Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.01.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-49351
Tsiviilasi
Eesti Energia AS-i hagi SR vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.07.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Energia AS-i apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4142.58 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant Eesti Energia AS (registrikood 10421629), lepinguline esindaja Kaili Muru-Mölder Kostja/vastustaja SR (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Grete Lind
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 03.07.2015 otsus jätta muutmata.
2.Võtta täiendavate tõenditena vastu ja arvestada apellatsioonkaebuse lahendamisel 02.10.2007 võrgu- ja elektrilepingu nr 27860065/1 punkti 2 kohaste lahutamatute lisadena EE Jaotusvõrk OÜ võrgulepingu tüüptingimusi madalpingel kuni 63A (kehtisid 12.12.2009 kuni 30.09.2011) ja EE AS-i elektrilepingu tüüptingimusi müügikohustuse alusel (kehtisid 15.04.2010 kuni 18.07.2011).
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
5.Määrata SR põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 600 eurot (koos käibemaksuga) ja mõista nimetatud summa välja Eesti Energia AS-ilt SR kasuks.
6.Mõista Eesti energia AS-ilt välja SR kasuks viivis menetluskulude hüvitiselt 600 eurolt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni hüvitise täieliku täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.21.10.2013 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 3742.43 eurot ja viivise 2657.57 eurot. Kostja esitas nõudele vastuväite, mistõttu läks nõue üle hagimenetlusse. 21.03.2014 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 2071.29 eurot ja hagi esitamise aja seisuga sissenõutava viivise põhivõla ulatuses (2071.29 eurot). Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
2.Poolte vahel on sõlmitud elektri -ja võrguleping nr 27860065 tarbimiskohaga XXXXXXXX X X XXXXX Kõue vallas Harju maakonnas. Kostja kohustub lepingu punkti 9.8 järgi maksma tasu võrguettevõtjale teenuse eest ja muud lepingust tulenevad tasud arves märgitud tähtajaks ja punkti 9.11 järgi viivitamise korral tasuma viivist 0,1% võlalt päevas. Poolte vahel sõlmitud elektrilepingu tingimuste punkti 4.2 järgi maksab kostja ostjana müüjale elektrienergia tarbimise eest ja muud lepingust tulenevad tasud arves märgitud tähtajaks ning viivituse korral punkti 7.6 järgi viivist 0,1% võlalt päevas.
3.Asjas kohalduvad tüüptingimused, mis jõustusid 19.07.2011. Elektrituruseaduse (ELTS) § 89 lõike 1 järgi võis võrguettevõtja ühepoolselt muuta võrgu ja elektrienergia tüüptingimusi ja müüa müügilepingu tingimusi, kui see oli objektiivselt vajalik, mida on ka konkurentsiamet kooskõlastanud (otsus 04.10.12 nr 7.1-11/12003). ELTS § 89 lõigete 3,4 ja 5 järgi on muudatused jõustunud, sest nendest on kostjat teavitanud 08.07.2012.
4.21.06.2010 kontrollimise käigus avastati, et tarbimiskohal toimib ebaseaduslik tarbimine, mille kohta koostati akt 085949 ja fotod, kust on näha puuduvad plommid
ja lisajuhe, mille kaudu toimus tarbimine ja mis ei olnud ühendatud mõõtjasse. Akti vormistamise tingis fotodel 1 ja 3 näha olev lisajuhe, mis läheb läbi fotol 6 oleva kilbi toiteks arvestit läbimata. Kogu maja elektrisüsteem oli rekonstrueeritud nii, et kogu tarbimine käis läbi selle fotol 1 näha oleva juhtme, mille tõttu ei liikunud ka arvesti näit edasi. Antud juhul olid eemaldatud peakaitsmelt plommid ja peakaitsme alla oli ühendatud jaotuskilbi toide, mille kaudu toimus arvestuseta tarbimine. Tegemist on rikkumisega ELTS § 68 lg 1 punktide 3 ja 4 tähenduses.
5.Nõuetekohane süsteem oli tarbimiskohta paigaldatud 29.10.2008 tööülesande nr 08215542 järgi, kus on näha, et mõõteseade ja peakaitse plommiti, töökäsul on kostja allkiri.
6.Vastavalt tingimuste punktile 6.11 ja ELTS § 68 lõigetele 2 ja 3 tuleb kostjal hüvitada võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuse maksumus ning elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulud ning lõike
alusel kehtestab selle maksumuse majandusja kommunikatsiooniminister. Võrgulepingu tingimuste punktide 6.1 ja 6.11 kohaselt määratakse ebaseaduslikult tarbitu maksmine õigusaktides märgitud korras. Selline arvestus toimub majandus - ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrusega nr 34 sätestatud korra § 4 lõike 2 järgi (t I kd lk 101, 11.05.2015 menetlusdokument), milleks on eriline valem. Hageja esitas kostjale arve 15.09.2010 valemi alusel arvestatud tasu maksmiseks. Kostjal on see tasumata. Asjaolu, et kostja tarbimiskohal ei elanud, ei oma tähtsust.
7.Akti koostamise juures olid isikud, kes ei vallanud riigi keelt ning kes väitsid, et ei tea midagi asjast ja keeldusid allkirja andmast. Korra tingimuste rikkumine ning akti puudused ei tähenda, et tegemist ei oleks olnud ebaseadusliku tarbimisega ja rikkumisega ELTS § 68 lõike 1 punktide 3 ja 4 tähenduses. Konkurentsiamet on hinnanud asjaolu, et kostja juures toimus ebaseaduslik elektrienergia tarbimine, võrguteenuse tarbimine ja tasu on määratud õigesti.
8.Hageja nõustus sellega, et osaliselt on nõue aegunud. Samas leidis hageja, et tal on õigus nõuda perioodi 01.12.2009–21.06.2010 eest ebaseaduslikult tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse tarbimise eest tasu. 2009.a detsembri eest on õigus esitada tasunõue 2010.a jaanuaris ja nende arvete järgsete tasunõude aegumine hakkab kulgema alates 01.01.2011, mistõttu ei olnud nõue aegunud (maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 21.10.2013).
9.Arvestuse aluseks on ülalviidatud määruse nr 34 § 4 lõike 2, kuna tegemist oli ebaseadusliku ühendusega, mis ei läbinud mõõtesüsteemi ja mis kõrvaldati olukorra avastamisel, ja seetõttu ei olnud võimalik teostada eelnevaid ja järgnevaid mõõtmisi ebaseaduslikul ühendusel. Tegemist ei ole kahjunõudega. Tasu sees olevad maksud tuleb maksta kostjal kui tarbijal. Arvestus on tehtud lähtuvalt kWh juhtme ristlõike 1mm2 kohta, arvestades faaside pinget süsteemis. Nii on arvestatud, et selle perioodi eest tarbitud elektrienergia kogus on 20 686 kWh ning elektrienergia maksumuse hüvitis on 10 318.17 krooni ja võrguteenuse eest 12 624.66 krooni (kokku 22 942.83 krooni), millele lisandub taastuvenergia tasu 2614.71 krooni, aktsiisimaks 1448.02 krooni, käibemaks 20% 5401.11 krooni (tabel t I kd lk 173, all), kõik kokku 32 406.67 krooni.
10.Nii on hagetav põhinõue 2071.29 eurot, milleni hageja vähendas oma nõuet ja viivis alates 29.09.2010 kuni 21.03.2014 (kui hagi esitati) 2506.26 eurot ja kuni 21.03.2015 3262.28 eurot. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole elektrienergiat ebaseaduslikult tarbinud ELTS § 68 lõike 1 punktide 1-4 järgi. Kostja elab aastast 2008 Austraalias ega ole kinnistut kasutanud. Kinnistul tõsteti 2008.a mõõteseade toast garaaži, kuhu oli võimalik kergesti ligi pääseda ning 2009.a vahetas hageja mõõteseadme ära. Kinnistu seisis tühjana kuni 2010.a juunini, kui sinna kolis üürnik. Juunis 2010 teavitas kostja ise hagejat probleemidest ja alates sellest ajast kuni 01.10.2013 ei saanud olla nii suures koguses elektrienergia tarbimist. Kui kostja oleks mõõteseadme rikkunud või ebaseaduslikult elektrit tarbinud, ei oleks ta hagejat sellest ise teavitanud. Asjaolu, et seade ei mõõtnud elektrit, ei tähenda, et elektrit ja võrguteenust oleks ebaseaduslikult tarbitud.
12.Tüüptingimused, millele hageja tugineb, ei kohaldu lepingule, kuna leping sõlmiti 2007.a ja väidetav kahju tekkis enne 21.06.2010, kuid tingimused jõustusid hiljem. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et tingimustest oleks kostjat teavitatud ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lõike 1 järgi ei ole need lepingu osaks saanud, mistõttu need ei kohaldu ja neid ei saa kohaldada ka tagasiulatuvalt. Majandus -ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 34 15.05.2007 ei saa hageja tugineda, kuna akt nr 085949 ei ole koostatud kostja ega tema esindaja või tunnistaja juuresolekul, mistõttu ei tõenda märgitu ebaseaduslikku tarbimist, seda ei tõenda ka fotod. Konkurentsiameti otsus ei oma asjas tähtsust.
13.Viivise arvestamise aluseks ei saa olla tingimused, vaid VÕS § 113 lõikest 1 tulenev seadusjärgne määr, mis oli 2010.a 8% aastas. Seega on viivisenõue esitatud ulatuses põhjendamatu. Kuna tegemist on lepinguvälise kahju nõudega, ei kohaldu lepingujärgne viivisemäär ja kohaldada ei saa ka viivisemäära, mis jõustus 19.07.2011 või hiljem.
14.Hageja nõue on aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lõike 1 ja § 142 lõike 1 alusel, kuna tegemist on tehinguvälise nõudega, hageja sai rikkumisest teada 21.06.2010 ja nõue aegus 21.06.2013, seega oli see maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks aegunud. Ka tehingust tuleneva nõude puhul on nõue aegunud, kuna arve nr 54341979 kohaselt oli tasumise tähtaeg 29.09.2010 ja aegus 29.09.2013, maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 21.10.2013. Lisaks leidis kostja, et arve tasumise kuupäeval hakkaks kulgema nõude aegumine, sest aegumine ei hakka kulgema arve sissenõutavaks muutumisest, vaid kahju tekkimisest teadasaamisest.
15.Nõue on ebamõistlikult suur, ebaselge, miks on nõude aluseks võetud arvestus määruse nr 34 § 4 lõike 2 järgi, kui see oleks olnud võimalik määrata määruse § 4 lõike 1 punktide 1-3 järgi analoogsete järgnevate päevade tarbimise järgi. Tühjana seisnud maja ei saanud tarbida 3120kwh, sest keskmiselt tarbitakse eramus elektrit 470kWh kuus, lisaks on kostja tasunud 2013. ja 2014.a alla 40 euro kuus. Hageja ei ole näidanud, kust on aluseks võetud tasu tariifid nagu elektrienergia eest 0,039 eurot ja võrguteenuse eest 0,039 eurot.
16.Hageja on nõude alust muutnud, kuna nõuab ka makse, mida ta enne nõudnud ei ole. Kostja nõusolekut hagi aluse muutmiseks ei andnud. Seega ei ole hagejal õigus nõuda taastuvenergia tasu 164.11 eurot, aktsiisi 92.55 eurot ega käibemaksu 345.19 eurot Määruses ei ole sätestatud, et hagejal on õigus nõuda taastuvenergia tasu, elektriaktsiisi ja käibemaksu.
17.Kostja palus kahjuhüvitist VÕS § 140 lõike 1 alusel vähendada: kinnistut ei kasutatud 2008.a aprillist kuni 13.06.2010, kostja ise teatas hagejale juhtunust ja kui seda ei oleks kostja teinud, ei oleks hageja juhtunust teadnud siiani. Hüvitise väljamõistmine oleks ebaõiglane kostja suhtes.
18.Viivist tuleb vähendada VÕS § 113 lõike 8 alusel mõistliku suuruseni, kuna hageja pöördus kohtusse nii hilja, suurendades seega ise viivist. Esimese astme kohtu otsus
19.Harju Maakohus jättis 03.07.2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hagejale menetluskulude katteks välja 2349.60 eurot, sh käibemaks.
20.Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli sõlmitud 02.10.2007 võrgu ja elektrileping nr 27860065/1 tarbimiskohaga XXXXXXXX X , Ardu, Kõue vald (nüüd Kose vald), Harjumaa (leping t I kd lk 30-32). Nii on poolte vahel tegemist VÕS § 208 lõikest 3 tuleneva müügilepinguga (kohaldub energiamüügile võrguühenduse kaudu). VÕS § 208 lg 1 mõtte kohaselt peab ostja, antud juhul kostja, tasuma müüjale ostuhinna. Samuti puudub vaidlus selles, et 29.10.2008 on tarbimiskohta paigaldatud nõuetekohane süsteem tööülesande nr 08-215542 järgi, kus on näha, et mõõteseade ja peakaitse plommiti, töökäsul on kostja allkiri. Seega osutab hageja kostjale võrguteenuse ja elektrimüügi teenust korrektselt paigaldatud ja plommitud arvestisüsteemi alusel ning nii on võrguteenuse ja elektrimüügi teenus vastavalt ka mõõdetav ning seega leidis kohus, et lepingust tulenevalt oli kostjal lisaks tasu maksmise kohustusele VÕS § 76 lõigete 1 ja 2 alusel kohustus tagada, et tarbitav elekter ning saadav võrguteenus oleks hageja paigaldatud arvestisüsteemi kohaselt mõõdetav, et see poleks rikutud ja mõõdetu eest vastavas ulatuses tasutud. Märgitud kohustuse eesmärgiks on vältida elektri ja võrguteenuse tarbimist nõuetekohaselt paigaldatud süsteemiväliselt, sj tegelikku tarbimist arvestamata, mõõtmata ehk vältida nn saadud teenuse ja ostetud energia eest kokkulepitud tasu maksmist.
21.Hageja leidis, et asjas kohalduvad lepingule ka tüüptingimused 01.01.2013 (t I kd lk 38-47) ja 19.07.2011 kehtivad tüüptingimised (t I kd lk 102-104) (vt hageja seisukohta 01.08.2014, t I kd lk 97; protokoll 09.03.2015, lk 165p), millele hageja tugines ja lisaks tugines lepingule ja elektrituruseadusele.
22.Kohus viitas ELTS § 89 lõigetele 1–6. Kostja väitis, et mainitud tingimused pole lepingu osaks saanud, kuna nendest pole kostjat teavitatud ja et märgitu on tõendamata. Kohus nõustus kostjaga viidates VÕS § 37 lõigetele 1 ja 2. Hageja ei ole tõendanud, millal ja millisel viisil on ta kostjat ELTS § 89 lõigete 4-6 järgi teavitanud Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimustest madalapingel kuni 63A, mis kehtivad alates 01.01.2013 ja Eesti Energia AS-i elektrilepingu tüüptingimustest müügikohustuste alusel, mis kehtivad 19.07.2011. Eeltoodu alusel ei saa eeldada, et VÕS 37 lõigete 1 ja 2 järgi oleks need 02.10.2007 sõlmitud pooltevahelise võrgu- ja elektrilepingu nr 27860065/1 lahutamatuks osaks. Lepingu punktis 2 on küll viide, et
selle lahutamatuks osaks on võrguteenuse osutamise tüüptingimused ja elektrienergia müügi tüüptingimused ja vastavad õigusaktidele kehtestatud hinnakirjad, kuid selleks, et nendele tugineda, peavad nad olema saanud lepingu osaks, mida hageja ei ole tõendanud. Eeltoodu alusel ei saa hageja tugineda oma nõudes ja ka viivisenõudes ülalviidatud „ Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimustele madalapingel kuni 63A“, mis kehtivad alates 01.01.2013 ja „Eesti Energia AS-i elektrilepingu tüüptingimustele müügikohustuste alusel“, mis kehtivad 19.07.2011. Selle tõttu ei saa oma põhinõudes tugineda mainitud tingimusele ega tingimustes viidatud viivisemäärale 0,1% päevas, vaid viivisenõue saab põhineda VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määral, milleks on VÕS § 94 kohaselt Eesti Panga poolt Ametlikes teadaannetes avaldatud määr ja millele lisandus kuni 14.04.2013 7% aastas ja alates 15.04.2014 8% aastas. Viivisenõuet ise vaatleb kohus edaspidi.
23.Kuna viidatud tüüptingimused pole saanud lepingu osaks, ei saa hageja nendele tugineda VÕS § 76 lõigete 1, 2 järgi, mis ei välista asjas aga seaduse kohaldamist, millele hageja on ka tuginenud. Järgnevalt vaatles kohus, kas kostja on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.
24.Lepingu sõlmimise ja väidetava rikkumise avastamise ajal 21.06.2010 kehtinud ELTS § 68 lg 1 sätestab, et elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui: 1) mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle toimimist mõjutatakse muul viisil; 2) elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta; 3) mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse; 4) ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. Hageja väitel tuvastati 21.06.2010 ebaseaduslik elektrienergia ja võrguteenuse tarbimine, mis seisnes selles, et elektrit tarbiti nii, et tarbitud kogus ei läbinud arvestit.
25.Kohtule esitatud hageja koostatud aktist nr 085949 ja fotodest nähtub, et puuduvad plommid ja lisatud on juhe, mille kaudu toimus tarbimine ja mis ei olnud ühendatud mõõtjasse. Fotodelt 1, 3, 6 nähtub, et lisajuhe läheb kilbi toiteks, kuid ei läbi arvestit. Aktist ning fotolt 11 nähtuvalt, oli maja elektrisüsteem rekonstrueeritud nii, et kogu tarbimine käis läbi fotol 11 näha oleva juhtme, mille tõttu ei liikunud ka arvesti näit edasi. Kostja väide, et märgitud fakt ja seos kostja tarbimiskohaga on tõendamata ja just seetõttu, et aktil puudub tema või tema esindaja allkiri, või tunnistajate allkirjad, ei tähenda seda, et märgitud olukorda poleks eksisteerinud. Kohtu arvates akti vormistuslikud vead ei mõjuta märgitud rikkumise fakti, kuna rikkumist ennast kinnitavad ka esitatud fotod. Peale selle on kostja ise esile toonud, et teatas hagejale rikkumisest 13.06.2010. Seega on tõendatud, et eemaldatud olid peakaitsmelt plommid ja peakaitsme alla oli ühendatud jaotuskilbi toide, mille kaudu sai toimuda arvestuseta tarbimine. Nii on kohtu arvates 29.10.2008 paigaldatud mõõteseadme plommid kõrvaldatud ja tekkinud on olukord, kus ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade ning seega on hageja tõendanud, et pooltevahelises lepingujärgses tarbimiskohas on tegemist elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega ELTS § 68 lg 1 punktide 3, 4 tähenduses. Eeltoodu alusel leidis kohus, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust, mille sisuks on tagada, et tarbitav elekter ning saadav võrguteenus oleks hageja paigaldatud arvestisüsteemi kohaselt mõõdetav, et see poleks rikutud ja tarbitud teenuse ja
elektrienergia eest tasutaks vastavalt VÕS § 208 lg 1 järgi. Asjaolu, et kostja pole alates 2008.a enam vaidlusaluses elamus elanud, ei tähenda, et rikkumine oleks vabandatav VÕS § 103 lg 1 tähenduses, kuna tegemist pole vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 tähenduses. Kostja pole väitnud, et tal poleks üldse hagejaga lepingut olnud, millisel juhul tõusetuks küsimus lepinguvälisest kohustuse rikkumisest (nt ELTS § 68 lg 1 p 1).
26.Seega on tegemist kostja poolt lepingust tuleneva kohustuse (tagada, et tarbitav elekter ning saadav võrguteenus oleks hageja paigaldatud arvestisüsteemi kohaselt mõõdetav, et see poleks rikutud ja mõõdetu eest oleks vastavas ulatuses tasutud) rikkumisega VÕS § 100 mõttes (kohustuse mittetäitmine, osaline mittetäitmine, täitmisega viivitamine) ning seetõttu on ebaõige kostja väide, et tegemist on lepinguvälise kohustuse rikkumisega.
27.Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 2 ja § 108 lg 1, § 115, § 127 lg 1 alusel nõuda võlgnetava kohustuse täitmist, kahju hüvitamist. Kohus viitas lepingu sõlmimise ja rikkumise avastamise ajal kehtinud ELTS § 68 lõigetele 2 ja 3. Majandus -ja kommunikatsiooniministri määruse nr 34 15.05.2007 (edaspidi määrus nr 34) § 4 lg 2 sätestab, et kui võrguühenduse läbilaskevõimet määrava kaitseseadme nimivool on ettevõtja ja tarbija vahel kokku lepitud või kui tuvastatakse, et võrguühenduse läbilaskevõimet määrava kaitseseadme nimivool on kokkulepitust suurem, arvutatakse ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia kogus lg 2 punktides 1-2 toodud valemi abil.
28.Hageja ongi oma nõudes perioodil 01.12.2009–21.06.2010 tuginenud viidatud määruse nr 34 § 4 lg 2 punktidele 1-2 ja vastava arvestuse kohaselt on hüvitatav ja nn arvestuslik tarbitud elektrienergia kogus 20686kWh ja sellele vastav elektrienergia maksumus 10 318.17 krooni ning võrguteenuse eest 12 624.66 krooni (kokku 22 942.83 krooni), millele lisandub taastuvenergia tasu 2614.71 krooni, aktsiisimaks 1448.02 krooni, käibemaks 20% 5401.11 krooni (tabel t I kd lk 173, all), kõik kokku 32 406.67 krooni. Hageja ei ole tuginenud määruse nr 34 § 4 lg 1 punktidele 1-4, mis sätestavad, et nõuetekohase mõõtesüsteemiga mõõtmata või võrgu- või elektrilepingus (edaspidi leping) määramata viisil elektrienergia tarbimise korral arvutab ettevõtja ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia kogused: 1) eelnenud või järgnevate analoogsete päevade mõõtmistulemusi arvestades; 2) elektripaigaldisega analoogsete elektripaigaldiste tarbimisgraafikute alusel; 3) tellitud võrguühenduse kasutusvõimsuse korrutamisel ajaperioodiga tundides, või 4) lõikes 2 esitatud valemite alusel. Hageja tugines viidatud määruse nr 34 § 4 lõikele 2 just seetõttu, et tegemist oli ebaseadusliku ühendusega, mis ei läbinud mõõtesüsteemi, ja mille tõttu ei olnud võimalik teostada eelnevaid ja järgnevaid mõõtmisi ebaseaduslikul ühendusel ehk 4 lg 1 järgi (t I kd lk 191).
29.Nii leidis kohus, et sellisel alusel arvestatud ja nõutud elektrienergia ja võrguteenuse tasu, nagu hageja seda tegi ja nõuab, ei ole mitte VÕS § 208 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi tasu maksmise kui võlgnetava kohustuse täitmise nõue, sest märgitud ulatuses tasu arvestus ei ole toimunud eeldusliku ja võimaliku ebaseadusliku tarbimise järgi, vaid tegemist on hüvitusnõudega lepingu sellise rikkumise eest, millega kaasnes hageja varalise hüve kaotus ehk kahju VÕS § 128 lg 1 mõttes ja selle ulatust ei ole võimalik hageja enda hinnangul mõõta § 4 lg 1 järgi (arvestades eelduslikku tarbimist). Nimetatud kaalutlustel leidis kohus, et vaidlusalusel viisil kohustuse
rikkumine ja selle tagajärjel varalise hüve vähenemine hagejal on vaadeldav ELTS § 68 lg 2 järgi kahjuna sama sätte järgi, kuid mille maksumus ehk kahju ulatus määratakse erilise korra järgi. Ning ETLS § 68 lg 2 võimaldab lisaks esitada ka rikkumise tõttu muid kahju huvitamise nõudeid (rikutud seadme kahju vm), kuid mille ulatust ehk maksumust ei määratleta erilise arvestuse või valemi järgi vaid nt VÕS 7. peatükist tulenevate kriteeriumite järgi (asja puhul näiteks taastamise mõistlikud kulud, soetamise kulud vmt).
30.Eeltoodu alusel ei nõustunud kohus hagejaga, et hageja nõude puhul oleks tegemist VÕS § 208 lõikest 1, § 101 lg 1 punktist 1, § 108 lõikest 1 tuleneva kohustuse täitmise kui ebaseaduslikult tarbitud elektri ja võrguteenuse eest erilise arvestusliku tasunõudega, vaid on tegemist VÕS § 101 lg 1 punktist 3, § 115 lõikest 1, § 127 lõikest 1 ja ELTS § 68 lõikest 2 tuleneva kahju hüvitamise nõudega ning mille ulatus ehk maksumus arvestatakse erilise valemi ehk määruse nr 34 § 4 lg 2 järgi. Kohus ei nõustunud kostjaga, et tegemist oleks olnud lepinguvälise kahjuga, kuna eelpool tuvastas kohus, et poolte vahel oli leping ja kostja oli lepingust tulenevat kohustust rikkunud. Et selle kohustuse rikkumise tagajärjena pidi olema ette näha kostjale ka see, et kui ta rikub lepingut ning tarbib võrguteenust ja elektrit ilma seda nõuetekohaselt mõõtmata, jääb hagejal saamata mõõdetav ja kokkulepitud tasu ning tarbitud koguste ulatused ei ole üheselt tuvastatavad ehk et hageja varalise hüve sfäär saab kahjustatud. Eeltoodu alusel leidis kohus, et kahju tekkimine hagejal on põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 3 järgi lepingulise kohustuse rikkumisega.
31.Lepingulise kohustuse rikkumise korral muutub kahju hüvitamise nõue TsÜS § 147 lõigete 1, 2 ja VÕS § 82 lõigete 3, 7 alusel sissenõutavaks pärast kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Hageja esitas nõude kostjale arvega nr 54341979 (t I kd lk 50) 15.09.2010 ja selle makse tähtaeg oli 29.09.2010. Seega oli mõistlik kahju hüvitamise tähtaeg ülalviidatud sätete kohaselt 29.09.2010. Eeltoodu alusel hakkas TsÜS § 146 lõikest 1 tulenev nõude 3-aastane aegumistähtaeg kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest TsÜS § 147 lg 2 ja § 135 lg 1 järgi 30.09.2010 kl 00:00 ja lõppes TsÜS § 136 lg 2 ja § 137 lg 1 järgi 30.09.2013 kl 24:00. Seega ei ole õige hageja seisukoht, et nõude aegumine hakkas kulgema TsÜS § 147 lg 3 kohaselt arve nr 54341979 esitamise aastale (2010) järgneva aasta 1. jaanuarist, antud juhul 01.01.2011. Maksekäsu kiirmenetlus on kohtule esitatud 21.10.2013, seega pärast hagi aegumise tähtaega ning kostjal on õigus TsÜS § 142 lg 1 alusel kohustuse täitmisest keelduda. Eeltoodu alusel kohaldas kohus vastavalt kostja taotlusele nõudele ja viivisenõudele aegumist TsMS §-de 143, 144 järgi.
32.Eeltoodu alusel jäi hagi rahuldamata. Kohus pidas vaid vajalikuks märkida, et hageja nõue sisaldas arvest nr 54341979 nähtuvalt ning esialgselt hagile lisatud nõude arvestusest (t I kd lk 37) ka makse, mistõttu on alusetud kostja väited, et tegemist on nn uute väidetega ja uute asjaoludega (mille esitamiseks kostja nõusolekut ei soovinud anda). Seega ei tõusetu küsimust nõude aluse täiendamisest, muutmistest viisil, milleks peaks olema kostja või kohtu nõusolek. Kuna hagi jäi aegumise tõttu rahuldamata, ei andnud kohus hinnangut poolte väidetele sellest, milline on kahju ulatus, sh maksud ja selle kohta esitatud tõenditele, samuti väidetele, kas oleks alust hüvitist VÕS § 140 alusel vähendada ja kas oleks alust viivist vähendada VÕS § 113 lg 8 järgi.
33.Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu 20,5h eest kokku 2349.60 eurot (sh käibemaks), mis on kostja kinnitusel kantud seoses käesoleva vaidlusega ning lisaks on kostja kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi. Seega on tunnitasumääraks 114.61 eurot koos käibemaksuga. Tasumäär on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Hageja tehtud tööle vastu ei vaielnud. Arvestusest (t I kd lk 195-197) nähtuvalt on kohtu arvates tehtud töö kooskõlas vaidluse sisu ja mahuga. Seega on kostja põhjendatud menetluskulud kokku 2349.60 eurot, sh käibemaks. Apellatsioonkaebus
34.03.08.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Maakohus on otsuses asunud väärale seisukohale, et esitatud nõude näol on tegemist kahju hüvitamise nõudega ja seetõttu on nõue aegunud. Samuti on kohus leidnud vääralt, et ELTS § 68 lg 3 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrusega nr 34 kehtestatud „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise kord“ § 4 lg 2 alusel määratud võrguteenuste mahu ja elektrienergia koguse näol oleks tegemist kahju hüvitamise nõudega.
35.Hageja ei nõustu kohtu käsitlusega viidatud määruse nr 34 alusel kinnitatud korra tõlgendamisel. Seadusandja on ELTS § 68 lõikes 2 sätestanud võimaluse esitada turuosalise vastu kolm erinevat nõuet: 1) ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse nõue; 2) elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahjunõue ning 3) kahju suuruse määramiseks tehtud mõistlike kulutuste nõue. ELTS § 68 lg 3 alusel on kehtestatud kord vaid esimese nõude suuruse kindlakstegemiseks. Täpsemalt on majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestanud oma 15.05.2007 määrusega ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra. Seega on meelevaldne kohtu tõlgendus, et osad määruse sätted oleksid käsitletavad tasunõudena ja osad kahjunõudena. Hageja leiab, et kõik korras nimetatud koguse ja maksumuse arvestuse alused on kehtestatud eeldusliku ja võimaliku ebaseadusliku tarbimise kindlakstegemiseks. Kohtu põhjendustest võib aru saada, et kui hageja oleks tuginenud määruse § 4 lg 1 punktidele 1-4 oleks olnud tegu tasunõudega. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et § 4 lg 1 p 4 viitab just lõikes 2 sätestatud valemitele, mistõttu on kohtu seisukoht, et justkui § 4 lg 1 punktides 1-4 sätestatud alustel määratud koguste näol oleks tegemist tasunõudega ja lõikes 2 sätestatud alusel kahjunõudega, on vastuoluline. Seega jääb hageja oma seisukoha juurde, et tema nõude puhul on tegemist tasunõudega, mistõttu kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 3, milliste sätete alusel ei ole hageja nõue aegunud.
36.Kohus on ebaõigesti tõlgendanud ELTS § 68 lõigete 2 ja 3 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrusega nr 34 kinnitatud korda ning eeltoodust tulenevalt on valesti kohaldatud VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1 ning § 127 lg 1.
37.Kuivõrd hageja on kohtumenetluses olnud nõus kohaldama seadusest tulenevat viivisemäära, siis hageja ei vaidlusta asjaolusid, miks kohus on jätnud kohaldamata lepingust tuleneva viivisemäära.
Vastustaja seisukoht
38.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
39.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist, mis oleks võinud viia ebaõige otsuse tegemiseni. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Samuti võtab kolleegium kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. TsMS § 657 lõike 1 punkti 1 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
40.TsMS § 442 lõike 5 kohaselt tuleb kohtuotsuse resolutsiooniga lahendada selgelt ja ühemõtteliselt lisaks poolte nõuetele kõik veel lahendamata taotlused. Kohtu ettepanekul esitas apellant tsiviilasja juurde eeldatavalt asja lahendamiseks vajalikud pooltevahelise lepingu punkti 2 kohaste lahutamatute lisadena EE Jaotusvõrk OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A (kehtisid 12.12.2009 kuni 30.09.2011) ja EE AS-i elektrilepingu tüüptingimused müügikohustuse alusel (kehtisid 15.04.2010 kuni 18.07.2011) (t II kd lk 20-31). Apellant selgitas kaaskirjas, et tüüptingimused olid avaldatud vastavalt 12.11.2009 ja 16.03.2010 (t II kd lk 18). Vastustaja vaidles tüüptingimuste lepingu osaks saamisele vastu, kuid oma seisukohta ei põhjendanud.
41.Kolleegium nõustub apellandiga, et esitatud tüüptingimused said pooltevahelise lepingu osaks vastavalt 24.07.2009 kuni 31.12.2009 ja 27.02.2010 kuni 31.03.2010 kehtinud ELTS-i redaktsioonide § 89 lõigetele 4-6, mille kohaselt pidi võrguettevõtja või müüja edastama tarbijale vähemalt 30 päeva enne lepingutingimuste muutmist sellekohase teate ning vastava teavitamiskohustuse täitmiseks võis avaldada teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Apellant tõi esile avaldamise kuupäevad, vastustaja neid ei vaidlustanud. Nimetatud tüüptingimused omavad asjas tähtsust pooltevahelise lepingu tingimuste seisuga 21.06.2010 tuvastamisel ja kohus võtab need TsMS § 238 lõike 1 alusel tõenditena tsiviilasja materjalide juurde.
42.Alljärgnevalt vastab kolleegium apellandi väidetele. Maakohus jõudis TsÜS § 146 lõike 1, § 147 lõigete 1 ja 2 ning VÕS § 82 lõigete 3 ja 7 alusel järeldusele, et hageja nõude aegumine hakkas kulgema 30.09.2010 kell 00:00 ja lõppes 30.09.2013 kell 24:00. Seega leidis maakohus, et hageja nõue muutus sissenõutavaks mõistliku aja jooksul peale 21.06.2010 akti koostamist (ebaseaduslikust tarbimisest teadasaamist) ja kuna hageja oli lepingu rikkumisest tuleneva tasu maksmiseks andnud kostjale 15.09.2010 arvega tähtpäeva, so 29.09.2010, siis arvestaski maakohus nõude sissenõutavaks muutumist sellele päevale järgnevast päevast. Apellant on seisukohal, et nõue muutus sissenõutavaks arve esitamisega ja aegumistähtaja kulgemine algas 01.01.2011, st kohaldada tuleb TsÜS § 146 lõiget 1 ja § 147 lõiget 3.
43.Kolleegium apellandiga ei nõustu. Samuti ei ole hageja nõude aegumise määratlemisel olulist tähtsust sellel, kas käsitleda nõuet seisuga 21.06.2010 kehtinud ELTS-i redaktsiooni § 68 mõttes lepingulise kahju hüvitamise nõudena või ebaseaduslikult
tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse hüvitamise nõudena. Vaidlust ei saa olla, et hageja on esitanud tehingust (võrgu- ja elektrilepingust nr 27860065/1 02.10.2007) tuleneva nõude, mille aegumistähtajaks on TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 147 lõike 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama sätte lõike 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist ja lõikes 3 on sätestatud erisus aegumistähtaja arvutamiseks juhul, kui tegemist on kas kokkulepitud tasu maksmise nõudega või kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega. Käesolevas asjas ei ole tegemist kummagi lõikes 3 reguleeritava juhtumiga. Vastavalt lepingule olid pooled sidunud arve esitamisega igakuuliste arvete alusel tasumisele kuuluva näitude alusel arvestatava tasu (lepingu teisel lehel punkt „Elektrienergia ja võrguteenuse kohustuste perioodiline arvestus ja tasumine“). Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia eest määruse nr 34 15.05.2007 alusel arvestatav tasu ei ole võrdsustatav igakuuliste näitude alusel arvestatava tasuga ega ole tegemist ka kokkulepitud tasuga. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-95-08 punktis 11 märkinud, et TsÜS § 147 lõike 3 teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" tuleb mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega ja et nii võib see olla esmajoones siis, kui arve esitamises sissenõutavuse eeldusena on kokku lepitud või kui see tuleneb tavast või lepingupoolte praktikast. Kokkulepitud tasu iseloomustab maksmine mingi vastastikuse soorituse (töö) eest (nt töövõtulepingust tulenev tasu; vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-52-10, punkt 15).
44.Apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
45.TsMS § 174 lõike 1 alusel määrab kolleegium järgnevalt kindlaks apellandi poolt hüvitamisele kuuluva vajaliku ja põhjendatud vastustaja menetluskulude suuruse. Vastavalt taotlusele (t II kd lk 33) koosnevad vastutaja menetluskulud lepingulise esindaja tasust 6,75 tunni eest kokku 810 eurot (koos käibemaksuga), so 1h=100 eurot, millele lisandub käibemaks. Esindaja toimingutena ja nendele kulunud ajana on taotluses esile toodud: 1) kaebusega tutvumine 21.08.2015 0,25h; 2) kaebuse õiguslik ja faktiline analüüs samal kuupäeval 0,5h; 3) kaebusele vastuse koostamine 24.08.2015 4h; 4) vastuse koostamine 21.01.2016 2h. Apellant vastustaja kulude osas seisukohta ei avaldanud.
46.Kolleegium on seisukohal, et arvestades apellatsioonimenetluse sisu ja mahtu, on vastustaja lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalikuks suuruseks 5h eest 500 eurot, millele lisandub käibemaks 100 eurot. Vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) vastab Eestis tavapärasele ja kohtupraktikas aktsepteeritud esindaja tasu suurusele sarnase mahu ja keerukusega kohtuasjades.
47.Küll aga ei nõustu kolleegium sellega, et vandeadvokaadist esindajal oli vajalik ja põhjendatud kulutada 21.08.2015 ja 24.08.2015 vastuse (t II kd lk 10-12) koostamisele, sh kaebusega tutvumisele ja selle analüüsile, enam kui 4h. Maakohus jättis hagi rahuldamata nõude aegumise alusel, millest tulenevalt sisaldab apellatsioonkaebus lisaks maakohtu otsuse tsiteerimisele maakohtus hageja poolt kostja aegumise vastuväitele esitatud põhjenduste kordusi. Aegumise analüüsile suunatud väited sisalduvad vastuse punktides 19-21. Muus osas (enam kui kahel lehel) kordab vastustaja juba maakohtus esitatud väiteid, milliste täies mahus esiletoomine aga apellatsioonimenetluses vajalik ei ole (piisab viitest, et jäädakse maakohtus
esitatud seisukohtade juurde). Isegi kui esindaja soovib väited uuesti esitada, on tegemist sisuliselt tehnilise protseduuriga, et eelnevalt koostatud menetlusdokumentidest tõsta vajalik osa ümber uude dokumenti. Eeltoodu alusel loeb kolleegium apellatsioonkaebusega tutvumiseks, selle analüüsimiseks ja vastuse koostamiseks kulutatud ajakulust TsMS § 175 lõike 1 mõttes põhjendatuks ja vajalikuks 4h.
48.Ka ei saa lugeda vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 22.01.2016 esitatud menetlusdokumendi (t II kd lk 32-33) koostamisele 2h kulutamist. Tegemist on dokumendiga, mille esindaja koostas ja esitas vastuseks kohtu teatele asja lahendamise kohta kirjalikus menetluses (t II kd lk 14). Dokument sisaldab menetluskulude nimekirja ja seisukohta apellandi poolt kohtu ettepanekul esitatud tüüptingimuste lepingu osaks saamise kohta, vähemalt poole mahust moodustab juba maakohtus ja vastuses kaebusele esitatud vastustaja seisukohtade kokkuvõtted. Tüüptingimuste kohta sisaldub vaid dokumendi punktis 10 lakooniline seisukohavõtt, et need ei ole vastustaja arvates saanud lepingu lisaks. Menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15). Eeltoodu alusel loeb kolleegium 22.01.2016 esitatud dokumendile kulutatud ajakulust TsMS § 175 lõike 1 mõttes põhjendatuks ja vajalikuks 1h.
49.Vastustaja esindaja ülejäänud ajakulu on põhjendatud ja vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele ning tsiviilasja toimikus olevatele materjalidele. Eeltoodust tulenevalt kuulub vastustaja taotlus rahuldamisele osaliselt, so 600 euro osas (käibemaksuga). Rahuldamata jääb taotlus 210 euro osas (käibemaksuga).