Advokaadibüroo LMP OÜ hagi TT vastu võla nõudes Harju Maakohtu 14.12.2015 otsus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik TT apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised esindajad
ja
171,80 eurot
nende Hageja: Advokaadibüroo LMP OÜ (registrikood 12045166), lepinguline esindaja Tanel Melk Kostja: TT (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde
3.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TT kanda, välja arvatud TT-le osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.19.01.2015 esitas Advokaadibüroo LMP OÜ (hageja) Pärnu Maakohtule TT (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 192,40 euro saamiseks. 15.04.2015 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude menetluse jätkamiseks üle Tartu Maakohtule. Tartu Maakohus edastas tsiviilasja 17.04.2015 määrusega vastavalt kohtualluvusele menetlemiseks Harju Maakohtule.
2.28.05.2015 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, millega palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 190,80 eurot, 28.05.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 8,50 eurot ja alates 29.05.2015 kuni põhinõude täitmiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale õigusabiteenuseid, mille eest kohustus kostja tasuma hageja hinnakirjas määratud tunnitasu 90 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja käis 07.10.2014 hageja advokaadibüroos konsultatsioonil ning talle selgitati eelnevalt, et õigusabiteenused tasustatakse hageja tavapärase hinnakirja alusel. Hageja esitas kostjale arve nr 140478 summas 190,80 eurot maksetähtajaga 07.11.2014, kostja arvet tähtajaks ei tasunud.
3.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja oli seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid sõlminud käsunduslepingu. Kostja arvas, et temale osutatakse õigusabi tasuta. Hageja ei süvenenud kostja probleemidesse ega selgitanud vajadust vestluse eest maksta. Kostjale ei selgitatud ka seda, et arve esitatakse kuu viimasel päeval. Samuti ei selgitatud kostjale, et tema ja hageja vahel on sõlmitud õigusteenuse osutamise leping. Vastavalt advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg-le 4 tuli kliendileping sõlmida kirjalikult, sest kostja sooviks oli tema esindamine kohtus. Kostja näol on tegemist inimesega, kellele on määratud töövõimekaotus 80%, kostja pension on 120 eurot, millele lisanduvad ravikulud. Hageja pidanuks teavitama kostjat õigusest riigi õigusabile. Hageja on käitunud hea usu vastaselt ning on rikkunud advokatuuri eetikakoodeksi §-s 5 sätestatud konfidetsiaalsuse kohustust.
4.Harju Maakohus rahuldas 14.12.2015 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 159 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 14.12.2015 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus asus seisukohale, et poolte vaheline leping vastab käsunduslepingu tunnustele ja on sõlmitud kohases vormis. Antud juhul pöördus kostja hageja poole kohtuotsuse vaidlustamise perspektiivikuse küsimuses ning seetõttu kirjalik vorminõue käesolevale suhtele ei laiene. Kohus leidis, et pooled on kokku leppinud käsunduslepingu hinnaks 90 eurot tunnis ning et kostjal ei saanud tekkida arusaamist, et õigusabi osutatakse talle tasuta. Kohus leidis, et kostjal on ka piisav arusaamisvõime, et lepingu tasulisusest aru saada, sest kuigi SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku poolt tehtud kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 20 järgi esineb kostjal segatüüpi isiksushäire, ei esine sellest talle piiranguid ümbruse ja oma tegevuse mõistmiseks, juhtimiseks ning oma tegude võimalikest tagajärgedest täiel määral arusaamiseks. Kostja on teovõimeline isik. Tasunõuet ei mõjuta ka asjaolu, et hageja esitas kostjale arve kuu
lõpus, mitte kohe pärast konsultatsiooni, sest hageja poolt tasu nõudmise õigus ei ole konsultatsiooni kestusega piiratud. Hageja tasunõuet ei piira ka kostja väited väikesele sissetulekule, sest ka see väide ei võta hagejalt õigust tema poolt osutatud teenuse eest raha saada. Poolte vahel puudus kokkulepe käibemaksu lisamise kohta ning seetõttu oli kostjal põhjust arvata, et 90 eurot tunnis on lõplik hind, mis sisaldab kõiki vajalikke makse ja millele täiendavalt midagi ei lisandu. Kohus leidis, et hageja nõue on põhjendamata summas 31,80 eurot, mille moodustab 20%-line käibemaks ning põhjendatud summas 159 eurot. Kohus leidis, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada osaliselt ning jättis viivise summas 8,50 eurot ning VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni käesoleva otsuse tegemiseni välja mõistmata ning mõistis välja viivise alates kohtuotsuse tegemisest.
5.14.01.2016 esitas kostja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohtu otsus kostja suhtes ebaõiglane, kuna kohus ei ole piisavalt arvestanud vaidluse eripära ning jättis õigustamatult kohaldamata AdvS § 43 lg-d 1-2 ja eetikakoodeksi § 4 lg 1. Hageja ei ole lähtunud oma kliendi huvidest ning pöördumine kohtusse hagiga oma kliendi ei vastu ei vasta TsMS § 3 lg-s 1 sätestatule, mille järgi isik pöördub kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Määruse põhjendused
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda.
7.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis kostjalt põhivõlgnevuse 190,80 eurot ja viivise väljamõistmist. Esitatud hagi hind on 214,66 eurot. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, samuti ei ületa hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
8.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s21 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu otsusest, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Seega ei esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus
apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust kostjale ei tagasta.
9.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 168 lg 1). Kostjale anti Harju Maakohtu 17.08.2015 määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kuna kostjale anti riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta, siis tuleb riigi õigusabi tasu ja kulud jätta riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.