või sellele eelneval või järgneval päeval kohtuda lastega vähemalt 2 tunni jooksul XXX. Kokkuleppel XXX-ga võib kohtumine kesta ka kauem;
•
emal on õigus osaleda ja lastega kohtuda kohtumiskorra väliselt, kui ta osaleb laste kooliüritustel, spordivõistlustel, riigipühadel vms; ning
•
telefoni ja sotsiaalmeedia vahendusel on emal õigus suhelda lastega iga päev nii, et see ei segaks laste tavapärast elukorraldust.
Kohus märkis, et ema on kohustatud tegema koostööd laste elukohajärgse lastekaitsetöötajaga. Avaldaja on kohustatud ema teavitama laste suhtes tehtud otsustest ja hoidma teda pidevalt kursis laste käekäiguga osas, mille suhtes ema hooldusõigus on piiratud, eelkõige laste tervisliku seisundi, hariduse omandamise ja huvihariduse osas. Määrus hakkab suhtlemiskorra p-de 5.2 ja 5.4 osas kehtima esialgse õiguskaitse korras alates selle kättetoimetamisest menetlusosalistele.
9.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt viibisid lapsed kuus aastat XXX ja asusid ema juurde elama 2020. a augustis. Emal puudusid kogemus ja oskused lastega koos elada. Lapsed võtsid 28. detsembril 2020 avaldajaga ühendust. Avaldaja eraldas lapsed samal kuupäeval perekonnast ja paigutas nad XXX.
9.2.Emal on püsiv töökoht ja sissetulek, kuid tema üürileping on erakorraliselt üles öeldud. Ema sõnul elab ta oma elukaaslase juures. Laste paigutamisel XXX selgus, et laste tervise eest hoolitsemisel on puudujääke. Laste ja ema sõnumivahetusest nähtub, et lastel on pingelised suhted emaga. Samas on neil säilinud usalduslik kontakt.
9.3.Lasteküla seletuskirjadest ning kooli iseloomustusest nähtub, et lastele sobib elada XXX. Lapsed on seda ka kohtule ärakuulamisel avaldanud. Lapsed soovivad elada XXX ja käia YYY, sest nende õppeedukus on seal parem, tagatud on pidev tugi nii igapäevaelus kui ka koolitöödes 6 (18)
2-20-19214 ning Q-s on neil sõbrad ja turvaline elukeskkond. Lapsed soovivad siiski emaga kontakti säilitada, temaga kohtuda ja tal külas käia.
9.4.Emale koostatud tegevuskava näeb ette erinevaid tegevusi, mis toetaksid tema hakkamasaamist. Ema järgib tegevuskava.
9.5.Nii Haabersti kui ka Mustamäe linnaosa lastekaitse spetsialistid on pärast kodukülastust ja lastega kohtumist seisukohal, et ema ei tule toime laste eest hoolitsemisega, tal on probleeme alkoholiga ning tema elukoht ei sobi lastele püsivaks elamiseks. Ema ise on kohtumenetluse käigus leidnud, et ta vajab abi vanemakohustuste täitmisel, ta on oma elutingimusi parandanud, hoidub alkoholist ning järgib talle tehtud ettekirjutusi.
9.6.Kohtu hinnangul ei tule ema toime oma laste eest hoolitsemisega, kuid ta teeb pingutusi selle nimel. Ema vajab laste kasvatamisel tuge, et teha oma elukorralduses selliseid muudatusi, mis lubaksid lastel püsivalt tema juures viibida. Emalt laste hooldusõiguse täielik äravõtmine on siiski ülemäärane, sest muude abinõudega, eelkõige hooldusõiguse osalise piiramisega, on võimalik tagada lastele eakohane areng ja turvaline elukeskkond.
9.7.Maakohus piiras ema hooldusõigust hariduse ja terviseküsimuste otsustamisel ning elukoha määramisel, samuti varahoolduse küsimustes. Muus osas on ema võimeline tegema laste suhtes otsustusi ja nende heaolu eest hoolitsema. Ka tuleb tagada, et lastel säiliks suhe emaga ja teiste pereliikmetega, eelkõige vanema õe W-ga. Suhtlemine peab olema regulaarne, sobima laste elukorraldusega ning tagama ema ja laste suhtluse ilma teiste isikute kontrollita. Ema peab saama lastega aega veeta selliselt, et neil on võimalik erinevaid tegevusi ette võtta ning suhtlemine ei piirduks vaid laste viibimiskohaga. Lastega suhtlemisel peab ema saama võimaluse tegevusi planeerida ja korraldada, nagu tavapäraselt vanema ja laste suhetes seda tehakse. Lastega kohtumine mõne tunni vältel tööpäeva lõpus ei taga seda, et ema saaks kogeda lastega koos erinevaid tegevusi. Ema peab saama planeerida tegevused lastega kogu päeva pikkuses ja ajal, mil ta saab keskenduda täielikult lastele. Kohus määras lastega kohtumised iga nädala nädalavahetusele, arvestades, et kohtumised tööpäeva lõpus võivad jääda pinnapealseks.
9.8.Lastel ja emal peab olema võimalus kohtuda ka selliselt, et lapsed jäävad ema juurde ööbima ning ema saab nende eest hoolitseda ja järgida tavapärast päevarutiini. Samas peab olema tagatud laste turvalisus. Kuna kohus andis laste viibimiskoha suhtes hooldusõiguse avaldajale, tuleb emal laste pikemaajalisel eemalviibimisel nende tavalisest elukohast teavitada, kuhu ema lapsed viib.
9.9.Emal peab säilima võimalus olla kursis laste tegevustega, mille osas tema hooldusõigust piirati. Kohus säilitas emale ligipääsu laste andmetele riiklikes registrites. Avaldaja on kohustatud ema kursis hoidma laste käekäiguga. Emale peab säilima võimalus osaleda vanemlust toetavates programmides. Ema on kohustatud tegema koostööd lastekaitsetöötajatega.
9.10.Maakohus määras avaldaja laste eestkostjaks PKS 176 lg-te 1 ja 2 järgi elukoha määramise, tervise ja haridusküsimuste otsustamisel ning varahooldusel.
9.11.Kohus nägi ette, et suhtlemiskord osas, mis puudutab igapäevast suhtlust ja jaanipäeva veetmist, kehtib kohe esialgse õiguskaitse korras, sest kohtulahend ei pruugi jaanipäevaks jõustuda. Lapsed saavad veeta jaanipäeva ema juures Muhumaal, kus nad tavapäraselt on, mida nad on ka ise soovinud.
9.12.Kohus jättis riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 7 (18)
2-20-19214 Määruskaebus ja menetluse edasine käik
10.Ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub ema jätta menetlusosaliste endi kanda.
10.1.Ema väitel heidetakse talle ette, et tal on madalad vanemlikud oskused. Ema on menetluse käigus läbinud tegevusprogrammi, mis näitab, et ta pingutab, et saada paremaks vanemaks. Emale määrati programmid kohtumenetluse ajal selleks, et temalt laste hooldusõigust ära ei võetaks. Emal on tegevuskava läbimise järgselt olemas oskused ja psühholoogilised teadmised laste kasvatamiseks. Lisaks on emal võimalik programmides edasi käia.
10.2.Kohus jättis mitmed tõendid hindamata.
10.3.Kuigi lapsed on avaldanud soovi olla Q-s, siis ema ei keela lastel sõpradega suhelda ka tulevikus ning jätab lapsed YYY.
10.4.Ema palus arvestada asjaoluga, et lastel on lähisugulased, kes saavad koos emaga laste hooldusõigust jagada. Seega ei peaks eestkostjaks määrama avaldajat. Sobiv eestkostja on laste vanem õde W.
11.Avaldaja ning lastele määratud esindaja vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
12.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täiendada märgetega eeskoste seadmise tähtaja kohta, PKS §-s 184 nimetatud vara nimekirja esitamise aja kohta, PKS § 194 lg-s 2 nimetatud aruande esitamise kuupäeva kohta ja menetluskulude jaotuse kohta. Muus osas tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata, aga TsMS § 657 lg 21 ja § 659 järgi tuleb osaliselt täiendada määruse põhjendusi. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Praeguses asjas on esitatud avaldus emalt laste suhtes hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja piiras ema hooldusõigust alaealiste laste suhtes laste elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja terviseküsimuste otsustamisel ning varahoolduses. Kohus määras laste eestkostjaks nendes küsimustes avaldaja.
15.Kolleegium märgib, et kohus peab alaealisi lapsi puudutavate asjade lahendamisel seadma esikohale laste heaolu ja huvid (LasteKS § 5 p 3 ja § 21 lg 1, PKS § 123 lg 1). LasteKS § 4 kohaselt on lapse heaolu lapse arengut toetav seisund, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud. PKS § 134 lg 1 järgi rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, mh PKS § 134 lg-s 3 loetletud meetmeid mh juhul, kui vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine ja vanema suutmatus täita oma kohustusi ohustab lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ja kui vanem ei soovi või ei ole võimeline ohtu ära hoidma. PKS § 134 lg 3 järgi võib kohus mh isiku- või varahooldusõigust piirata. Seega on hooldusõiguse piiramise eelduseks esmalt asjaolu, et lapse heaolu on ohus, ning teiseks asjaolu, et vanem ei soovi või ei ole võimeline seda ohtu ära hoidma. PKS § 135 lg 1 kohaselt võib kohus lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist 8 (18)
2-20-19214 ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega.
16.Maakohus leidis, et laste heaolu on ema juures kasvades ohus. Lapsi ohustab ema suutmatus täita vanema kohustusi. Emal puudub kogemus ja oskused lastega koos elamiseks, ta ei tule toime laste kasvatamisega ja laste eest hoolitsemisega. Ema ei suuda tagada lastele eakohast arengut ja turvalist elukeskkonda. Lastel on emaga pingelised suhted.
17.Olles tutvunud asja materjalidega, sh ringkonnakohtule täiendavalt esitatud seisukohtadega, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et ema ei ole võimeline vanema kohustusi vajalikul määral täitma, mistõttu laste heaolu on ema juures kasvades ohus. Ehkki maakohtu määrus on lõppjärelduses õige, on maakohus rikkunud määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 463 lg 2, § 465 lg 2 p 8). Maakohus ei ole märkinud vaidlustatud määruses põhjendusi, mille alusel kohus tehtud järeldusteni jõudis. Ringkonnakohtul on võimalik maakohtu rikkumine kõrvaldada ja puuduvad põhjendused lisada. Kolleegium täiendab maakohtu õiguslikke põhjendusi järgmiselt (määruse p-d 18–20).
18.Kolleegium märgib esmalt, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on ema ja tema alaealiste laste suhtes olnud mitmeid hooldusõigust puudutavaid vaidlusi. Vaidlused said kohtutes alguse 2015. aastal, kui avaldaja esitas avalduse mõlema lapse suhtes hooldusõiguse äravõtmiseks ning eestkostja määramiseks. Maakohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-15-8499 7. augusti 2015. a määrusega avalduse, emalt võeti ära mõlema lapse isiku- ja varahooldusõigus ning määrati mõlemale lapsele eestkostjaks avaldaja (Mustamäe linnaosavalitsuse kaudu). Emalt võeti hooldusõigus ära peamiselt seetõttu, et ema kuritarvitas alkoholi, jättis lapsed hooleta ja järelevalveta, sh ei taganud laste koolikohustuse täitmist, ning kohaliku omavalitsuse pakutud abi ja meetmed ei olnud tulemuslikud. Lapsed asusid 2015. aastal elama XXX. Ema esitas 2016. aastal kohtule avalduse tema hooldusõiguse taastamiseks. Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-16-5600 9. mai 2017. a määrusega avalduse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis samas asjas jõustunud 11. oktoobri 2017. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Kohtud tõid esile, et ema hooldusõiguse taastamine on ennatlik. Ema ei ole 2017. aastaks mõistnud seda, kui oluline on laste toetamine hariduse omandamisel. Ema ei ole laste elukorraldust vastutustundlikult läbi mõelnud ega teinud usutavaks, et lapsed ei jää ema hooldusõiguse taastamise korral ilma arenguvõimalustest ning et neile on tagatud turvaliseks arenguks piisav toetus, hoolitsus ja kasvatus. Ema esitas 2019. aastal uue avalduse tema hooldusõiguse taastamiseks. Maakohus taastas tsiviilasjas nr 2-19-20924 jõustunud 4. septembri 2020. a määrusega ema hooldusõiguse laste suhtes. Maakohus leidis, et laste ema elukorraldus on võrreldes 7. augusti 2015. a määruse tegemise ajaga muutunud ning tema vanemlikud oskused ja võimed piisavad, et tulla toime laste kasvatamise ja koolitamisega ning nende eest hoolitsemisega. Maakohtu hinnangul vastas hooldusõiguse taastamine laste huvidele (I kd, tl-d 65–71). Seega elasid lapsed alates 2015. a augustist, mil emalt võeti mõlema lapse hooldusõigus ära, XXX. Lapsed elasid XXX kuni 2020. a augustini, mil ema hooldusõigus taastati. Praeguse asja materjalidest nähtuvalt läksid lapsed ise 28. detsembril 2020 lastekaitsetöötaja juurde vestlusele. Avaldaja eraldas lapsed 28. detsembri 2020. a otsusega perekonnast. Seega elasid lapsed koos emaga 2020. a septembrist kuni 2020. a detsembrini, s.o alla nelja kuu.
19.Ringkonnakohtus järeldab asja materjalide põhjal, et pärast ema hooldusõiguse taastamist 2020. a septembris ja laste ema juurde elama asumist olid lapsed hooletusse jäetud, millega kaasnesid mõlema lapse tervise- (nii füüsilise kui ka vaimse) ja hügieeniprobleemid ning 9 (18)
2-20-19214 probleemid õppimise ja koolikohustuse täitmisega. Ema ei suuda täita oma kohustusi, tagamaks laste kehaline, vaimne ja hingeline heaolu ning eakohane areng. Kolleegium põhjendab seda järgnevaga.
19.1.Asja materjalidest nähtub, et ema juures viibimise ajal, s.o alates 2020. a septembrist kuni 2020. a detsembrini, halvenes mõlema lapse tervislik seisund. Avalduse kohaselt olid mõlemal lapsel XXX saabumisel täid ja kahtlustati ka sügelisi (I kd, tl-d 22 ja 22 pöördel). Nooremal lapsel oli nahk kuiv ja esines dermatiit. Vanema lapse kehakaal oli oluliselt langenud, ta ei olnud kandnud raviarsti määratud korsetti ega teinud selga toetavaid harjutusi (I kd, tl 14 pöördel). Seega ei suutnud ema ajal, mil lapsed tema juures elasid ja ta nende suhtes hooldusõigust teostas, tagada laste tervist ja füüsilist heaolu. Eelnev nähtub XXX sotsiaaltöötaja koostatud iseloomustustest (nt 29. detsembri 2020. a XXX sotsiaaltöötaja e-kiri avaldajale (I kd, tl-d 23 – 23 pöördel) ja 6. jaanuari 2021. a iseloomustus (I kd, tl-d 28–29)), milles on kirjeldatud laste seisundit perest eraldamise järgselt.
19.2.Samuti nähtub asja materjalidest, et ema juures kasvades on ohustatud mõlema lapse vaimne ja hingeline heaolu. Nii avaldaja kui ka XXX sotsiaaltöötaja on kohtu ette toonud, et emal on probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mis on põhjustanud laste ja ema vahel verbaalseid ja vaimse vägivalla konflikte. Lapsed olid ema juures elades väsinud ja emotsionaalselt kurnatud. Avaldaja 28. detsembri 2020. a otsusest laste eraldamiseks perekonnast (I kd, tl-d 26–27) nähtub, et lapsed läksid samal päeval ise lastekaitsetöötaja juurde vestlusele ja avaldasid soovi asuda elama XXX. Laste selgituste kohaselt oli ema olnud alkoholijoobes ning jõudnud eelneval ööl koju kl
03.00.Ema ja laste vahel oli samal ööl verbaalse ja vaimse vägivalla konflikt. Lapsed olid järgmisel päeval lastekaitsetöötaja juures väsinud ja kurnatud, nad nutsid ning noorem laps jäi lastekaitsetöötaja kabinetis magama. Vanem laps vajas emotsionaalse seisundi tõttu rahustavat süsti ning kuna olukord ei stabiliseerunud, pöörduti erakorralise meditsiini osakonda. Lapsed tõid vestluse käigus esile, et ema juures elades on ema kuritarvitanud alkoholi, mistõttu on ema ja laste vahel pidevad konfliktid, ema ärritub pisiasjade peale ja karjub laste peale, lapsed on jäetud korduvalt hooletusse. Eelnevast saab kolleegiumi hinnangul järeldada, et ema juures elades ei ole lastele tagatud vaimne heaolu ja turvaline elukeskkond. Pärast 28. detsembril 2020 perest eraldamist vajasid mõlemad lapsed psühholoogilist abi, milleks pöörduti erialaspetsialistide poole. Avaldaja on esile toonud, et vanem laps on pärast XXX naasmist käinud regulaarselt kliinilise psühholoogi vastuvõtul. Viimasel kohtumisel
30.septembril 2021 otsustati, et ta enam abi ei vaja. Samas jätkab ta psühhiaatri välja kirjutatud rahustava ravimi võtmist. Noorem laps on käinud kliinilise psühholoogi juures ja saviteraapias. Hetkel on olnud mõlema spetsialistiga pikem paus, kuid kindlasti tuleb nende spetsialistide juures käimist jätkata (II kd, tl 26 pöördel). Asja materjalidest ei nähtu, et lapsed oleksid vajanud psühholoogilist abi ja vaimset seisundit toetavat teraapiat ajal, mil nad septembris 2020 XXX lahkusid ja ema juurde elama asusid. Eelnevast saab järeldada, et üksnes mõni kuu ema juures elamist mõjus laste vaimsele ja hingelisele heaolule märkimisväärselt kahjulikult. Seda, et ema kahjustab oma käitumisega laste vaimset ja hingelist heaolu, kinnitavad ka asja materjalide juures olevad sõnumivestlused ema ja laste vahel (nt I kd, tl-d 43–44, 124–128). Nendest nähtub, et ema manipuleerib lastega, ähvardades neid, et juhul, kui kohus otsustab hooldusõiguse äravõtmise või piiramise kasuks, ei ole ema valmis lastega suhtlema ja lapsed ei näe oma ema enam kunagi, sundides lapsi seeläbi valima oma heaolu ja turvalise elukeskkonna ning emaga suhtlemise vahel. Kolleegium jagab laste esindaja arvamust, et arvestades laste vanust ja senist elukäiku on taolisel viisil manipuleerimine nende usalduse ja tunnetega käsitatav vaimse vägivallana, millel on lastele äärmiselt negatiivne mõju (vt laste esindaja 22. 10 (18)
2-20-19214 jaanuari 2021. a seisukoht, kus ta kirjeldab ka laste ema käitumist kohtuistungi järgselt, kus viibisid ka lapsed (I kd, tl 54 pöördel)).
19.3.Lisaks on asjas esile toodud, et ema on jätnud alaealised lapsed korduvalt järelevalveta või võõraste isikutega üksinda koju (nt I kd, tl 14 pöördel, tl 15). Ka see näitab laste hooletusse jätmist, mille tagajärjeks võib olla oht laste füüsilisele ja vaimsele tervisele.
19.4.Mõlema lapse õppeedukus oli ema juures elades langenud, kuid noorema lapse õppeedukus rohkem (I kd, tl 23 pöördel). Avaldaja on esile toonud, et ema on noorema lapse peale ärritunud ja karjunud, kui laps on palunud abi õpiülesannete lahendamisel ega saa ema selgitustest aru (I kd, tl-d 15 ja 26). Noorema lapse kohta esitatud MMM iseloomustusest ajavahemiku oktoober–detsember 2020 kohta (I kd, tl-d 30–31), mil lapsed elasid koos emaga, nähtub järgmine. Noorem laps puudus tihti tundidest. Klassijuhataja ei teadnud puudumise põhjuseid ja pidi korduvalt ise ema poole pöörduma, et puudumise põhjus teada saada. Tundidest puudumiste ajal olid nooremal lapsel kodutööd tegemata. Nooremal lapsel ei olnud tihti õppevahendid koolis kaasas ja kodutööd olid tegemata. Õpetajale jäi mulje, et lapse mõtted polnud suunatud õppetööle, vaid millelegi muule. Noorem laps ei osalenud eneseisolatsiooni nädalal, s.o 7. detsember 2020 – 11. detsember 2020, Teamsi keskkonna tundides ja kodutööd lisati e-kooli nädalase hilinemisega. Samuti ei olnud lapsest midagi kuulda loovtööde nädalal
14.detsembrist 22. detsembrini 2020. Ema ei tundnud huvi, kuidas lapsel koolis läheb. Klassijuhatajale hakkas silma noorema lapse suhtlemises tekkinud muutus. Tal olid keskendumisraskused, ta oli muutunud ükskõiksemaks, loiumaks, nipsakamaks ja väsinumaks (I kd, tl-d 30–31).
19.5.Kolleegiumi arvates on praegusel juhul oluline arvestada, et alaealised lapsed otsisid ise
28.detsembril 2020 lastekaitsetöötajalt abi. Kolleegium nõustub laste esindajaga, et otsides ise abi, andsid lapsed hinnangu ema võimele laste hooldusõiguse teostamisega toime tulla.
20.Kolleegium leiab eelnevat arvestades, et laste kehaline, vaimne ja hingeline heaolu oleks ema juures elades ja kasvades ohus ka edaspidi. Ema jätkaks tõenäoliselt seniseid käitumismustreid ja harjumusi, mille tulemusel jääksid lapsed ka edaspidi hooletusse, ega suudaks täita oma kohustusi laste kasvatamisel. Asjas kogutud teave ja materjalid kajastavad ema tegevust lapsevanemana pika ajavahemiku jooksul ning nende põhjal on võimalik järeldada, et ema ei teadvusta piisavalt laste kasvatamise, nende eest hoolitsemise ja nende arendamise vajadust ega ole valmis või võimeline tegema oma elukorralduses ja harjumustes vajalikke muudatusi. Seetõttu ei ole ema võimeline tagama seda, et lastele oleks tema juures elades tagatud turvaline (nii füüsiliselt kui ka vaimselt) keskkond ja eakohane areng, valmistamaks neid ette edasiseks iseseisvaks eluks. Seetõttu on täidetud PKS § 134 lg-s 1 sätestatud eeldused ohu ärahoidmiseks vajalike abinõude rakendamiseks.
21.PKS § 134 lg 1 kohaselt hõlmavad abinõud, mida kohus saab ohu ärahoidmiseks rakendada, mh isiku- ja varahooldusõiguse piiramist või äravõtmist ning lapse vanematest eraldamist. Seejuures võib kohus PKS § 135 lg 1 järgi lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Maakohus leidis, et ohu ärahoidmiseks on eesmärgipärane ja proportsionaalne abinõu piirata ema hooldusõigust laste elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja terviseküsimuste otsustamisel ning varahoolduses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole ohu ärahoidmiseks rakendatud abinõude valimisel diskretsioonipiire ületanud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei ole laste heaolu võimalik tagada vähem piiravate abinõudega kui ema isiku- ja varahooldusõiguse piiramine, mh laste elu- ja viibimiskoha määramise osas. Kolleegium põhjendab seda järgnevaga.
11 (18)
2-20-19214
21.1.Praeguses asjas on emale 2015. aastal ära võetud hooldusõiguse taastamisega 2020. aasta septembris antud võimalus näidata, et ta on võimeline laste kasvatamisega hakkama saama ning tagama nende kehaline, vaimne ja hingeline heaolu. Asjas esile toodu põhjal saab siiski järeldada, et ema käitumises ei ole võrreldes 2015. aastaga toimunud selliseid muutusi, mis annaks kohtule alust veendumuseks, et ema tajub ja mõistab laste vajadusi ning saab laste kasvatamisega hakkama ilma neid ohtu seadmata. Eespool (vt määruse p-d 19–19.5) esile toodust nähtub, et ema ei ole suutnud tagada lastele tema juures elades vajalikku rutiini, turvatunnet ega laste arengut soodustavat keskkonda. Vastupidi, lapsed on ema juures elades emotsionaalselt väsinud ja kurnatud ning tagatud ei ole nende füüsilise ja vaimse tervise säilimine ja toetamine.
21.2.Avaldaja on esile toonud, et emale pakuti tema hooldusõiguse taastamise järgselt erinevaid sotsiaalteenuseid. Emale on osutatud erinevat liiki sotsiaalnõustamist, makstud toimetulekutoetust, jagatud toidupakke ja lastele kingitusi. Emale pakuti ka võlanõustamisteenust, kuid ta loobus sellest (I kd, tl 15). Lisaks nähtub Mustamäe Linnaosa Valitsuse vastusest ringkonnakohtu nõudele (II kd, tl-d 20–21), et ema on juba märtsist juunini 2016 läbinud lastevanemate koolitusprogrammi „Imelised aastad“ (II kd, tl 23) ning käinud 2019. aastal psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõtul (II kd, tl 24). Vaatamata nii varasemale kui ka ema hooldusõiguse taastamise järgselt antud abile, halvenes laste olukord 2020. a sügisel ema juures elades lühikese aja jooksul sedavõrd, et see tingis mõlema lapse uuesti perekonnast eraldamise. Järelikult ei olnud läbitud koolitustest ja saadud sotsiaalteenustest abi, et hoida ära laste huvide kahjustamine. Sellest saab järeldada, et emale osutatud abi ei olnud tulemuslik.
21.3.Ka praeguse kohtumenetluse käigus on ema teinud koostööd avaldajaga, läbinud ajavahemikus 1. veebruar 2021 – 30. aprill 2021 avaldajaga kokkulepitud tegevuskava (kd I, tl 118) ning osalenud selle raames koolitustel (nt „Naised vägivallata“) ja erialaspetsialistide vastuvõttudel (nt psühholoogiline nõustamine). Ema väitel on ta ka pärast tegevuskava perioodi lõppu jätkanud erinevates programmides osalemist (nt Vaiter MTÜ tugigrupid „Naised vägivallata“ ja „Pere heaolu ja tervis“, anonüümsete alkohoolikute koosolekud ja tugigrupp) ja kohtumisi perepsühholoogiga ning võtab osa koolitustest vanemlike oskuste arendamise teemal (vt ema 21. oktoobri 2021. a seisukoht (II kd, tl-d 2–3)). Seda, et ema läbis programmi „Naised vägivallata“, kinnitab ka sotsiaalkindlustusameti 11. novembri 2021. a teatis ringkonnakohtule (II kd, tl 38). Kolleegium ei kahtle selles, et ema hoolib oma lastest ja tahab neid ise kasvatada, olles valmis läbima selle nimel koolitusi ja sotsiaalprogramme. Siiski ei ole kohtul asja materjalide põhjal ja ema varasemat käitumist arvestades veendumust, et ema poolt menetluse jooksul läbitud koolitused, programmid ja teenused on olnud tulemuslikud. Nii avaldaja kui ka XXX sotsiaaltöötaja on kohtule selgitanud, tuginedes laste poolt avaldatule, et ka pärast kokkulepitud tegevuskava perioodi lõppemist on ema laste juuresolekul tarvitanud alkoholi, sh kui lapsed suvel 2021 emaga Muhu saarel olid ja ka kodukülastustel (kd I, tl 192 pöördel; II kd, tl 26 pöördel ja tl 33). Samuti on lapsed avaldanud, et ema on nad kodukülastusel üürikorterisse üksi jätnud (II kd, tl 26 pöördel ja tl-d 33 – 33 pöördel). Ka pärast vaidlustatud maakohtu määruse tegemist on olnud probleeme sellega, et ema ei varu lastele kodukülastuste päevadel aega, vaid jätab nad järelevalveta (vt XXX sotsiaaltöötaja 4. novembri 2021. a e-kiri (II kd, tl 36)). Eelnevast nähtub, et tegelikkuses ei ole ema harjumused (sh alkoholi tarbimine) ja hoiakud laste kasvatamise osas muutunud ning kohtul ei ole veendumust, et ema suutlikkus vanema kohustusi täita on läbitud programmide ja koolituste tulemusel paranenud.
21.4.Kolleegiumil ei kujune asja materjalide põhjal ka veendumust, et laste ema on lähitulevikus suuteline oma elukorralduses ja harjumustes vajalikke muudatusi tegema.
12 (18)
2-20-19214 Ehkki ema on ringkonnakohtule 21. oktoobril 2021 esitatud seisukohas märkinud, et tal on 15. juulil 2021 diagnoositud 1. staadiumi emakakaela vähk, mille raviks ei tohi ta alkoholi tarbida (II kd, tl 2 pöördel), ei ole ema esitanud diagnoosi kinnitavaid tõendeid (ema seisukohas esitatud kuvatõmmistest nähtub, et ta on käinud naistearsti juures) ning lisaks ei saaks kõnealusest diagnoosist kolleegiumi hinnangul teha järeldust, et ema ka tegelikult on alkoholi tarvitamise lõpetanud. Avaldaja sõnul on ema ka varem oma alkoholiprobleemi eitanud ega ole seega olnud valmis probleemiga tegelema (vt avalduse lk 3 (I kd, tl 3)). Ka maakohtu menetluse ajal avaldas ema, et ta on läbinud alkoholi tarvitamise vastase kuuri ja lasknud paigaldada oma organismi alkoholivastase keemilise kaitse (vt 17. märtsi 2021. a seisukoht (I kd, tl 133)), kuid sellegipoolest on ema jätkanud alkoholi tarvitamist. Samuti pole kolleegiumil kindlust, et juhul, kui lapsed naaseksid elama ema juurde, teeks ema avaldajaga koostööd ja võimaldaks end laste kasvatamisel vajalikul määral toetada. Avaldaja on menetluses esile toonud, et laste ema on varem avaldaja tööd takistanud ega ole abi vastu võtnud (vt 20. jaanuari 2021. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:12:53 (I kd, tl 48 pöördel)). Seejuures ei laabunud koostöö laste emaga ka pärast augustit 2020, kui lapsed pärast hooldusõiguse taastamist ema juurde elama asusid – juba alates oktoobrist takistas ema lastekaitseametnike tööd sellega, et esitas korduvalt valeinformatsiooni ja ei lasknud lastekaitse esindajaid korterisse kodukülastuste tegemiseks (I kd, tl 2 pöördel).
21.5.Eelnevat arvestades ei ole kolleegiumi arvates alust arvata, et menetluse ajal läbitud sotsiaalprogrammid ja koolitused oleksid muutnud ema harjumusi, hoiakuid ja käitumist laste kasvatamisel piisavalt, et laste eest hoolitseda ja neid kasvatada selliselt, et tagatud oleks nende heaolu (PKS § 134 lg 1 ja LasteKS § 4 mõttes) ning eakohane areng. Samuti ei ole alust arvata, et veel uute koolituste läbimine ning emale täiendavate sotsiaalprogrammide ja muu abi pakkumine avaldaja poolt oleks lähitulevikus sedavõrd tulemuslik, et laste heaolu tagamiseks ei oleks vaja ema hooldusõigust piirata.
22.Ringkonnakohus arvestab asja lahendamisel ka laste arvamusega. Asja materjalidest nähtuvalt on mõlemad lapsed avaldanud, et nad soovivad praeguse elukorralduse jätkumist, kus nad elavad XXX ja õpivad YYY (vt nt laste esindaja 20. juuli 2021. a seisukoha p 4 (I kd, tl 189 pöördel); avaldaja 26. juuli 2021. a seisukoht (I kd, tl 192 pöördel)). Vanem laps avaldas seda pärast 14-aastaseks saamist ka 24. mail 2021 kohtule esitatud seisukohas, tuues välja, et ta tahab jääda XXX ega soovi ema juurde elama minna, sest ta ei tunne end emaga elades turvaliselt (I kd, tl 144). Seejuures on vanem laps avaldaja sõnul lastekaitseametnikule kinnitanud, et ei sooviks emaga elada ka siis, kui emal ei oleks probleemi alkoholiga, meenutades ema toime pandud füüsilist ja emotsionaalset vägivalda (I kd, tl 192 pöördel). Mõlemad lapsed tunnevad end XXX hästi ja turvaliselt (nt XXX sotsiaaltöötaja 6. jaanuari 2021. a iseloomustus (I kd, tl 29)).
23.Ringkonnakohtule esitatud seisukohtadest ja neile lisatud iseloomustustest YYY ja XXX poolt nähtub, et lapsed on nii lastekülas kui ka koolis kohanenud, neil läheb hästi, nende õppeedukus ja hakkamasaamine on paranenud (mõlemal hinneteks peamiselt neljad-viied), neil on sõbrad ning nende füüsiline tervis ja psühholoogiline seisund on paranenud (vt avaldaja 8. novembri 2021. a täiendav seisukoht (II kd, tl-d 26–28) ja selle lisad). Samuti nähtub asja materjalidest, et XXX elab ka laste vanem õde W.
24.Ringkonnakohus lähtub asja lahendades esmajoones laste heaolust ja huvidest (PKS § 123 lg 1, LasteKS § 5 p 3 ja § 21 lg 1). Kolleegium võtab arvesse, et perekonnaautonoomiast tulenevalt on eelkõige vanemal õigus oma last ise kasvatada ning ka PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal õigus oma lapse eest hoolitseda. Lapse heaolu tagamiseks tuleb kohaldada vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid, s.o abinõusid, mis on ohtu arvestades eesmärgipärased 13 (18)
2-20-19214 ja proportsionaalsed. Seejuures tuleb eelistada abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ning lapse sidet tugevdada ja taastada (vt Riigikohtu 11. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-13, p 15; 4. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-11, p 14). Praegusel juhul kaaluvad ema juures kasvamisega kaasnev oht laste heaolule ning laste huvid kolleegiumi hinnangul üle vanema õiguse oma lapsi ise kasvatada. Kõike eelnevat kogumis arvestades leiab kolleegium, et lastele tagab vaimse ja füüsilise heaolu, eakohase arengu, hoolitsuse, järelevalve ja hariduse omandamise praegune elukorraldus, kus lapsed elavad XXX ja õpivad YYY.
25.Laste suhteid ja sidet emaga võimaldavad hoida ja toetada maakohtu määrusega ette nähtud võimalused emaga kohtuda ja suhelda. Avaldaja kinnitusel jälgib XXX seda, et lapsed saaksid hoida emotsionaalset kontakti emaga, tagades nii kohtumised lasteküla ruumides kui võimaldades lastel sõita emaga Muhu saarele (avaldaja 26. juuli 2021. a seisukoht (I kd, tl 192 pöördel). Avaldaja 8. novembri 2021. a täiendavast seisukohast nähtub, et lapsed on käinud ema juures ka tema üürikorteris, ema külastab neid lastekülas ja tihti suheldakse messenger’is (II kd, tl 26 pöördel). Ka ema ringkonnakohtus avaldatust nähtub, et ta saab lastega suhelda, lapsed käivad nädalavahetustel kodukülastustel ja viibivad emaga ka koolivaheajal (vt ema 21. oktoobri 2021. a seisukoht (II kd, tl 3). Seega ei takista ema hooldusõiguse piiramine tal lastega suhtlemist ja lähedaste suhete säilimist. Ema ei ole ka väitnud, et tal ei võimaldataks lastega piisavalt suhelda, samuti pole ema esitanud määruskaebuses vastuväiteid maakohtu määrusega kehtestatud suhtluskorrale. Avaldaja ja ema seisukohtadest nähtub, et tegelikult võimaldatakse emal lastega suhelda maakohtu määrusega ettenähtust rohkem (nt laste nädalavahetuse kodukülastused). Samas ei ole tõenäoline, et püsivalt ema juures elades oleks võimalik kõrvaldada ohtu laste heaolule ning tagada neile turvaline ja eakohane füüsiline, vaimne ja hingeline areng.
26.Järgmisena käsitleb kolleegium laste ema hooldusõiguse piiramise ulatust ning täiendab ka selles osas maakohtu määruse põhjendusi.
26.1.Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldusõigus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju (PKS § 116 lg 2). Isikuhooldusõigus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda (PKS § 124 lg 1). Muu hulgas hõlmab see vanema õigust määrata lapse suhtlusringkonda ning seda, kus ja kellega koos laps elab, ning loob ühtlasi eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks (vt Riigikohtu 7. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-11, p 17). Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, mh last esindada (PKS § 127). Seda, milline abinõu on ohu ärahoidmiseks eesmärgipärane ja proportsionaalne, kaalub kohus vanema hooldusõiguse piiramise/äravõtmise menetluses. Vanema hooldusõiguse üle otsustades on võimalik piirata vanema isikuhooldusõigust nii, et vanemal säilib see mingis osas (vt Riigikohtu 11. detsembri 2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-13, p 15).
26.2.Ringkonnakohus leiab, et ema hooldusõiguse piiramine laste elu- ja viibimiskoha määramise osas on praegusel juhul põhjendatud, sest ema juures elades ja kasvades on laste heaolu ohus ning nende paremates huvides on elada XXX. Samuti on maakohus põhjendatult piiranud ema hooldusõigust hariduse ja tervise küsimustes, kuna nendes valdkondades olid ema toimetulekus suured puudujäägid ning mõistlik on see, kui nende küsimuste otsustamise õigus on samal isikul, kes otsustab laste igapäevase elukoha ja viibimiskoha üle. Praegusel juhul võimaldab see lastel jätkata õppimist YYY ja eestkostjal teha laste tervist puudutavaid otsuseid.
26.3.Maakohus on põhjendatult piiranud ema hooldusõigust ka varahooldusõiguse osas. Kuna ema hooldusõiguse osalise piiramise ja eestkostja määramise tõttu on eestkostjal õigus 14 (18)
2-20-19214 otsustada olulises ulatuses laste igapäevaelu puudutavate küsimuste üle, on vajalik lisaks ema isikuhooldusõiguse piiramisele piirata ka varahooldusõigust ning määrata ka selles osas lastele eestkostja. Eelnev on põhjendatud ka seetõttu, et laste elu- ja viibimiskoha määramisel, hariduse ja terviseküsimuste otsustamisel, st laste vahetul kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel, võib olla vajalik kasutada laste igapäevaseks ülalpidamiseks ka laste vara, sh nõuda vajadusel laste nimel nende emalt ülalpidamiskohustuse täitmist.
27.Kolleegium märgib, et PKS § 1231 lg 1 kohaselt hooldusõiguse piiramise korral lõpetatakse hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine ja vanema hooldusõigus taastatakse vanema avalduse alusel, kui lapse huvid ei ole enam ohus. Seega ei ole ema hooldusõiguse piiramine tingimata lõplik. Emal on võimalik oma harjumuste muutmise (sh alkoholi tarvitamisest hoidumise) ja laste kasvatamiseks vajalike oskuste arendamise teel näidata, et ta on suuteline laste kasvatamise ja nende eest hoolitsemisega toime tulema. Sel juhul on kohtul võimalik edaspidi ema hooldusõigus ka osaliselt või täies ulatuses taastada.
28.Järgmisena käsitab kolleegium lastele eestkostja määramist.
28.1.Lapsele eestkostja määramise materiaalsed eeldused on sätestatud PKS § 171 lg-s 1. Selle sätte kohaselt määratakse alaealisele lapsele eestkostja mh siis, kui esindusõigust ei ole tema kummalgi vanemal. Seejuures saab lapsele eestkostja määrata juhul, kui vanema hooldusõigust on PKS § 134 alusel piiratud ja selle tulemusena ei ole vanemal kas täielikult või osaliselt lapse esindamise õigust, st lapsel ei ole hooldusõiguslikku vanemat kõigi tema isiklike ja/või varaliste õiguste ja huvide kaitseks (vt Riigikohtu 23. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9811, p 21). Praeguses asjas tuleb mõlemale lapsele määrata eestkostja elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja terviseküsimuste otsustamisel ning varahoolduses, kuna nende ema hooldusõigust piiratakse PKS § 134 alusel nendes küsimustes ja lastel ei ole teist hooldusõiguslikku vanemat: vanema lapse isalt B-lt on lapse suhtes isiku- ja varahooldusõigus ära võetud 7. augusti 2015. a määrusega tsiviilasjas nr X-XX-XXXX; noorema lapse isa kohta rahvastikuregistris kannet ei ole.
28.2.Maakohus määras laste eestkostjaks avaldaja. Ema on määruskaebemenetluses esitanud vastuväiteid eestkostja valiku osas. Ema leiab, et laste eestkostjaks peaks avaldaja asemel olema laste vanem õde W. Ringkonnakohus märgib, et ka eestkostja valik on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (Riigikohtu 4. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-14, p 17). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eestkostja valimisel diskretsioonipiire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud.
28.2.1.Kolleegium selgitab, et kohus saab PKS § 174 lg 1, § 175 lg 1 ja § 176 lg 2 järgi määrata lapse eestkostjaks kas täisealise füüsilise isiku, juriidilise isiku või lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse. Seejuures tuleb viidatud sätete mõtte järgi eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele (vt ka Riigikohtu 23. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-198-11, p 24 ja selles viidatud 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p 22). PKS § 174 lg 3 järgi arvestatakse füüsilisest isikust eestkostjat valides tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. PKS § 174 lg 4 järgi võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
28.2.2.Nii avaldaja kui ka lastele määratud esindaja on esile toonud, et laste huvidest lähtuvalt on ainumõeldav ja sobiv eestkostja lastele avaldaja (I kd, tl-d 16 ja 189 pöördel). Avaldaja on esile toonud, et W on laste vanem õde, kelle perre sündis 2021. a sügisel esimene laps. Avaldaja 15 (18)
2-20-19214 väitel oleks W-le see, kui lisaks tema enda imikueas lapse eest hoolitsemisele ja kasvatamisele määrataks ta kahe murdeealise lapse eestkostjaks, liialt koormav. Seega ei ole avaldaja hinnangul ema ettepanek määrata laste eeskostjaks W tõsiseltvõetav (II kd, tl 27). Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks nendel asjaoludel laste huvides see, kui eestkostja kohustusi määrataks täitma W. Kuigi W on laste lähedane sugulane, nõustub kohus avaldajaga, et kuna W on saanud hiljuti ise emaks, on tema vanemlikud oskused veel välja kujunemas, mistõttu oleks tema määramine kahe murdeealise lapse eestkostjaks praegusel juhul ennatlik. Asja materjalidest ei nähtu ka selliseid asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et W oleks isikuomaduste, võimete ja oskuste poolest lastele sobiv eestkostja. Samuti ei ole W oma nooremate õdede eest varem ise hoolitsenud, arvestades, et nad elasid 2015. aastast XXX.
28.2.3.Kohtule ei ole teada ka ühtegi teist sobivat füüsilist isikut, kelle saaks laste eestkostjaks määrata. Avaldaja on esile toonud, et on pidanud läbirääkimisi ema õe O-ga, kes on laste tädi. Lastel on oma tädiga hea suhe, kuid tädi on kinnitanud, et tema perekondlikud asjaolud ja elamistingimused ei võimalda laste eestkostjaks hakata. Avaldajale pole teada teisi füüsilisi ega ka juriidilisi isikuid, keda laste eestkostjaks määrata (I kd, tl 16).
28.2.4.Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et maakohus määras põhjendatult laste eestkostjaks avaldaja ega rikkunud seda tehes diskretsiooniõigust. Avaldaja on täitnud laste eeskostja ülesandeid ka ajavahemikul 2015–2020, mistõttu on lapsed ja nende vajadused avaldajale teada ning lastel on võimalik naasta oma varasema eluviisi juurde XXX. Samas märgib kolleegium, et eestkostjaks määratud valla- või linnavalitsus peab PKS § 198 lg 2 järgi vähemalt üks kord aastas kontrollima, kas eestkostja ülesandeid oleks valmis täitma mõni eestkostjaks sobiv füüsiline isik, ning sellise isiku leidmise korral esitama enda kui eestkostja vabastamise avalduse. Seega on avaldaja ülesandeks otsida järjepidevalt eestkostet vajavatele lastele enda asemele füüsilist isikut, kes oleks nõus hakkama laste eestkostjaks ja vastaks eestkostjale esitatavatele nõuetele.
29.Maakohus ei ole vaidlustatud määruses märkinud, mis ajahetkeni laste suhtes eestkoste seatakse. TsMS § 557 lg 21 alusel märgitakse määruses, et eestkoste seatakse alaealise täisealiseks saamiseni, kui kohus ei määra eestkostjat lühemaks ajaks. Eelnevast tulenevalt täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni märkega, et eeskoste laste elu- ja viibimiskoha määramisel, hariduse ja terviseküsimuste otsustamisel ning varahooldusel seatakse laste täisealiseks saamiseni.
30.TsMS § 557 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi tuleb eestkostja määramisel määrusesse märkida eestkostja ülesanded ning kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Maakohus on jätnud ka need asjaolud vaidlustatud määruses esile toomata ja käsitlemata. Ringkonnakohus selgitab, et eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse (TsMS § 557 lg 3). Eestkostja ülesanded ja vastutus on sätestatud PKS §s 179. Selle sätte kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostjal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Eestkostja küsib ja arvestab eestkostetava arvamust eestkoste teostamisel, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane. Eestkostja peab alaealise vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 järgi on eestkostja kohustus valitseda eestkostetava vara. Selle sätte kohaselt on eestkostja muu hulgas kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
16 (18)
2-20-19214 TsMS § 557 lg 2 p 4 järgi märgib ringkonnakohus, et mõlemal lapsel on õigus teha eestkostja nõusolekuta tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 11 lg-s 3 nimetatud tehinguid, s.o mitmepoolseid tehinguid, millest ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi või mille eestkostetav täidab vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Kuna eelnimetatu tuleneb seadusest ja praegusel juhul ei ole maakohus pidanud põhjendatuks näha ette erisusi mh seoses sellega, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta, ei pea ringkonnakohus vajalikuks määruse resolutsiooni eestkostja ülesannete ja alaealiste tehtavate tehingute osas täiendada.
31.PKS § 194 kohaselt on eestkostjal kohtu ees aruandekohustus. PKS § 194 lg 2 kohaselt esitab eestkostja eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. PKS § 184 lg 1 järgi esitab eestkostja lapse hariliku viibimiskoha järgsele kohtule kirjaliku nimekirja lapse vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Õiguskirjanduses on selgitatud, et PKS § 194 lg-s 2 sätestatud aruande esitamise aeg ja PKS § 184 lg-s 1 nimetatud vara nimekirja esitamise kuupäev tuleb kohtul märkida määruse resolutsioonis (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2018. § 557, p 3.5). Kuna maakohus ei ole seda vaidlustatud määruses teinud, täiendab kolleegium maakohtu määruse resolutsiooni nimetatud kuupäevadega. Kolleegium määrab, et avaldaja on kohustatud esitama maakohtule PKS § 184 kohased nimekirjad eestkostetavate vara kohta hiljemalt 1. märtsil 2022. Avaldaja on kohustatud esitama PKS § 194 lg-s 2 sätestatud aruanded hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. märtsiks. Esimesed PKS § 194 lg-s 2 sätestatud aruanded koos lastele kuuluva vara nimekirjaga tuleb esitada 1. märtsil 2023.
32.Maakohtu määratud laste ja ema suhtlemise korra osas ei ole menetlusosalised määruskaebemenetluses konkreetseid vastuväiteid esitanud. Kolleegiumi arvates on maakohtu määrus suhtlemise korra kindlaksmääramise osas põhjendatud ning arvestab nii laste kui ka nende ema huvidega. Kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtlemise kord ei välista laste eestkostja nõusolekul täiendavaid või muul viisil kohtumisi ema ja laste vahel.
33.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, siis vastavalt TsMS § 654 lg-le 22 ja §-le 659 esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
34.Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 21 lg 1 p-de 11 ja 12 kohaselt on rahvastikuregistrisse kantavateks isikuandmeteks mh hooldusõiguse andmed ja eestkoste andmed. Vastavalt RRS § 22 lg 1 p-le 4 kantakse rahvastikuregistrisse andmed mh kohtulahendite kohta, mis võivad olla §-s 21 nimetatud isikuandmete rahvastikuregistrisse kandmise aluseks. TsMS § 5631 järgi on vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul menetlust lõpetavas määruses märkida menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel, seda ka määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus, märkides vajaduse korral ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa. Maakohus ei ole vaidlustatud määruse resolutsioonis TsMS § 173 lg 1 esimest lauset rikkudes menetluskulude jaotust märkinud, kuid on otsuse põhjendavas osas menetluskulude jaotust käsitlenud, viidates TsMS § 172 lg-le 1 ja leides, et laste õigusabikulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste kanda. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimuse kõrvaldada, täiendades maakohtu määruse 17 (18)
2-20-19214 resolutsiooni menetluskulude jaotusega. Kolleegium leiab, et maakohtu määruse põhjendavas osas märgitud menetluskulude jaotus on põhjendatud. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 järgi ka määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lastele määratud esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda.
36.Kuna avaldaja ja laste ema menetluskulud jäävad nende endi kanda, ei ole vaja määrata kindlaks nende menetluskulude rahalist suurust TsMS § 177 lg 2 järgi. Laste esindaja kulud määrab ringkonnakohus kindlaks esindaja taotluse alusel eraldi määrusega.
37.TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse praeguse määruse peale.
(allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
18 (18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.