Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

hagi. Hageja palus kohtul mitte tunnustada AS K & H nõuet Mastermover Estonia AS pankrotimenetluses Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata. Jõustunud on kaks määrust, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel, millega jättis kohus hageja hagid läbi vaatamata. Harju Maakohus keeldus 30.09.2014 määrusega hagi menetlusse võtmisest. Kohus leidis, et hageja 18.07.2014 esitatud hagiavaldus ja materjalid tuginevad samadele alustele, nagu tsiviilasjas 2-13-34541, milles jäeti hagi läbi vaatamata. Selles tsiviilasjas andis kohus hinnangu tulenevalt hageja esitatud asjaoludest hagi õiguslikust perspektiivitusest ja kaebetähtaja möödumisest. Võlgniku pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmine 14.02.2012. Kostjal võlgniku vastu olevale põhinõudele 1 134 369,24 eurot pankrotihaldur, võlgnik ega keegi võlausaldajatest vastuväidet ei esitanud, s.t. kostja nõue, mille mittetunnustamist hageja praeguses menetluses taotleb, on võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud. PankrS § 105 kohaselt on nõude tunnustamise toimeks see, et tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku ei saa enam hiljem vaidlustada, v.a PankrS § 106 lg-s 2 nimetatud väga erandlikel juhtudel. Seega, kui nõuete kaitsmise koosolekul loetakse nõue tunnustatuks, siis on see reeglina lõplik ja enam vaidlustamisele ei kuulu. PankrS § 106 lg 2 mõttega ei ole kooskõlas ja lubatav esitada haldurile samal alusel ja samade põhjendustega korduvalt sama taotlust ühe ja sama kord juba tunnustatud nõude uueks läbivaatamiseks nõuete kaitsmise koosoleku kokku kutsumiseks. Olukorras, kus haldur on selles küsimuses seisukoha võtnud ja keeldunud koosoleku kokku kutsumisest, on tema otsus lõplik ning seda on võimalik kohtus vaidlustada vaid üks kord. PankrS § 106 lg 3 kohaselt tuleb hagi esitada ühe kuu jooksul alates sellest, kui haldur on keeldunud võlausaldaja tunnustatud nõude PankrS § 106 lg 2 alusel uuesti läbivaatamiseks nõuete kaitsmise koosoleku kokku kutsumisest. Eesti Teede Grupp OÜ esitas haldurile taotluse kostja nõude uuesti läbivaatamiseks nõuete kaitsmise koosoleku kokku kutsumiseks 18.06.2012 ning haldur keeldus sellest 09.07.2012. Seega tuli PankrS § 106 lg 3 kohaselt hagi kostja nõude uuesti läbivaatamiseks esitada hiljemalt 09.08.2012. Kuna Harju Maakohus jättis Eesti Teede Grupp OÜ poolt esitatud hagi 21.03.2013 määrusega läbi vaatamata, on samal alusel uuesti hagi esitamine hagi esitamise tähtaja möödumise tõttu välistatud. Hageja õiguseellasel oli veel pärast nõude esialgset läbi vaatamata jätmist võimalus pöörduda uuesti kohtusse järelejäänud tähtaja jooksul, kuid seda ei tehtud. Kohus lisas, et eeltoodud järeldust ei muuda ka asjaolu, et Eesti Teede Grupp OÜ on loovutanud oma nõude hagejale kui Eesti Teede Grupp OÜ-ga seotud isikule. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Seega olukorras, kus haldur on esialgse võlausaldaja taotluse rahuldamisest keeldunud ja kohus on esialgse võlausaldaja hagi läbi vaatamata jätnud ning esialgne võlausaldaja ei ole oma väidetavaid õigusi õigeaegselt kaitsnud, on kõik võimalused kaotanud PankrS tähenduses ka uus võlausaldaja, kes sai nõude omanikuks hilisema nõude loovutamise tulemusena, s.t. nõude loovutamise järgselt ei teki uuel nõude omanikul uut võimalust esitada haldurile uus taotlus samadel alustel koosoleku kokkukutsumiseks ega hakka uuesti kulgema hagi esitamise tähtaeg.

Hageja väitis, et tema praegune nõue tugineb uutele faktilistele asjaoludele, mis ei olnud talle varasemalt teada. Nimelt AS K&H (pankrotis) nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel, mis selgusid tsiviilasja nr 2-13-34541 läbi vaatamisel. Hageja pöördus 21.05.2014 AS Mastermover Estonia (pankrotis) halduri poole avaldusega PankrS § 106 lg-te 2 ja 3 alusel kokku kutsuda võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek võlausaldaja AS K&H (pankrotis) nõude 1 134 369,24 eurot tunnustamise uuesti läbivaatamiseks. Haldur keeldus 19.06.2014 nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisest. Haldur on veenvalt põhistanud, et PankrS § 106 lg 2 mõttega ei ole kooskõlas ja lubatav esitada haldurile samal alusel ja samade põhjendustega korduvalt sama taotlust ühe ja sama juba tunnustatud nõude uueks läbivaatamiseks ja sel eesmärgil nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumiseks. Lisaks juhtis haldur hageja tähelepanu asjaolule, et väidetavalt kaitsmiseta tunnustatud nõuet 24 363,88 eurot ei ole pankrotimenetluses hageja ega hageja õiguseellase poolt tulenevalt PankrS §-dest 93 ja 94 nõuetekohaselt esitatud, millele haldur juhtis otseselt võlausaldaja tähelepanu oma 23.05.2013 e-postituses hageja tolleaegsele esindajale Reigo Proosile. Hagejale said uued asjaolud teatavaks 22.01.2014, seega enne tsiviilasjas nr 2-13-34541 tehtud lahendi jõustumist 02.06.2014. Hagejal oli võimalus esitada uued asjaolud tsiviilasja nr 2-13-34541 menetluse kestel, kuid seda ei tehtud. Hageja tegevus ei vasta PankrS üldisele eesmärgile viia pankrotimenetlus läbi võimalikult kiiresti ja efektiivselt. Kostja liikmetel on tekkinud õiguspärane ootus, et pärast kohtuotsuse jõustumist ei ole võimalik enam nimetatud lahendiga kindlaksmääratud asjaolude ja nõuete osas vaielda. Arvestades asjaolu, et hageja on esitanud sama kostja vastu sisuliselt samasuguse hagi nõude ja samal alusel, mis lahendati juba Harju Maakohtu 06.02.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-34541, siis keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel. 15.10.2014 esitas hageja määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19.12.2014 määrusega maakohtu 30.09.2014 määruse. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga selles, et 02.06.2014 tsiviilasjas nr 2-13-34541 jõustunud kohtulahend annaks aluse keelduda hageja 18.07.2014 hagi menetlusse võtmisest. Nimetatud tsiviilasjas jättis maakohus hageja nõude läbi vaatamata, seega ei ole tehtud kohtulahendit TsMS § 371 lg 1 p 4 mõttes. Ringkonnakohus saatis tsiviilasja tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks, mille käigus on maakohtul õigus kaaluda, kas võib olla alust keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel. Maakohtu määrus 23.03.2015 määrusega jättis maakohus, tuginedes TsMS § 371 lg 2 p-le 2, hagi menetlusse võtmata. Hageja väitis, et praeguses tsiviilasjas tugineb tema nõue uutele faktilistele asjaoludele, mis ei olnud talle varasemalt teada, s.o. AS K&H (pankrotis) nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel, mis selgusid tsiviilasja nr 2-13-34541 läbi vaatamisel. Hageja heidab kostjale ette, et kostja on teadlikult esitanud AS Mastermover Estonia pankrotimenetluses valeinfot ja varjanud asjaolu, et tegelikkuses on perioodil 01.01.2010 - 28.09.2011 tütarettevõtjate poolt AS K&H-le üle kantud või muul viisil tasaarveldatud kokku 4 054 84, 95 eurot.

Kohus hageja väitega ei nõustunud. 13.03.2013 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas Eesti Teede Grupp OÜ oma nõude Kadaka Teed OÜ-le. Hagiavalduse kohaselt said hagejale uued asjaolud teatavaks 22.01.2014, seega enne tsiviilasjas nr 2-13-34541 tehtud lahendi jõustumist. Hagejal oli võimalus esitada uued asjaolud tsiviilasja nr 2-13-34541 menetluse kestel, kuid seda ei tehtud. Kohtul puudub veendumus, et hageja ei olnud enne 23.05.2013 haldurile esitatud nõudeavaldust (mis oli aluseks tsiviilasja 2-13-34541 hagiavaldusele) teadlik võltsitud asjaoludest ega olnud võltsitud asjaoludest teadlik ka nõude varasem omanik Eesti Teede Grupp OÜ (mis oli aluseks tsiviilasja 2-12-30883 hagiavaldusele). Asja materjalide kohaselt on Eesti Teede Grupp OÜ esitanud 13.06.2012 haldurile nõudeavalduse AS Mastermorver Estonia (pankrotis) nõuete kaitsmise koosoleku kokku kutsumiseks seoses võltsitud andmetega. 18.06.2012 vastuses palub haldur Eesti Teede Grupp OÜ-l täpsustada, millised nõudeavalduse dokumendid ja mil viisil on võltsitud. Eeltoodust tulenevalt on väheusutav, et hageja ei olnud teadlik võltsitud asjaoludest ning praegune hagi on kohtusse esitatud uue võimaluse loomise eesmärgil. Olukorras, kus haldur on keeldunud võlausaldaja taotluste rahuldamisest, kuivõrd väited võltsimise kohta on paljasõnalised ning kohus on jätnud esmavaidluses hagi läbi vaatamata ning esialgne võlausaldaja ei ole oma õigusi õigeaegselt kaitsnud, on kõik võimalused kohtu hinnangul kaotatud PankrS tähenduses. Kohus leidis, et hageja tegevus ei vasta pankrotiseaduse üldisele eesmärgile viia pankrotimenetlus läbi võimalikult kiiresti ja efektiivselt. Nõude omandamine võltsitud andmetele tuginedes vastab KarS § 345 sätestatud süüteokoosseisule. Seega on pankrotimenetluses nõude omandamise eesmärgil võltsitud dokumendid asjaoluks, mida oleks uurimisasutus saanud tuvastada vastavalt esitatud kuriteokaebusele. Ühtegi sellekohast lahendit jõustunud ei ole. Hageja nõue tugineb PankrS § 106 lg-le 2, mis kehtestab õiguse vaadata tunnustatud nõue uuesti läbi, kui see rajaneb võltsitud andmetel. Kohus leidis, et hageja esitatud asjaoludel ei ole hagi rahuldamine võimalik ning hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse või saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Hagi menetlusse võtmisse otsustamisel ei saa kohus hinnata hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ning tõendeid. Seda saab teha üksnes hagi sisulisel läbivaatamisel. Kohus leidis, et on väheusutav, et hageja ei olnud teadlik võltsitud asjaoludest ning hagi on kohtusse esitatud uue võimaluse loomise eesmärgil. Kaebaja leiab, et millised faktilised asjaolud on menetluses tõendatud ja tuvastatud ja millistele tõenditele on rajatud kohtu järeldused, on otsustused, mis tuleb teha asja sisulise läbivaatamise käigus. Kohtu siseveendumus esitatud faktiliste asjaolude õigsuses või nende tõendatuse osas ei ole TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ei selle eelduseks ega ka aluseks. On selge, et hagiavalduses välja toodud faktilistel asjaoludel ei saa ilma tõendeid hindamata otsustada selle üle, millal hageja sai teadlikuks hagiavalduse p-s 1.7 ja 1.8 nimetatud asjaoludest. Tegemist on küsimusega, mis tuleb otsustada asja sisulisel läbivaatamisel, hinnates asjakohaseid tõendeid. Nõude aluseks olevate asjaolude võltsimine PankrS § 106 lg 2 tähenduses ei eelda võltsimise karistusõiguslikku tuvastamist. Olukorras, kus nõude tunnustamine põhineb asjakohase

võlausaldaja poolt teadvalt esitatud ebaõigetel andmetel nõude aluse ja suuruse osas, on selge, et K&H nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel. Asjaolust, et Mastermoveri eest ja nimel on samaaegselt tehtud K&H-le ülekandeid, ei olnud Kadaka Teed OÜ varasemalt teadlik, kuna ülevaadet ei olnud lisatud K&H poolt Mastermoveri pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldusele. Veelgi enam, hageja on ka pärast hagiavalduse esitamist saanud teada uutest asjaoludest ja tõenditest, mis kinnitavad tema väiteid ning mis ei olnud hagejale varasemalt teada. Kokkulepe, mis sõlmiti AS K&H ja Mastermoveri vahel 28.02.2009, kinnitab üheselt mõistetavalt nii hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid kui ka ülevaatest nähtuvat, et K&H-l ei saa ja ei ole olnud Mastermoveri vastu sellises ulatuses nõuet, nagu on pankrotimenetluses võltsitud andmetel tuginedes ning pankrotihalduri poolt kohustusi rikkudes – nõude põhjendatust kontrollimata jättes ja vastuväite esitamata jätmise tõttu 14.02.2011 nõuete kaitsmise koosolekul – tunnustatud. Kokkuleppe sai hageja enda valdusse 18.02.2015, kui ta tutvus Tartu Maakohtus tsiviilasja nr 2-11-22777 toimikuga. Kokkuleppest nähtub üheselt, et K&H ja Mastermover on kokku leppinud, et viimase kohustused tasutakse K&H arveldusarvelt ning omavahel need tasaarvestatakse vastavalt K&H kohustusega Mastermoverile. Ülevaade kinnitab, et vastav tasaarvestus on tehtud. Tegemist on asjaoludega, mis olid teada nii kostjale, kui ka pidid teada olema Mastermoveri pankrotihaldurile. Asjaolu, et pankrotihaldur sellest hoolimata K&H nõudele nõuete kaitsmise koosolekul vastu ei vaielnud, üksnes kinnitab hageja väidet, et pankrotihaldur on oma kohustusi rikkunud ning seega on ka koosoleku pidamise korda oluliselt rikutud. Kuivõrd varasema tsiviilasja aluseks on 23.05.2013 esitatud nõudeavaldus, mille esitamise hetkel ei olnud Kadaka Teed teadlik ülevaatest ja seal sisalduvatest andmetest ega ka määruskaebuse lisas 1 olevast kokkuleppest, ei saanud hageja uutele asjaoludele tugineda tsiviilasja nr 2-1334541 menetluse kestel. Lisaks jäeti tsiviilasjas nr 2-13-34541 Kadaka Teed OÜ hagi ka läbi vaatamata, mis tähendab, et sisulist arutelu Kadaka Teed OÜ nõude üle ei ole kohtus kunagi toimunud. Kohus jättis tähelepanuta, et PankrS § 106 lg 2 alusel võib uue nõuete kaitsmise koosoleku kokku kutsumist ja nõuete uut läbivaatamist nõuda ka siis, kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust. Pankrotihaldur jättis kontrollimata K&H nõude põhjendatuse. Eelkõige on pankrotihaldur jätnud välja selgitamata, kas K&H oli üleüldse ka tegelikkuses nõudeavalduse lisas nr 19 esitatud arved Mastermoveri eest tasunud; kas juhul, kui K&H on väidetavad arved tasunud, tasus K&H need arved omavahendite arvelt või Mastermoveri varaliste vahendite arvel või muul tasaarveldataval viisil; kas ja millisel õiguslikul alusel on K&H üleüldse Mastermoveri eest arveid tasunud ning et valdav enamus isikuid, kellele K&H väidetavalt Mastermoveri eest arveid tasus, olid Mastermoveri alltöövõtjad. Mastermover oli omakorda samadel objektidel alltöövõtjaks K&H-le, kes oli peatöövõtja lõpptellija ees. Seega on jätnud pankrotihaldur välja selgitamata, kes oli pooltevahelises suhtes tegelikuks finantseerijaks ja kohustatud isikuks. Olukorras, kus selleks oli K&H, on selge, et viimasel ei ole vastavas osas nõudeõigust Mastermoveri vastu. Eeltoodust tulenevalt on pankrotihaldur on K&H nõude põhjendatuse kontrollimata jätmisel ning nõudele terves ulatuses vastuväite esitamata jätmisel oluliselt rikkunud enda kohustusi ning nõuete kaitsmise koosoleku pidamise korda. Määruskaebuse esitaja rõhutab, et tegemist on keeruka õigusliku küsimusega – kohus peab hagiavalduse lahendamisel tuvastama, kas kostja nõue, mis on esitatud Mastermover Estonia OÜ (pankrotis) pankrotimenetlusse, tugineb võltsitud andmetel. Tegemist on selgelt

küsimustega, mis tuleb lahendada hagiavalduse sisulise lahendamise käigus, mitte hagi menetlusse võtmise aluste esinemise analüüsimisel. PankrS § 106 lg-st 2 ja 3 ei tulene, et võlausaldaja õigust nõuda nõuete kaitsmise koosolekul nõude tunnustamise uuesti läbivaatamist oleks seaduses piiratud. Taolise piirangu seadmine oleks ka põhjendamatu, kuivõrd asjaolu, millest võib nähtuda nõuete tunnustamise uuesti läbivaatamise vajadus, võib ilmneda alles pika aja möödudes. Samuti võivad ilmneda ka uued asjaolud. Menetluse edasine käik Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldmata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. PankrS § 105 kohaselt on nõude tunnustamise toimeks, et tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku ei saa enam hiljem vaidlustada, v.a. PankrS § 106 lg-s 2 nimetatud erandlikel juhtudel. PankrS § 106 lg. 2 kohaselt on üheks tunnustatud nõude vaidlustamise aluseks see, kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust. See, et pankrotihaldur ei vaielnud tunnustamist leidnud osas AS K & H nõudele vastu, et kujuta endast nõuete kaitsmise koosoleku või selle pidamise korra rikkumist. Seega ringkonnakohtu hinnangul on hageja väide selle kohta, et võlgniku pankrotihaldur rikkus nõudele terves ulatuses vastu vaidlemata jätmisega nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumise või pidamise korda, iseenesest alusetu ja mitteasjakohane. Hageja ja tema õiguseellane on esitanud kokku kolm hagiavaldust nõude mittetunnustamiseks, kusjuures kõikidel juhtudel on tuginetud ühele ja samale asjaolule, s.o. sellele, et AS K & H osutas võlgnikule finatsvahendusteenust ja nõude aluseks olnud kohustused on võlgniku enda arvel tasutud. Kõikidele hagiavalduste esitamistele eelnes võlgniku pankrotihalduri poole pöördumine taotlusega kutsuda kokku nõuete kaitsmise koosolek nõude tunnustamise uuesti läbivaatamiseks. Pankrotihaldur neid taotlusi ei rahuldanud. Võib olla diskuteeritav, kas andmete võltsimisena PankrS §-i 106 lg. 2 mõttes saab hinnata asjaolude mahavaikimist (mitteesitamist) nõude alusetuse kohta, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei saa sama võlausaldaja korduvalt algatada nõude mittetunnustamist ühel ja samal alusel (ühtedel ja samadel elulistel asjaoludel). See tuleneb ühelt poolt tsiviilkohtumenetluse ühest kesksemast printsiibist, mille kohaselt ühte ja sama nõuet ei saa esitada ega läbi vaadata korduvalt, teiselt poolt sellest, et nõude mittetunnustamise hagi on seotud kohtusse hagi esitamise ühekuulise tähtajaga, mida arvestatakse koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisest või pankrotihalduri keeldumisest koosolekut kokku kutsumast. Nõude asjaolude kinnituseks täiendava tõendi leidmine ei kujuta endast uut asjaolu nõude aluse suhtes, mistõttu ei oma menetlustähtaja seisukohast tähtsust, millal hageja selle leidis, mistõttu jätab

ringkonnakohus maakohtu sellekohased põhjendused (tuvastuse) määrusest välja, kuna see eeldab tõendite hindamist. Seega hageja hilisemad korduvad põõrdumised nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumiseks antud juhul õiguslikku tähendust ei oma ja hagiga kohtusse pöödumise ühekuulist tähtaega tuleb arvestada esmakordsest panrotihalduri keeldumisest nõuete kaitmise koosoleku kokkukutsumisest, s.o. 9. juulist 2012. PankrS §-is 106 lg. 3 on sätestatud seadusest tulenev menetlustähtaeg hagi esitamiseks. Õiguskirjanduses on avaldatud arvamust, et seadusest tulenevad menetlustähtajad on loomult õigustlõpetava tähendusega (vt. Tsiilõiguse üldosa õpik, kirjastus Juura, 2012, lk. 320). Samas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi täiskogu lahendis 3-2-1-80-12 on selgitatud, et PankrS § 106 lg. 1 sätestatud ühekuuline tähtaeg nõude tunnustamise hagi esitamiseks on oma olemuselt menetlustähtaeg, mida saab mõjuva põhjuse olemasolul ennistada. Ringkonnakohtu hinnnagul on see selgitus analoogia põhjal kehtiv ka PankrS §-is 106 lg. 3 sätestatud menetlustähtaja suhtes. Arvestades, et PankrS §-is 106 lg. 3 sätestatud ühekuuline tähtaeg hagi esitamiseks nõude mittetunnustmiseks algas 9. juulist 2012, hageja õiguseellane pöördus hagiga kohtusse küll selle tähtaja jooksul, kuid ei tasunud tagatist, mistõttu see hagiavaldus jäeti läbi vaatamata, ning käesolev hagiavaldus on esitatud aastaid pärast ühekuise meneltustähtaja möödumist, siis on ilmne, et puudub mõjuv põhjus menetlustähtaja ennistmiseks, hageja ei ole seda ka taotlenud, nagu õigesti osundasisd kostjad, siis on lõppkokkuvõttes õige maakohtu järeldus, et hagi on esitatud eesmärgil, millele riik ei peaks andma õiguskaitset, mistõttu hagiavalduse menetlusse võtmisest keeludmine TsMS § 372 lg. 2 p. 2 alusel on õige. Ringkonnkohus jätab määrusest välja maakohtu põhjenduste punkti 19, millisest võib teha ebaõige järelduse, nagu oleks dokumendi võltsitust võimalik tõendada vaid kriminaalkorras tehtud lahendiga. PankrS § 106 lg 2 mõttega ei ole kooskõlas ja lubatav esitada haldurile samal alusel ja samade põhjendustega korduvalt sama taotlust ühe ja sama kord juba tunnustatud nõude uueks läbivaatamiseks ja sel eesmärgil nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumiseks. Olukorras, kus haldur on selles küsimuses seisukoha võtnud ja keeldunud koosoleku kokkukutsumisest, on tema otsus lõplik ning seda on võimalik kohtus vaidlustada vaid üks kord. PankrS mõttega ei saa olla kooskõlas olukord, kus tunnustatud nõude läbivaatamine toimub korduvalt. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg1 kohaselt hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.