lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-13-29440/43

Kohtulahend

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 25.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-29440/43
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
25.03.2015
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1711
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Määruse tegemise aeg ja koht

25.03.2015.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-29440

Tsiviilasi

OÜ XXX kindlaksmääramiseks

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine kirjalik menetlus

avaldus

menetluskulude

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Osaühing XXX(registrikood XXX, XXX) Hageja lepinguline esindaja Aleksander Strelov (e-post [email protected] ) Kostja OÜ XXX (registrikood XXX, XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv, Advokaadibüroo Angerjärv & Krautmann, e-post [email protected]);

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada OÜ XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Osaühingult XXX välja OÜ XXX kasuks menetluskulud, s.o esindaja tasu summas 2 205,70 eurot (kaks tuhat kakssada viis eurot ja seitsekümmend senti).
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Osaühingul XXX tasuda OÜ-le XXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 205,70 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-13-29440: Osaühingu XXX hagi OÜ XXX vastu 986,40 euro suuruse kahju hüvitamiseks. Harju Maakohtu 04.02.2014 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2014 otsusega jäeti Harju Maakohtu 04.02.2014 otsus muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ning ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Riigikohus jättis 07.01.2015 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Harju Maakohtu 04.02.2014 ning Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2014 otsused jõustusid seega 07.01.2015. 30.01.2015 ning täiendavalt 16.02.2015 esitas OÜ XXX Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuludena lepingulise esindaja kulud summas 2 806 eurot. Samuti palus kostja kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 04.03.2015 esitas hageja vastuväite kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, milles palus jätta kostja avaldus rahuldamata. Kohtu põhjendused

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
1.Kohus lähtub Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 1 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt enne [...] seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise aluseks on kohtulahend, mis on tehtud enne 01.01.2015, siis juhindub kohus kuni 31.12.2014 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise korrast. Menetluskulude kindlaksmääramisel kuulub kohaldamisele maakohtu otsuse tegemise aja seadus ka seetõttu, et 01.01.2015 jõustunud menetluskulude kindlaksmääramise korra rakendamine oli välistatud ja pooled ei saanud oma menetluskulude nimekirju hagimenetluse

raames esitada. Seetõttu tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldada hagita menetlust pärast lahendi jõustumist varem kehtinud seaduse alusel. Menetluskulude hüvitist saama õigustatud isik on järginud menetlusseaduse varasemat redaktsiooni ja tema õigused on tagatud. Kuni 31.12.2014 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt.

2.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 teine lause sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuna hageja on esitanud vastuväited menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, siis peab kohus vajalikuks kontrollida kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. (Ka alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 175 lg 1 ja 2 kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja vaid põhjendatud ja vajalikus ulatuses.)
3.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt koosneb kostja menetluskulu esindaja tasust summas 2 806 eurot (käibemaksuta). Kostja esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid: - 11.10.2013 Taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks 0.35 tundi; - 18.10.2013 Vastus hageja hagiavaldusele 1.50 tundi; - 20.11.2013 Ettevalmistus kohtuistungiks Harju Maakohtus 0.75 tundi; - 21.11.2013 Osalemine kohtuistungil Harju Maakohtus 1.67 tundi; - 29.11.2013 Kompromissiettepaneku ja tingimuste esitamise hagejale (e-kiri) 0.56 tundi; - 4.12.2013 Vastaspoolele kiri seoses kompromissiläbirääkimisega 0.27 tundi; - 8.01.2014 Hageja esitatud dokumentidega tutvumine, seisukoha võtmine täiendavate dokumentide vajaduse osas. Osalemine kohtumisel kliendi esindajaga (sh 0,5 tundi)- 2 tundi; - 10.01.2014 Lepingulise kahju hüvitamise kohta informatsiooni kogumine sh RK lahendeid uurides 0.80 tundi; - 13.01.2014 Kostja vastuväidete koostamine ja kohtule esitamine 4.50 tundi; - 21.03.2014 apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 4 tundi; - 28.03.2014 Apellatsioonkaebusega ja kaebuse aluseks olevate asjaoludega tutvumine, apellatsioonkaebuse vastuse täiendamine 4 tundi. - 29.09.2014 Ringkonnakohtus istungil osalemine 0.56 tundi; - 29.09.2014 Kohtuistungiks ettevalmistamine 3.44 tundi. 3.1 11.10.2013 on kostja esitanud taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks (kd I lk 40). Arvestades dokumendi sisu (tegemist ei ole õiguslikult keeruka taotlusega) on kohtu hinnangul nimetatud dokumendi koostamise ajakulu 0,35 tundi mõistlik ja põhjendatud. 3.2 18.10.2013 on kostja esitanud vastuse hagiavaldusele (kd I lk 44- 45). Arvestades tsiviilasja keerukusega ning esitatud vastuse sisu ja mahuga on kohtu hinnangul selle koostamisele kulunud 1,50 tundi mõistlik ja põhjendatud.

3.3 Käesolevas tsiviilasjas on toimunud 21.11.2013 kohtuistung kell 11.04-12.40 (kd I lk 8487). Kohtu hinnangul ei ole kohtuistungiks ettevalmistamise kuigi ajakulukas tegevus. Seega loeb kohus istungiks ettevalmistamise ning osalemise põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. 3.4 Kohus on seisukohal, et teenused seoses kompromissettepanekuga 29.11.2013 ning 4.12.2013 0,83 tunni ulatuses on olnud vajalikud ja põhjendatud. Menetlusosalistel on menetluse kestel õigus esitada kompromissettepanekuid ning pidada läbirääkimisi võimaliku kompromissi saavutamiseks. See, kas reaalselt ka kompromissini jõutakse, ei ole kohtu hinnangul esindaja ajakulu vähendamise aluseks. 3.5 Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud kostja esindaja poolt hageja esitatud dokumentidega tutvumine, seisukoha võtmine täiendavate dokumentide vajaduse osas ning osalemine kohtumisel kliendi esindajaga 2 tunni ulatuses. Menetlusosalise esindaja peab olema kursis vastaspoole esitatud dokumentide, avalduse ning taotlustega, et vajadusel esitada nendele oma hinnang, seisukoht või vastuväide. Esindajal on õigus ja ka kohustus suhelda ning konsulteerida oma kliendiga, et tagada informatsiooni vahetus ning edasise tegevuse planeerimine sõltuvalt esindatava tahtest. 3.6 Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu seoses lepingulise kahju hüvitamise kohta informatsiooni kogumisega (sh RK lahendite uurimine). Tegemist on kohtu hinnangul esindaja enda harimisega õigusküsimustes, mille ajakulu hüvitamise nõudmine vastaspoolelt ei ole mõistlik. 3.7 13.01.2014 on kostja esitanud seisukoha hageja avalduste osas ja taotluse tõendite esitamiseks (kd I lk 104-108). Arvestades esitatud dokumendi sisu ning mahtu on kohtu hinnangul dokumendi koostamise mõistlikuks ajakuluks 4,5 tundi. 3.8 21.02.2014 on hageja esitanud apellatsioonkaebuse (kd I lk 130-134), millele kostja on esitanud 28.03.2014 vastuse (kd I lk 144-148). Kohtu hinnangul on apellatsioonkaebusega tutvumine vajalik seisukoha kujundamiseks. Samas ei ole apellatsioonkaebuse ega ka selle vastuse näol tegemist kuigivõrd mahukate dokumentidega. Kohus loeb apellatsioonkaebusega tutvumise ning vastamise põhjendatud ajakuluks kokku 6,5 tundi. 3.9 Tallinna Ringkonnakohtus toimus kohtuistung 23.09.2014 kell 16.05-16.46 (kd I lk 193194). Kohtu hinnangul on kostja ekslikult märkinud istungiajaks 29.09.2014 ning jätab eksimuse tähelepanuta. Kohus on seisukohal, et istungiks ettevalmistamine ei ole kuigi ajakulukas tegevus ning loeb istungiks ettevalmistamise ning istungil osalemise põhjendatud ajakuluks kokku 1,5 tundi.

3.10.Seega on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud kostja esindaja ajakulu kokku 19,18 tunni ulatuses. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määraks oli esitatud avalduse kohaselt 115 eurot/tund. Kohus peab nimetatud tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohus loeb eeltoodu alusel menetluskulu (esindaja tasu) põhjendatud suuruseks 2 205,70 eurot.
4.Hageja on esitanud oma 04.03.2015 dokumendis mitmeid vastuväiteid, mis kohtu hinnangul ei ole asjakohased menetluskulude kindlaksmääramiseavalduse rahuldamata jätmiseks. Kohus peab vajalikuks siiski selgitada järgnevat: 4.1 Hageja on oma vastuväidetes märkinud, et kostja nõuded on põhjendamatud, ei ole kinnitatud asjakohaste ja lubatavate tõenditega, põhinevad oletustel, mille tõttu ei ole usaldusväärsed ega kuulu rahuldamisele.

Kohus märgib, et kuna tegemist on menetluskulude kindlaksmääramise menetlusega hagita menetluse põhimõtete järgi, siis saab kohus hinnata üksnes menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust, mis ei sõltu sellest, kas ja kelle poolt need kulud on kantud. Kohus on põhimenetluses jätnud menetluskulud hageja kanda. Seega oli kostjal õigus esitada taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning kostja on seda õigust kasutanud. 4.2 Hageja on märkinud, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks seda, et kostja ja advokaadibüroo vahel oli poolte poolt konkreetsetel tingimustel sõlmitud asjas õigusabi osutamise leping, et advokaadibüroo esitas kostjale tasumiseks mingeid arveid ning menetluskulude suurus rahalises väljenduses vastab õigusabilepingu tingimustele ja kulud on kantud seoses antud menetlusega. Kostja esindaja poolt koos menetluskulude nimekirjaga esitatud arvete spetsifikatsioonidest nähtuvalt on õigusabi osutatud just käesoleva tsiviilasjaga seoses. Seda kinnitab ka spetsifikatsioonidel märgitu ning toimikus olevate dokumentide vastavus. Seadus ei kohusta esitama kohtule arveid ega õigusabilepingut. Kohus loeb esitatud nimekirja ja spetsifikatsioonid usaldusväärseteks. Menetluskulude ebakohase hüvitamise nõude vastu kaitseb kohtu kohustus hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust. 4.3 Hageja on märkinud ka, et kostja on puudused esitanud hilinenult, s.t 16.01.2015 kell

17.56.Kohus märgib, et kostja esindaja on esitanud oma täiendused õigeaegselt. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Täienduste esitamine ei ole menetlustoiming, mida tuleks teha kohtu ruumides. 4.4 Samuti on hageja märkinud, et kohus ilma mistahes seaduslike aluseta ja põhjuseta on keeldunud sundimast pooled ära leppima ning keeldus lisamast asja juurde hageja poolt esitatud täiendavaid tõendeid ja kuulmast üle hagejapoolseid tunnistajaid. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa kohus hinnata põhimenetluses toimunut, kuid selgitab siiski, et kohus ei saa sundida kedagi kompromissi sõlmima ning leppimine allub ainult poolte tahtele.
7.Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et OÜ XXX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning hagejalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 2 205,70 eurot.
8.TsMS § 177 lg 2 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 205,70 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused kaebeõiguse ja määruse kätte toimetamise kohta
9.01.01.2015 jõustunud TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
10.01.01.2015 jõustunud TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.