Võlaõigus › Alusetu rikastumine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras, esitades apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus

2-14-58165 lahendada apellatsiooni kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Harju Maakohtu 11.03.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-3774 algatati Magadamah OÜ (endise ärinimega Balti Ehitus Int OÜ) pankrotiavalduse menetlus ja nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepper. Harju Maakohtu 04.04.2013 määrusega lõpetati eelpoolnimetatud menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja nimetatud äriühing kustutati registrist 10.05.2013. Harju Maakohtu 19.02.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-1355196 algatati Magadamah OÜ likvideerimismenetlus ning likvideerijaks määrati Peeter Sepper. Likvideerija selgitas juba ajutise pankrotihaldurina menetluses välja, et hageja kandis 05.01.2012 OÜ-le MKV Vara (uue ärinimega Grauhaus OÜ) üle 21 750 eurot selgitusega „arve nr 1002“ ning 09.01.2012 summas 36 050 eurot selgitusega „arve nr 1004“. Ajutine haldur pöördus ülekannete majandusliku sisu osas täpsema teabe saamiseks hageja selleaegse juhatuse liikme HT poole (juhatuse liige perioodil 27.12.2012- 30.04.2013), kes selgitas, et 05.01.2012 tehti ülekanne arve nr 1002 alusel hagejale väidetavalt osundatud transporditeenuste eest. Teist ülekande aluseks olevat arvet raamatupidamisdokumentide hulgas ei ole. Ajutise halduri järelepärimisele, kas transporditeenuse osutamine kostja poolt hagejale on olnud tegelik tehing, vastas H.T, et arve vormistuslik külg äratab kahtlusi, mistõttu ta leiab, et nimetatud teenust ei pruugi tegelikult osutatud olla. Hageja on seisukohal, et kostjale on hageja selleaegse juhatuse poolt 05.01.2012 ja 09.01.2012 teostatud ülekanded summas 57 800 eurot sooritatud õigusliku aluseta, sest puuduvad tõendid kostja poolt hagejale faktiliselt mistahes teenuse osutamise kohta. Antud seisukoha põhistamisel tugineb hageja sellele, et kostja on äriregistrisse kantud 01.12.2011, s.o. vahetult enne väidetavate teenuste osutamist. Kostja asutati osakapitali sisse maksmata, st et 2011 lõpus - 2012 alguses puudusid kostjal mistahes vahendid transporditeenuse osutamiseks. Kostja poolt esitatud arvel nr 1002 puuduvad viited tarnsporditeenuste osutamise muude oluliste andmete kohta (teenuse osutamise aeg, sihtkoht, transporditud kauba nimetus, kogus jms). Hageja raamatupidamises puuduvad ka vastavasisulised sõidulehed/saatelehed transporditeenuste osutamise kohta ning juhatuse liige H.T on kinnitanud, et tema hinnangul ei ole kostja hagejale transporditeenuseid osutanud. Arve nr 1004 hageja raamatupidamises puudub, samas puuduvad ka tõendid, et kostja oleks mistahes teenuseid hagejale nimetatud perioodil osutanud. Kostja poolt hagejale teenuste mitteosutamisele ja seeläbi alusetule rikastumisele viitab selgelt seegi, et kostja 2012.a. majandusaasta aruande tegevusaruandes kajastatu kohaselt äriühing aruandeperioodil müügitulu ei teeninud ning rahavoogude aruande kohaselt oli aruandeperioodil rahavood äritegevusest 0 eurot. Tegevusaruandest nähtub, et veoteenuste osutamiseks soetati 3 kallurit alles 2012 lõpus. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks hagejale teenuseid osutanud, on kostjale hageja poolt 05.01.2012 ja 09.01.2012 ülekanded tehtud õigusliku aluseta. Hageja leiab, et tal on kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue ning hageja palub tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 1027 ja 1028 kostjalt alusetult saadu põhisummas 57 800 eurot välja mõista. Lisaks nõuab hageja kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt

2-14-58165 viivist 12 858.80 eurot. Kostja vastuväited (tl 56-58; 94-96) Kostja hagi ei tunnista. Hageja tugineb selleaegse juhatuse liikme HT selgitustele, olles ise märkinud kõnealuse juhatuse liikmeks oleku perioodiks 27.12.2012 – 30.04.2013. Nimetatud periood langeb kokku küll sellekohase äriregistri kandega, kuid ei kattu väidetavate arvete ja ülekannete teostamise ajaga. Hagiavaldusele lisatud äriregistri väljavõtte kohaselt olid tehingute teostamise ajal juhatuse liikmed hoopis MV ja SS. Seega on kohut eksitav hageja väide selleaegse juhatuse liikme selgitustest. Kostja on seisukohal, et hagiavaldusele lisatud arve ei tekita vormistusliku külje pealt kahtlusi, st vastab kõigi seaduses sätestatud nõuetele. Samuti ei ole loogiline, et vormistusliku külje pinnalt tekitatud kahtlus automaatselt tähendaks teenuse mitteosutamist. Kostja möönab, et 05.01.2012 ja 09.01.2012 ülekantud summa on suur, kuid tähelepanu vääriv on hagiavalduse lisas olev pangakonto väljavõte, millest selguvad samaaegsed laekumised rahvusvaheliselt tuntud transpordi ja logistika ettevõtetelt T ja J. Samuti tuleneb esitatust, et tegemist ei ole ettemaksega, vaid osutatud teenuse eest tasumisega. Seega juhul, kui tegemist oleks tõesti hageja poolt viidatud nn fiktiivsete tehingutega, oleks ettevõtte tolleaegne juhatus astunud tõsiselt oma õiguste kaitseks välja, nt nõudnud tagasi alusetut kannet vms. Kostja hinnangul ettevõtte juhatuse poolne eelnimetatud tegevus kinnitab hoopis tehingute ehtsust, st teenuste osutamist. Kostja ei nõustu ka hageja väitega tema majandusaasta aruandele, sest ta omas võimalust teenust kolmandatelt isikutelt sisse osta ja kajastada seda bilansivälisel kontol. Küll aga viitab kostja kohustusele esitada rahvusvahelise transporditeenuse saatelehed (CMR) koos teenuse osutamise arvega. Vastupidiselt hagejale on kostja seisukohal, et juba üksnes arvete tasumisega eksisteerib poolte vahel lepinguline suhe, kus üks pool on teinud pakkumise ja teine pool sellega nõustunud. Asjas ei oma tähtsust, kas teenuse osutamiseks sõlmiti kirjalik või suuline leping. Arvete esitamise ning ülekannete teostamisega eksisteerib poolte vahel lepinguline suhe. Järelikult on olemas õiguslik alus rahaliste vahendite ülekandmiseks ning puudub alus hageja väiteks nagu oleks ülekanded toimunud õigusliku aluseta. Teenuste osutamist käesolevas asjas kinnitab ka fakt, et selle eest esitati arve ja tasumine toimus peale teenuse osutamist. Vastasel korral oleks esitatud ettemaksuarve. Kohtu seisukoht

2-14-58165 nimetuse, koguse, sihtkoha jne osas) ega ole hinnatav tõendina teenuse osutamise kohta olukorras, kus puuduvad vastavasisulised sõidulehed/saatelehed transporditeenuste osutamise kohta.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.