XXXAS-i (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud AS XXX(pankrotis) nõude summas 1134 369,24 eurot mittetunnustamise nõudes
Menetlustoiming
hagi menetlusse võtmata jätmine
Menetlusosalised ja nende
Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anneli Aab, (Advokaadibüroo Aivar Pilv, Vabaduse väljak 10, Tallinn, 10146, tel 6191630, fax 6404653, e-post: [email protected]); Kostja: AS XXX(pankrotis, registrikood XXX, XXX); Kostja seaduslik esindaja: pankrotihaldur Sirje Tael (Jaama 76, D korpus, Tartu 50605, tel +3727407610, e-post: [email protected]
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta XXXOÜ hagi AS XXX(pankrotis) vastu XXXAS (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõude mittetunnustamise nõudes menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib kostja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.XXXOÜ esitas 18.07.2014 hagi AS XXX(pankrotis) vastu XXXAS (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõude mittetunnustamise nõudes. Hageja palus kohtul mitte tunnustada XXXAS (pankrotis) pankrotimenetluses AS-i XXX(pankrotis) 05.10.2011 esitatud nõuet kokku summas 1 134 369,24 eurot, kuna see põhineb võltsitud andmetel. 30.09.2014 määrusega Harju Maakohus keeldus TsMS § 371 lõike 1 punkti 4 alusel hagi menetlusse võtmisest, kuna hageja on esitanud sama kostja vastu sisuliselt samasuguse hagi nõude ja samal alusel, mis lahendati juba Harju Maakohtu 06.02.2014 määrusega tsiviilasjas 2-13-34541. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19.12.2014 määrusega Harju Maakohtu 30.09.2014 määruse ja saatis hagiavalduse tagasi maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks, leides, et maakohtul on õigus kaaluda, kas võib olla alust keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; või kui 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
3.Riigikohus märgib lahendis nr 3-2-1-134-07, et TsMS § 371 lg 2 p 1 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud (TsMS § 162 lg 1). Seevastu hagiavalduse tagastamisel TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel tagastatakse hagejale TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tema tasutud riigilõiv. Kolleegiumi arvates kehtib see järeldus ka TsMS § 371 lg 2 p 2 kohta.
4.Siiski on Riigikohus viidatud lahendis leidnud ka seda, et kohtul on TsMS § 371 lõike 2 p-st 1 tuleneval alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning et hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda võib alles pärast määruse TsMS § 465 lg 2 nõuete kohast põhjendamist, milles peavad olema näidatud ka põhjendused, mille alusel kohus otsustas hagiavalduse menetlusse võtmata jätta. Kolleegiumi arvates kehtib samasugune kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ka TsMS § 371 lg 2 p 2 korral. Siit saab järeldada ka seda, et kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist. TsMS § 371 lg 2 ei kohusta kohut jätma hagiavaldust menetlusse võtmata, vaid annab selleks võimaluse.
5.Kontrollides hagi menetlusse võtmisest keeldumise asjaolusid, ei saa kohus hinnata tõendeid (RK: 3-2-1-120-13 p 12).
6.Hageja leidis, et AS XXX(pankrotis) nõudeavalduses oli esitatud teadvalt ebaõiget teavet, mis on käsitletav võltsitud andmetena pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lõike 2 tähenduses. Lisaks on vähemalt ühel AS XXX(pankrotis) nõudeavaldusele lisatud töövõtulepingul XXXAS-i (pankrotis) juhatuse liikme allkirja võltsitud. Hageja
hinnangul on nõuete kaitsmise koosoleku pidamisel pankrotihaldur oluliselt rikkunud PankrS-t, mistõttu esinesid selle § 106 lõikes 2 sätestatud alused AS XXX(pankrotis) nõude osas uueks nõuete kaitsmise koosoleku kokku kutsumiseks. Kuivõrd XXXAS (pankrotis) pankrotihaldur keeldus uue koosoleku kokkukutsumisest, esitas hageja PankrS § 106 lõikes 3 sätestatud alusel käesoleva hagi. Hageja palus kohtul mitte tunnustada XXXAS (pankrotis) pankrotimenetluses AS-i XXX(pankrotis) 05.10.2011 esitatud nõuet kokku summas 1 134 369, 24 eurot, kuna see põhineb võltsitud andmetel.
7.Kohus küsis 25.08.2014 kostja AS XXX(pankrotis) pankrotihaldurilt seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks. Pankrotihaldur palus jätta hagi läbi vaatamata, sest poolte vahel on jõustunud kaks määrust, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel, millega jättis kohus hageja hagid läbi vaatamata. Pankrotihaldur selgitab, et hoolimata võltsitud dokumendi mittenäitamisest pankrotihaldurile (t lk 138), soovib hageja PankrS § 106 lõikes 2 sätestatud võimalusele tuginedes vaidlustada võlgniku pankrotimenetluses juba tunnustatud kostja nõuet, väites, et selle tunnustamine põhineb võltsitud andmetel. Tegelikkuses soovib hageja PankrS § 106 lõigete 2 ja 3 alusel esitatud hagi kohaselt vaielda PankrS § 106 lõikes 1 sätestatud nõude tunnustamise vaidlust, milleks on kõik võimalused käesolevaks ajaks lõplikult kaotatud ja seetõttu on hagi ilmselgelt perspektiivitu.
8.Tsiviilasjas 2-12-30883 esitas XXX OÜ (kellelt hageja nõude omandas) hagi AS XXX(pankrotis) pankrotihalduri Sirje Tael vastu XXXAS (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõude mittetunnustamise nõudes. Harju Maakohus jättis 21.03.2013.a määrusega hagi läbi vaatamata, kuna hageja ei tasunud kostja menetluskulude katteks tagatist 6000 eurot (21.03.2013 määrus jõustus 23.04.2013).
9.Tsiviilasjas 2-13-34541 esitas XXXOÜ hagi AS-i XXX(pankrotis) pankrotihalduri Sirje Taela vastu XXXAS-i (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõude mittetunnustamiseks. Hageja väitis, et kostja nõue põhineb võltsitud andmetel PankrS § 106 lg 2 mõttes. Harju Maakohus jättis 06.02.2014 määrusega hagi läbi vaatamata, leides, et hagi on esitatud hilinenult (06.02.2014 määrus jõustus 02.06.2014). Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.04.2014 määrusega Harju Maakohtu 06.02.2014 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Riigikohus jättis 02.06.2014 määruskaebuse menetlusse võtmata.
10.14.02.2012 toimus võlgniku XXXAS-i (pankrotis) pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati AS-i XXX(pankrotis) nõuet summas 1 134 369, 24 eurot (t lk 37). 13.06.2012 esitas XXXOÜ pankrotihaldurile PankrS § 106 lg 2 alusel taotluse võlausaldajate üldkoosoleku kokku kutsumiseks ja kostja nõude uuesti läbivaatamiseks, kuna kostja nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel. Pankrotihaldur palus oma 18.06.2012 vastuses (t lk 44-45) täpsustada, millised konkreetsed kostja nõude aluseks olevad dokumendid ja mil viisil on võltsitud. Samuti selgitas pankrotihaldur, et kuna XXXei ole esitanud andmeid selle kohta, milline konkreetne dokument on võltsitud ja milles võltsimine seisneb, ei ole võimalik võtta enne asjaolude täpsustamist põhjendatud seisukohta. 09.07.2012 keeldus pankrotihaldur koosoleku kokku kutsumisest, jäädes oma seisukoha juurde, et nõudeavalduses toodud põhjendused võltsitud andmete kohta on paljasõnalised ja tõendamata (t lk 46).
11.Hageja pöördus uuesti 21.05.2014 AS XXX(pankrotis) pankrotihalduri poole avaldusega PankrS § 106 lõigete 2 ja 3 alusel kokku kutsuda võlausaldajate nõuete
kaitsmise koosolek võlausaldaja AS XXX(pankrotis) nõude summas 1 134 369,24 eurot tunnustamise läbivaatamiseks. Haldur keeldus 19.06.2014 nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisest, sest nõudeavalduses toodud põhjendused võltsitud andmete kohta on paljasõnalised ja tõendamata. PankrS § 106 lõike 2 mõttega ei ole kooskõlas ja lubatav esitada haldurile samal alusel ja samade põhjendustega korduvalt sama taotlust ühe ja sama juba tunnustatud nõude uueks läbivaatamiseks ja sel eesmärgil nõuete kaitsmise koosoleku kokku kutsumiseks.
12.AS XXX(pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldaja XXXnõuet tunnustatud summas 1 134 369, 24 eurot. Võlgnik ega keegi võlausaldajatest vastuväidet ei esitanud, st kostja nõue, mille mittetunnustamist hageja käesolevas menetluses taotleb, on võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud. Seega vaidlus XXXnõude tunnustamise osas on lõppenud ja tema nõue AS XXX(pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud. PankrS § 105 kohaselt on nõude tunnustamise toimeks see, et tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku ei saa enam hiljem vaidlustada, va PankrS § 106 lg 2 nimetatud väga erandlikel juhtudel.
13.PankrS § 106 lg 2 kehtestab õiguse vaadata tunnustatud nõue võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi, kui see rajaneb võltsitud andmetel või kui koosoleku kokkukutsumisel või pidamisel on oluliselt seadust rikutud. PankrS § 106 lõike 2 mõttega ei ole kooskõlas ja lubatav esitada haldurile samal alusel ja samade põhjendustega korduvalt sama taotlus ühe ja sama kord juba tunnustatud nõude uueks läbivaatamiseks nõuete kaitsmise koosoleku kokku kutsumiseks. Olukorras, kus haldur on selles küsimuses seisukoha võtnud ja keeldunud koosoleku kokku kutsumisest, on tema otsus lõplik ning seda on võimalik kohtus vaidlustada vaid üks kord. PankrS § 106 lõike 3 kohaselt tuleb hagi esitada ühe kuu jooksul alates sellest, kui haldur on keeldunud võlausaldaja tunnustatud nõude PankrS § 106 lõike 2 alusel uuesti läbivaatamiseks nõuete kaitsmise koosoleku kokku kutsumisest.
14.Harju Maakohus jättis 06.02.2014 määrusega tsiviilasjas 2-13-34541 (t lk 55-57) XXXOÜ hagi AS XXX(pankrotis) vastu XXX AS (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõude mittetunnustamise nõudes läbi vaatamata põhjusel, et samal alusel uuesti hagi esitamine on hagi esitamise tähtaja möödumise tõttu välistatud. Kohus märkis, et hageja ei ole taotlenud hagi esitamise tähtaja ennistamist ning on väheusutav, et hageja suudab esitada sellist mõjuvat põhjust, mis õigustaks hagi esitamist ca 1,5 aastat pärast hagi esitamise tähtaja möödumist. Lisaks oli nõude esialgsel omanikul veel peale nõude esialgset läbivaatamata jätmist võimalus pöörduda uuesti kohtusse järelejäänud tähtaja jooksul, kuid seda ei tehtud. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.04.2014 XXXOÜ määruskaebuse rahuldamata, selgitades mh, et määruskaebuse esitaja ei ole esile toonud hagi alusesse kuuluvaid selliseid faktilisi asjaolusid, mis said talle teatavaks alles peale nõude omandamist ja mis ei olnud teada tema õiguseelnejale.
15.Käesolevas asjas väidab hageja, et tema nõue tugineb uutele faktilistele asjaoludele, millised ei olnud talle varasemalt teada, so AS XXX(pankrotis) nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel, mis selgusid tsiviilasja nr 2-13-34541 läbi vaatamisel. Nimelt sai XXXOÜ tsiviilasja nr 2-13-34541 raames teadlikuks AS XXX tehingutest oma tütarettevõtetega. Hageja heidab kostjale ette, et kostja on teadlikult esitanud AS XXX pankrotimenetluses valeinfot ja varjanud asjaolu, et tegelikkuses on perioodil 01. jaanuar 2010 kuni 28. september 2011.a. tütarettevõtjate poolt AS XXX üle kantud või muul viisil tasaarveldatud kokku summas 4 054 84, 95 eurot.
16.Kohus ei nõustu hageja eeltoodud väitega. 13.03.2013 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga, loovutas XXXOÜ oma nõude XXXOÜ-le. Hagiavalduse kohaselt said hagejale uued asjaolud teatavaks 22.01.2014 (t lk 5), seega enne tsiviilasjas nr 2-1334541 tehtud lahendi jõustumist 02.06.2014. Hagejal oli võimalus esitada uued asjaolud tsiviilasja nr 2-13-34541 menetluse kestel, kuid seda ei tehtud.
17.Kohtul puudub veendumus, et hageja ei olnud enne 23.05.2013 haldurile esitatud nõudeavaldust (mis oli aluseks tsiviilasja 2-13-34541 hagiavaldusele) teadlik võltsitud asjaoludest ega olnud võltsitud asjaoludest teadlik ka nõude varasem omanik XXXOÜ (mis oli aluseks tsiviilasja 2-12-30883 hagiavaldusele). Asja materjalide kohaselt on XXXOÜ esitanud 13.06.2012 haldurile nõudeavalduse AS XXX(pankrotis) nõuete kaitsmise koosoleku kokku kutsumiseks seoses võltsitud andmetega (t lk 41-43). 18.06.2012 vastuses palub haldur XXXOÜ-l täpsustada, millised nõudeavalduse dokumendid ja mil viisil on võltsitud (t lk 44-45). Eeltoodust tulenevalt on väheusutav, et hageja ei olnud teadlik võltsitud asjaoludes ning käesolev hagi on kohtusse esitatud uue võimaluse loomise eesmärgil. Olukorras, kus haldur on keeldunud võlausaldaja taotluste rahuldamisest (t lk 138 alljoonel) kuivõrd väited võltsimise kohta on paljasõnalised ning kohus on jätnud esmavaidluses hagi läbi vaatamata ning esialgne võlausaldaja ei ole oma õigusi õigeaegselt kaitsnud, on kõik võimalused kohtu hinnangul kaotatud PankrS tähenduses.
18.Käesoleval juhul on hageja olnud XXXAS (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajaks ning saanud vaidlustada kostja nõuet, seega on hageja minetanud õiguse vaidlustada pankrotimenetluses tunnustatud nõude mittetunnustamiseks ja võltsitud andmete üle vaidlemiseks. Kohus leiab, et hageja tegevus ei vasta pankrotiseaduse üldisele eesmärgile viia pankrotimenetlus läbi võimalikult kiiresti ja efektiivselt.
19.Nõude omandamine võltsitud andmetele tuginedes vastab KarS § 345 sätestatud süüteokoosseisule. Nimetatud sätte lg 1 ja lg 2 kohaselt teadvalt võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi.../karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega/. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega. Seega on pankrotimenetluses nõude omandamise eesmärgil võltsitud dokumentide näol tegemist asjaoluga, mida oleks uurimisasutus saanud tuvastada vastavalt esitatud kuriteokaebusele või kohus. Käesoleval hetkel ei ole jõustunud ühtegi sellekohast lahendit.
20.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja nõue tugineb PankrS § 106 lg-le 2, mis kehtestab õiguse vaadata tunnustatud nõue uuesti läbi, kui see rajaneb võltsitud andmetel. Kohus leiab, et hageja esitatud asjaoludel ei ole selle rahuldamine võimalik (vt p 17) ning hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, mistõttu kohus jätab hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
21.TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.