Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

müügitulu ei teeninud ning rahavoogude aruande kohaselt oli aruandeperioodil rahavood äritegevusest 0 eurot. Veoteenuste osutamiseks soetati 3 kallurit 2012.a. lõpus. 03.02.2016.a. kohtuotsusega tsiviilasjas 2-14-58165 rahuldati hageja hagi ning mõisteti OÜ-lt Xxxx välja põhivõlg 57 800 eurot ning viivised 12 858,80 eurot. Kohtuotsus jõustus 12.03.2016.a. Selgus, et hageja poolt 05.01.2012.a. OÜ-le Xxxx tasutud 21 750 eurost kanti samal päeval 12 860 eurot Xxxx OÜ-le, viitega „Arve nr 1017“, 8 800 eurot M V`ile, viitega „laenuleping 05.12.2011 tagastus„ ning 130,50 eurot Kindlustusmaakler T N OÜ-le, viitega „Arve nr 20111„. Hageja poolt 09.01.2012.a. OÜ-le Xxxx tasutud 36 050 eurost, võeti samal päeval OÜ Xxxx juhatuse liikme M H poolt välja 35 500 eurot ning 10.01.2012.a. võeti sularahaautomaadist välja veel 400 eurot. Likvideerija pöördus kohtuotsuse nr 2-14-58165 alusel kohtutäituri poole. Täitemenetluses nr 039/2016/310 on selgunud, et OÜ-l Xxxx puudub vara, mille arvelt kohustust kasvõi osaliselt täita. OÜ-le Xxxx alusetult teostatud ülekannetega rikkusid kostjad hageja juhatuse liikmetena olulisel määral hoolsuskohustust. Kostjad võtsid hagejale põhjendamatu riski, et hageja ei saa kolmandale isikule kantud raha tagasi ning kannab seeläbi kahju. Kostjad teadsid, et OÜ Xxxx hagejale mingeid teenuseid osutada ei suuda ega kavatse. 05.01.2012.a teostatud ülekandest, mis teostati väidetavalt transporditeenuste eest, on 8 800 eurot kantud samal päeval kostjale 1. Seega pidid kostjad olema teadlikud OÜ Xxxx majanduslikust seisukorrast ning suutmatusest hagejale teenuseid osutada. OÜ Xxxx 2012.a. majandusaasta aruandest nähtuvalt puudusid OÜl Xxxx seisuga 31.12.2011.a laenukohustused. 09.01.2012 kantud summa, võeti samal päeval OÜ Xxxx selleaegse juhatuse liikme M H poolt sularahas välja. Hageja dokumentatsiooni hulgas puuduvad dokumendid ja andmed selle kohta, et kostjad oleks võtnud midagi ette alusetult teostatud ülekannete tagasisaamiseks. Kostjad hageja juhatuse liikmetena on kandnud hageja arveldusarvelt OÜ-le Xxxx 57800 eurot. Tsiviilasjas 2-14-58165 on OÜ-lt Xxxx hageja kasuks välja mõistetud välja põhivõlg 57 800 eurot ning viivised 12 858,80 eurot ning menetluskulud 2272,34 eurot. Kostjate käitumise tagajärjel on tekkinud kahju, kokku 72 931,14 eurot.

Majandusaasta aruandes kajastatuga on vastuolus kostja I poolt esitatud väited, justkui oleks hageja olnud raha kandmisel vaid „vahekehaks“ Hageja sellise tegevuse kohta majandusaasta aruandes sellised viited ja selgitused puuduvad. Kostja I väited, et hageja olid raha kandmisel vaid „vahekehaks“, ei ole ka eluliselt usutav, sest ühegi äriühingu majandustegevuseks ei saa olla „vahekehaks“ olemine. Samuti ei ole äriühingu „vahekehaks“ olemise korraldamine kooskõlas juhatuse liikme hoolsuskohustusega. Väidetavat kokkuleppe olemasolu K. Viga ei tõenda ka kostja I poolt 04.01.2017.a. menetlusdokumendi lisana 4 esitatud ringkonnaprokuratuuri määrus. Äriregistri andmetel puudus K. V`il seos nii OÜ-ga Xxxx kui ka hagejaga. Kostja I ei ole tõendanud ka määruses viidatud isiku M S`e seost hagejale raha kandnud Leedu äriühingutega Xxxx“ ning „Xxxx“. Hageja poolt OÜ-le Xxxx kantud rahaga tehtud toimingud ei viita kostja I poolt viidatud kokkuleppele K. Viga. Hageja tõi välja ning esitas tõendid selle kohta, et 05.01.2012.a. sooritatud ülekandest on kantud 8 800 eurot kanti kostjale I selgitusega „laenuleping 5.12.2011 tagastus’’. OÜ Xxxx poolt äriregistrisse esitatud 2012.a. majandusaasta aruande kajastatu kohaselt puudusid seisuga 31.12.2011.a seisuga laenukohustused. 05.01.2012.a. tehtud ülekandest 12 860 eurot tasuti OÜ-le Xxxx. 09.01.2012 kantud summa võeti samal päeval OÜ Xxxx selleaegse juhatuse liikme M H poolt sularahas välja. Eelviidatu on vastuolus kostja I poolt viidatud ringkonnaprokuratuuri määruses kajastatuga justkui oleks hagejale Leedu äriühingutelt kantud raha olnud sõidukite eest. Tsiviilasjas nr 2-14-58165 tehtud kohtulahend on jõustunud ja sellega on kohus tuvastanud, et OÜ Xxxx sai hagejalt 57 800 eurot ilma õigusliku aluseta. Asjaolu, et kostjad ei olnud selle vaidluse osalised, ei oma tähtsust. Tegemist ei ole tagaseljaotsusega, vaid sisulise otsusega. Kuigi OÜ-l Xxxx nii lepingulise esindaja kui seadusliku esindaja kaudu esitada tõendeid selle kohta, et ta sai hagejalt raha õiguslikul alusel, siis OÜ Xxxx seda ei teinud ning ei tuginenud sellele, et ta oleks saanud hagejalt raha K Viga sõlmitud kokkuleppe alusel. Eksitavad on kostja I väited, et prokuratuur on tuvastanud kokkuleppe K V`ga. See asjaolu on määrusesse kirja pandud kannatanu M S ütluste järgi, kuid see ei tõenda kokkuleppe olemasolu. Määruse kolmandas lõigus on kirjas, et kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et 21.12.2011.a. müüs OÜ Xxxx, keda esindas juhatuse liige M O, sõidukid xxxx, xxxx, xxxx OÜ-le Xxxx, keda esindas M H. Määruse 2. lehel on märgitud, et 01.03.2012.a. Põhja Ringkonnaprokuratuurile esitatud kompromisslepingu alusel tagastati sõidukid xxxx, xxxx, mille eest väidetavalt hageja OÜ-le Xxxx raha kandis, OÜ-le Xxxx. Seega kui lähtuda kostja I väitest, et raha kanti hageja poolt OÜ-le Xxxx K V sõlmitud kokkuleppe alusel, järeldub kostja I poolt tõendina esitatud ringkonnaprokuratuuri määrusest, et OÜ Xxxx sai nii sõidukid kui hageja poolt OÜ-le Xxxx kantud raha. Seega, isegi kui kostja I poolt väidetav kokkulepe eksisteeris, sai OÜ Xxxx raha ikkagi alusetult, sest alus langes hiljem ära. Mingit kokkulepet hagejal K Viga olla ei saanud ning sellise väitega püüab kostja I õigustada tema poolt hageja vahenditega tehtud alusetuid kandeid OÜ-le Xxxx. Enne vaidlusaluste ülekannete tegemist oli hageja pangakontol 57 800 eurot. Samas on hageja esitanud selgitused ja tõendid selle kohta, et kostja I ei ole tõendanud kokkuleppe olemasolu K. Viga ning isegi kui selline kokkulepe eksisteeris, siis langes alus raha kandmiseks hiljem ära. Seega on kostjad kandnud OÜ-le Xxxx raha alusetult, selle tulemuselt vähenesid hageja rahalised vahendid ning tekkis kahju. Samas ei ole võimalik nõustuda käsitlusega, et kui eitada kokkuleppe olemasolu K Viga, siis puudus hagejal õiguslik alus rahasumma endale jätmiseks ning raha kandmisega OÜ-le Xxxx ei saanud hagejale kahju tekkida. Kostja I oma käsitlusega

kokkuleppe puudumisest võtab kaudselt omaks või vähemalt möönab kokkuleppe puudumist K. Viga. Kui lähtuda käsitlusest, et hageja sai vaidlusalused summad alusetult, tekkis olukord, kus hageja arvelduskontole tekkisid rahalised vahendid 57 800 eurot ning teisalt tekkis raha kandjate ees kohustus see tagastada. Raha alusetult OÜ-le Xxxx kandmisega kostjate poolt tekkis olukord, kus hageja rahalised vahendid vähenesid ülekantud summade ulatuses, kuid jäi täitmata alusetust rikastumisest tulenevad kohustused raha kandjate ees. Alusetult raha kandmisega OÜle Xxxx tekkis omakorda alusetu rikastumise sätete aluselt nõue OÜ Xxxx vastu, kuid seda ei ole võimalik OÜ-lt Xxxx sisse nõuda. Seega on kostja tegevuse tulemusel kahju tekkinud ning ei ole oluline, kas hageja sai raha õiguslikul alusel. Kostja I poolt esitatud väited on tõendamata ning kostja I ise asunud kohtule esitama ebatõeseid väiteid, vaidlusaluste tehingute tegelikku sisu moonutades, ilmse eesmärgiga hoiduda kõrvale juhatuse liikme kohustuste rikkumisega kaasnenud kahju hüvitamise kohustuse täitmisest. Kostja I vastusest järeldub, et kostja II oli teadlik OÜ-s Xxxx toimuvast kostja II juhatuse liikmeks olemise perioodil. Kostja II ei ole esitanud ka juhatuse otsust selle kohta, et neil oleks olnud vastutusalad ära jagatud. Juhatuse liikme hoolsuskohustuse nõuetekohane täitmine tähendab muuhulgas kohustust olla kursis kõikide äriühingu tegemistega. Kostja II teadis või vähemalt pidi teadma, et hageja poolt 57 800 eurot kandmiseks OÜ-le Xxxx puudub alus. Kostja II ei takistanud raha edasikandmist ega teinud midagi selleks, et seda raha tagasi saada. Seega vastutab kostja II tekitatud kahju eest solidaarselt kostjaga I.

II Kostjate seisukohad.

12.03.2012. a. kriminaalasjas nr. 12230100942 tehtud määruses, milles prokuratuur tuvastas mh. järgmist: “Kuna M S leidis ise sõidukitele xxxx ja xxxx ostja Leedu Vabariigist, siis kokkuleppel K Viga kanti nimetatud sõidukite eest K Vi poolt osutatud äriühingu OÜ Xxxx arvele 05.01.2012.a ja 06.01.2012.a vastavalt 21750 ja 36050 eurot.” Viited tsiviilasjas nr. 2-14-58165 tehtud lahendile ei ole asjakohased, kuivõrd kostja I ei olnud menetluse pooleks, seega ei ole tuvastatud asjaolud ega kohtuotsus kostjale I siduv. Kostja I ei ole oma kohustusi rikkunud. Ringkonnaprokuratuuri määrusest nähtub, et rahasumma kanti hageja kontole K V’i korraldusel Leedu äriühingute poolt. Arved, mis hageja poolt Leedu isikutele väljastati, olid oma sisult ebaõiged, kuivõrd hageja ei ole kunagi omanud ei töötajaid ega tehnikat transporditeenuse või logistikateenuse osutamiseks. Raha liikumise aluseks oli K V’i ja hageja vaheline kokkulepe, mille kohaselt kohustus hageja väljastama Leedu äriühingutele arved ning raha laekumisel kandma raha edasi Xxxx. Täpselt selliselt hageja käitus. Hageja väljastas Leedu äriühingutele arved ning nende laekumise päeval kandis need summad samas ulatuses edasi Xxxx. Seega tõendavad esitatud tõendid hageja ja K V’i vahelise kokkuleppe sisu, mille kohaselt oli hageja üksnes raha vastuvõtjaks ja edasikandjaks ning ei omanud mistahes muud sisulist rolli antud tehingus. Eeltoodust tulenevalt vastab tõele hageja väide, et hageja ei ole kunagi Xxxx transporditeenust tellinud ega saanud, kuid ülekannete aluseks oli kokkulepe K V’iga, mida hageja korrektselt täitis, mistõttu ei ole juhatuse liikmed oma kohustusi rikkunud. Ülekannetega ei rikkunud kostja I hoolsus- ega lojaalsuskohustust, kuivõrd tehing ei olnud vastuolus hageja huvidega. Hageja sai kokkuleppel K V’iga enda arveldusarvele 57 800.- eurot ning kandis K V’i korraldusel rahasumma edasi Xxxx. Kui kostjad ei oleks hageja arveldusarvelt kõnealust rahasummat edasi kandnud, siis oleks hageja rikkunud oma kohustusi K V’i ees, mis omakorda oleks kaasa toonud kahjunõude esitamise hageja vastu samas summas. Isegi juhul, kui kostjad on sellise tegevusega rikkunud raamatupidamise nõudeid, ei ole selline rikkumine käesoleva vaidluse esemeks, ühtlasi ei ole sellega kaasnenud hagejale mistahes kahju, mistõttu ei ole selline hüpoteetiline rikkumine käesolevas tsiviilasjas oluline. Lisaks ei ole tegevuse tulemusel tekkinud hagejale kahju. Enne ülekannete tegemist oli hageja pangakontol 57 800.- eurot, mida pärast ülekannete tegemist enam kontol ei olnud. Raha kanti hageja kontole kokkuleppe alusel, mille tingimuseks oli raha edasikandmine Xxxx. Seega oli hagejal kontol küll 57 800.- eurot, kuid sellele vastas kohustus sama summa edasi kanda Xxxx, vastavalt hageja ja K V’i vahelisele kokkuleppele. Kandes raha Xxxx kontole, vähenes hageja pangakonto jääk, kuid samas ulatuses vähenesid ka hageja kohustused. Isegi kui eitada kokkuleppe olemasolu K V’iga, on selge, et hageja on raha saanud alusetult. Raha ülekandmise aluseks olid hageja poolt väljastatud arved transporditeenuse, edastusteenuse ja logistikateenuse eest, mida hagejal ei olnud võimalik ühelgi juhul osutada. Hagejal puudusid vahendid selliste teenuste osutamiseks, hagejal puuduvad alusdokumendid teenuse osutamise kohta, hagejal pole töötajaid, kes oleksid saanud teenust osutada jne.

sõiduautod ning M S pidi maksma raha. Kuivõrd M S ei usaldanud Xxxx ning oli varasemalt koostööd teinud M Oga, lepiti kokku, et sõidukite eest tasutakse läbi M. O firma ehk hageja. K V’i selgitused ühtivad Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruses tooduga, milles kirjeldatakse, et kuna M S leidis ise sõidukitele ostja Leedu Vabariigist, siis kokkuleppel K Viga kanti nimetatud sõidukite eest K Vi poolt osutatud äriühingu OÜ Xxxx arvele 05.01.2012.a ja 06.01.2012.a vastavalt 21750 ja 36050 eurot. Hageja, kellel puudus vara ja iseseisev äritegevus, osales sõidukite müügitehingus vahekehana, kellel ei olnud kunagi õigust jätta endale rahasummat. Hageja oli sõlminud kokkuleppe K V’iga, mille kohaselt kohustus hageja tegema arve ja laekunud raha edasi kandma, mida hageja ka tegi. Seega on hageja täitnud lepingut, mistõttu ei saa raha ülekandmist Xxxx käsitleda juhatuse liikme kohustuste rikkumisena. Hageja on vara omamata väljastanud kaks fiktiivset arvet ja tasunud kaks fiktiivset arvet teenuste eest, mida ei ole kunagi osutatud. Hageja on asunud välja tooma asjaolusid, mis seonduvad raha kandmisega hageja arveldusarvelt välja, kuid jätnud tähelepanuta, et raha laekumine hageja arvele on ka alusetu. Puudub selgitus, miks pidid Leedu ettevõtted kandma hageja arveldusarvele alusetult 57 800.- eurot ja millest õigus saadud raha endale jätta. Kokkulepe oli hageja ja K V’i vahel. Seega ei oma asjaolu, et kostja I sai juhatuse liikmeks alles pärast leedukatele arve väljastamist, tähtsust. Arved olid Leedu äriühingutele väljastatud ajal, mis kostja I oli hageja juhatuse liige. Leedu äriühingutele väljastati arved detsembris 2011, kuid arve kuupäevaks märgiti oktoober ja november 2011. Kostja I väiteid tõendab nii K V’i selgitus, kui ka arvete ja pdf-failide metaandmed. Metaandmetest nähtuvalt on arve nr. 1003 koostatud 21.12.2011. a. ning arve nr. 1001 koostatud 7.12.2011. a. Seega on mõlemad arved tegelikkuses koostatud pärast OÜ Xxxx esmast registreerimist, mistõttu hageja poolt väljatoodud vastuolu ei esine. Majandusaasta aruanne ei kajasta kohustust K V’i ees. Samas kajastab majandusaasta aruanne, et hageja on osutanud transporditeenust Leedu äriühingule, mis on samuti ebaõige. Et autode võõrandamine toimus ebatavalisel viisil ning sellega kaasnes kriminaalmenetlus, ei ole üllatav, et tehingutes nö. vahekehana osalenud ettevõtte majandusaasta aruanne ei ole korrektne. Pelgalt asjaolu, et kostja I käitumine on olnud taunimisväärne või kostja I on põhjendamatult osalenud kolmandate isikute “skeemides”, ei ole alus kahjunõude rahuldamiseks. Hageja juhatuse liikmed M O ja M V on K V’iga seotud isikud, mistõttu kasutas K V neid enda ja leedulase M Se vahelises tehingus. Asjaolu, et K V’il puudub osalus või juhtorgani liikme koht hagejas ei välista tehingu tegemist hagejaga. K V’il oli hagejaga lepinguline seos, samuti omas M S lepingulist seost Leedu äriühingutega. Kuivõrd sõidukite müügikokkuleppe osapoolteks olid K V ja M S ning kõik seotud kehad vastavad arved väljastasid ja raha tasusid, siis kokkulepped nimetatud isikute vahel olid olemas. Kas ja mis kokkulepete alusel OÜ Xxxx saadud raha kasutas, kas see oli õiguspärane või mitte, ei mõjuta kostja I kohustuste täitmist ega hageja väidetavat kahjunõuet kostja vastu. Kostja I täitis raha kandmisel kokkulepet, mille kohaselt pidi ta Leedust saabuva raha edasi kandma OÜsse Xxxx. Kostja I on vastava kohustuse ka täitnud. Kuna kostja I ei olnud tsiviilasjas nr. 2-14-58165 menetluse pooleks, siis ei saanud kostja I mõjutada tsiviilasjas toimunut ega selles tehtud lahendit. Lahend tõendab, et hageja ja OÜ Xxxx vaidlus on lahenenud teatud viisil, kuid kõnealuses otsuses tuvastatud asjaolud ei ole kostja I

jaoks siduvad, kuivõrd kostja I ei olnud antud asjas pooleks. Peamine lahend, mille hageja viidatud lahendist teeb – et Xxxx ei osutanud hagejale transporditeenust – ei olegi vaidluse all. Küll aga ei nõustu kostja I väitega, et raha kanti üle õigusliku aluseta. Raha ülekandmise õiguslikuks aluseks oli kokkulepe K V’iga. Antud juhul oleks Leedu äriühingud nõudnud alusetult makstud raha tagastamist juhul, kui see raha ei oleks jõudnud OÜ-sse Xxxx. Kuigi kostjal I on võimatu tõendada, mis oleks juhtunud, kui kostja I poleks raha OÜ-le Xxxx edasi kandnud, on kostja I hinnangul äärmiselt tõenäoline, et Leedu äriühingud oleksid hagejale kantud raha tagasi nõudnud.

III Kohtu seisukoht ja põhjendused.

Kostja 2 on väitnud, et ei olnud teadlik kõnealuste tehingute sõlmimise asjaoludest. Hageja ei ole tõendanud, et kostja 2 sõlmis tehingute aluseks olnud kokkuleppeid. On tõendatud, et kummalgi kostjal oli hageja esindamiseks iseseisev esindusõigus (kd II lk 29 p 5.2). Kostja II on väitnud ja tõendanud (kd II, lk 25-46), et tema tegevus äriühingus piirdus vaid hinnapakkumiste koostamise ja klientide otsimisega. Kohus leiab, et kostja 2 ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Seega ei ole kohtu hinnangul kostja 2 puhul täidetud kahju hüvitamise eeldused.

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots

Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2019 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON:

RESOLUTSIOON:

/digitaalselt allkirjastatud/

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.