lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-2612/6

Andmekogud ja avalik teave › Andmekogud

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 26.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-2612/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Andmekogud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1267
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuPõhimääruse § 3 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-2612/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja24.01.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 26.02.2024, Tartu 3-23-2612 Xa kaebus Viru-Nigula Vallavalitsuse kohustamiseks taastada kaebaja juurdepääs lasteaiaportaalile ELIIS Tartu Halduskohtu 24.01.2024. a määrus Xa määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X Volitatud esindaja v.adv. Tambet Laasik Vastustaja Viru-Nigula vald

RESOLUTSIOON

1.Jätta Xa määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.01.2024. a määrus resolutsioon punkti 1 osas muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
2.Asendada avaldatavas kohtumääruses Xa nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X palus 05.09.2023. a kirjas Viru-Nigula vallal selgitada, kelle poolt, miks ja millisel õiguslikul alusel on lõpetatud tema juurdepääs lasteaiaportaalile ELIIS.
2.Viru-Nigula Vallavalitsus selgitas 05.10.2023. a vastuses nr 8-5/24-65, et lasteaiaportaali ELIIS juurdepääsu tagamise ja selle äravõtmisega tegeleb lasteaiapoolne ELIIS’i haldaja ning ligipääsu õiguste äravõtmisel on lähtutud laste isa, kui täieliku hooldusõigusega lapsevanema seisukohast ja vallavalitsuse sotsiaalosakonna poolsest selgitusest.

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 01.09.20263-26-1048/10Riigikohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1957/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.08.20263-26-1617/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-1547/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-649/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-848/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.X palus 06.10.2023. a kirjas Viru-Nigula vallal taastada juurdepääs lasteaiaportaalile ELIIS ja digiloole.
4.Viru-Nigula Vallavalitsus teatas 06.11.2023. a vastuses nr 8-5/24-68, et vallal ei ole õigust taastada ELIIS’i ega digiloo ligipääsu Xale, kuna tal ei ole õigusi saada infot laste kohta.
5.X esitas 17.11.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus kohustada Viru-Nigula Vallavalitsust taastama kaebaja juurdepääs lasteaiaportaalile ELIIS selliselt, et kaebajale

oleksid nähtavad tema lastega seotud andmed ning tühistada valla 06.11.2023. a kiri nr 8-5/2468. Kaebuse põhjendused: Kaebajal ei ole võimalik ELIIS-i kaudu hooldusõigust teostada. Vald õigusvastaselt võttis kaebajalt juurdepääsu lasteaiaportaalile ELIIS ning alusetult keeldus juurdepääsu taastamisest. Valla 06.11.2023. a kirja puhul ei ole tegemist haldusaktiga, mis vajaks eraldi vaidlustamist.

6.Tartu Halduskohus tagastas 24.01.2024. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel (resolutsiooni p 1) ning tagastas tasutud riigilõivu määruse resolutsiooni p 1 jõustumisel (resolutsiooni p 2). Määruse põhendused: Kaebajalt on ära võetud hooldusõigus kõigis tema lapsi puudutavates küsimustes (s.h hariduse osas). Lasteaiaportaalile ELIIS ligipääsu otsustamine ja see, millises ulatuses on kaebajal võimalik portaalis tegutseda (nt kas olla ainult vaatleja või on kaebajal õigus märkida lapsi puudujaks vmt), on otseses seoses hooldusõigusega. Laste hooldusõigusega seotud vaidluste lahendamine on tsiviilkohtu pädevuses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 lg 1 p 2). Kui kaebaja leiab, et vaatamata täielikult äravõetud hooldusõigusele on tal õigus olla kursis laste tegemistega, tuleks kaebajal pöörduda maakohtusse taotlusega osalise hooldusõiguse määramiseks hariduslikes küsimustes või selle otsustamiseks, et kaebajal on õigus saada informatsiooni enda laste hariduse küsimustes, s.h saada ligipääs laste lasteaia poolt kasutatavale digitaalsele keskkonnale (TlnRKm 17.01.2022, 2-20-19214).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.X esitas 05.02.2024 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 24.01.2024. a määrus ning saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebused põhjendused: Lasteaiaportaalile ELIIS ligipääsul ei ole seost hooldusõigusega. Asjaolu, et lapsevanemale ligipääsu võimaldamine lasteaiaportaalile ELIIS annab lapsevanemale juurdepääsu lapse haridusinfole, ei tähenda, et tegemist oleks hooldusõiguse küsimusega või selle teostamisega. Hooldusõiguseta vanemal on õigus olla lapse tegevustega kursis. Kohus ei saa taanduda vaidluse lahendamisest soovitusega pidada tsiviilõiguslikku vaidlust kolmanda isikuga teistsuguses küsimuses, kui see, millega kaebaja pöördus halduskohtu poole. Viru-Nigula vald käitus õigusvastaselt ja kaebajal on õigus vaidlustada valla tegevust, s.o ELIIS’ile juurdepääsu äravõtmine. Vald tegutses kui ELIIS’i haldaja pädevuses. Kohtu rõhutatud küsimus kaebaja hooldusõigusest ei puutu vaidlusesse.
8.Viru-Nigula vald märkis 20.02.2024. a vastuses järgmist: 1) Viru-Nigula valla lasteaiaga Kelluke on lasteaiakoha kasutamise lepingu sõlminud laste isa. Lasteaia kohakasutamise lepingus ei ole sätestatud ELIIS’i kasutamise tingimusi. Kui laps on õppeinfosüsteemi ELIIS sisestatud, saavad sellesse keskkonda esitada taotluse lapse ja lapse rühma andmetele ligi pääsemiseks mõlemad lapsevanemad. Enne kinnitust on haldajalt teavitus, et kinnitades jagatakse lapse andmed tema seadusliku esindajaga. Antud juhul laste seaduslik esindaja on laste isa, kes on andnud lasteaia juhtkonnale teada, et laste emale ei ole lubatud laste andmeid ELIIS keskkonnas jagada. ELIIS’i kasutajana ei saa lapsevanem ainult jälgida laste arengut ja õppetöö kulgemist, vaid saab ka sisestada teateid, sõnumeid, laste puudumisi jm. Laste isa sõnul on laste ema varem ELIIS’i kasutaja olles laste isa vastu ELIIS keskkonda pahatahtlikult kasutanud. ELIIS platvorm on üheks osaks lasteaiateenuse osutamisel, võimaldades erinevaid võimalusi lapsevanemale, lasteaiale ja omavalitsusele. 2) Xalt on võetud ära laste täielik hooldusõigus, s.t isikuhooldus, tervise- ja varahooldus ning õigus otsustada lastega seotud asju. Kohtu poolt on määratud suhtluskord, mille kohaselt Xa ja laste kohtumised toimuvad kolmanda isiku juuresolekul. Vanemal, kellelt on hooldusõigus täielikult ära võetud, ei ole õigus last esindada, tema kohta informatsiooni küsida ega saada.

Hooldusõigusel ja juurdepääsul lasteaiaportaali ELIIS on selge ühisosa ning vastustajal oli õigus kaebajalt juurdepääs lasteaiaportaalile ELIIS ära võtta. Kuivõrd laste ema kasutas eelnevalt ELIIS`is sisalduvat teavet ebamõistlikult, ei ole laste huvides õppeinfosüsteemi ELIIS sisestatud teabe jagamine Xaga. Laste isa hindab ja otsustab, kas teabe andmine on vastuolus laste huvidega. Laste käekäigu ja lasteaias toimunud ürituste kohta saab laste ema küsida teavet lastelt iganädalasel suhtlemisel sidevahendite teel, mida näeb ette suhtluskord. Puudub põhjus ja alus tagada Xale juurdepääs õppeinfosüsteemi ELIIS.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Kaebaja vaidlustab määruskaebemenetluses Tartu Halduskohtu 24.01.2024. a määrust resolutsiooni p 1 osas, millega halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Kaebaja lapsed käivad Viru-Nigula valla lasteaias Kelluke. Viru-Nigula Vallavalitsuse 06.06.2019. a määruse nr 15 „Viru-Nigula valla lasteaed Kelluke põhimäärus“ § 5 kohaselt laste lasteaeda vastuvõtmine ja sealt väljaarvamine toimub Vallavalitsuse kehtestatud korras ning § 2 lg 1 kohaselt on lasteaed Viru-Nigula Vallavalitsuse hallatav koolieelne lasteasutus. Põhimääruse § 3 lg 1 järgi lasteaed pakub kuni 7-aastastele lastele hoidu ja võimaldab alushariduse omandamist. Viru-Nigula Vallavalitsuse 19.09.2019. a määruse nr 23 „Lasteasutusse vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise kord“ § 2 lg 3 p 2 kohaselt lapse lasteasutusse vastuvõtmisel sõlmib lapsevanem koha kasutamise lepingu, milles märgitakse lasteasutuse ja lapsevanema kohustused ja õigused. Kuigi vastustaja selgitas 20.02.2024. a vastuses, et lasteaiakoha kasutamise lepingus ei ole sätestatud ELIIS’i kasutamise tingimusi, selgitas ta ka seda, et ELIIS platvorm on üheks osaks lasteaiateenuse osutamisel. ELIIS’i kasutajana saab lapsevanem nii jälgida laste arengut ja õppetöö kulgemist kui ka sisestada teateid, sõnumeid, laste puudumisi jm. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja laste isal on laste ainuhooldusõigus ning ta on lasteaia juhtkonnale andnud teada, et kaebajale ei ole lubatud laste andmeid ELIIS’i keskkonnas jagada. Vastustaja selgitustest nähtuvalt on vastustaja sellega lasteaiateenuse osutamisel, sh ELIIS’i platvormi jagamisel arvestanud.
11.Kohtupraktikas on sedastatud, et lasteaia töötajate tegevus oma tööülesannete täitmisel tuleb lugeda valla tegevuseks (RKEKm 17.05.2023, 2-23-2831, p 5). Ühtlasi on selgitatud, et kohaliku omavalitsuse ja lapsevanema vahel ei teki avalik-õiguslikku suhet, kui munitsipaallasteaed osutab alushariduse andmiseks ja lastehoiu funktsiooni täitmiseks lasteaiateenust. Sellise lepingu täitmisega ei kaasne riigivõimu volitusi, mistõttu võib alushariduse andmise ja lastehoiu teenuse funktsioone täita ka eraõiguslikus vormis. Munitsipaallasteaia ja teenust saava isiku vahel tekivad teenuse osutamisel seega eraõiguslikud suhted, eelkõige tuleb kohustuse täitmise lepingu puhul kõne alla käsunduslepingu vorm (TlnHKm 17.02.2023, 3-23-119, p 6; RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-128-16, p-d 12 ja 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
12.Ülaltoodut silmas pidades ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole halduskohtu pädevusse kuuluva kohtuasjaga, s.t ELIIS’i kasutamine (nt laste andmete vaatamine) on osa valla (lasteaia) ja lapsevanema vahelisest lepingulisest võlasuhtest. Seetõttu leidis halduskohus õigesti, et vaidluse lahendamine on tsiviilkohtu pädevuses ning tagastas põhjendatult kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
13.Kõike eeltoodut arvestades ringkonnakohus jätab kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.01.2024. a määruse resolutsiooni p-i 1 osas muutmata.
14.Ringkonnakohus peab kaebaja eraelu kaitseks vajalikuks kohtumääruse avaldamisel Riigi Teatajas asendada tema nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20263-26-1432/9Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1884/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium