2-15-105488/34 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Täiendav otsus Viru Maakohtu 22. detsembri 2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-105488 rahuldas kohus hagi osaliselt ja vormistas kohtuotsuse lihtmenetluses ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja teatas kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. TsMS § 448 lg 41 ja lg 5 kohaselt, kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. Vastavalt TsMS § 444 lg 2, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 2(6)

2-15-105488 Vaidlust ei ole laenulepingu ega selle tingimuste üle. Samuti puudub vaidlus, et kostja on laenusumma kätte saanud ja et kostja ei ole laenusummat hagejale tagastanud. Vaidlust ei ole, et tegemist on tarbijakrediidi lepinguga. Kohus pöörab tähelepanu, et poolte vahel 13. juulil 2012 sõlmitud laenulepingu nr T-6798 p 5 kohaselt on kokkulepitud intressimääraks 1% päevas ehk 365% aastas. Laenulepingu sõlmimise ajal 13. juulil 2012 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on tehing tühine, kui tehing on vastuolus heade kommetega. TsÜS § 86 lg 2 p 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lähtuvalt TsÜS § 86 lg 3, kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga andmetel oli laenulepingu sõlmimise ajal juulis 2012 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 34,57%. Selle kolmekordne väärtus on 103,71%. Kuna juba ainult kokku lepitud intressimäär moodustas 365% aastas, arvestamata sealjuures muid krediidi kulukuse tegureid, järeldab kohus, et kostja poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning seega on pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja laenuleping tühine. Vastavalt TsÜS § 86 lg 4, kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. TsÜS § 84 lg 1 teise lause kohaselt tuleb tühise tehingu alusel saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt võib hageja nõuda kostjalt põhivõlgnevuse 151,30 euro tagastamist, kuna laenu tagastamise tähtaeg (11. august 2012) on möödunud. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt raha maksmist põhinõude 151,30 euro ulatuses. Selles osas kohus rahuldab hageja nõude. Hagejal nõuab kostjalt tasumata intressi 30 päeva eest kokku 45,39 eurot. Kohus leiab, et lähtuvalt TsÜS § 86 lg 4 ja VÕS § 94 lg 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist ühe kuu eest summas 0,04 eurot. Seega tuleb intressi nõue rahuldada osaliselt 0,04 euro ulatuses, 45,35 euro osas jätab kohus hageja intressi nõude rahuldamata. 4(6)

2-15-105488 Hageja on arvestanud viivist seitsme päeva eest kokku 21,21 eurot. Kohus leiab, et hagejal on VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 kohaselt õigus nõuda kostjalt viivist summas 0,01 eurot, 21,20 euro ulatuses jätab kohus hageja viivise nõude rahuldamata. Kuna laenulepingu tühisus toob TsÜS § 85 alusel kaasa ka tagatiskokkuleppe tühisuse, sest eeldatavasti ilma laenulepingut sõlmimata ei oleks pooled pandilepingut sõlminud, on tühine ka poolte kokkulepe pandi seadmise ning sealhulgas ka leppetrahvi osas. Kuna tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 kohaselt õiguslikke tagajärgi, leiab kohus, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Lisaks on pandileping tühine ka AÕS § 277 lg 2 ja TsÜS § 87 alusel, kuna kostja pantis vallasasja, mille omanik ta ise ei ole. Kohus leiab, et hageja leppetrahvi nõue tuleb jätta rahuldamata täies ulatuses. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 13. juuli 2012 laenulepingust nr T-6798 tuleneva põhivõlgnevuse 151,30 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi 0,04 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 11. august 2012 kuni 18. august 2012 summas 0,01 eurot, kokku 151,35 eurot. Kohus jätab hageja intressi nõude 45,35 euro osas, viivise nõude perioodi eest 11. august 2012 kuni 18. august 2012 summa 21,20 euro osas ja hageja 75,65 euro leppetrahvi nõude rahuldamata. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks laenulepingust tulenev võlgnevus summas 293,55 eurot, millest põhinõue 151,30 eurot, intress 45,39 eurot, viivis seitsme päeva eest 21,21 eurot ja leppetrahv 75,65 eurot. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga ning lähtuvalt TsMS § 133 lg 1 ja lg 2 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Vastavalt TsMS § 134 lg 1 liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Kohus leiab, et hagihind moodustab 293,55 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Lähtuvalt TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus rahuldas hagi 151,35 euro ulatuses ja 142,20 euro ulatuses jättis rahuldamata. Arvestades hagi rahuldatud ja rahuldamata jäetud osade ligikaudset võrdsust, jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg 1, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 5(6)