Harju Maakohtu 25.03.2015 kohtumäärus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
avaldus
menetluskulude
Kaebuse esitaja ja kaebuse KFL Service OÜ määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Määruskaebuse esitaja (hageja): Osaühing KFL SERVICE (registrikood 10940017, Lasnamäe 24-1, Tallinna linn, Harju maakond, 11413), lepinguline esindaja Aleksander Strelov (e-post xxx@xxx) Puudutatud isik (kostja): OÜ WoodExpo (registrikood 11907186, Vesse 9B, Tallinna linn, Harju maakond, 11415), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv (e-post xxx@xxx )
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.KFL Service OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Harju Maakohtu 25.03.2015 määrus tühistada osaliselt, osas, millega maakohus mõistis Osaühingult KFL SERVICE välja OÜ WoodExpo kasuks menetluskulud, s.o esindaja tasu 1765,25 eurot ületavas osas.
3.
Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
1.Rahuldada OÜ WoodExpo avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Osaühingult KFL SERVICE välja OÜ WoodExpo kasuks menetluskulud, s.o esindaja tasu 1765,25 eurot (üks tuhat seitsesada kuuskümmend viis eurot ja
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-29440 kakskümmend viis eurosenti).
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Osaühingul KFL SERVICE tasuda OÜ-le WoodExpo hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1765,25 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli Osaühingu KFL SERVICE hagi OÜ WoodExpo vastu 986,40 euro suuruse kahju hüvitamiseks.
2.Harju Maakohtu 04.02.2014 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
3.Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2014 otsusega jäeti Harju Maakohtu 04.02.2014 otsus muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ning ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.
4.Riigikohus jättis 07.01.2015 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning menetluskulud hageja kanda.
5.Harju Maakohtu 04.02.2014 ning Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2014 otsused jõustusid seega 07.01.2015.
6.30.01.2015 ning täiendavalt 16.02.2015 esitas kostja OÜ WoodExpo Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuludena lepingulise esindaja kulud summas 2806 eurot. Samuti palus kostja kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avalduse kohaselt on kostjale esitatud kohtu esimese astme menetluses õigusabi kokku 12,40 tundi, kohtu teise astme menetluses kokku 12 tundi, tunnihinnaga
eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on käibemaksukohustuslane. Kostja kinnitab, et kõik kulud on tema poolt kantud seoses toimunud kohtumenetlusega. Hageja seisukoht kostja avaldusele
7.04.03.2015 esitas hageja vastuväite kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, milles palus jätta kostja avaldus rahuldamata. Kostja nõuded on põhjendamatud, kuna ei ole kinnitatud asjakohaste tõenditega. Kostja ei ole esitanud kirjalikku tõendit, mis kinnitaks, et kostja ja advokaadibüroo vahel oli konkreetsetel tingimustel sõlmitud õigusabileping; et advokaadibüroo esitas kostjale tasumiseks arveid antud asjas; menetluskulude suurus vastab õigusabilepingu tingimustele ja kostja kandis kulud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kostja poolt esitatud dokumendid ei vasta arve tingimustele, isegi kui menetluskulude summa oleks dokumentaalselt tõendatud ja põhjendatud, ei tuleks seda rahuldada täies ulatuses, kuna summa on võrreldes hagi väärtusega äärmiselt kõrge. Maakohtu määrus
8.Harju Maakohus rahuldas 25.03.2015 kohtumäärusega kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis Osaühingult KFL SERVICE välja OÜ WoodExpo kasuks menetluskulud summas 2205,70 eurot ning määruse jõustumisest
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-29440 kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Kohus lähtub Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 1 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt enne [...] seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
10.Kuna menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise aluseks on kohtulahend, mis on tehtud enne 01.01.2015, siis juhindub kohus kuni 31.12.2014 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise korrast.
11.Menetluskulude kindlaksmääramisel kuulub kohaldamisele maakohtu otsuse tegemise aja seadus ka seetõttu, et 01.01.2015 jõustunud menetluskulude kindlaksmääramise korra rakendamine oli välistatud ja pooled ei saanud oma menetluskulude nimekirju hagimenetluse raames esitada. Seetõttu tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldada hagita menetlust pärast lahendi jõustumist varem kehtinud seaduse alusel.
12.Menetluskulude hüvitist saama õigustatud isik on järginud menetlusseaduse varasemat redaktsiooni ja tema õigused on tagatud.
13.Kuni 31.12.2014 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
14.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt.
15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 teine lause sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
16.Kuna hageja on esitanud vastuväited menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, siis peab kohus vajalikuks kontrollida kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. (Ka alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 175 lg 1 ja 2 kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja vaid põhjendatud ja vajalikus ulatuses.)
17.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt koosneb kostja menetluskulu esindaja tasust summas 2806 eurot (käibemaksuta). Kostja esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid: 11.10.2013 Taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks 0.35 tundi; 18.10.2013 Vastus hageja hagiavaldusele 1.50 tundi; 20.11.2013 Ettevalmistus kohtuistungiks Harju Maakohtus 0.75 tundi; 21.11.2013 Osalemine kohtuistungil Harju Maakohtus 1.67 tundi; 29.11.2013 Kompromissiettepaneku ja tingimuste esitamise hagejale (e-kiri) 0.56 tundi; 4.12.2013 Vastaspoolele kiri seoses kompromissiläbirääkimisega 0.27 tundi; 8.01.2014 Hageja esitatud dokumentidega tutvumine, seisukoha võtmine täiendavate dokumentide vajaduse osas. Osalemine kohtumisel kliendi esindajaga (sh 0,5 tundi)- 2 tundi; 10.01.2014 Lepingulise kahju hüvitamise kohta informatsiooni kogumine sh RK lahendeid uurides 0.80 tundi; 13.01.2014 Kostja vastuväidete koostamine ja kohtule esitamine 4.50 tundi; 21.03.2014 apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 4 tundi; 28.03.2014 Apellatsioonkaebusega ja kaebuse aluseks olevate asjaoludega tutvumine, apellatsioonkaebuse vastuse täiendamine 4 tundi; 29.09.2014 Ringkonnakohtus istungil osalemine 0.56 tundi; 29.09.2014 Kohtuistungiks ettevalmistamine 3.44 tundi.
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-29440
18.11.10.2013 on kostja esitanud taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks (kd I lk 40). Arvestades dokumendi sisu (tegemist ei ole õiguslikult keeruka taotlusega) on kohtu hinnangul nimetatud dokumendi koostamise ajakulu 0,35 tundi mõistlik ja põhjendatud.
19.18.10.2013 on kostja esitanud vastuse hagiavaldusele (kd I lk 44- 45). Arvestades tsiviilasja keerukusega ning esitatud vastuse sisu ja mahuga on kohtu hinnangul selle koostamisele kulunud 1,50 tundi mõistlik ja põhjendatud.
20.Käesolevas tsiviilasjas on toimunud 21.11.2013 kohtuistung kell 11.04-12.40 (kd I lk 84-87). Kohtu hinnangul ei ole kohtuistungiks ettevalmistamise kuigi ajakulukas tegevus. Seega loeb kohus istungiks ettevalmistamise ning osalemise põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi.
21.Kohus on seisukohal, et teenused seoses kompromissettepanekuga 29.11.2013 ning 4.12.2013 0,83 tunni ulatuses on olnud vajalikud ja põhjendatud. Menetlusosalistel on menetluse kestel õigus esitada kompromissettepanekuid ning pidada läbirääkimisi võimaliku kompromissi saavutamiseks. See, kas reaalselt ka kompromissini jõutakse, ei ole kohtu hinnangul esindaja ajakulu vähendamise aluseks.
22.Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud kostja esindaja poolt hageja esitatud dokumentidega tutvumine, seisukoha võtmine täiendavate dokumentide vajaduse osas ning osalemine kohtumisel kliendi esindajaga 2 tunni ulatuses. Menetlusosalise esindaja peab olema kursis vastaspoole esitatud dokumentide, avalduse ning taotlustega, et vajadusel esitada nendele oma hinnang, seisukoht või vastuväide. Esindajal on õigus ja ka kohustus suhelda ning konsulteerida oma kliendiga, et tagada informatsiooni vahetus ning edasise tegevuse planeerimine sõltuvalt esindatava tahtest.
23.Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu seoses lepingulise kahju hüvitamise kohta informatsiooni kogumisega (sh RK lahendite uurimine). Tegemist on kohtu hinnangul esindaja enda harimisega õigusküsimustes, mille ajakulu hüvitamise nõudmine vastaspoolelt ei ole mõistlik.
24.13.01.2014 on kostja esitanud seisukoha hageja avalduste osas ja taotluse tõendite esitamiseks (kd I lk 104-108). Arvestades esitatud dokumendi sisu ning mahtu on kohtu hinnangul dokumendi koostamise mõistlikuks ajakuluks 4,5 tundi.
25.21.02.2014 on hageja esitanud apellatsioonkaebuse (kd I lk 130-134), millele kostja on esitanud 28.03.2014 vastuse (kd I lk 144-148). Kohtu hinnangul on apellatsioonkaebusega tutvumine vajalik seisukoha kujundamiseks. Samas ei ole apellatsioonkaebuse ega ka selle vastuse näol tegemist kuigivõrd mahukate dokumentidega. Kohus loeb apellatsioonkaebusega tutvumise ning vastamise põhjendatud ajakuluks kokku 6,5 tundi.
26.Tallinna Ringkonnakohtus toimus kohtuistung 23.09.2014 kell 16.05-16.46 (kd I lk 193-194). Kohtu hinnangul on kostja ekslikult märkinud istungiajaks 29.09.2014 ning jätab eksimuse tähelepanuta.
27.Kohus on seisukohal, et istungiks ettevalmistamine ei ole kuigi ajakulukas tegevus ning loeb istungiks ettevalmistamise ning istungil osalemise põhjendatud ajakuluks kokku 1,5 tundi.
28.Seega on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud kostja esindaja ajakulu kokku 19,18 tunni ulatuses. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määraks oli esitatud avalduse kohaselt 115 eurot/tund. Kohus peab nimetatud tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohus loeb eeltoodu alusel menetluskulu (esindaja tasu) põhjendatud suuruseks 2 205,70 eurot.
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-29440
29.Hageja on esitanud oma 04.03.2015 dokumendis mitmeid vastuväiteid, mis kohtu hinnangul ei ole asjakohased menetluskulude kindlaksmääramiseavalduse rahuldamata jätmiseks. Kohus peab vajalikuks siiski selgitada järgnevat.
30.Hageja on oma vastuväidetes märkinud, et kostja nõuded on põhjendamatud, ei ole kinnitatud asjakohaste ja lubatavate tõenditega, põhinevad oletustel, mille tõttu ei ole usaldusväärsed ega kuulu rahuldamisele.
31.Kohus märgib, et kuna tegemist on menetluskulude kindlaksmääramise menetlusega hagita menetluse põhimõtete järgi, siis saab kohus hinnata üksnes menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust, mis ei sõltu sellest, kas ja kelle poolt need kulud on kantud. Kohus on põhimenetluses jätnud menetluskulud hageja kanda. Seega oli kostjal õigus esitada taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning kostja on seda õigust kasutanud.
32.Hageja on märkinud, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks seda, et kostja ja advokaadibüroo vahel oli poolte poolt konkreetsetel tingimustel sõlmitud asjas õigusabi osutamise leping, et advokaadibüroo esitas kostjale tasumiseks mingeid arveid ning menetluskulude suurus rahalises väljenduses vastab õigusabilepingu tingimustele ja kulud on kantud seoses antud menetlusega.
33.Kostja esindaja poolt koos menetluskulude nimekirjaga esitatud arvete spetsifikatsioonidest nähtuvalt on õigusabi osutatud just käesoleva tsiviilasjaga seoses. Seda kinnitab ka spetsifikatsioonidel märgitu ning toimikus olevate dokumentide vastavus. Seadus ei kohusta esitama kohtule arveid ega õigusabilepingut. Kohus loeb esitatud nimekirja ja spetsifikatsioonid usaldusväärseteks. Menetluskulude ebakohase hüvitamise nõude vastu kaitseb kohtu kohustus hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust.
34.Hageja on märkinud ka, et kostja on puudused esitanud hilinenult, s.t 16.01.2015 kell
35.Kohus märgib, et kostja esindaja on esitanud oma täiendused õigeaegselt. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Täienduste esitamine ei ole menetlustoiming, mida tuleks teha kohtu ruumides.
36.Samuti on hageja märkinud, et kohus ilma mistahes seaduslike aluseta ja põhjuseta on keeldunud sundimast pooled ära leppima ning keeldus lisamast asja juurde hageja poolt esitatud täiendavaid tõendeid ja kuulmast üle hagejapoolseid tunnistajaid.
37.Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa kohus hinnata põhimenetluses toimunut, kuid selgitab siiski, et kohus ei saa sundida kedagi kompromissi sõlmima ning leppimine allub ainult poolte tahtele.
38.Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et OÜ WoodExpo menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning hagejalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 2205,70 eurot.
39.TsMS § 177 lg 2 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
40.Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2205,70 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-29440 Määruskaebus
41.Hageja esitas Harju Maakohtu määruse osas määruskaebuse ning palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus.
42.Kohus on rikkunud TsMS §§ 229, 230, 231, 238, 272, 273 norme, juhindudes üksnes advokaadibüroo esindaja subjektiivsest seisukohast, mida ei ole tõendatud kirjalike tõenditega. Asja materjalid ei sisalda ühtki tõendit, mis kinnitaks, et kostja ja advokaadibüroo vahel oli sõlmitud õigusabi osutamise leping, mille kohaselt oleks pooled kinnitanud lepingu põhitingimused.
43.Kohus kohustas kostjat kõrvaldama puudused ja esitama kohtule hiljemalt 16.02.2015 menetluskulusid tõendavad dokumendid ja täpsustama nende suurust. Määruskaebuse esitaja leiab, et menetlustoiming, mis tehti 16.01.2015 kell 17:56 ei ole tehtud õigeaegselt ning oleks pidanud olema tehtud kohtu tööpäeva lõpus so kell 17:00, mis tuleneb TsMS § 62 lg 2, TsÜS § 137 lg 2 sätetest. Kohus ei saa pikendada tema poolt määratud menetluslikku tähtaega, kuna puudub mõjuv põhjus ja põhjendatud avaldus tähtaja pikendamise kohta.
44.Kohus rikub määruskaebuse esitaja õigust õiglasele õigusemõistmisele. Vaieldamatu on, et advokaadi suhtes eeldatakse temal esindusõiguse olemasolu (TsMS § 226 lg 1). Kuid sealjuures ei vabasta seadus advokaati ja kostjat õigusabi osutamise lepingu põhitingimuste tõendamisest, mille alusel kehtestatakse advokaadi poolt osutatud teenuste arvestuse metoodika ja üldsumma, aga tulemusel, kostja poolt kantud menetluskulude suurus.
45.Esitatud rahalised nõuded ei ole usaldusväärsed ega tõendatud dokumentaalsete tõenditega, sh õigusabi osutamise lepingu tingimustega, sisaldavad üksnes juurdekirjutusi advokaadi poolt kohtuistungitest osavõetud aja arvestuses ja põhjendamatuid kulutusi teadvalt ebaseadusliku kompromissi koostamise, teise advokaadi (Kristina Saul) osalemise eest.
46.Kohus hindas vääralt fakte ja tõendeid, eiras hageja huve ja õigusi, rikkus TsMS § 442 lg 5, 8 nõudeid ega lükanud ümber hageja seisukohti. Menetluse edasine käik
47.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks puudutatud isikule.
48.Puudutatud isik määruskaebusele ei vastanud.
49.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
50.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu osaliselt tühistada, osas, millega maakohus mõistis Osaühingult KFL SERVICE välja OÜ WoodExpo kasuks menetluskulud, s.o esindaja tasu 1765,25 eurot ületavas osas. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue määruse.
51.Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu lahend 3-2-1-171-12).
52.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-29440 juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).
53.Esmalt vastab ringkonnakohus neile määruskaebuse väidetele, millega kohtu hinnangul nõustuda ei saa. Ekslikud on määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et menetluskulud tuleb tingimata tõendada õigusabi osutamise lepinguga ning 16.01.2015 kell 17:56 esitatud menetluskulude nimekiri ei ole esitatud õigeaegselt.
54.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 176 lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama.
55.Käesoleval juhul on kostja lepinguline esindaja maakohtule menetluskulude nimekirjaga koos esitanud osutatud õigusabi teenuse arved, mis on ringkonnakohtu hinnangul piisav tõend.
56.Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-154-15 selgitanud: .../... juhul, kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata. Kuigi lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (vt nt Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18), siis peab õigustatud pool siiski kohtu nõudmisel tõendama TsMS § 176 lg 6 esimese lause järgi õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu. Piisavaks tõendiks on õigusabi osutamise eest esitatud arve või õigusabi eest tasumist tõendav dokument (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01; Riigikohtu 14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13, p 13). (p 11).../
57.Ringkonnakohtu hinnangul on ka 16.01.2015 kell 17:56 esitatud menetluskulude nimekiri maakohtule esitatud õigeaegselt. Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei kohaldu määruskaebuse esitaja poolt viidatud TsÜS § 137 lg 2, kuivõrd see säte reguleerib majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule tähtaja jooksul edastamisele kuuluva tahteavalduse ja tähtaja jooksul tema suhtes tehtava toimingu tegemiseks kehtestatud aega. Menetluskulude nimekirja pidi esitama hageja kohtule.
58.Käesoleval juhul kohaldub TsMS § 62 lg 2 1. lause, mille kohaselt menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Viidatud sätte 2. lause ei kohaldu põhjusel, et seadusandja ei ole kehtestanud, et menetluskulude nimekirja esitamine kui menetlustoiming tuleks teha kohtu ruumides. Seega võis hageja esitada nimekirja kell 17:56 ning menetlustoimingu teostamine ei ole vastuolus seaduses sätestatuga.
59.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus määruskaebuse väiteid, millega saab nõustuda.
60.Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole esitatud rahalised nõuded usaldusväärsed, kuna sisaldavad juurdekirjutusi ning põhjendamatuid kulutusi. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga osaliselt.
61.TsMS § 175 lg 1 1. lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
62.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul põhjendatud ja vajalikuks pidada järgnevaid toiminguid: 29.11.2013 kompromissettepaneku ja tingimuste esitamine hagejale (e-kiri) 0,56 h ja 4.12.2103 vastaspoolele kiri seoses kompromissläbirääkimistega 0,27 h (arvel nr 2165); 28.03.2014 apellatsioonkaebusega ja kaebuse aluseks olevate asjaoludega tutvumine,
63.Tsiviilasja toimikute põhjal ei ole kaks esimesena nimetatud toimingut mingil viisil kohtu poolt kontrollitavad, samuti nähtub, et advokaat Kristiina Saul ei ole asjas kostjat esindanud. Kuna maakohus pidas põhjendatuks arvel 2287 märgitud toiminguid 6,5 h ulatuses, tuleb eeltoodust tulenevalt muuta maakohtu määrust ning vastavalt vähendada põhjendatud ja vajaliku õigusabi mahtu 0,56 h ja 0,27 h ulatuses (arvel 2165 näidatud toimingutest) ja 2,5 h ulatuses (arvel 2287 näidatud toimingutest).
64.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb vähendada ka arvel 2165 märgitud 8.01.2014 toimingule „Hageja esitatud dokumentidega tutvumine, seisukoha võtmine täiendavate dokumentide vajaduse osas. Osalemine kohtumisel kliendi esindajaga, sh 0,5 tundi“ 2,00 h kulunud aega ja sellest maha arvata 0,5 h, kuna on kohtu hinnangul ülepaisutatud.
65.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohus pidas kostjale osutatud õigusabi põhjendatud ja vajalikuks mahuks 19,18 tundi, mida ringkonnakohus vähendab 3,83 tunni võrra ning vähendab vastavalt hagejalt väljamõistetavate menetluskulude summat 440,45 euro võrra (0,56 h + 0,27 h+ 0,5 h + 2,5 hx115 eurot). Hagejalt kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurus kokku on seega 1765,25 eurot (2205,70-440,45).
66.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
67.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Tiit Kollom
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.